Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu
Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

Loe edasi: Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.

Tänane Sindi keskpäeva paiku Foto Urmas Saard
Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.

Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.

Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.

Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.

Loe edasi: Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppega tunnistati rahvastikukriisi Eestis, kuid sammud selle süvenemise tõkestamiseks on piirdunud vaid peretoetuste mõningase tõstmise, rahvastikukriisi probleemkomisjoni koosolekute korraldamise ja dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ettevalmistamisega.

Jaak Uibu Foto erakogu
Jaak Uibu. Foto: erakogu

[pullquote]Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik[/pullquote]Viimane koosneb eeskätt eesmärkidest, väldib meetmeid ja pole Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Digarist leitavas kogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“ (2018) olen kirjeldanud selle dokumendi valmimise protsessi mitmetes artiklites. Sellele eelnes rahvastikku käsitlev raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“, mis on samuti saadaval Digarist.

Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik, mis on põhjustanud koos väljarändega talude, majade, külade ja linnade tühjenemise – depopulatsiooni Eestis. See on puudutanud valusasti põlisrahvust – eestlasi. Seejuures tuleb ebapiisavaks hinnata rahvastikukriisi põhjuste selgitamist ja tõkestavate meetmete rakendamist meie riigi valitsuste poolt, kes rahvastikukriisi ilminguid alahindasid. Ilmekas tõend selle kohta on tõsiasi, et ühegi ministeeriumi vastutusalas pole põhimäärusega tagatud rahvastikutaaste ülesande täitmist. Ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia ja isegi riigieelarveline meedia hoiduvad teemast eemale.

Loe edasi: Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest

Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.

Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.

Loe edasi: Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

„Aeg on kui vankriratas, mis aina veereb. Vankriratta saad peatada aga ajaratast mitte. Minu ajaratas Sindis on veerenud ja kulgen edasi,” teatas Tori valla kultuurinõuniku ametis olnud Mart Tõnismäe, kes enne nelja omavalitsuse ühinemist alustas tööd Sindi linna haridus- ja kultuurinõunikuna.

Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas Foto Urmas Saard
Mart Tõnismäe (paremal) koos viimase Sindi linnapea Rein Ariko ja Pärnu linnavolikogu esimehe Andres Metsojaga Sindi paisu lammutamist vaatamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega[/pullquote]„Aitähh teile vahvad Sindi kultuuri ja haridustöö tegijad! Oli väga meeldiv teiega koos luua ja toimetada,” kirjutas Tõnismäe täna hommikul meililistis austuse ja lugupidamisega neile Sindis tegutsevatele omavalitsuse allasutustele ja koostöö kaaslastele, kellega ta eelmisel aastal alustas.

Mullu märtsi alguses pidas äsja ametisse nimetatud Sindi linna haridus- ja kultuurinõunik esmatähtsaks kohtumist volikogu haridus- ja kultuurikomisjoniga, et tutvustada oma senist elu ja tegevusi. Samas kuulas ta osavõtlikku tähelepanelikkusega komisjoni liikmete mõtteid ning avaldas omapoolseid nägemusi linna edasises kultuurielus. Tõnismäe tuli linnavalitsusse asendama lapsepuhkusele jäänud samas valdkonnas töötavat Kairi Gustavsoni. Ta teadis, et tema töö on ajutine ja suhteliselt lühikest aega kestev, aga suhtus oma ülesannetesse kaugeleulatuvate kavatsustega, nagu tahtnuks kümneid aastaid linna (nüüd siis valla) kultuurielus osaleda.

Loe edasi: Mart Tõnismäe asub tööle Pärnu linna kultuuri ja sporditöö peaspetsialistina

Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

13.- 20. oktoobrini toimusid Soomes, Vaasas järjekordsed automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018.

Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018 Foto Johannes Mets
Hotell Vallonia Vaasas, kus toimusid automudelismi juhtrajasõidu maailmameistrivõistlused ISRA 2018. Foto: Johannes Mets

[pullquote]Karmen parandas oluliselt oma positsiooni ISRA reitingutabelis ja tõusis 101. positsioonile[/pullquote]Võistluspaik asus hotelli Vallonia keldrikorrusel, samas ka ööbisime.

Mõned eksootilisemate maade (Brasiilia, Uus-Meremaa) võistlejad olid avaldanud arvamust, et Vaasa pidigi olema koht, kus elavad ainult jääkarud. Osales 16 riiki, kes kõik ka varasematel MM-idel osalenud. Eestlasi osales sel korral kuus: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine ja Reio Lõhmus Haapsalust, Karmen Mets Jõõprest, Heiko Tamme, kes elab ja töötab hetkel Soomes ja Einar Viira Äksist. Sindist sõitsime Karmeniga välja juba 9. oktoobril, et saaks enne võistlusi rajaga kohaneda ja see kulus marjaks ära. Esimesed päevad kulusid Karmenil uue puldiga kohanemisele ja eri mudelite seadistuste paika saamisega. Neljapäeval ja reedel hakkas sõit juba ilmet võtma.

Laupäeval algasid võistlused PR-24 klassiga. Osales 69 kaheliikmelist meeskonda. Siinjuures tuleb märkida, et võistlema lubati ka päris palju kohalikke ISRA reitinguta võistlejaid. Ette olid nähtud ametlikud treeningsõidud ja samas jagati ka võistkondadele loosi teel välja mudelikomplekt (raam, mootor, kaks paari kumme ja kaks keret). Treeningsõitude lõpuks pidi võistlusmudel koos olema ja tehnilisse komisjoni antud. Kuna Karmen sõitis paaris Haapsalu noormehe Reioga, siis jagasime tööd omavahel ära ja saime kõigega kenasti hakkama. Peale tehnilist komisjoni algasid kvalifikatsioonisõidud.

Loe edasi: Automudelismi juhtrajasõidu MM-il „jääkarudemaal”

Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Täna istutati Võru linna keskväljakule kuusepuu, millest kujuneb aastate jooksul linna jõulupuu.

Võru linna kuusk
Võru linna kuusk

[pullquote]Spetsialistide soovitusi arvestades sellel aastal kuusest veel linna jõulupuud ei saa[/pullquote]Tegemist on hariliku kuusega, mis on hetkel ca 7 meetri kõrgune ning umbes paarkümmend aastat vana. „Jõgevamaalt Karukäpa puukoolist Võrru jõudnud kuusepuu on hetkel transpordist õrnalt räsitud ja kohanemist vajav. Aastatega kasvab puu ca 25 meetri kõrguseks ilusaks kaharaks puuks,“ kommenteeris linnavalitsuse haljastuse ja linnakujunduse spetsialist Anne Vahtla.

Suurte puude ümberistutamisvalmidus saavutatakse puukoolis mitmekordsete ümberistutamiste tulemusena. „Sügis on parim istutusaeg, kuna puu on ennast juba puhkeseisundisse viinud ja kevadel saab ta uues keskkonnas jõudsasti kasvama hakata,“ sõnas Vahtla ning lisas, et esimesel kahel aastal toimub ainult puu kastmine, kujunduslõikusi hakatakse tegema alles paari aasta pärast.

Loe edasi: Võru linna taastatavale ajaloolisele keskväljakule istutati kuusepuu

Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Täna kogunes suurem rahvahulk lammutatava Sindi paisu juurde, kus avaneb aastakümneid kinni olnud kalade rändetee.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler Foto Urmas Saard
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Alar ja keskkonnaminister Siim Kiisler. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Riik ostis Sindi paisu Rajult selleks, et teha algust praktiliselt hävinud Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamisega[/pullquote]Kauaoodatud sündmuse tunnistajana viibis kohal keskkonnaminister Siim Kiisler ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Alar, kes võtsid paraja raskusega vasarad kätte ja lasid ennast eeskuju andvalt suure stendi ees pildistada. Stendil olev kiri soovitas teha endast sepahaamriga paisu taustal pilt ja lisada see Instagrammi või Facebooki. „Nii aitad kaasa teadlikkuse tõstmisele paisude kahjulikust mõjust elukeskkonnale ning panustad projekti „Pärnu jõestiku elupaikade taastamise” tutvustamisse,” võis plakatilt lugeda. Pildistamise võimalust kasutasid mitmed teisedki kohalviibinud.

Keskkonnaminister kiitis algatusrühma “Sindi pais” eestvedajat Hans Solli, kelle kümne aasta pikkune tegevus on nüüd vilja kandmas. Kiisler meenutas, et Mati Raidma allkirjastas ministri ametis Sindi paisu riigile võõrandamise otsuse ja Marko Pomerantsi viseeringu järel algasid lammutust ettevalmistavad tööd.

Loe edasi: Sindi paisu murtud esimene läbipääs lubab lõhel juba ülesvoolu ujuda

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard
Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga[/pullquote]“Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Loe edasi: Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Viiendat aastat toimuv Briti päevade kava jätkus eile õhtul Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses eesti ja šoti tantsude õppimisega.

Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Eesti ja šoti tantsud Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Tantsuõhtu heaks kordaminekuks tegid koostööd MTÜ Estobrit, Raeküla Vanakooli keskus, folkloorirühm Kaasike, rahvuskultuuriselts Kirmas, Kupparimooride kolmik, Y’s Men Pärnu klubi ja muidu tantsulembeline rahvas.

MTÜ Estobrit liige Erika Jeret ütles, et ceilidh on šotlaste kõnepruugis peotants, mida eestlased nimetavad keiliks. Varem on Briti päevadel keilit õpetatud Café Grandis, Nooruse Majas ja Tervise kultuurikeskuses. Vanakooli saali põrandal näitasid keili samme segarahvatantsurühma Kirmas juhendaja Raivo Erm ja tema tantsukaaslane Sülvi Mölder. Eesti tantse õpetasid folkloorirühma Kaasike juhendaja Helje Peet, samuti ka Erm.

Šoti tantsudest õpiti „Gay Gordons“, „St. Bernard’s waltz“, „Military two-step“, „Burn’s horn pipes“. Erm selgitas, et „Burn’s horn pipes“ on olnud iiri, šoti ja inglise muusika, millele loodud palju erinevaid tantse. Algselt on see olnud meremeeste tants juba 16. sajandist. Tantsijad teevad läbi kõik tegevused. Šoti tantsude õppimiseks on 2006. a ilmunud raamat „Šoti keilitantsud = Scottish ceilidh dances“, mille autorid on Eike Albert-Unt ja Angela Arraste.

Loe edasi: Eesti ja šoti tantsudega Raeküla Vanakooli keskuses

Tordi valmistamise võistluse võitjad saavad õppida meisterkondiitri Alla Metsmaa juures

Uudist täiendatud võitjate nimedega: kell 15:40

Sindi gümnaasiumis toimunud tordi valmistamise võistlusel osalesid kahes jaos eraldi arvestusega algklassid ja õpilased viiendast kuni abiturientideni.

Tordi valmistamise võistlus Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Tordi valmistamise võistlus Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üle 30 aasta kondiitrina töötanud Metsmaa on koostanud kaugelt üle saja retsepti ja võitnud erinevatel konkurssidel rohkelt auhindu.[/pullquote]Esmakordselt toimus Sindi gümnaasiumis tordi valmistamise võistlus 2015. aastal. Tänaste parimate tortide välja selgitamiseks hinnati seegi kord noorte kondiitrite oskuseid nelja tähelepaneku põhjal. Oluliseks peeti maitset, välimust, maitse ja välimuse kooskõla, samuti ka fantaasiat ja loovust. Võistlusel osalemisel eeldati küll õpilaste iseseisvat tööd, aga polnud keelatud ka pereliikmete abi. Hindajateks valiti igast klassist üks esindaja. Omaette hindamise korraldas ka kooli õpilasomavalitsus, kes premeerib eriauhinnaga.

Loe edasi: Tordi valmistamise võistluse võitjad saavad õppida meisterkondiitri Alla Metsmaa juures

Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Täna viibis Suurbritannia Ühendatud Kuningriigi Suursaatkond Eestis nn “pop-up saatkonnana“ mõne tunni Pärnus Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maja saalis, kus Briti suursaadik Theresa Bubbear võõrustas koos Tallinnas asuva saatkonna töötajatega Pärnumaa rahvast.

Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm Foto Urmas Saard
Briti suursaadik Theresa Bubbear ja Jaan Roosnurm. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Theresa Bubbear: „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”[/pullquote]„Me täname teid nii selle päikesepaiste, kaunite puude ja looduse, kui ka kogu päeva toimunud väga toredate kohtumiste eest,” ütles suursaadik Theresa Bubbear. Vastates küsimusele, miks Briti saatkond Pärnut külastab, nimetas saadik kolme põhjust. Esiteks asub saatkond Eestis ja mitte ainult Tallinnas. Nii peab ka saatkond liikuma pealinnast kaugemates paikades. Teiseks: „Me töötame paljude inimestega Tallinnas ja teame, mida seal mõeldakse ning tahetakse. Aga me soovime kuulda sedagi, mida arvavad ja soovivad inimesed terves Eestis.” Kolmanda põhjusena nimetas Theresa Bubbear soovi tähistada Eesti ja Briti vahel toimivat 100 aasta pikkust sõprussuhet. „1918. a toetas Briti kuninglik merevägi eestlaseid Vabadussõjas ja nüüd oleme me taas teie kõrval.”

Loe edasi: Briti „ühepäeva saatkond” külastas Pärnut

Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Ettevõtluskuul osalenud Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased meisterdasid omaloominguliselt mitmesuguseid esemeid, mida näeb koolimaja esimesel korrusel avatud näitusel „Vanast uus”.

Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore Foto Urmas Saard
Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marteni vanaema: et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid[/pullquote]„Ei tahaks, et laste päevi sisustaks üksnes nutitelefon,” ütles Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kelle algatusel sündis eile keskpäeval avatud väljapanek, millega saavad kõik huvilised tutvuda kuni 23. oktoobrini. „Ühiselt, koos kõigi algklasside õpetajatega julgustasime õpilasi ise endale uusi asju tegema. Olgu selleks mänguasjad või tarbeesemed. Suunatud tegevus andis lastele hea võimaluse meelde tuletada, et koolipäeva saab ka ise põnevaks muuta,” rääkis Arusaar.

„Lastele tuleb isu tekitada, et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid,” lausus 1. a klassi õpilase Marteni vanaema.

Esialgse mõtte kohaselt pidanuks igast klassist keegi õpilane tegema töötutvustuse. Kuid õhin kujunes üllatuslikult palju suuremaks ja õpilased tahtsid sundimatult rohkemgi sõna saada, et oma tööga paremini nähtavale pääseda.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri

Esmaspäeval algas Põlva maakonnas soome-ugri rahvastele pühendatud hõimupäevade kontserdinädal. Põlva maakonnas on külas komi ansambel Sipertas, kes on tulnud siia Komi vabariigi Kotkerosi rajoonist.

Komi ansambel Sipertas Kanepis Foto Kati Taal
Komi ansambel Sipertas Kanepis. Foto: Kati Taal

Folklooriansambli nimi sipertas tähendab metspojengi. See on lill, mida võib näha vaid haruharva muusikute kodumetsades kasvamas. Samamoodi on Sipertasi liikmete jaoks haruldane ja hoolt ning hoidmist vajav nende pärimuskultuur.

Ansambel Sipertas vahendabki kuulajatele edasi komi pärimuskultuuri – iidseid rituaale, kombeid, laule, lugusid ja püüab seda teha võimalikult ehedal moel.

Hõimupäevade koordinaator Põlvamaal Kati Taal sõnas, et komi ansambli puhul on tegemist tõeliste oma kultuuri ja rahvuse patriootidega. „Ansambli liikmete emakeel on komi keel ja selles nad ka omavahel igapäevaselt suhtlevad. Väga tore on bussiga ühest koolikontserdist teise sõites kuulata, kuidas laulunaised omavahel ilusas komi keeles muljeid jagavad ja vestlevad“, sõnas Rahvakltuuri Keskuse spetsialist Kati Taal.

Loe edasi: Põlvamaa hõimunädal toob koolidesse komi keele ja kultuuri

Raeküla Vanakooli keskus tänas lipu seltsi

Tänavu 20. augustil kolmandat korda peetud Uhla – Rotiküla jooks on juba kindlalt kujunemas traditsiooniliseks spordisündmuseks, mis pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid omal ajal mõlema piirkonna arengut.

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnaleKolm aastat on Raeküla Vanakooli keskuse ettevõtmist toetanud mõtteliselt ja praktilise abiga MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond, mistõttu pälvis kodanike vabatahtlik ühendus neil päevil Uhla – Rotiküla jooksu korraldajate tänu. Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg kinkis tänu ja edaspidise koostöö jätkumise märgiks klaaspüsti, mis leidis koha teiste samaväärsete meenete kõrval Sindi gümnaasiumis. Valdav enamik lipu seltsi Sindi osakonna liikmetest ongi Sindi gümnaasiumi vilistlased, õpetajad või töötajad.

Raeküla Vanakooli keskuse ja lipu seltsi vaheline koostöömeelsus on tegelikult kestnud juba palju kauem kui viimased kolm aastat.

 

Meenete keskel klaaspüst Raeküla Vanakooli keskuselt MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonnale →

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro
90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Eesti naabrivalve ühing kutsub osalema konkursil „Hea Naaber“

MTÜ Eesti Naabrivalve kutsub ka sel aastal kõiki Eesti elanikke osalema hea naabri leidmise konkursil, mis toimub 8.-21. oktoobril. Konkursi abil tunnustatakse hoolivaid ja abivalmis naabreid ning kutsutakse üles osalema kogukonna elus, edendades heanaaberlikke suhteid. Võitja kuulutatakse välja 25. oktoobril 2018 Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve Foto Urmas Saard
Kümnendat aastat Sindis Ringi ja Jõe tänava ristmiku piirkonnas tegutsev naabrivalve. Foto: Urmas Saard

Kõik oma naabri(te)st lugu pidavad eestimaalased saavad esitada oma lemmiku(d) parima naabri konkursile, mis toimub Naabrivalve Facebooki-lehel. Kandidaadi esitamiseks tuleb kirjeldada kuulutuse all oleva kommentaarina, mille eest soovitakse naabrimeest, -naist või -peret tunnustada. Naabrivalve ja koostööpartnerid paluvad kirjutada kokkuvõtvalt oma naabri nendest omadustest ja tegudest, mis teevad temast esitaja jaoks parima naabri. Kasuks tulevad näited naabrite heast suhtumisest, tublidest tegudest ning värvikad juhtumid elust enesest.

Parimat naabrit tunnustatakse konkursi peaauhinnaga, milleks on Hyundai Tuscon nädalavahetuse kasutusõigus. Auhinna on välja pannud Hyundai Motor Baltic OY. MTÜ Eesti Naabrivalve tunnustab omalt poolt võitjat Noorus SPA Hoteli SPA paketiiga kahele ning järgmist kahte võitjat tänukirjaga.

Konkurss on leitav MTÜ Eesti Naabrivalve Facebooki lehel.

Alanud Briti päevad toovad inglise keele meile lähemale

Mittetulundusühingu Estobrit eestvedamisel toimuvad järjekordsed Briti päevad lisavad käesoleval nädalal Pärnusse mitmekülgselt huvitavat ja kasulikku tegevust. Eile, pärast tööpäeva lõppu korraldas Raeküla Vanakooli keskuse pere liige Ester Haas inglise keele näidistunni, millega jätkab ka täna õhtupoolikul.

Ester Haas Foto Urmas Saard
Ester Haas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Õpime, harjutame, kinnistame[/pullquote]Näidistund oli kavandatud neile täiskasvanutele, kes on aastakümneid tagasi üldhariduskoolis inglise keelt õppinud, aga keelepraktika puudumise tõttu enamiku õpitust unustanud. Esmaspäeval avanes huvilistel hea võimalus meenutada inglise keele õpetaja abiga inglise keele grammatikat. Sarnaselt eesti keelega on ka inglise keeles kuus pööret. Selle lihtsa teadmisega alustatigi, et mitte kohe kõige kartlikumaid katsetajaid eemale peletada. Tegemist oli sissejuhatava tunniga, millele järgneb juba novembris mahukas grammatika kursus. „Õpime, harjutame, kinnistame,” ütles Haas kohe tunni alguses seda, millele tuleb keskenduda.

Täna toimub kaks näidistundi. Kell 18.15, jätkab Haas inglise suhtluskeele klubiga, aga algusega kell 18.00 juhendab teist õpperühma Annika Poldre, kellel kavas eesti keel inglise keele vahendusel.

Koolieelikutele ja esimese klassi õpilastele korraldab Raeküla Vanakooli keskus Briti päevadel esmaspäevast kolmapäevani 16.40 – 17.10 ringi “Inglise keel läbi mängu”. Needki tunnid jätkuvad novembris.

Urmas Saard

Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu

Kahekäeline loodusõnnetus tabas Pärnus Martensi maja juures hiljuti kasvama pandud puud.

Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu Foto Urmas Saard
Puu ei osutanud vägevale käterammule vastupanu. Foto: Urmas Saard

Martensi maja töötajatega vesteldes selgus, et täna hommikul olevat puu veel kenasti püstises asendis olnud ja vahepeal pole ka marutuult täheldatud. Jalajäljed reedavad, et tegemist võis olla kahejalgsega, kes üritas nõrga puu kallal jõudu tarvitada.

Urmas Saard

Jalajälg reedab Foto Urmas Saard

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus
Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

[pullquote]Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid[/pullquote]Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Loe edasi: Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Külades jagatakse täiskasvanud õppija nädalal praktilisi oskusi

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames toimuvad oktoobri teisest nädalast alates külades üle Eesti mitmed praktilised koolitused – õppida saab näiteks riiete värvimist, nutikat koristamist, metsikute taimede hapendamist, aga ka seda, kuidas oma kodu ohutuks ja turvaliseks muuta ning millised esmaabivahendid kodus peavad olema. Samuti õpetatakse, kuidas külamaja ümbrust haljastusega kaunimaks kujundada.

Mercedes Merimaa Foto Urmas Saard
Mercedes Merimaa. Foto: Urmas Saard

“Õppiva küla puhul on heameel tõdeda, et suuresti on rõhk praktilistel koolitustel,” tõdes Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. “Heaks näiteks siin on Pärnumaa Kodukandi koolitused koduapteegist ja kodu ohutusest, aga ka nutikast koristamisest, kus põhirõhk teadmistel, mida igapäevaelus rakendada saab. Loodetavasti saab praktilistest koolitustest alguse soov hiljem edasi õppida ja teadmisi täiendada. ”

Pärnumaa Kodukandi esindaja Tiina Heidemanni sõnul kõneldakse koduapteegi koolitusel vajalikest esmaabivahenditest ja ravimitest, mis kodus peavad olema, aga ka turvaohtudest, millest inimesel teinekord kodus aimugi pole. “Ka tagurpidi pööratud vaibanurk või mööbli serv võib õnnetuse kaasa tuua,” tõi ta näite. Nutika koristamise koolitus aitab Heidemanni sõnul aga aega kokku hoida ning jagab lihtsaid nippe, kuidas kodu koristamist tõhusamaks muuta. Metsikute taimede hapendamist ja soolamist õpetab Pärnumaal TÕN raames taimetark Mercedes Merimaa.

Loe edasi: Külades jagatakse täiskasvanud õppija nädalal praktilisi oskusi

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan
U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

[pullquote]Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)[/pullquote]Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Loe edasi: Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon Foto Urmas Saard
Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.

„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Loe edasi: Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov Foto Merike Teppan-Kolk
Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov. Foto: Merike Teppan-Kolk

[pullquote]Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava[/pullquote]Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.

„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.

Loe edasi: Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“

Pärnu linnavalitsuses valmis linna peamisi arvnäitajaid sisaldav kogumik „Pärnu arvudes 2017“, mis on kättesaadav linna kodulehel.

Klikka siia
Klikka siia

[pullquote]Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule[/pullquote]Kliimapeatükist saab teada, millised olid linna 2015., 2016. ja 2017. aasta maksimum- ja miinimumtemperatuurid, aasta sademete hulk, aasta keskmise päikesepaiste kestus jne. Erinevate aastate võrdlusest selgub, et maksimumtemperatuurid väga palju ei erine, kuid talv oli 2016. aastal krõbedam kui 2015. või 2017. aastal.

Pärnu elanike arv on pärast valdadega liitumist kasvanud 51 656 elanikule (01.01.2018 seisuga), aga Pärnu on endiselt rahvaarvu poolest Eesti neljas linn. Narva elanike arv küll väheneb, ent seal elab siiski pea 7000 elanikku rohkem kui Pärnus.

Suvepealinna populaarsemad poiste nimed on Robert, Robin, Oliver, Oskar ja Artjom, sagedasemad tüdrukute nimed Sofia, Maria, Mia, Alisa, Nora, Eliise ja Hanna.

Loe edasi: Valmis kogumik „Pärnu arvudes 2017“