Külauudised

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

Terve Pere Kool alustab järjekordset õppeaastat

Võrumaal alustab järjekordset õppeaastat Terve Pere Kool, kuhu on oodatud kõik huvilised. Esimene loeng “Kõrvalekaldest tasakaalu” toimub neljapäeval, 6. novembril kell 17.30-20.00 waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis asub Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa). Loeng on tasuta.

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Ka sel aastal kutsume rääkima lektoreid, kes aitavad meil lapse kasvamise ja toetamise müsteeriumit paremini mõista.

Pikaaegse waldorfkasvataja kogemusega Heli Kudu räägib väikelapse kõne ja liikumise seostest, mänguasjadest ja mängudest. Heli viitab uuringutele ja jagab innustavaid mõtteid, kuidas me vanematena igapäevaselt saakisme oma lapse kõne arengut toetada,
Muu hulgas tuleb jutuks:
– Kui palju peab laps liikuma?
– Milline on väikelapse arengut toetav ruum?
– Millised mängud arendavad kõnet?

Loengule järgnevas töötoas meisterdame kepphobuseid ja pulgamehikesi.

Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud kohvik MTÜ Terve Pere Selts toetuseks, kus pakutakse Terve Pere Aia lastevanemate poolt valmistatud suupisteid.

Anna enda tulekust teada tervepereaed@gmail.com, et teaksime valmistuda töötoaks ning arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid.

Järgmine loeng “Pingevabad jõulud ja sünnipäevad” toimub 4.detsember 2014.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

Säinasti Ene päält Adamsoni-preemiä kätteandmist. Pilt eräkogost.

Võrokõsõ omma Säinasti Enet (49) tiidnü ku Orava koolijuhti (nüüt oppajat) ja Uma Lehe kirotajat. 6. rehekuu pääväl anti tälle Adamsoni Henriku murdõluulõpreemiä, võidu tõi luulõtuisi pundikõnõ päälkiräga «Märgotuisi elost ja inemiisist». Seo oll’ Enel edimäne kõrd uma luulõtusõ suhvlist vällä tuvva.

Mille sa võrokeelitsit luulõtuisi kirotat?
Kuiki ma olõ eloaig võro kiilt kõnõlnu, es olõ ma innemb võro keeleh kirotanu. A ku kolm aastat tagasi sai Orava kuul võro keele ja meele avvohinna, sõs sai arvu, et olõgi tuu võrokõnõ, kiä piät uma keele püsümise iist saisma. Nii naksi ma rohkõmb rahva iih võro kiilt kõnõlõma ja Umma Lehte kirotama. Umbõs tuudaigu sündü ka edimädse võrokiilse luulõtusõ.

Millest luulõtusõ kõnõlõsõ ja määne sõnnom noidõ seen om?
Päämiselt tuust, mida heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege. Mõts om mu jaos tähtsä ja mõts om mullõ mõttit andnu. Ja vet elotarkust om ka veidü tulnu, midä luulõtusõ sisse panda.

Adamsoni-preemiä hindamiskogolõ jäi silmä su luulõtuisi hää ja loomulik kiil. Kost su hää keelemõistminõ peri om?
Vet ma olõ võro keelega üles kasunu. Tuu iist teno esäle-imäle, kiä omma võrokõsõ. Ja teno vanajumalalõ, et mu miis om kah võrokõnõ ja nii om mu egapääväkiil võro kiil. Kah’o, et ummi latsiga sai veidü võro kiilt kõnõldu.
Loe edasi: Säinasti Ene: kirota tuust, midä heng tund, ku luudus umma aastatsõõri tege

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Vanemate Kool toimub Põlva külje all Rosmal. Foto Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi eestvedamisel seitsmendat õppeaastat alustav Vanemate Kool kutsub sel laupäeval, 8. novembril kell 11-16 kõiki vanemaid ja teisi huvilisi koolipinki. Seekordse päeva teema on “Koostöö või võitlus? Muinasjutud, valmid. Puutöö”.

Vanemate Kool on mõeldud täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.

MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva võrupoolse külje all, Rosma külas, Päkamäe kõrval. Koha vaimu on kujundanud siia 19. sajandil rajatud külakool, selles majas 1885. aastal sündinud kooliuuendaja Johannes Käis ning 1990. aastal loodud waldorfkool.

Aastast aastasse on kasvanud lapsevanemate hulk, kes küsivad: Mis kool teil on? Mida te lasteaias teete? Kuidas te lapsi kasvatate? Mis on hea minu lapsele? Kuidas mina saan olla hea lapsevanem? Kas on ka teisi võimalusi peale riikliku koolisüsteemi ja õppekava? Kas waldorfpedagoogika on kaasaegne pedagoogika? Mis nendest lastest tulevikus saab?

Meie lapsevanemad asuvad juba alates 2008. aastast sügisest ise „koolipinki“, et südame äratundmine saaks toeks teadmisi ja kogemusi: kuidas õpitakse waldorflasteaias ja –koolis? Miks just niimoodi? Miks ja kas see on hea? Läbi aastate on Vanemate Koolis olnud palju huvilisi ka väljastpoolt. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub vanemaid taas koolipinki

Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal.

„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“

Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Loe edasi: Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Räpinas tulekul loodusõhtu „Jäälind – aasta lind 2014“

Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Aheri Georg näüdäs’ Varstun ummi luuduspilte

Aheri Georg püüdse edimädsena Eestin odahüürläse pildi pääle ja perän nõgla otsa. Aheri Georgi pilt.

3. rehekuu pääväl kõrraldi paikligu luuduskaitsja Varstu kultuurimajan salongiõdagu, kon umakandimiis Aheri Georgi näüdäs’ umatettüid pilte Eestimaa lillest, putukist, tsirgõst ja eläjist.

Georg kõnõl’ esi ummi pilte saamisõluust ja ka pall’o kullõja kõnõli ummi luudusõn juhtunuid asju.

Pildikaemisõ vahelõ laulsõva ja mängsevä pilli Varstu kandi suurõmba ja väikumba latsõ.

Seo oll’ üle pikä ao jälki sääne salongiõdak, kon rahvas sai hennäst vabalt tunda ja tarka juttu kullõlda. Püvvämi edespitegi huvitavit inemiisi siiä kutsu.

Silla Silver,
Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna esimiis

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames rajati üle Eesti neli sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodu, kust on tänaseks abi saanud juba 34 lapse vanemad. Soetades Lastefondi 2015. aasta kalendreid ja jõulukaarte võimaldad puuetega laste vanematele väljateenitud puhkuse ka järgmisel aastal.

Käesoleva aasta jaanuaris alguse saanud kampaania käigus on heade inimeste poolt annetatu eest loodud Lastefondi rahastatavad hoiukodud igasse Eestimaa nurka: Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru. Esimene neist avati juunis ning viimane septembris. Viie kuu jooksul on hoiukodude teenust kasutanud 34 last kokku 4028 tundi.

“See tähendab, et oleme võimaldanud väljateenitud puhkuse 34 lapse vanematele, kes kokku on saanud heade annetajate abiga puhata üle 4000 tunni. Lihtsa kalkulatsiooni alusel võib öelda, et keskmiselt on iga lapse vanemad on saanud puhata 118 tundi,” võtab Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv projekti senised tulemused kokku. “See on muidugi väga suur üldistus, mis ei arvesta teenuse kasutamise individuaalsust. Kuid see annab siiski omal moel aimu, kui suureks abiks hoiukodud puuetega laste peredele on.”

Lastefond on hoiukodude teenust toetanud viie kuu jooksul kokku üle 20 000 euroga. Järgmise aasta jooksul plaanib teenuse rahastamise üle võtta riik. Kuni seda ei ole tehtud, jätkab Lastefond hoiukodude teenuse eest tasumist. Selleks, et ka järgmisel aastal sügava ja raske puudega laste vanematele puhkusetunde võimaldada, jätkatakse annetuste kogumist põhikampaania väliselt.
Loe edasi: Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

Täna selgub aasta parim noorkokk

Eelmise aasta Noorkokk võistluse võitjad

Täna, 31. oktoobril toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.

Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu sõnul tuleb tänavusel võistlusel kolme tunni jooksul valmistada pidulik roog. „Sajad inimesed vaatavad, kuidas noored kokad oma kunstiteoseid valmistavad ja taldrikule välja panevad. Hästi tehtud tööga jäädakse kindlasti silma mõnele tööandjale,” kirjeldas Visnapuu. Ta lisas, et Eesti noorte kokkade tase aina tõuseb, mida tunnistavad tippkokad nii Eestist kui välismaalt.

Noorkokk 2013 võitja Margo Paluoja ütles, et võistluselt sai ta suurepärase kogemuse ja indu edaspidiseks. „Tänu võistlusele jäin silma presidendi peakokale, kes võttis minuga ühendust ja kutsus mind presidendi vastuvõtu toitlustusmeeskonda,” lisas Paluoja.

Parima tiitlit hakkavad püüdma 12 kokanduseriala õpilast Haapsalu, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartu Kutsehariduskeskustest, Narva ja Valgamaa Kutseõppekeskustest, Kuressaare ja Rakvere Ametikoolidest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist.

Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Foodfest on Tallinna toidufestival, kus on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad. Foodfest toimub Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn).

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis uued näitused

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.

Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.

Projektist “Kunstnikud kooli” saate täpsemalt lugeda aadressil: http://www.cca.ee/uudiskiri-artiklid-kunst-ja-haridus/201-vorus-kaivad-kunstnikud-koolis

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

3.-9. novembrini on võru keele nädal

Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.

Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.

Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.

Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.

Võru keele nädalat peetakse juba üheksandat aastat. Loe edasi: 3.-9. novembrini on võru keele nädal

Puu- ja köögiviljatööstus suurendas tootmise efektiivsust

Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.

“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.

Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.

Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel 16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

Rahvusraamatukogus avati Mare Mikoffi skulptuurinäitus

M__8908 — Mare Mikoff. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu, Teet Malsroos

Näitusel eksponeeritakse läbilõiget Mare Mikoffi skulptuuriloomingust. Väljapaneku varaseim töö on valminud aastal 1984 ning hiliseimad 2013-2014. Pealkiri “Kestast välja” peegeldab tinglikult Mare Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja omavahelist sidusust.

Reet Varblane on öelnud, et Mikoffi teosed lõhuvad raame ja vallutavad ruumi, haarates endasse väljapanekuvälised detailid ning astudes dialoogi põhiekspositsiooni teostega. “Klaaskupli alla vangistatud “Maria Siberimaal” (2010) on elav inimene: ajale jalgu jäänud ohvri tõlgenduses on hirmu ja segadust, aga ka sisemist murdumatust. See on kunstniku tõlgendus eksistentsiaalsest seisundist, kuid teose sügavama tähenduse loob vaataja ise,” kirjeldas Varblane üht teost.

Mare Mikoffil on Rahvusraamatukoguga tugev side, tema loodud on raamatukogu fuajees eksponeeritavad “Rotid” ning “Viitnaised” 5. korrusel, mis valmisid Tõnismäel asuva raamatukoguhoone avamiseks 1993. aastal.

Eesti Kunstnike Liidu auliige Mare Mikoff on väljapaistev skulptor ning osalenud näitustel Eestis ja välismaal 1970ndate algusest. Tema monumentaalteoseid kohtab linnapildis Tallinnas, Tartus ja mujal, näiteks Lennart Merile pühendatud teost saab näha Tallinna Lennujaamas.

Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Laupäeval toimuv II uute naistetantsude konkurss on ühtlasi avaakordiks II Eesti Naiste Tantsupeole, mis leiab aset Jõgeval 2016. aasta 12. juunil.

Jõgeva Kultuurikeskuses 1. novembril toimuvale konkursile laekus tähtajaks 39 uut tantsu nais-, neidude- ja memmede rühmadele. Tantse hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Lisaks jälgib kava ja teeb oma valikuid II Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkond.

„Konkursi eesmärk on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari ja ka teisi toredaid tantse meie tantsurühmadele, “ ütles võistluste korraldaja ja naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Soovime, et II Eesti Naiste Tantsupidu annaks kõigile Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderühmadele taas võimaluse tunnetada seda seletamatut koostantsimise ja üheshingamise lummust.” Loe edasi: Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Põlvamaa aasta terviseedendaja on Hille Post

25. oktoobril tunnustati maakonna tervisedendajaid ning kuulutati välja aasta tervisedendaja, kelleks pärjati Põlva spordikool haldusjuht ja Põlva Päevakeskuse võimlemisõpetaja Hille Post.

Oktoobris täitus Hillel 15. aastat Põlva Päevakeskuses tervisennetuslike ravivõimlemistundide juhendamisega alustamisest. Aastate jooksul on võimlemistund saanud eakate seas väga populaarseks ja tänaseks on ravivõimlemise tunnid lausa kolmes vahetuses kaks korda nädalas. Lisaks ravivõimlemistundide läbiviimisele on Hille on juba mitmeid aastaid aidanud läbi viia kevadist südamekõndi, üritust “Tund tervisele”, helkurkõndi ja palju teisi tervisedenduslikke spordiüritusi.

Koostöö ja toetuse eest tänas Põlvamaa tervisenõukogu Valgjärve valla sotsiaalnõunikku Riina Marranit, Laheda valla tervisekomisjoni juhti Meriliis Mandelit, Värska valla sotsiaalnõunikku Merike Teini, Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialisti Kaire Leikinit, Veriora valla sotsiaaltöö spetsialisti Ave Pajut, Põlva valla tervisekomisjoni liiget Taima Nurme, Kõlleste valla sotsiaalnõunikku Küllike Kaldoja ja Ahja noorsootöötajat Piret Palmi.

Igal aastal tänab Põlvamaa tervisenõukogu inimesi, kes aitavad kaasa, et terviseteemad oleksid jätkuvalt maakonnas aktuaalsed.

Allikas: polvamaa.ee

Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.

Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Viljandi Pauluse Kirikus on rahupalvus

Täna kell 17.00 on Viljandi Pauluse kirikus rahupalvus, kuhu oodatakse kõiki, keda on puudutanud Viljandi koolitulistamine. Alates tänasest kuni pühapäevani on Viljandi Jaani kirik avatud kell 12.00-20.00 ja Viljandi Pauluse kirik kell 10.00-15.00.

Esmaspäeval Viljandis aset leidnud koolitulistamine on šokeerinud kõiki Eestimaa elanikke. Paljudes peredes on hirmu, rahutust ja ebakindlust. Kriisist väljumine ja normaalse elurütmi taastumine võtab aega. Olulisem kui juhtunus süüdlaste otsimine on leida võimalusi üksteise märkamiseks, hoolimiseks ning julguse ja lootuse jagamiseks.

Traagilistel päevadel avavad Viljandi kogudused pühakodade uksed, et soovijad võiksid tulla mõtisklema, palvetama ja hingerahu leidma. Kirikus võib eestpalve, lootuse ja armastuse märgiks süüdata palve- või mälestusküünla ja viibida mõne aja vaikuses. Soovi korral võib kõnelda vaimuliku või koguduse töötegijaga.

Kolmapäevasele rahupalvusele oodatakse kõiki, kes tahavad endas uuendada hingerahu ja lootust ning palvetada rahu pärast Viljandi kodudes, koolides ja linnas. Palvetatakse hukkunu ja tema perekonna, Paala kooli õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ning kõigi eest, keda aset leidnud vägivald on isiklikult puudutanud. Palvusel teenivad praost Marko Tiitus, Viljandi koguduste vaimulikud, Anton Medvedjev orelil ja Marko Mägi saksofonil. Kirik on avatud vaikseks palveks ja küünalde süütamiseks.

Rasketel aegadel võime õppida ühtehoidmist ning kogeda, et inimelu on habras ja haavatav, kuid armastus, mida võime oma elu jooksul kogeda ja vastu võtta, ei hävi ilmaski. Ka kõige sügavamas pimeduses põlevad lootuse küünlad.

Otepää Naiskodukaitse kutsub üles Ukrainale sokke kuduma

Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova

Naiskodukaitse Otepää jaoskond algatas heategevuskampaania Ukraina puudustkannatavatele inimestele, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama villast lõnga. Tänaseks on üleskutsele vastanud mitmed lahked annetajad. Nüüd ootavad Otepää naiskodukaitsjad osavate näppudega kudujaid, kes annetatud lõngast sokke ja kindaid kooksid.

Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus mainis, et sokke-kindaid on valmis kuduma lisaks naiskodukaitsjatele ka MTÜ Karukäpp liikmed, kuid vaatamata sellele jääb veel lõnga üle. “Kutsun üles kõiki kudujaid andma oma panus Ukraina puudustkannatavate inimeste heaks ja kuduma sokke ja kindaid, kellel lõnga napib, andke julgesti teada – jagame seda meeleldi ka teiega,” rääkis Mari Mõttus. “Kootud sokid-kindad toimetatakse 10.detsembriks Naiskodukaitse kontorisse Tallinnas ning sealt saadetakse need teele Ukrainasse.”

Valminud tooteid saab tuua tööaegadel novembri viimasel nädalal Otepää Vallavalitsusse ruumi nr 218. Kellel pole võimalik valmis esemeid ise tuua, palutakse sellest teada anda Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaisele Mari Mõttusele.

Nädala foto

Päris pärlikarp Pärlijõe luhalt. Foto: Kylauudis.ee — **Päris pärlikarp Pärlijõe luhalt.** Foto: Kylauudis.ee

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Leigarid põimivad pärimustantsu tänapäevaga

Rahvakunstiansambel Leigarid tähistavad 45. juubelisünnipäeva uuendusliku tantsuetendusega, kus 130 rahvatantsijat viivad grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” näitab, kuidas muutuva aja ja maailma taustal muutub ja kohaneb inimene. Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua. “Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst. Kuigi lava on täis pärimustantsu, ei näe Ulsti sõnul ühtegi traditsioonilist rahvatantsunumbrit ning tavapärase tantsukontserdi asemel kogeb publik ühte kindla ideega algusest lõpuni jutustatud lugu. “Selle etenduse jaoks ei olegi oma žanri,” arvab Ulst.

Muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres märgib, et muusikas on kasutatud ainesena Eesti rahvamuusikat, regilaulu, helletusi, hüüdeid, hõikeid, pillilugusid, loodushäälendeid, pilliimitatsioone. “Veetsin muljeterohkeid päevi rahvaluulearhiivis materjali kogudes,” selgitab Varres, kuidas käis inspiratsiooni ammutamas. “Valisime lavastajaga koostöös huvitavad lood välja, seejärel tegin neist töötlused, seadsin pillidele, lisasin heliribale loodushäälte salvestusi.”

[pullquote]

“Viies pööripäev”

koreograaf-lavastaja JAAN ULST
muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES
lavastaja assistent SILLE KAPPER
Laval rahvakunstiansambel LEIGARID

[/pullquote]

Varres ütleb, et tema varasem kokkupuude folklooriga on pigem kasin ning hindab Leigarite tantsuetenduses osalemist seda põnevamaks.”Kuulates vanu salvestusi ning lugedes sadade kaupa vanade regilaulude noote ja sõnu, avanes olustikuline esivanemate maailm täis muresid ja rõõme. Minevik tuli lähemale, paljud maaeluga seotud nähtused muutusid arusaadavamaks,” kirjeldab Varres.

Tantsuetendusega oma 45. sünnipäeva tähistav rahvakunstiansambel Leigarid asutati 1969. aastal eesmärgiga tutvustada Eesti Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat. Ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsude koguja, uurija ja õpetaja Kristjan Toropi eestvedamisel püüti tantsida, laulda ja mängida nii, nagu eesti talurahvas vanasti. Ka täna on Leigaritele tähtis tantsimise ehedus. Leigarite koosseisus tegutsevad täiskasvanute ja laste tantsurühmad, laulurühm ja pillimehed.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” toimub 1. novembril kell 18 Salme kultuurikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis. Etendus kestab 1 tund ja 15 minutit.

Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.

Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle