Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.
Terminolooge, keelenõustajaid, spetsialiste ja ametnikke kaasaval oskuskeelepäeval saab kuulda riiklikust terminoloogiaprogrammist, toetusvõimalustest, kogemustest terminoloogia vallas ja uuest e-keelenõu portaalist.
Seminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013-2017)ˮ kaudu.
Rahvusraamatukogu on oskuskeelepäevi korraldanud 2006. aastast koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga jt. partneritega, et ärgitada aktiivset arutelu eri valdkondade oskussõnavara ja terminite korrastuse üle.
Laupäeval, 11. oktoobril kell 13.00 toimub Kose vallas Alansi Offroad Pargis Eesti meistrivõistluste finaal murutraktorite kestvuskrossis. Kohal on nii Eesti kui ka Soome murutraktoristide paremik.
Habajal asuvas Alansi Offroad Pargis panevad oma võimed ja võistlusmasinaid proovile Eesti ja Soome parimad murutraktoristid. Võistlus toimub 500 meetri pikkusel väga tehnilisel rajal. Võisteldakse vaba- ja standardklassis ning toimub kolm 40-minutilist ühisstardist sõitu. Vabaklassis on tiitlit on kaitsmas Võtikmetsa tiim nr 18 (J. Kokkar, I. Schaffrik, A. Köönverk), kes on mitmekordsed Eesti ja Soome meistrid murutraktorite krossis. Standardklassis on tiitlit kaitsmas Põlvamaalt pärit tiim nimega Vennad (J. Raudsepp). Lisaks on võistlustules ka naiste tiim, kes on nii mõnelgi võistlusel meestele tõestanud, et neid ei tohi rajal alahinnata.
„Alansi rada on tehnika ja võimete proovikiviks igale võistlejale ning pakub häid elamusi ja põnevust nii sõitjatele kui ka pealtvaatajatele“ tutvustab rada ürituse korraldaja Ain Salupõld.
„Meie eesmärgiks on tutvustada spordiala rahvale ning tuua spordiala juurde just noori. Ootame võistlust vaatama nii tulevasi võistlejaid, motospordihuvilisi kui ka võistlusele kaasaelajaid“ kutsub võistlusele Võtimetsa tiimi eestvedaja Janek Kokkar.
Parim veebidisainer Silver Mähar Tartust Foto: SA Innove
2.–5. oktoobrini Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2014 võitis Silver Mähar veebidisaini erialal kuldmedali, veel tõid eestlased koju pronksmedali ja viis meisterlikkuse medalit.
“Kuldmedal tähendab, et olen Euroopa parimatest parim,” ütles Silver Mähar. Ta lisas, et võidu tõi talle suur kirg eriala vastu, mis motiveeris pühenduma treeningutele. Veebidisainerite võistlusülesanne oli luua Prantsuse maiusele veebileht ja animatsioon. “Kõige raskem oli pingelises olukorras loovalt disainida,” kirjeldas Mähar. Lisaks kullale said eestlased Silver Mähar ja graafiline disainer Martin Siilak multimeedia meeskonnana pronksi.
Innove juhatuse liikme Andres Punga sõnul võib Eesti koondise tulemusega rahul olla, sest lisaks medalitele oli ka palju medalijärgseid kohti, mis tähendab, et eestlased on Euroopas igati konkurentsivõimelised. „Hea tulemus veebi- ja graafilises disainis tõestas jällegi, et Eesti on hea IT-riik,” lisas Pung.
Meisterlikkuse medalid tõid koju veebidisainer Silver Mähar, ehitusviimistleja Elsa Pärna, plaatija Taimo Avloi, restoraniteenindaja Diana Tšistjakova ja kokk Merit Martin. Meisterlikkuse medal antakse võistlejatele, kes saavad vähemalt 500 punkti ja sellega tunnustatakse nende suurepäraseid kutseoskusi.
Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindasid Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astusid kümne eriala kutseõppurid: trükkal, plaatija, ehitusviimistleja, graafiline disainer, kokk, restoraniteenindaja, veebidisainer, mehhatroonikud, floristid ja IT-meeskond.
Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist ning mõõtu võeti 41 erialal. EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsevõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 erinevat medalit. Noorte treeninguid ja osavõttu rahvusvahelistel võistlustel korraldab Sihtasutus Innove.
SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts
29. septembrist 3. oktoobrini toimus Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus Noored Euroopa Metsades. Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi – koju toodi esimene, kolmas ja neljas koht.
Noored Euroopa Metsades (YPEF) on suurim Euroopa 13.-19. aastastelekooliõpilastele mõeldud metsandusalane võistlus, osalejaid oli üheteistkümnest riigist (Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal ja Rumeenia). Esimest korda võistluse ajaloos olid osalejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit erinevatest riikidest. Nii said noored vahetada omavahel teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.
Eestist pääses võistluse finaali Prantsuse Lütseumi võistkond Copper Owlkoosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilastega. Üheskoos tuli näidata oma metsanduslikke teadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha valmis poster-ettekanne. Kõige rohkem punkte andiski poster ja selle alusel peetud ettekanne.
Võistlustulemused olid eestlaste jaoks suurepärased – võitjaks tunnistati tiim, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri tiim neljandaks. Võistkonna juhendaja, õpetaja Marje Väli oli laste tulemuste üle uhke: „Kartsin, et üksinda segavõistkondades on neil raskem, aga lapsed said väga hästi hakkama.“ Loe edasi: Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi
Teisipäeval 7. oktoobril toimub Sännas Leiutajate Külakoolis 7-14. aastastele lastele mõeldud võistluskunstide huviringi esimene kogunemine. Huviringi ühe korra osalustasu on 2 eurot. Ring toimub 18. novembrini.
Võitluskunste õpetab Jaapani päritolu Havail elav ameeriklane Jigaku Ryan Nakade, kes on õppinud joogateraapiat ja idamaised ravimeetodeid Ananda kolledžis Ameerikas. Ta on sertifitseeritud jooga ja ayurveeda õpetaja ning on lõpetamas oma veeda astroloogia (sünnikaardi koostamise) õpinguid.
Üle nelja aasta on Jigaku juhendanud joogalaagreid Kalifornias, Oregonis ja Havail, olnud budistliku psühholoogia ja väelaulude õpetaja. Praegu elab Jigaku Havail ja on seal tegev jooga, väelaulude ja meditatsiooni juhendajana.
Jigaku ema on budistlik preester ja ta ise on teadlikult huvitunud vaimsetest teemadest alates oma teismeeast. Elukogemused on viinud teda silmitsi küsimustega kannatusest, eluülesandest, õnnest ja õnnestumistest.
Sellest ajast peale on ta põhjalikult õppinud ja uurinud erinevaid vaimseid traditsioone nagu jooga ja budism, sealhulgas omandanud oskusi meditatsiooni, ravimise, astroloogia, Tai Chi, võitluskunstide ja jungiaanliku psühholoogia kohta.
Jigaku viibib Sännas 2 kuud, mil ta teeb koos Leiutajate Külakooli lastega muusikat, laulmist, võitluskunste ning õpetab inglise keelt.
Võitluskunstid on suurepärane võimalus lapsel arendada keskendumisoskust ja kehalist liikumist, samas pakkudes puhast rõõmu. Õpitakse Wing Chun’i (mille on poulaarseks teinud Bruce Lee), Qi gong’i ja Tai chi’d, mis on oma olemuselt pehmemad võitluskunstid.
Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.
Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.
Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.
Eesti meeskond Tallinna Lennujaamas enne võistlustele sõitu. Foto: Elina Malleus
Eile, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.
Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate silmis minu CV-le kaalu,” lisas Jaanus.
Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindavad Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astuvad kümne eriala kutseõppurid: floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina Aianduskool), veebidisainer Silver Mähar (Tartu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare Ametikool), mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna Tööstushariduskeskus), plaatija Taimo Avloi (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), kokk Merit Martin (Tallinna Teeninduskool), restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna Polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi Kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT Kolledž), ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna Ehituskool), trükkal: Gristel Jaanus (Tallinna Polütehnikum)
EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel. Sel aastal on Eesti võistlustest osa võtnud enam kui 450 noort ning osalejate arv on iga aastaga kasvanud. Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks. Eesti noorte meistrite ja ühtlasi kutsehariduse üldine tase on tõusnud, mida näitavad ka saavutused varasematel Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 eri karva medalit.
Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlused kestavad kolm päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.
Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.
Tartus MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskuse ruumides aadressil Ropkamõisa 10 alustab esmaspäevast, 6. oktoobrist rasedate jooga grupp, mille juhendajaks on Mari Peetsalu.
Rasedus on naise keha jaoks suur koormus, kuid sobivate harjutustega saab aidata kehal lapseootusega kaasnevate muutustega paremini kohaneda. Joogatundides pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, õpitakse teadlikult oma keha lõdvestama ning harjutatakse sünnitustegevust toetavat hingamist.
Füüsilise keha toetamisega samaväärselt oluline on emotsionaalne tugi, mida kõhubeebiga naine saab parimal viisil just teistelt naistelt, kes on hetkel samas seisus. Just seepärast on toetusgrupi töös oluline roll juturingil, kus antakse üksteisele võimalus jagada rasedusega seotud rõõme ja muresid.
Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, loovterapeudist kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud rasedate joogaga, töötanud laste ja vanematega, samuti osalenud jooga-duula ning imetamisnõustajate koolitustel. „Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.
Parim melupilt. Foto: Merli JürisooSeto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.
16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.
Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud. Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad
National Geographic Eesti oktoobrinumber tutvustab esmakordselt eesti keeles lähemalt paleontoloogide värskeimat uurimistööd – Marokost leitud dinosauruse Spinosaurus aegyptiacus säilmeid. Tegemist on kriidiajastu hiiglasega, teadaolevalt suurima lihasööjaga, kes eales maa pinnal kõndinud ja ujunud.
Teised põhiteemad värskes ajakirjas:
Uus roheline revolutsioon
Superkultuurid on abiks, ent üksnes biotehnoloogiaga toidukriisi ei lahenda.
Svanethi keskaegne eluviis
Svanethi piirkonnas Gruusia Kaukasuse mägedes püsib keskaegne eluviis endiselt au sees.
Rusuv tuumaturism
28 aastat tagasi hüljatud endise Tšornobõli tuumajaama ümbrus meelitab ligi uudistajaid.
Lisaks tuleb juttu linnuliikide väljasuremise ohust kliimamuutuste tõttu, hübriidautodest, siidist kruvidest, Uraani kuude nimedest, Alaska käsitöö päästmisest, biokütusest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne oktoobrinumber jõudis müügile sel nädalal.
Illustratsioon: miksike.eeKadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.
Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.
Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.
1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud
Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).
Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.
Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.
Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.
23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.
Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst
Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.
7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.
Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.
Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.
Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.
Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.
Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.
Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju ÜlleMihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.
«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.
Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.
«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.
Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.
Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.
Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.
Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.
Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15
“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: RahvusraamatukoguTäna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.
Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.
Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.
Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) avas 1. oktoobril 3000 euro suuruse “Tegusa Eesti” stipendiumi uue taotlusvooru, kuhu oodatakse kandideerima toetust vajavaid sotsiaalseid ettevõtteid.
“Tegusa Eesti” stipendiumifond tunnustab sotsiaalselt aktiivseid algatusi juba kuuendat korda. Stipendiumit saavad taotleda ühiskonnale lisaväärtusi loovad ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta. Taotlusi võetakse vastu oktoobri lõpuni, stipendiaat kuulutatakse välja novembri keskpaigas.
“Tegusa Eesti” stipendiumi antakse välja kaks korda aastas ning käesoleva vooru avaldusi võib saata järgneva kuu jooksul kuni 31. oktoobrini. Kõikidel stipendiumist huvitatud sotsiaalsetele ettevõtetel palume ühendust võtta Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga aadressil stipendium@sev.ee.
Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.
Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.
Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.
Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.
8. oktoobril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Viljandi gümnaasiumi näitus „Rohelise mitu varjundit“.
Gümnaasiumi õpilased olid 11.–15. augustil maalilaagris, kus suurem osa ajast kulus Viljandi vaadete jäädvustamisele ning ühel päeval oldi Valmieras. Viljandis alustasid õpilased maalimisharjutust lauluväljaku ümbruses, seejärel Viljandi järve ääres Kaevumäel ja I Kirsimäel. Maalilaagrite lahutamatu osa – vihm – oli kõikjal kannul ja vahepeal segas töötamist, kuid tänu õpilaste positiivsusele ja töötahtele maaliti suur hulk kauneid maale. Laagris oli õpilasi, kes olid päris esimest korda kui ka neid, kellel oli varasem kogemus. Iga päeva lõpus analüüsiti koos tehtud töid ja õppeprotsess ning kogemused edenesid hästi.
Ajapikku sai roheline endale üha rohkem varjundeid. Kui palju keegi neid leidis, on vaataja silmade kogemuse ja vaatlemise kannatlikkuse otsustada. Samale rohelisele leiti erinevaid vasteid, leiti ilma muutlikkuse kiuste, sest vahelduv pilvisus ja iga hetk algav või üle tuhisev vihmahoog ei ole kerged looduse jäädvustamise tingimused.
Näitus jääb avatuks 15. novembrini. Viljandi muuseumi näitusemaja asub aadressil Johan Laidoneri plats 10 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.
Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.
Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.
Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.
Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must
Keskkonnaamet ja MTÜ Veskivaramu korraldavad 9. ja 10. oktoobril Lahemaa veskipärandi seminari, mille eesmärgiks on väärtustada veskite kultuuri Eestis ning pöörata tähelepanu veskipärandi hoidmisele. Veskiseminaril räägitakse veskite muinsuskaitselisest väärtusest, veskite tekkest Eestis, tuulikute taastamisest ning vesiveskite taaskasutamisest. Seminaril esinevad ka Ukraina Pirogovo vabaõhumuuseumi peadirektor Dmitri Zaruba ning vanemteadur Natalia Ivantšenko, kes tutvustavad Pirogovo vabaõhumuuseumi tuulikute kollektsiooni ning räägivad lähemalt Ukraina tuulikutüüpide ajaloost ning erinevatest veskitüüpidest.
Oma kogemusi jagavad ning aruteludes osalevad MTÜ Eesti Veskivaramu juhataja ja Hellenurme veski omanik Mae Juske, Jaan Vali Muinsuskaitseametist, Enn Tarvel Ajalooinstituudist, Arvo Järvet Tartu ülikoolist ja Mihkel Koppel MTÜ-st Koppel Arhitektid.
Seminari esimesel päeval saab kuulata ettekandeid ning toimuvad teemakohased arutelud oma ala asjatundjate eestvedamisel. Teisel päeval tehakse ringsõit Lahemaa ja Lääne-Viru veskites.
Seminari päevakava ja info registreerimise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.
Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 11 Tallinnas Hopneri majas toimuval seminaril arutletakse rahvakultuuri tulevikuväljavaadete üle, uuritakse, millised on riigi toetusmehhanismid ja tugistruktuurid rahvakultuurile Eestis, Lätis ja Leedus. Tutvustatakse kultuuripoliitika uuringust tulenevaid dilemmasid ja järeldusi rahvakultuuri valdkonnas. Seminariga märgib Rahvakultuuri Keskus oma kahekümnendat tegutsemisaastat.
Ettekannete plokile järgnevad mõttekojad, kus arutletakse koos, kuidas hoida meie kultuuri tugevust rohujuure tasandil; milline on erinevate riiklike ja maakondlike võrgustike roll rahvakultuuri hoidmisel ja arendamisel; milliste teadmiste ja oskustega kultuurikorraldajaid me täna vajame ja mida teha selleks, et rahvakultuur räägiks senisest enam kaasa loomemajanduse edendamisel.
Rahvakultuuri Keskuse direktori Aivi Lintnermanni sõnul tähendavad seminari pealkirjas toodud kolm vaadet eelkõige rahvakultuuriga seotud protsesside väljatoomist läbi kehtiva seadusandluse, finantseerimispõhimõtete ning avalikkuse kaasamise tavade. “Möödunud aastal toimus küll Laulu-ja tantsupeo konverents, kuid rahvakultuuri valdkonda tervikuna käsitlevat ühist foorumit ei ole toimunud aastaid,” rõhutas Lintnermann. “Rahvakultuuri Keskuse ülesanne on toetada rahvakultuuri alast tegevust igal tasandil toetusprogrammide, andmebaaside, spetsialistide võrgustiku ja koolitustega. Oleme valdkonna tugistruktuurina tegutsenud 20 aastat ja soovime edaspidi olla veelgi vajalikum koostööpartner kõigile rahvakultuuri valdkonnaga seotud isikutele ning ühendustele.”
Lisaks ministeeriumi ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ekspertidele on seminarile tulemas rahvakultuuri keskseltside, valdkonna organisatsioonide ja erinevate kultuuriruumide esindajad, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajad ja paljud teised.
Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus.
Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147%, rukkisaak 119% ning odra saak 2%. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21% ning 5%.
Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26%.
Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.
Täna jõuab Eestisse kahe Soome teatri – Lahti Vanha Juko ja Tampere Telakka – ning Rakvere Teatri koostööprojekt “Kullervo”. Lisaks kolmele etendusele Rakveres näeb “Kullervot” ka Pärnus ja Tallinnas.
Lahti Vanha Juko teatris esietendunud “Kullervo” hüppab pea ees soome keskklassi õudusunenäkku. See on satiir perekonna, rahva ja kapitalismi kasvatatud lapsest, keda valitseb müütilise Kullervo hing. Hing täis kibedust ja viha, iha ja halastamatut omakasu. See on laps, kellega enam mitte keegi hakkama ei saa.
[pullquote]
Lavastus ja dramatiseering: Lauri Maijala
Lavakujundus: Perttu Sinervo
Osades: Erni Kask (Rakvere Teater), Tanjalotta Räikkä (Teatteri Telakka), Sakari Tuominen (Vanha Juko) ja Maruska Verona (Tampereen Teatteri)
[/pullquote]
Rakvere Teatrist osaleb näitetrupis Erni Kask, kelle sõnul on “Kullervo” lavastaja Lauri Maijala soome teatri enfant terrible. “Tema lavastused pälvivad Soomes alati suurt tähelepanu oma otsekohesuse ja musta huumori pärast.”
“Kullervo” produtsendid on Lahti Vanha Juko, Teatteri Telakka ja Rakvere Teater. Projekti raames esietendusid kõigis kolmes teatris piiripealseid probleeme käsitlevad lavastused, mis moodustavad temaatilise triloogia. Lisaks “Kullervole” kuuluvad triloogiasse Telakka “Petroskoi” ning Rakvere Teatri “köök/keittiö”, mis mõlemad on Eestis juba käinud. Kolme teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia. Triloogia lavastusi on esitatud Pori ja Tampere teatrifestivalidel ning Eestis festivalil Draama 2014.
Esietendus toimub kell 19 Rakvere Teatri väikses saalis. Järgmised etendused 1.-4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas.
Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.
