Külauudised

Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas täna Estonia teatri Valges saalis aktiivseid eakaid, kes on andnud olulise panuse kogukonna elu edendamisse. Tunnustuse sai 41 inimest üle Eesti.

Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku Foto Olev Mihkelmaa — Üle Eesti 41 tunnustuse saanud eakat vabatahtlikku. Foto: Olev Mihkelmaa

[pullquote]45% 50-74 aastastest inimestest on valmis rohkem panustama ühiskonda[/pullquote]„Kõigil peavad olema võrdsed võimalused osaleda ühiskonnas ja elada inimväärset elu,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „On suur rõõm, et meil on Eestis nii palju aktiivseid vanemaealisi inimesi, kes teevad Eesti elu paremaks kõigile. Sel aastal peame oluliseks väärtustada kogukonnatöö edendamist. Soovime tunnustada inimesi, kes on oma piirkonnas silma paistnud ühistöö eestvedajana või aktiivse tegijana.“

Kogukonnatöö tegija aitab ühiste huvidega inimestel kokku saada, selgitab välja kogukonna vajadused ja paneb inimesed ühiselt tegutsema nende vajaduste lahendamise suunas. Nad võivad seda teha üheskoos oma praktilise tööga või mõeldes välja projekte ja uusi lahendusi, mis aitaks teatud sihtgruppe toetada.

Loe edasi: Sotsiaalkaitseminister tunnustas eakaid vabatahtliku töö eest

„Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Taasiseseisvumisele pühendatud seitsmes „Vaba Rahva Laul” lööb kõlama saja-aastase Eesti Vabariigi südames asuval Paide Vallimäel 19. Augustil algusega kell 18.00.

Ülo Kannisto Paides Foto Urmas Saard — Ülo Kannisto Paides. Foto: Urmas Saard

Vallitorni 34 meetri kõrguse seina külge kinnitatud suur bänner on kutsunud juba ammu enne 27. taasiseseisvumise suve saabumist inimesi pidupäeva eelõhtuks Paide lauluväljakule. Ka kõiki neid kümmet tuhandet, kes hiljutisel Paide Arvamusfestivalil osalesid.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto annab teada, et kõigil laulupeolistel on võimalus saada kaasa laulmiseks „Vaba Rahva Laulik”, milles esitusele tulevate laulude sõnad kirjas. Lauliku maksumus on juba arvatud piletihinna sisse. Kõik 31 laulu leiab ka nutitelefoni abiga, kui minna aadressile www.vabarahvalaul.ee .

Peo juhiks on palutud Otepää mees Veikko Täär, keda paljud televaatajad tunnevad seriaali „Siberi võmm” kaudu ka Viktor Korolina. Kannisto kordab väsimatult juba aastaid kokku tulemise kutset sõnadega, et üle riigi ja ja veelgi kaugemalt ühisele laulmisele kogunedes saame jälle natuke paremateks inimesteks. „Me ei tohi hetkekski unustada, et peame säilitama ja arendama eesti keelt ning jääma eestlaste osakaalu suurendades vaba rahvusriigina kestma.”

Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” kaigub riigi juubeliaastal Paides

Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Juba kuu aja pärast hakkavad eestlaste eestvedamisel ühel ja samal päeval korraga planeeti puhtamaks koristama kümned miljonid inimesed 150 riigist, millest saab ilmselt maailma ajaloo suurim kodanikualgatus.

Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler Foto Urmas Saard — Siim Valmar Kiisler, Maailmakoristuspäeva patroon, ÜRO keskkonnaassamblee president ja keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maailmakoristuspäeva juhi Eva Truuverki sõnul on maailma ajaloo suurimat kodanikualgatust valmistatud ette viimased neli aastat[/pullquote]“Ma kahtlustan, et me tagasihoidlike eestlastena ei saa veel päris täpselt aru, mille me oleme oma kümne aasta taguse Teeme Ära koristustalguga maailmas ellu kutsunud ja kui ulatuslik on see aktsioon, mis toimub igas ajavööndis 15. septembril,” lausus Maailmakoristuse juht Eva Truuverk. “Kui me neli aastat tagasi Maalimakoristuse ideele aluse panime, siis seadsime endale eesmärgi, et unistuste tipp oleks see, kui me suudaks korraga välja tuua kolm neljandikku maailmast ehk 150 riiki. Täna, kuu aega enne aktsiooni starti, võin ma teile kinnitada – see unistus on täitunud. Eelmisel nädalal sai riike kokku täpselt 150, viimaste liitujate seas olid Fidži, Vanuatu, Boliivia ja Poola ning meil on veel kuu aega aega.”

Loe edasi: Eestlaste juhtimisel asub kuu aja pärast maailma koristama 150 riiki

Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.

Marek Sadam Foto Mikko Selg — Marek Sadam. Foto: Mikko Selg

Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.

„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.

„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.

Loe edasi: Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule

Sellel laupäeval ja pühapäeval Viljandimaal Põhja-Sakala vallas toimuval XIV Kuhjavere külateatrite festivalil astuvad publiku ette tosin truppi kaheksast maakonnast. Tänavuse, Eesti Vabariigi sajandale aastapäevale pühendatud sündmuse pealkirjaks on „Eestlane naerab“, mis lubab eeldada, et nalja saab näitemängudes rohkem kui tavaliselt.

Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017 aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval Foto Marko Vilu — Pildil Avinurme Suveteatri trupp, publiku lemmik 2017. aasta Kuhjavere külateatrifestivali esimesel päeval. Foto: Marko Vilu

Loe edasi: Kuhjavere teatrifestival on pühendatud eestlaste naerule

Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Tänasest kaunistab Nõmme keskuses Jaama tänava ja Pärnu maantee nurgal oleva maja otsafassaadi supergraafiline seinapilt pealkirjaga „Vaba lend“, mille autoriks Andreas Luigas.

[pullquote]Supergraafika eesmärk on linna kaunistamine ja Eesti professionaalse kunsti toomine linnapilti[/pullquote]Juba kolmandat aastat korraldas Tallinna kommunaalamet ideekonkursi „Hoone fassaadidele supergraafiliste seinapiltide rajamine“. Linnaosavalitsustelt küsiti enne konkursi väljakuulutamist ettepanekuid, millistele hoonetele võiks suuri seinapilte kavandada.

„Rääkisime eelnevalt Jaama 1 ühistu juhatusega läbi ning esitasime hoone üheks võimalikuks kandidaadiks, kuhu võiks sellist teost kavandada. Seda enam teeb rõõmu, et žürii poolt välja valitud kolmest võidutööst üks oli Nõmme linnaosa maja ning et kommunaalamet selle teostamiseks ka vajalikud rahalised vahendid leidis,“ rääkis linnaosavanem Grete Šillis.

Loe edasi: Nõmme keskuse maja fassaadi kaunistab suur seinapilt

Suvine peonädal Otepääl

EV100 raames toimub üle Eesti 17. – 25. augustil suur suvine peonädal, mille sisse mahub nii taasiseseisvumispäeva tähistamine kui ka muinastulede öö.

Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik Foto Urmas Saard — Puka öölaulupeo lõpetab Eesti taasiseseisvumispäeva auks korraldatav ilutulestik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle[/pullquote]Otepääl leiab suvise peonädala raames sündmusi igale maitsele. Otepää vallavalitsuse teatel avabsündmuste sarja 18. augustil kell 17.00 Sangaste kultuurimajas taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsert, kus esineb akordioniduo Henri Zibo ja Mikk Langerproon. 19.augustil kell 20.00 toimub Puka Kultuurimaja pargis juba traditsiooniks saanud XI Puka öölaulupidu. Öölaulupeol osalevad koorid üle Eesti ning toimub suur ühislaulmine koos armastatud laulja Katrin Karismaga. Öölaulupeo lõpetab Eesti Taasiseseisvumispäeva auks korraldatud ilutulestik.

Taasiseseisvumispäeval saab osaleda suisa kahel üritusel – kell 17.00 esitab noor Otepää kitarrist Priit Peterson Otepää Maarja kirikus klassikalisi muusikapalu. Kell 19.00 oodatakse kõiki Otepää kultuurimaja juurde. Otepää Kultuurimaja pargis, halva ilma korral saalis, tuleb esitlusele rändteatri Vaba Vanker kaks eriilmelist lugu “Eestlaste Muistne Lugu” ja “Eestlaste Muistne Sugu”. Tegemist on kahe lavastusega, kus visatakse nalja nii eestlaste kui ka kaugemate naabrite üle, arutletakse ajaloo ning eluliste probleemide üle. Üles astuvad Maili Metssalu, Rauno Kaibiainen, Kadri Skudra Kalda ja Merike Paberits.

Loe edasi: Suvine peonädal Otepääl

Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Riik soovib koostöös MTÜga Eesti Külaliikumine Kodukant kaasata hoolekandesüsteemi senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad abistamist või juhendamist igapäevase eluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel.

Kaia Iva Foto Urmas Saard — Kaia Iva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kaia Iva: “Järjest olulisem on ka vanemaealiste iseseisva toimetuleku suurendamine ning nende kaasamine vabatahtlikku tegevusse.”[/pullquote]Sotsiaalministeerium kuulutas märtsikuus välja riigihanke viimaks läbi projekt, mille tulemusena arendada välja kestlik lahendus vabatahtlike kaasamiseks kogu riigis. „Sotsiaaltöötajad täidavad igapäevaselt ka selliseid ülesandeid, mis ei eelda erialast haridust ja mille täitmiseks saaks kasutada kogukonna abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Vabatahtlikud ei asenda sotsiaaltöötajat, kuid suudavad sageli pakkuda vajalikku abi, mida kohaliku omavalitsuse teenused ei pruugi katta. Kogukonna kaasamine ja suurem tähelepanu oma liikmetele võimaldaks eakal või puudega inimesel kauemaks koju elama jääda ja ennetada hooldekodusse sattumist. Tihti võib aidata ka vestluspartneri olemasolu, et suuremaid muresid ennetada ning säilitada inimese elukvaliteeti.”

Loe edasi: Kaia Iva: vabatahtlikud saavad anda ka hoolekandesse olulise panuse

Audru suvilaalad varustatakse tsentraalse joogiveega

Pärnu linnavalitsus suurendab AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 549 997 euro võrra, et alustada Audru osavalla Muti ja Tiigi suvilaalade ühisveevärgiga ühendamist.

Abilinnapea Siim Suursilla sõnul on suvilaalade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendamiseks kavas kulutada kaks miljonit eurot. „See on alles esimene etapp, nelja aasta jooksul investeeritakse kaks miljonit. Selle aasta raha eest jõuab teha kaks-kolm tänavat,“ selgitas Suursild.

Ehituseks kuluva ligi poole miljoni euro arvelt suurendab Pärnu linn AS Pärnu Vesi aktsiakapitali 85 937 aktsia võrra. Pärast aktsiakapitali suurendamist on ettevõtte uueks aktsiakapitaliks 16 235 582,04 eurot, ühe aktsia nimiväärtuseks on 6,40 eurot.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Siim Suursild, Pärnu abilinnapea. Foto: Urmas Saard

Pärnu tahab ühiselt Tartu ja Viljandiga kandideerida Euroopa kultuuripealinnaks

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Tartu ja Viljandiga, et üheskoos väärtustada kohalikku kultuuri.

Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest Foto Urmas Saard — Pärnu südalinnas kõrguv Eliisabeti kiriku torn on üks kaugele paistvatest maamärkidest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: “Kes suudaks innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?”[/pullquote] „Meie eesmärgid on samad,“ ütles Pärnu abilinnapea Marko Šorin. „Tahame huvitavat ja loomingulist elukeskkonda, väärtustame kohalikku kultuuri ja soovime seda mitmekesistada. Alati pole mõtet omavahel konkureerida, koostööst võidaks pool Eestit.“

Šorini sõnade kohaselt on kõik Euroopa ja ülejäänud maailma linnad aru saanud, et vaja on arendada kogu piirkonda, mitte üksikuid linnu. Euroopa jaoks on Pärnu, Tartu ja Viljandi üks, küll väikeste eripäradega, kuid terviklik piirkond.

Pärnu plussideks on meri, suviselt kirev kultuurielu, looduslähedus ja 11 000 aasta vanune ajalugu. Viljandi on eeskuju väikelinnast, mis suudab end suureks teha, Tartu haritlaskonnaga ei suudaks Eestis keegi võistelda. Üksteisele tuge pakkudes ja igaühe tugevusi ära kasutades suudame turistidele pakkuda enam ja luua sidemeid, mis jäävad kestma ka pärast kultuuripealinnaks olemist.

Kõik kolm linna tahavad kaasata võimalikult rohkem inimesi. Euroopa kultuuripealinn 2024 ei ole üksikud ehitised ega kallid kontserdid, vaid ühine selgade kokkupanemine, et vältida inimeste kolimist pealinna ja selle lähiümbrusesse.

„Inimestel peab hea ja huvitav elada olema kogu Eestis. Kes suudaks neid innustada paremini kui Pärnu, Tartu ja Viljandi üheskoos?,“ lausus Šorin.

Pärnu linnavolikogu arutab linnavalitsuse ettepanekut 6. septembril.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Riik investeerib oluliselt Ida-Virumaa haiglate uuendamisse, loomisel on ka 8 uut tervisekeskust

Viimastel aastatel on Ida-Virumaa tervishoiuasutustesse suunatud mitmeid vajalikke investeeringuid. Narva haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine, Ida-Viru Keskhaigla aktiivravikorpuse ehitus ja kaheksa uut tervisekeskust võimaldavad tulevikus pakkuda tervishoiuteenuseid tänapäevastes tingimustes, ütles Ida-Virumaal kahepäevasel visiidil viibiv tervise-ja tööminister Riina Sikkut.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler Foto Jevgeni Kapov — Tervise- ja tööminister Riina Sikkut ja Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler. Foto: Jevgeni Kapov

Minister külastab Ida-Virumaa visiidil piirkonna haiglaid ning kohtub kohalike arstide ja tervishoiujuhtidega. Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi hoone ehitustöödesse investeeritakse järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu 15 miljonit eurot. Ida-Viru Keskhaiglas jätkatakse aastatel 2019-2021 aktiivravi hoone teise ehitusetapi ja olemasoleva hoone renoveerimisega, et tagada kvaliteetse ravi kättesaadavus piirkonnas.

Ida-Viru Keskhaigla vastutuspiirkonnas elab ligi 200 000 elanikku ning tegemist on suurima haiglaga piirkonnas. „Uuenenud keskhaigla suudab pakkuda elanikele paremat tervishoiuteenust ning toetab ka piirkonna arengut laiemalt,“ ütles minister Sikkut, kelle sõnul on kaasaegne töökeskkond üks paljudest aspektidest, mis aitab motiveerida piirkonda arste-õdesid tööle asuma.

Loe edasi: Riik investeerib oluliselt Ida-Virumaa haiglate uuendamisse, loomisel on ka 8 uut tervisekeskust

Võrumaal kutsutakse elu muutvaid ideid leidma, arendama ja ellu viima

Võrumaa on lahe! Siin on uma ja hää ning meil aigu om, aga nüüd anname vunki mano ja otsime ideid, mille abil Võrumaa elu kõigi jaoks veelgi paremaks muuta.

Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist Foto Urmas Saard — Vaade Võrumaale Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Urmas Saard

Iga idee on teretulnud – peaasi, et see puudutaks meie elu-olu ja inimesi uudselt ja innovaatiliselt. Rauda taguma ega betooni valama me ei hakka, vaid mõtleme pigem sellele, millised tõhusad inimeste toimetulekut parandavad teenused meil siin puudu on. Kui mõtted kogutud, siis arendame neid üheskoos ja spetsialiste kaasates edasi ning viime parimad lahendused ellu.

Neljapäeval, 23. augustil kell 13–17 toimuvad Võrumaa Toidukeskuses juba teised ideetalgud, kus saab korraldajate ning teiste osalejate kaasabil oma ideed või algatust testida ja edasi vormida.

Lisainfo ja registreerimine.

Suvistele ideetalgutele järgnevad 5.–7. oktoobril häkatoni vormis loometalgud, kus koos spetsialistidega arendatakse ideed 48 tunniga käegakatsutavaks lahenduseks. Parimad ideed viiakse ellu koostöös Võrumaa kohalike omavalitsustega.

Ootame kõiki võrumaalasi oma ideid jagama ja neid koos edasi arendama, et meie kogukonnale paremaid teenuseid pakkuda!

Vunki mano pilootprojekti veab eest Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool ja Helpific.

Martin Mark

Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.

Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal) Foto erakogu — Õnneliku Kuke kuju avamisel kunstnik Anni Irs ja kogukonnaelu edendaja Liia Ust (paremal). Foto: erakogu

[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”

Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.

Loe edasi: Kamari külas „kireb” Õnneliku Kuke kuju

Suur pildijutustus Augustiunetusest – kunstide öö Pärnus

Laupäeval toimunud Pärnu Augustiunetus kandus üle järgmise päeva varajastele tundidele, millest ka Külauudistel üht ja teist silma jäi.

Augustiunetus 2018 Pärnu südalinnas Foto Urmas Saard — Augustiunetus 2018 Pärnu südalinnas. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Suur pildijutustus Augustiunetusest – kunstide öö Pärnus

Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.

Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest Foto Urmas Saard — Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk tunnustab kodanike aktiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu ja kirikut mälestustahvlitele uue asupaiga leidmise eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.

Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu

Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad Arvamusfestivalilt koju Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli suveülikooli kuulajad naasevad Arvamusfestivalilt koju. Foto: Urmas Saard

[pullquote]riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet[/pullquote]Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.

Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.

Loe edasi: Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest

Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimesel päeval avas Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonna“ linna keskväljakul, kus oli püsti pandud Briti sümboolikaga tähistatud telk, vestluskaaslasteks asesaadik Alison Beckett ja paar sõjaväelast.

Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik Foto Urmas Saard — Alison Beckett (keskel), Briti saatkonna asesaadik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]järgmised „pop-up saatkonnad” toimuvad saartel[/pullquote]Tänavu korraldab Briti saatkond üle Eesti ürituste sarja, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Eesti ja Suurbritannia vahelise sõpruse 100. aastapäeva.

Briti saatkonna pressiesindaja Julia Amor meenutas, et käesoleva aasta 10. jaanuaril kuulutas suursaadik Eestis Theresa Bubbear välja läbi aasta vältava ürituste sarja, mis peab jõudma kõigisse Eesti maakondadesse. Selle raames korraldatakse virtuaalnäitust Briti Kuningliku Mereväe toetusest Eesti Vabadussõjas, aga kuulutatati välja ka koolilastele mõeldud konkurss, mille auhindadeks on kutsed tänavusele kuninganna sünnipäevapeole. „Me näitame valikut laste töödest, mis meile üle Eesti saadeti. Lapsed on joonistanud ja meisterdanud puutöid. On ka videosid tehtud,” rääkis Amor. „Me soovime suhelda iga maakonna inimestega, kuulata neid ja rääkida meie elust ning tööst. Pakume erilist torti, mis on kujutatud vastava sümboolikaga.”

Loe edasi: Briti “pop-up saatkonnad” Eestis

Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Paide kuuenda Arvamusfestivali esimese päeva kultuurikava sisustasid Olmeulmade truppi kuuluvad Arolin Raudva, Age Linkmann, Maarja Tõnisson ja Raho Aadla, kelle endi sõnul liiguti tugeva kehalise fookusega nii argisemaid kui kunstilise võimenduse ja abstraktsiooni tasandeid mööda.

Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard — Olmeulmad Paide kuuendal Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Noormeest võis märgata ka aknaavas, samuti seina ja ahju vahelises kitsikuses.[/pullquote]Sellise kirjeldusega tantsust lugesin alles pärast etenduse nägemist. Tunnistan, et ega see ja ka mitte järgnev näoraamatust leitud selgitav tekst poleks ilmselt minus huvi ärgitanud. Pealegi polnud väheteadliku kultuurihuvilisena varem nimetatud nelikust midagi kuulnud. Arvamusfestivali teatmiku kultruuriprogrammi napisõnalisest teatest sain eelnevalt teada üksnes tantsulavastuse toimumisest ja sündmuse asukohast. Linna kaardi järgi orienteerudes kandsid jalad kaunis asukohas paikneva punastest tellistest laotud historistliku stiiliga kahekorruselise hoone juurde, mille kujuteldavat ilu varjas tänava äärne kõrghaljastus. Majja sisenemine valmistas samaaegselt nii uudishimu kui ka pettumust, mida räämas ja kooruva värvikihiga ruumid tekitasid. Mõnigi tükike värvist kooruval seinal oli selle rõhutamiseks koguni eeskujulikult raamitud ja varustatud sildiga.

Loe edasi: Arvamusfestivali tantsulavastuse olmeulmad ruuminihkes

Suvine kontserdisari Ravila pargis osutus menukaks

Juunist augustini kestnud ning kolmest kontserdist koosnenud Nõmme linnaosa suvine kontserdisari „Pargikontserdid Ravila pargis“ osutus menukaks. Suve jooksul käis tasuta kontsertidel head muusikat kuulamas hinnanguliselt ligi 1500 inimest.

Eile õhtul oli sarja viimane kontsert, kus astusid üles Laura Põldvere ja Kusti Lemba. Sama kontserdisarja raames esinesid sel suvel veel Riho Sibul ja Vladislav Koržets ning Jaan Pehk.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et esimese hooaja võib igati kordaläinuks lugeda. „Hinnanguliselt sai Ravila pargis toimunud kaunitest kontsertidest osa ligi poolteist tuhat inimest. Seda oli oluliselt rohkem, kui esialgu loota julgemise ning tulenevalt inimeste soovist suveõhtutel head kodumaist muusikat kuulata, plaanime kontsertsarjaga kindlasti jätkata ka järgmisel aastal,“ sõnas linnaosavanem.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus avalike suhete nõunik

Laura Põldvere Ravila pargis. Foto: Endel Apsalon →

Prangli – Soome lahe pärl

Juulikuu tappev kuumus ei seganud Soome lahes asuvale ja Harjumaa Viimsi vallale kuuluvale Prangli saarele kavandatud matka ettevalmistusi. Õnneks õhusoojus pisut langes ja keset merd on ilmaolud alati erinevad maismaa omadest.

Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals) Foto Sirje Ernits — Prangli saare matkarajal Punase kivi juures (paremalt viies on Aldo Kals). Foto: Sirje Ernits

Nii see juhtus, et just pühapäeval, 5. augustil alustas kaheksa rännumeest Tartust ja seitse mujalt, ühist retke meile tundmatule Prangli saarele. Tartlased teavad, et nende ja Põlva maakonna piiril on Prangli küla, aga meie meeltes oli samanimeline saar. Sinna jõudmiseks pidid tartlased kasutama vähemalt seitset transpordivahendit, et sihile jõuda ja sihtmärgi enesega tutvuda.

Rännuseltskond oli eriline selle poolest, et viimased 14 aastat on nad pühendanud oma matkad Eesti väikesaartega tutvumiseks. Samm pole pikk – aasta ja saar, aga huvipakkuvaid saari hakkab nappima.

Kui ühendust saartega korraldab riik, on transpordiolud kindlad ja saare asukaile ning külalistele alati soodsad. Seda oleme kogenud Abruka, Kihnu, Manilaiu, Piirissaare, Ruhnu ja Vormsi puhul. Mõnedel puhkudel tuleb aga otsida endale paadimees, kes sind toimetab kas Kesselaiule, Mohnile, Osmussaarele, Pakrile, Tondisaarele või Vilsandile. Mõnel juhul on kuiva matkatee saarele sillutanud loodus ise nagu Munasaare puhul. Selle lähedalt Kunda tsemendivabriku ajaloost on teada Girard de Soucantoni aadlisuguvõsa nimi. Nende kui suurannetajate perekonnavapp kaunistab Prangli Laurentsiuse puukiriku seina. Kirik ja saar oli seotud Harju-Jaani ja Jõelähtme kihelkonnaga.

Loe edasi: Prangli – Soome lahe pärl

Jaak Juske korraldas Sossimäel eksklusiivse Fahle ekskursiooni

Eile, 8. augustil avanes ajaloohuvilistel ainulaadne võimalus tutvuda muidu linnarahvale suletud tselluloosivabriku hoonetega, mis avati külalistele enne peatset renoveerimistööde alustamist vaid üheks õhtuks.

Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus Foto Urmas Saard — Ekskursioon omaaegses Tallinna tselluloosivabrikus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Härjapea täpset voolu teekonda enam ei mäletata[/pullquote]Tasuta ekskursioon toimus järjestiku kahele huviliste hulgale. Esimese ringkäiguga liitus umbes 40 inimest. Juske ajalooteemalised matkad ja linnaekskursioonid üle Eesti on alati menukad ja rahvarohked. Kuuendat aastat Gustav Adolfi gümnaasiumis ajalooõpetajana töötav ajaloolane ja poliitik on kirjutanud rohkelt raamatuid mitte ainult Tallinna ja Eesti ajaloost, vaid ka Tartust, Narvast, Pärnust – ühtekokku 17 raamatut. Sama hea on tema suurepärast ajaloojutustust kuulata. Juske rääkis ka Sossimäe põneva ajalooga paigaks.

Ajaloolane peatas Sossimäe külastajad asukohas, kus omal ajal kulges kiirevooluline Härjapea jõgi, mis pani aluse mitmele keskaegsele vesiveskile. „Neist kasvasid omakorda välja Tallinna vanimad vabrikud, aga ka hilisema tselluloosivabriku eelkäija,” selgitas Juske. „Nüüd asub vana tööstusasum taassünni lävel uue ärikeskusena. Veel enne nende paekivist laotud hoonete korda tegemist on paras aeg meenutada kogu kompleksi värvikat minevikku.”

Loe edasi: Jaak Juske korraldas Sossimäel eksklusiivse Fahle ekskursiooni

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Mitmekülgse ühiskonnategelase Ants Paju (1944-2011) mälestuseks paigaldatakse Jõgeva kesklinna haljasale Tauno Kangro kunstiteosena valminud skulptuurpink. Pink avatakse pidulikult tänavu 8 septembril.

Selline hakkab väja nägegema Ants Paju skulptuurpink Jõgeval

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

[pullquote]Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke[/pullquote]Sündmuse korraldaja, Ants Paju tütar Angela Rehi märkis, et Tauno Kangro kunstiteoses kohtuvad mustjashall graniit, pronks ja tammepuit. „Keskel asub graniidist kõnepult, millel pronksist käed hoidmas avatud raamatut. See sümboliseerib Ants Paju riigimehelikku julgust Eesti iseseisvuse taastajana ja eestluse edendajana. Raamat tähistab meie rahva hariduse ja vaimsuse väärtust. Kõnepuldile graveeritakse Ants Paju nimi ning Eesti Looduskaitse Seltsi sümbol, tähistamaks Antsu elutööd meid ümbritseva elava looduse mõtestamisel ja kaitsel,” tutvustas Rehi.

„Kõnepuldist lähtuvad kaks tugevat tammepuust pinki, mille otstes graniittahukad. Ühel pool pronksist ketas ja medal. Pronksist kettaheitja ketas on märgiks Ants Paju spordimehelikust võitlejalikust hoiakust, avatud märkmik sulepeaga kannab sõnumi praegusele põlvkonnale, et Eesti loo kirjutamist tuleb julgelt jätkata. Poleeritud graniittahukatele graveeritakse Ants Paju tekstid: Unista, teosta, mäleta! Tegu on mõtte mõõt. Võidelge ja võitke,” selgitas Rehi.

Loe edasi: Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Vandaalid süütavad Liiva jaama pakendikonteinereid

Ööl vastu teisipäeva süütasid vandaalid Nõmmel Liiva jaamas pakendikonteinerid. Ajutiselt on pakendipunkt suletud ning kaalutakse teise asukoha leidmist.

Liiva jaama põlenud pakendipunkt Foto TVO — Liiva jaama põlenud pakendipunkt. Foto: TVO

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-le (TVO) kuuluvad pakendikonteinerid pandi Liiva jaamas põlema juba teist korda. Pärast esimest põlengut sai osaliselt kannatada vaid üks konteiner ja see asendati, sel korral on täielikult hävinenud kaks mahutit.

„Alles sel kevadel vahetas ettevõte Liiva ja Laagri jaamas vanad mahutid uute vastu. Uute kastide eelis on see, et nende tühjendamisel tekib vähem müra ning jäätmeid ei pudene maha. On kahetsusväärne, et mõne vandaali pärast peab kannatama kogukond, kes pakendipunkti kasutas,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Praegu samale asukohale uusi mahuteid ei viida, TVO soovib koostöös Tallinna keskkonnaametiga leida piirkonnas pakendipunktile uue asukoha.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Otepääl toimub esimene Kukeseene Festival

Otepää pole tuntud mitte ainult kui talvine ja suvine puhkamiskoht, vaid ka koht, kus on marja- ja seenerikkad metsad. 8. septembril toimubki Otepää kuplite vahel esimene Kukeseene Festival.

Kukeseened Foto Jaanus Ilp — Kukeseened. Foto: Jaanus Ilp

[pullquote]Kukeseene korjamise võistlus toimub Otepää linnamäe orus.[/pullquote]Esimesel Otepää Kukeseene Festivalil saab maitsta kukeseene toite, toimub kukeseene ja sügisandide laat, erinevad õpitoad ja kukeseene näitus. Festivalil valitakse Eesti kaunim kukeseen, päeva lõpetab kukeseene korjamise võistlus ja pidu.

Festivalist osavõtja saab lunastada 5 eurot maksva käepaela. Käepael annab õiguse viies Otepää toidukohas kukeseene roogasid tasuta degusteerida, valida parim roog, valida kauneim kukeseen, osaleda korjamise võistlusel ja võita auhindu ning osaleda õpitubades. Kukeseenetoitu pakuvad sellel päeval kõigile huvilistele Ugandi Resto, Ugandi Kohvik, GMP Pühajärve restoran, Pühajärve Spa Pubi ja Tehvandi staadioni kohvik.

Loe edasi: Otepääl toimub esimene Kukeseene Festival

Raekülasse tuleb tänavafestival

„Raeküla rahvas pole just väga harjunud tänavate sulgemisega, aga loodan, et kõik sujub siiski kenasti,” ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg „Tänavafestivali Augustijäljed Raekülas” tutvustamise hakatuseks.

Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus Foto Urmas Saard — Lembitu tänava ääres asuv Raeküla Vanakooli Keskus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Näiteks oodatakse kuulama imeilusat kontserti flöödil, mille esitab jaapanlanna Mizuki Shindo[/pullquote]Pärnu Raeküla linnaosas hakkavad augustijäljed meeleolu looma 10. augusti õhtupoolikul, täpsemalt kell 18.00. Kui lusti jätkub, siis lõpeb festival alles laupäeva varajaste hommiktundideni kestva tantsumaratoniga.

„Varem on Vanakooli keskus mõnel aastal osalenud Pärnu kesklinnas korraldatud tänavafestivalil Augustiunetus. Nüüd teeme mõneti sarnast festivali Augustiunetusel kogetu põhjal esmakordselt oma linnaosas. Loomulikult tuleb ära märkida, et teisedki linnaosad on meile head eeskuju näidanud. Kuid peamiselt oleme siiski innustunud oma mahuka projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?“ korraldamisest,” rääkis Piia. „Kuidas siis ikka Raeküla ilma tänavafestivalita saab jätkata, kui kõik teised juba nõnda edumeelsed on olnud!”

Loe edasi: Raekülasse tuleb tänavafestival