Külauudised

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

RMK kutsub metsa rogainima

Pühapäeval, 17. mail toimub kuues kohas üle Eesti RMK rogainipäev ehk seikluslik orienteerumismatk, millest on oodatud osa võtma igas vanuses ja erineva sportliku tasemega 2-5-liikmelised võistkonnad.

Rogainipäeva ühe korraldaja Lauri Leppiku sõnul sobib rogainimine nii tulihingelisele sportlasele kui ka rahulikumale looduses liikujale. “Rogain on suurepärane võimalus looduses põnevalt aega veeta, mille käigus jõuab ka kohtadesse, kuhu tavalise jalutuskäigu ajal ei pruugi sattuda,” sõnas ta. “Iga võistkond saab ise omale sobiva raja ning liikumise tempo valida, kontrollpunktides jagatakse osalejatele ka veidi metsatarkust.”

RMK rogainipäeva start antakse pühapäeval, 17. mail kell 12 kuues kohas üle Eesti: Harjumaal Aegviidus, Läänemaal Perakülas, Põlvamaal Kiidjärvel, Pärnumaal Raekülas, Ida-Virumaal Kurtna järvede piirkonnas ning Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis. Võistluse alguses jagatakse osalejatele kaart, mille abil tuleb metsast kolme tunni jooksul üles leida võimalikult palju erineva väärtusega kontrollpunkte. Kõige suurema punktisumma kogunud võistkondi premeeritakse RMK metsamaja kasutusõigusega, kõikide osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Rogainipäeval osalemiseks tuleb kokku panna 2−5-liikmeline võistkond ning registreerida see veebiaadressil www.rmk.ee/rogain . Võistkonna võib kokku panna pereliikmetest ja sõpradest, samuti saavad ettevõtted võistlusele välja panna oma meeskonnad. Matkale on oodatud kõik hästikäituvad lemmikloomad. Kuni 10. maini on registreerimistasu 3 eurot ning 11.-14. mail 5 eurot ühe inimese kohta. Allameetrimehed saavad seiklusmatkale tasuta. Osalustasu sisaldab raja kaarti ning võistluse lõppedes sööki-jooki.

Rogainipäeva korraldab RMK koostöös heade partneritega: Tallinna orienteerumisklubi TA OK, OK Põlva Kobras, OK Rakvere, seiklusspordiklubi X-TEAM, MTÜ Aktiivikeskus ja orienteerumisklubi West.

Lisateavet RMK rogainipäeva kohta saab aadressilt www.rmk.ee/rogain.

FC Helios Võru tähistab sünnipäeva

Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.

Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.

Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.

FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.

Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.

FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.

Euroopa päeva juhatab sisse euroviktoriin

Sel nädal, 4. – 9. mail korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva maavalitsus Euroopa Liidu teemalise elektroonilise viktoriini.

Maavalitsuse Facebooki fännilehel on alates tänasest ja neljal järgneval päeval hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik huvilised – nii õpilased kui täiskasvanud.

Igal hommikul esitatakse Facebooki lehel üks küsimus ja kõigi õigesti vastanute vahel loositakse järgneval päeval välja auhind.

Euroopa Liidu teemaline viktoriin on pühendatud 9. mail toimuvale Euroopa päevale. Euroopa Päeva tähistamise traditsioon sai alguse 9. mail 1950. aastal kui Prantsusmaa toonane välisminister Robert Schuman kutsus Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike üles koondama oma söe- ja terasetootmine ning sellest sai alguse Euroopa Liit.

Euro info jagamiseks maakondades on loodud üle euroopaline teabekeskuste võrgustik. Põlva maavalitsuses tegutseb sellesse võrgustiku kuuluv Europe Direct Põlvamaa teabepunkt kuuendat aastat. Teabekeskuse eesmärgiks on jagada piirkonna elanikele üldist teavet Euroopa Liidu, eri võrgustike ja infoallikate kohta. Selgitada EL institutsioonide toimimist ja rolli, anda suuniseid ja selgitada prioriteete ning rahastamisvõimalusi. Loe edasi: Euroopa päeva juhatab sisse euroviktoriin

Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.

Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.

Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Loe edasi: Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

Koostöös MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse, MTÜ Helma lastetoa ja Pärnu sõpruslinna Oskarshamni industriaalkooliga kingiti täna Sindi vähekindlustatud peredesse 8 jalgratast.

Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha Foto Urmas Saard — Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha. Foto: Urmas Saard

Pärnu Shalomi juhataja Anne Aas rääkis, et nende ühingul toimib juba mitmendat aastat väga hea koostöö Sindis tegutseva MTÜ Helma lastetoaga, mida juhib Helga Mitt. Möödunud aastal eraldati ühingu vahendusel Sindile 2 jalgratast. Täna jagati Helga valikul välja 8 ja lähipäevil saab Sindis veel keegi ühe ratta. „Viimase ratta saaja otsustas täna nõu pidanud Sindi Noortevolikogu algatusgrupp,“ ütles Anne, kes oli esmakordselt nende noortega kohtunud 1. mail Sindi laadal. „Vastasin noorte poolt koostatud küsimustele ja pean nende aktiivsust kiiduväärseks. Loodan edaspidigi heale koostööle noortevolikoguga,“ jagas Anne tunnustavaid sõnu hakkajate noorte aadressil. Helga rääkis, et vähekindlustatud peredega kohtumiseks leidis ta hea võimaluse kevadpühal peetud laadal, kus liikus korraga väga palju tuttavat rahvast ja nii sai eelnevalt kokkulepitud nendega, kellel näis abi kõige vajalikum.

Loe edasi: Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

BC Lietuva võitis Paikuse valla Karikavõistlused korvpallis

Paikuse valla esimestel korvpalli karikavõistlustel mängis kümme meeskonda üheringilises turniiris, milles kõik võistkonnad kohtusid omavahel ühe korra. Põhiturniiri järel pääsesid 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad.

BC Lietuva, Paikuse valla esimese korvpalli karikavõistluse võitja Foto Urmas Saard — BC Lietuva, Paikuse valla esimese korvpalli karikavõistluse võitja. Foto: Urmas Saard

Turniiridega alustati möödunud aasta 9. novembril mõni nädal varem suure pidulikkusega avatud uhiuues Paikuse Spordikeskuses. Eile selgitati lõplik paremusjärjestus. Rändkarika võitis BC Lietuva, kellele jäi alla AK Spartak. Mäng lõppes tulemusega 60:52. Kolmanda ja neljanda koha kohtumises olid vastakuti Kõwa ja Tori 60:34.

Edasi reastusid kohad järgmiselt: Raba viies, BC Pärnu kuues, Kamex Puit seitsmes, Mariine Auto kaheksas; SK Tünamo üheksas ja SK Altius kümnes. Kohamängu ja korvitabamuste arvestuses: 5.-6. koht Raba – BC Pärnu 74:52; 7.-8 koht Mariine Auto – Kamex Puit 67:71; 9.-10 koht SK Tünamo – SK Altius 37:28.

Võistluste lõppedes nimetati ka turniiri parim mängija, kelleks osutus Janar Roman BC Lietuva klubist. Lisaks võeti eeskuju Audrust ja anti lohutav eriauhind üheksandale kohale mängijale, SK Tünamole. Selles võistkonnas mängib ka Paikuse põhikooli matemaatika- ja klassiõpetaja Tarmo Tõnismann, kes on uue spordisündmuse ellukutsuja ja võistluste peakorraldaja.

Loe edasi: BC Lietuva võitis Paikuse valla Karikavõistlused korvpallis

Teeme Ära talgupäev läks korda

Eilne Teeme Ära talgupäev, mis kõikjal üle Eesti sujus töiselt ja tegusalt, on praeguseks lõppenud. Tegemist oli hästi korda läinud talgupäevaga, mille raames tuli vaatamata vihmale kodust välja mullusest rohkem inimesi – õhtustel andmetel vähemalt 43 026 talgulist. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kümneid tuhandeid eestimaalasi, kes on jätkuvalt valmis kaasa aitama kodukandi ja kogukonna elu edenemisele.

Talgupäeva raames korraldati kokku 1771 talgut, millest tänastel andmetel võttis osa 43 026 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 411 talgul osales kokku 12 547 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 191 talgul 4104 inimest. Ida-Virumaal osales 102 talgul 3464 talgulist, Tartumaal 154 talgul 3246 talgulist, Pärnumaal 145 talgul 3209 talgulist, Lääne-Virumaal 104 talgul 2313 talgulist, Järvamaal 88 talgul 2079 talgulist, Võrumaal 84 talgul 1790 talgulist, Läänemaal 86 talgul 1770 talgulist, Valgamaal 63 talgul 1744 talgulist, Viljandimaal 89 talgul 1714 talgulist, Raplamaal 97 talgul 1698 talgulist, Jõgevamaal 69 talgul 1687 talgulist, Põlvamaal 58 talgul 1175 talgulist, Hiiumaal 29 talgul 446 talgulist. Kanadas Toronto lähistel Jõekääru talgutel osales 40 inimest.

Loe edasi: Teeme Ära talgupäev läks korda

Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega Foto Urmas Saard — Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega. Foto: Urmas Saard

30. aprilli päev ei olnud veel päris õhtusse vajunud, aga kirkalt paistva päikese tekitatud varjud venisid siiski juba üsna pikaks kui Eliise Kull ja Konstantin Tšernov Sindi noortekeskuse juures asuva bussipeatuse juurde kiirel ja pikal sammul astusid. Näiliselt ei olnud kiirustamiseks veel põhjust, sest Tartu buss pidi sõiduplaani järgi saabuma 25 minutit enne laulunäitemängu algust. Aga koolinoored olid ettenägelikud, sest buss jõudis pärale juba kümmekond minutit varem ja nii said nad oodatud aukülalist, emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaart, tervitada otse bussilt maha astudes. Eliise sirutas käe esimesena ja ulatas vanahärrale kimbu sinililli. Rahvariietes neiu kõrval seisis erilist pidulikust rõhutades tumepunase triiksärgi ja sinise lipsuga Konstantin. Kahe nooruki saatel seati sammud Sindi gümnaasiumi suunas.

Loe edasi: Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Tõrva noorte kogukonnaraadio alustab suvehooaja planeerimist

Tõrva noortest ja noorte meelsetest koosnev MTÜ Tõrva Noorte Liit moodustas reedel oma erakorralisel üldkoosolekul 10-liikmelise Tõrva Raadio nõukogu, mis hakkab juhtima Tõrva Raadio tööd. Pärast üldkoosoleku lõppu toimus kohe ka esimene Tõrva Raadio nõukogu koosolek.

Nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimees, määrati suviseks Tõrva Raadioks peatoimetaja, vaadati üle projekti eesmärgid ja eelarvelised vahendid ja peeti plaani suvisteks tegevusteks. Lisaks plaanib nõukogu raadio meeskonnaliikmetele läbi viia vajalikke koolitusi, et muuta raadio tööd paremaks. Raadio nõukogu otsustas, et suvine Tõrva Raadio jõuab eetrisse 27. juulist kuni 9. augustini.

Esimeheks valitud Karl Kirt ütles, et raadio tegemist tahetakse paremini koordineerida ja tegevusi paremini läbi mõelda. „Juba täna tuleb teha ettevalmistusi, et tuua piirkonna inimesteni suvel kvaliteetne raadio. Suureks väljakutseks saab olema see, et raadiot teeme sellel korral kaks nädalat. Eks igakord tahame iseennast ületada,“ ütles värskelt valitud esimees Karl Kirt.

Peatoimetajaks määrati nõukogu poolt Kaspar Metsar, kes jõuluraadios vedas eest populaarset mälumängusaadet „Mäluauk.“ „Olen kindel, et suvine raadio tuleb jällegi väga äge. Väljakutseid on palju ning tööd ka palju. Üritame kajastada kogu piirkonna tegemisi selle kahe nädala jooksul.“ Peatoimetaja kutsub üles ka huvilisi raadio töös kaasa lööma. „Hetkel on meeskonnas üle 20 noore. Kel veel huvi, võtku aga meiega ühendust! Alati leiab midagi, mida teha,“ ütles peatoimetaja Metsar.

Tõrva Raadiot toetavad Tõrva linn, Helme vald ja Hummuli vald. Lisaks on saanud MTÜ Tõrva Noorte Liit toetust oma projektile läbi Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste arenguhüppe meetme. Raadiot veavad eest MTÜ Tõrva Noorte Liit ja Tõrva linna Noortevolikogu.

Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, selgitab miks ja kuidas mängivad nende noortevõistkonnad käesoleval hooajal just Sindi staadionil.

Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon peatreener ja juhatuse liige Foto Urmas Saard — Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon peatreener ja juhatuse liige. Foto: Urmas Saard

„Kuna Pärnus on jalgpalliväljakutega kitsas käes, siis mõtlesime klubisiseselt, et mängime just Sindis oma noortetiimidega Eesti Meistrivõistluste kodumänge. Korraldame seal ka lasteaia ja algklasside lastele jalgpallitreeninguid, mistõttu tundus kogu klubiga Sindi staadionile kolimine igati mõistlik ja loogiline samm,“ rääkis Kuldmägi, kelle hinnangul on nii Sindi gümnaasium kui linn olnud jalgpallurite vastu väga toetavad ja abivalmid. Seetõttu kulges Sindi staadionile tuleku protsess kiirelt ja väga ladusalt.

Kokku mängitakse Sindis üle 20 mängu 3 erineva noortevõistkonnaga: 2003., 2005., ja 2006. a sündinud poistega. Vanemad poisid ning klubi esindus- ja duubelvõistkond staadionile kahjuks ei mahu, sest väljaku mõõtmed jäävad natuke väikeseks. Samuti osaletakse Eesti MV-l tüdrukute võistkonnaga, mistõttu võib juhtuda, et ka tüdrukud saavad aeg-ajalt Sindis mängida.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon noortevõistkonnad mängivad sel hooajal Sindi staadionil

Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Tänane talgupäev “Teeme ära” jäi võrreldes mõnede eelmiste aastatega tagasihoidlikumaks, aga endiselt olid silmapaistvalt tublid Sindi Avatud Noortekeskuse ja Sindi gümnaasiumi õpilased.

Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures Foto Urmas Saard — Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumis juhendas talgupäeva majandusjuhataja Mart Nõmm, kelle sõnul puhastati lisaks suurele kooliümbruse territooriumile ka kaugemalgi ja tehti puhtaks alajaama seinaääredki. Nõmm kiitis Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmeid, õpilasomavalitsust, 6a klassi õpetajat Egle Valdaru ja tema õpilasi. Koolinoortega käsikäes töötasid ka töömees Jüri Saks, koristajad Viive Taaler ja Anne Popp.

Paarkümmend noort registreeris ennast talgutele Sindi noortekeskuse nimekirja. Sindi kommunaalist anti kasutada lehepuhur, millega oli hea põõsaste vahel tuulutada. Koristati peamiselt noortekeskuse ümbruses, juhendajaks Maili Isand. Noortekeskuse hea sõber Mihail Šorin koristas paari õpilasega Konsumi kaubanduskeskuse läheduses. Ka noortekeskuse juhataja Helle Vent sikutas poiste ja tüdrukutega võrdväärselt higistades suuri prahikotte kokku.

Loe edasi: Sindis haarasid noored “Teeme ära” talgutel juhtohjad

Üle-eestilisest talgupäevast võtavad täna osa kümned tuhanded talgulised

Täna toimub kõikjal Eestis Teeme Ära talgupäev, millest võtavad osa kümned tuhanded eestimaalased. Tänavu korraldatakse talgupäeva raames 1754 talgut, kuhu on varahommikuse seisuga registreerunud üle 23 400 talgulise. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki inimesi vaatamata jahedale ja kohati vihmasele ilmale kodudest välja tulema, et kaasa aidata kodukandi ning kogukonna elu edenemisele.

Enim talguid korraldatakse täna Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 410 talgule on end kirja pannud üle 6700 inimese. Talgupealinna tiitlit on kindlustamas taas Saaremaa, kus toimub 188 talgut, millele on registreerunud üle 2200 talgulise. Pärnumaal on end osalejana kirja pannud samuti üle 2000 talgulise, Tartumaal üle 1800 talgulise. Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Järvamaal ja Valgamaal on registreerunud rohkem kui 1000 talgulist.

Talgupäeva meeskond ja Päästeamet kutsuvad järgima ohutusnõudeid, et tagada talgutel nii tule- ja veeohutus kui ka tööohutus. Lõhkekeha või seda meenutava objekti leidmisel ei tohi seda puudutada, vaid tuleb minna kaugemale ja teavitada koheselt Päästeametit numbril 112. Kui talgulised avastavad katmata luukidega kaeve või muid ohtlikke rajatisi, soovitatakse neist teada anda päästeala infotelefonile 1524. Talgutel veekogude ääres tuleks tähelepanelikult jälgida lapsi.

Talgupäev algab enamikus talgupaikades kell 10 või kell 11, mõned talgud algavad ka lõunal ja mõned peetakse lähematel päevadel. Tänavu korraldatakse mitmeid tuleohutusega seotud talguid, samuti toimub talguid mereäärsetes paikades ning tänaseni saab kodudest ära tuua ka kasutuskõlblikke värvijääke. Täpsema info kasutuskõlblike värvijääkide kogumise tingimuste ja vastuvõtu kohtade osas leiab siit.

Loe edasi:

Reisikiri matkapäevast Nigulas

Üks Tartu matkaseltskond on järjepanu juba 29 aastat teinud õppematku. Seekord suunas matkarada auvõlg saatusekaaslase Tõnise ees seoses tema 70. sünniaastapäevaga. Tõnis oli pärit Kundast ja tema viimne rahupaik asub Viru-Nigula kalmistul. Jürikuu on olnud tujukas, aga laupäeval, 25. kuupäeval säras päike nagu tellitult.

Aldo Kals, Nigula sõber Foto Urmas Saard — Aldo Kals, Nigula sõber. Foto: Urmas Saard

Et õhtuks koju tagasi jõuda, pidi alustama varakult. Hommikul Rakveres edasisõidu bussi oodates ühineti samade huvidega matkasellidega Tallinnast. Pool tunnikest jõudeaega andis võimaluse minna külla Arvo Pärdile, kes jalgratta kõrval seistes kuulas valjuhääldajast lummavat muusikat. Siis veel pisut sõitu ja talvel ärevaid sõnumeid saatnud Padaorg võttiski meid vastu ning saatis Nigula kirikutorni suunas teele. Esimene peatus oli kalmistul ja tänu surnuaiavahi vastutulelikkusele leidsime 7. kvartalist oma sõbra haua. Tallinlased ja tartlased süütasid küünlad, laususid mälestussõnu ja viimaks jätsime oma kaaslasega hüvasti Meie isa palvet lugedes. Nigula raamatukogule kinkisime mõned trükised. Ajalooraamatust „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947-2012“ (Tallinn, 2013) võib leida lehekülgedelt 588-591 Tõnise koolimälestusi ja saada teada, kes ta oli. Leheküljelt 23, 100 jm leiab teavet ka Samma külast pärit kooliõe Eerika kohta. Leheküljelt 620 saab lugeda Viru-Nigula kihelkonnas 1881. aastal sündinud Johannes Lusenbergi kohta. Tallinna pimedate kooli kasvandik täitis Kunda tsemenditehase tellimusi harjassepana. Kõnealune trükis on kättesaadav ka Rakvere muuseumis ja raamatukogus.

Loe edasi: Reisikiri matkapäevast Nigulas

Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.

Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud Foto Urmas Saard — Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud. Foto: Urmas Saard

Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“

Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.

Loe edasi: Sindi laadal oli 131 müügiletti ja kuraditosin korda esinejate lavale ilmumist

Rattaretk “Kuidas elad, Haanjamaa?” – kõige soodsamalt saab registreerida kuni 30. aprillini!

Tänavu 15.-17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal. Teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre -Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.

Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7-17-aastane).

Rohkem teavet, sh kultuuriprogrammi, leiab kodulehelt http://www.rattaretked.ee/

või Facebookist. Lisateavet saab telefonitsi 5623 0830 või e-posti teel info@rattaretked.ee.

“Aasta suurpere” tiitlile kandideerimine on alanud

Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.

Alates tänasest saab esitada kandidaate “Aasta suurpere” konkursile, tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 15. maini.

“Aasta suurpere” aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 2000 eurot antakse võitjale üle 23. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

“Sel aastal juba kuuendat korda välja antavale “Aasta suurpere” tiitlile ootame kandideerima kõiki nelja või enama lapsega Eesti peresid, mille kõik liikmed on tublid, töökad ning teistele eeskujuks,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap . “Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tõelise suurpere tubli ema Eve Muru ja isa Jaan Muru on meie ühiskonnale teinud suure teene, sest nad on üles kasvatanud kümme iseseisvat ning perekeskset elu nautivat täisväärtuslikku inimest.”

Kandidaate “Aasta suurpere 2015” tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad.

Juba 11. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Tallinna Loomaaed, Tallinna Linnavalitsus ja paljud teised ettevõtted.

Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid Eestis. Organisatsiooni kuulub 19 ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi kasvamas neli ja enam. Liikmesorganisatsioonides on 1440 nelja ja enama lapsega peret ehk võrgustikku kuulub üle 10 000 inimese. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

Ivar Õuekallas

Ilmus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”

Klassikaraadio sünnipäevakuu viimasel nädalal on valmis saanud uus CD-album “Klassikaraadio tuleb külla”. Eesti kammermuusikat mängivad noored interpreedid, kes osalesid populaarses koolikontsertide sarjas “Klassikaraadio tuleb külla”. Muusikat esitavad Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits, Johan Randvere, Auli Lonks, Ingely Laiv, Jakob Teppo jt.

Albumile on salvestatud Eesti heliloojate lühivormid, nende hulgas populaarsed palad nagu Heino Elleri “Männid”, Erkki-Sven Tüüri “Arhitektoonika VII” ja Arvo Pärdi “Peegel peeglis”. Plaadile jäädvustatud muusika kõlab tihti Klassikaraadios.

Uue heliplaadi salvestisi levitab Klassikaraadio EBU vahendusel raadiojaamadele üle kogu maailma.

Anneli Tõevere-Kaur

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt. Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard — Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Kahurimäel tulistatakse Sindi 77. sünnipäeval aupauku

Kevadpühal tähistatakse Sindile linnaõiguste omistamise 77. tähtpäeva suure laada toimumisega seltsimaja ja Krulli kohviku vahelisel alal, mille keskel asuvat rohelist küngast võiks pärast päeva avapauku hakata kutsuma ka Kahurimäeks.

Kadri Kärg-Varris, Ronja ja Urmas Varris istutasid nädalavahetusel kohviku terrassipiirdele maitsetaimi Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris, Ronja ja Urmas Varris istutasid nädalavahetusel kohviku terrassipiirdele maitsetaimi. Foto: Urmas Saard

Laadale kutsumise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku pidajad Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullusel jõulukuul muutis väikelinna veelgi linnalikumaks, sest näiteks terve aasta kestnud pagariküpsetus annab igapäevaselt ka puhta rukki leiva lauale. Peatoidusega kindlustamine järel on asutud veelgi avaramalt linnaelu rikastama.

Peakorraldaja vastutust kandev Kadri alustas Kahurimäest, kuhu püstitatakse paraja suurusega telk paljudele esinejatele. Lavale tuleku lubaduse on andnud Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided, Slavjanotška, Rokkmotell ja Siirius. Künka esisel muruväljakul näitavad võluvaid vorme Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Küllap tuleb üllatusigi. Päeva juhivad Sindi gümnaasiumi noored.

Meelelahutuseks varutakse murumänge, erinevaid õhupalle ja näomaalinguid. Pai saab teha Kärbu talu ponile. Ilusa ilma korral ootab lapsi ja lapsemeelseid Kriipsujuku batuut. Laste ohutuse pärast piirab politsei batuudi läheduses autodega liiklemist, mille puhul palutakse mõistvat suhtumist.

Loe edasi: Kahurimäel tulistatakse Sindi 77. sünnipäeval aupauku

Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Talgud Tallinna lauluväljakul 2014. Foto: Sven Puusepp

Ühe tõeliselt nauditava talgupäeva eelduseks on hea plaan. Ja siis veel tagavaraplaan selleks puhuks, kui kõik ei lähe just täpselt nii nagu esimese hooga sai plaanitud. Omalt poolt anname kõigile talgujuhtidele kaasa mõned soovitused, mida silmas pidada, ja mõned mõtted, mida talgupäeva eel mõlgutada.

1. Mõtle läbi ja planeeri tehtavad talgutööd – mitu inimest, mitu tundi, varutööd jne. Talgutele tulevad inimesed omast vabast tahtest ning vabast ajast ja just seepärast on oluline, et kõik talgulised leiaksid ka mõistliku rakenduse. Jälgi, et planeeritavad tööd ei segaks juba pesitsema hakanud linde, 15. aprillist kehtib Eestis raierahu.

2. Kontrolli, kes on talguobjekti omanik ning kas objekt on muinsus- või looduskaitse all, et talgutööde näol pakutud abist kogemata kombel pärast sootuks pahandust ei tuleks.

3. Pane valmis vajalikud tööriistad ja -vahendid. Kui talgutööde plaan on paigas, saab järgmise sammuna läbi mõelda tööriistad- ja vahendid, mis tööde tegemiseks tarvilikud. Alati on võimalik paluda ka talgulistel üht-teist ühes võtta, kuid anna neile sellest aegsasti teada.

4. Arvesta välja vajaminev materjali hulk – olgu see siis puit, naelad, istikud vm, samuti mõtle läbi, kust need saad. Ehk on sul endal vajalik varu olemas või on kohalik ettevõte nõus õla alla panema või ostis hoopis naabrimees möödunud nädalal just portsu naelu, mis liiga pikaks osutusid ning garaaži seisma jäid.

5. Valmista ette talguliste toitlustamine ning muu meelehea pakkumine. Tühi kõht ei seisa püsti, eriti veel pärast seda, kui pikk talgupäev selja taga. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat ühisele lauale kaasa võtta, samuti võid leida talguliste seast osava koka, kelle ülesandeks saabki talgusupi keetmine. Loe edasi: Talgujuhi ABC ehk plaan A, B ja C

Vaba tahte saadikud

Tarmo Tüür
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev on unikaalne nähtus – nii laiahaardelist ja osalejaterohket kodanikualgatuse platvormi ei leidu kusagil mujal. Mullu korraldati meie ühise talgupäeva raames 1754 talgut, millest võttis osa ühtekokku 45 024 inimest ehk 3,5% eestimaalastest. Õlg õla kõrval tehti kümneid eri liiki talgutöid, visati nalja, peeti plaane. Enne kui taas käised üles käärime, võiksime võtta hetke, et mõtiskleda: mille poolest on talgupäev meile igaühele tähtis ja eriline.

Esimesel Teeme Ära algatusel 2008. aastal astus kogu Eesti prügistamise probleemi vastu ning viidi läbi sadu koristustalguid. Nüüd leitakse igal talgupäeval igas Eestimaa nurgas just sellele paigale oluline teema, mis lahendamist vajab ja kuhu ühiselt käed külge pannakse. See on omamoodi ime, et oleme selleni jõudnud, kuid veelgi suurem ime on see, et talguhoog ei rauge.

1700 rainernõlvakut
Eestimaa inimeste heasoovlikkus on kõige paremas mõttes jahmatav ning kaasalöömise aktiivsus jätkuvalt üllatav ja innustav. Ei tasu unustada, et iga talgujuht ja korraldaja leiab ju ise vajalikud tööriistad, materjalid, koostööpartnerid, lõunasupi ning muu tarviliku. See näitab, kui palju on eestimaalasi, kes hoolivad oma elukeskkonnast, kogukonnast ja kaaslastest ning on valmis selle nimel vabast tahtest panustama.

Kui 2008. aastal oli meil üks Rainer Nõlvak, kes kutsus osalema suurel prügikoristusel, siis nüüdseks on Eestis täna talgupäevale piltlikult öeldes 1700 rainernõlvakut, kes kutsuvad teisi kaasa väärt ettevõtmisteks.

Talgud ja talgupäev pole aga kaugeltki vaid töötegemine. Talgud on olnud sajandeid oluline osa meie kultuurist ning ootamatul kombel muutunud täna Teeme Ära näol omamoodi ekspordiartikliks ja üheks Eesti tuntuimaks märgiks üle maailma. Talgud toovad kokku ja liidavad väga erinevad inimesi. Siin ei loe vanus, sugu, rahvus ega sotsiaalne kuuluvus. Külg-külje kõrval töötades on lihtne leida ühine keel ja ühisosa. Aastatega on kogunenud lugematu hulk näiteid, kus talguplatsil koos toimetades, kosutava supikausi või teetermose juures on leitud uusi tuttavaid, sõpru või ideid järgmisteks koostegemisteks. Talgupäev loob ja kasvatab sotsiaalset kapitali.
Loe edasi: Vaba tahte saadikud

Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu toonitas, et koalitsioonileppes laste osas kokku lepitud sammud ja nende tegevuste planeeritud katteallikad ei tohi teineteist ära nullida. Laste ja lastega perede heaolu peab paranema ruttu ja reaalselt. See ei tohi jääda loosungiks või teostuda alles aastate pärast.

Üldkogul Lastekaitse Liidu presidendiks tagasi valitud Loone Ots rõhutas: „Väga hea, et uuel valitsusel on tahe parandada laste ja lastega perede toimetulekut Eestis. Samas vajame täpseid kalkulatsioone ja mõjuhinnangut selle kohta, kas leitavad katteallikad on jätkusuutlikud ega sea meie perekondi kokkuvõttes veelgi halvemasse olukorda. Me ootame riigilt läbipaistvaid selgitusi ja vastuseid, samuti tahet kavandatud meetmed kiiresti rakendada. Lapse õigustele keskendunud ühenduste katuseorganisatsioon Eurochild taunis 24. aprilli üldkogul pöördumises EL-i poliitikute leiget suhtumist lastega seotud küsimustesse. Eurochild nõuab, et laste huvid oleks poliitiliste otsustuste keskmes. Täpselt samuti peaks Eesti poliitikud suhtuma Eesti lapsesse ja tema peresse.“

Aastal 2014 oli Lastekaitse Liidu fookuses laste osalus ja kaasamine, vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Hoo sai sisse projekt „Lapse hääl“, mille ühe olulise tulemusena juurutati lapse õiguste moodul Tartu Ülikoolis ja sõlmiti samasuunaline koostöölepe Tallinna Ülikooliga. Euroopa Komisjoni toel jätkus projekt „Targalt internetis“, milles Lastekaitse Liit koordineerib Eesti turvalise interneti keskust. Loe edasi: Lastekaitse Liidu üldkogu: Valitsus peab hindama tervikuna oma otsuste mõju lastele!

Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub selle raames nädalavahetusel tähele panema üle Eesti aktiivsemaks muutunud rändavaid konni ning neid üles pildistama.

Kuna nädalavahetusel on oodata soojemaid ilmu ja konnarände aktiivsemaks muutumist, kutsub ELF üles kõiki inimesi pildistama Eesti konni ja osalema fotokonkursil „Konnad teel“. Osaleda võivad igas vanuses inimesed. „Suurepärase konnahetke fotole tabamine võib olla puhas juhus – seepärast sobivad ka mobiiliga üles pildistatud fotod hästi,“ tutvustab konkursireegleid „Konnad teel(t)“ projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Fotod tuleb saata aadressile konnafoto@elfond.ee. Osalejate vahel loosime välja konnameeneid ja parima foto selgitame välja Facebooki vahendusel,” lisab ta.

Juba neljandat aastat korraldatakse Eestis konnatalguid, et rändavaid kahepaikseid turvaliselt üle tee aidata. Kokku on aidatud sel aastal juba ligi 5000 kahepaikset. „Selle aasta kevadine konnaränne on olnud eriti heitlik ja pisteline. Kui tavaliselt konnad rändavad soojemate ilmadega 4–5 päeva, siis sel aastal on konnad olnud teel juba mitu nädalat. Massilise liikumise asemel on toimunud selline vaikne tilkumine ja vabatahtlikel üle Eesti on olnud keeruline kahepaikseid aidata,“ kirjeldab selle aastat ootamatut rändeseisu Kübarsepp.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks. Loe edasi: Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti