Rubriik: Võru linn

Laulvate kristallkausside kontserdid

müstika valdkondJõgeva maakonna keskraamatukogus toimub homme, 15. novembril kell18 laulvate kristallkausside kontsert. See on meditatiiv-teraapiline kontsertseanss, kus kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, soovitatakse kaasa võtta matt ja peale tekk.

17. novembril kelle 18.30 saavad soovijad laulvaid krstallkausse kuulata Võrus Okasroosikese lasteaias ja 24. novembril kell 18.30 Viljandis huvikoolis.

Allikas: tuletee.ee

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee

Suurlaat Uma Mekk läks hooga käima

Võru maavanem Andres Kõiv ronis laada avasõnu ütlema külauudiste piimapuki otsa. Foto: Erkki Peetsalu
Võrus peetakse täna Uma Meki suurlaata 2010, kuhu tulevad kauplema peamiselt omakandi toidutootjad – nii hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Laat toimub Võru spordihallis kell 10-16, sissepääs kõigile prii.

Laadal pakutav käsitöömeistrite kaup on seotud samuti toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on laadal kauplemas Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu.

Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele. Vaata täpsemat ajakava siit.

Kylauudis.ee toimetus on samuti laadal oma piimapuki otsas külauudiseid kogumas, nii et kutsume kõiki värskeid infokilde jagama või niisama juttu puhuma.

Kohtumiseni laadaplatsil!

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab foorumi

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 23. novembril foorumi „Julgus muutuda ja muuta“, kuhu on oodatud inimesed erinevatelt elualadelt.

Juttu tuleb meeste ja naiste rollidest poliitikas ja tööelus, vajadusest näha pealispinnast kaugemale ning julgetest valikutest enda ja ümbritseva paremaks muutmisel. Foorum toimub Võru Kultuurimaja Kannel II korruse saalis (Liiva 11).

Registreerumine kuni 18. novembrini kontaktidel kyllipiirisild@gmail.com või 56600689

Allikas: Võrumaa Naiste Ühendus, www.vorumaanaisteyhendus.ee

Õpilaste kodu-uurimiskonverentsil esitleti sisukaid töid

2009/2010. õppeaastal valmis Eestimaa 40 koolis 173 koduloolist uurimistööd. Kodu- ja kultuuriloo uurimisega oli seotud üle 350 õpilase. Kokkuvõtteid tehti Tallinna ühisgümnaasiumis toimunud koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil, millest võttis osa 135 õpilast, õpetajat ja külalist 43 koolist üle Eesti. Konverentsiks valmis ka seeriaväljaande „Õpilaste kodu-uurimistöid” 27. number. Plenaaristungil tunnustati sisukamate uurimistööde autoreid.

I  Aja lood: Marleen Reemann „Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Helle Ruusmaa); Lagle Pärn „Tšernobõli tuumakatastroof” (Jõgeva täiskasvanute KK, juhendaja Eino Veskis); Karl-Erik Org „Võru judo-klubi Rei ajalugu” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
II Paigalood: Tatjana Grõndzola „Killukesi ukrainlaste eluolust Türi vallas” (Türi Gümnaasium, juhendaja Anne-Ly Seljama); Elin Valdre „Võru kohvikute elu aastani 1940” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Arthur Ruusmaa); Janeli Metsapool „Prandi küla ajalugu ja tänapäev” (Paide Gümnaasium, juhendaja Erika Kranich).
III Talu- ja perelood: Liis Metsatalu „Metsatalu suguvõsa” (Paide Ühisgümnaasium, juhendajad Anne Kivimäe ja Elbe Metsatalu); Anete Sammler „Kuriste talu” (Koigi Põhikool, juhendaja Riina Kuusik); Marion Mölder „Elu Võru linnas vanaema ja ema pilgu läbi 20. sajandi teisel poolel” (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, juhendaja Kaja Kenk).
IV Elu ja lugu: Inger Agur „Minu vanaema Ingrid Aguri lugu” (Viljandi C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium, juhendaja Agnes Ümarik); Kadi Mass „Pärnjõe kooli vilistlase Elle Eha-Are elutee ja looming” (Pärnjõe Põhikool, juhendaja Aime Auksmaa); Katrina Meriste „Üks rääkimata lugu Tõrvast pärit tantsijannast Helmi Keernikust” (Helme SIK, juhendaja Mall Lepik).      
V Koolilood * Noortelood: Mailis Rannaveer „Järva-Jaani Kodu-majanduskool (1924–1947)” (Järva-Jaani Gümnaasium, juhendaja Helgi Veemaa); Kristjan Teearu „Ristiküla kool” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Mari Karon); Kaja Markin „Vainupea laste koolitee” (Haljala Gümnaasium, juhendajad Reet Markin ja Külli Heinla).
VI Seda ja teist: etno * pärimus- ja pärandkultuur * loodus: Sirli Kormik „Pärandkultuur Roelas” (Roela Põhikool, juhendaja Maret Tralla); Airiki Talts „Kodukoha Allikukivi ajaloost ja vaatamisväärsustest” (Kilingi-Nõmme Gümnaasium, juhendaja Ly Aasav); Maarja-Liis Mereäär „Muhu pühapaigad” (Kuressaare Gümnaasium, juhendaja Sirje Kereme).
Allikas: Õpetajate Leht

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Võru linn pürib kümne suurema Eesti linna sekka

Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.

Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.

Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.

“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.

Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.

“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.

Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.

“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.

Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.

Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.

Marianne Mett, Võru linnavalitsus

Ümarlaud otsib ohutusalaste tegevuste elluviijaid

9. novembril kell 13-15 peetakse Lõuna regionaalse maanteeameti Võru esinduse saalis Võrus Jüri tn 18 (sissepääs hoovist) ümarlaud, mille eesmärk on teavitada võimalikke koostöögruppe oma tegevustest, koostööst ning kodanikualgatuse toetamise võimalustest ja  leida aktiivseid inimesi (MTÜd, seltsingud, ühendused jne), kes hakkaksid oma kogukonnas erinevaid ohutusalaseid tegevusi ellu viima.

Ümarlaua sihtgrupp on huvilised alates noortest kuni eakateni.

Päevakava:

12:30 – 13:00 registreerimine, kohv,tee

13:00 – 14:40 ettekanded (ettekanne ja küsimustele vastamine)

  • Päästeamet – Maarika Loodus
  • Politsei- ja Piirivalveamet Tauno Klaar ja Tõnis Räim
  • Lõuna Regionaalne Maanteeamet – Triinu Õispuu
  • G4S – Natalia Mikson

14:40 – 15:00 Mõttevahetus

Huvilistel palutakse registreerida end ümarlauale 5.novembriks e-posti aadressil triinu.oispuu@mnt.ee

Too oma ingel näitusele

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa Muuseum kutsuvad kõiki huvilisi osalema 24. novembrist -31. detsembrini toimuval jõulunäitusel „Igal hingel oma ingel“.

Teemakohaseid töid oodatakse 15.-19. novembrini Võrumaa muuseumis. Kontaktisik Tiia Haug tiia.haug@mail.ee tel 5254962.

Seoses näitusega toimuvad kolmel advendi-eelsel reedel 26.11, 3.12 ja 10.12 Võrumaa muuseumis kell 12-16 töötoad, kus saab õppida ja õpetada jõulukingituste ja -kaunistuste valmistamist. Oodatud on kõik, kellel on midagi õpetada, selleks palutakse ennast kirja panna 15. novembrini e-postiga sepamari@gmail.com või telefonil 51928199.
Õppima on oodatud kõik ja selleks ei ole vaja kirja panna.

22. detsembril on näitusel müügipäev. Kõik näitusele toodud tööd peaksid olema varustatud väikese nimesildiga ja müügisoovi korral juurde lisatud ka hind.

Maanoorte akordioniorkester sai Itaalias II preemia

Itaalias Triestes toimunud akordionikonkursil “Fisa…armonia”, sai Eestit esindanud Võru-Aruküla-Kehra muusikakoolide ühine akordioniorkester “Väikesed lõõtsad” oma kategoorias 100-st punktist 94 ehk 2. preemia.

Kaheksandat korda toimunud konkursi korraldajaks on Glasbena Matica muusikakool koostöös akordioniorkestriga “GM Synthesis 4”. Osalejaid oli sel aastal Horvaatiast, Serbiast, Venemaalt, Leedust, Sloveeniast, Ukrainast, Eestist, Moldovast.  Konkursil oli võimalik osaleda mitmetes kategooriates – solistid 6 kategoorias, kammeransamblid 3 kategoorias, akordioniorkestrid 3 kategoorias. Kuna meie orkestri mängijad on väga noored, siis osaleti H1 kategoorias (80% liikmetest kuni 15-aastased). Konkursi kava koostasid ning õpetasid Heli Raitar, Eve Vendt ja Eero Paltsepp, dirigent oli Eero Paltsepp.

Võru Muusikakooli ja Aruküla Huvikeskuse ning Kehra Muusikakooli akordioniõpilased on koos musitseerinud juba 6 aastat. Vastastiku on Võru muusikakooli akordioniõpilased käinud kontsertreisil Arukülas ning Aruküla akordioniõpilased osalenud aktiivselt „Võru Akordionimuusikapäevadel”. Kolme kooli akordioniõpetajate ja -õpilaste vahel on hea koostöö, mis võimaldab samal tasemel olevatel õpilastel koos pilli mängida ning rõõmu tunda koos musitseerimisest. Traditsiooniks on kujunenud kevadisel koolivaheajal toimuvad orkestrilaagrid.  Esimene julge osalemine rahvusvahelisel konkursil oli 2008 aasta märtsis V Euroopa Akordioniorkestrite konkursil Prahas, kus saavutati omas vanuserühmas (kuni 16aastased) III koht. Edasistes plaanides on märtsi lõpus kontsert Tartus, aprilli algul Arukülas ning 10.juunil Võru muusikakoolis – X Võru Akordionimuusikapäevade avakontserdil.

Autor: Jane Torp

Väiko kannõl helises värmildise helüga

Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.

Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov

Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.

Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.

Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.

Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.

Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.

Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.

Autor: Mirjam Nutov, umaleht.ee

Täiskasvanud õppijad ja õpetajad saavad tunnustust

Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.

Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.

Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt.  Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.

Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.

Allikas: Ketu Künnapuu

“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus  küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik

Võrus asuva Kreutzwaldi muuseumi juhina jätkab Siiri Toomik, kes on sellele ametil töötanud juba 15 aastat. Ettepaneku määrata sellele ametikohale Toomik järgnevaks kaheks aastaks tegi kultuuriministrile konkursikomisjon, kes oli kaalunud konkursile laekunud avaldusi.

 Toomik on töötanud Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis alates 1979. aastast ning alates 1995. aastast on ta töötanud direktori ametikohal. Siiri Toomik on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti keele ja kirjanduse eriala.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi hallata on ka Võrumaa muuseum ning Mõniste muuseum.

Raamatukogutöötajad kohtusid kirjastajaga

Raamatukogutöötajate oktoobrikuisel õppepäeval esines Võrumaa Keskraamatukogus kirjastuse Canopus juht Tõnu Lember. Tosin aastat tagasi alustanud ühemehe-kirjastus on peamiselt orienteeritud maailmakirjanduse klassikale, eesti kirjandusele ning laste- ja noortekirjandusele. Tõnu Lember rääkis, et soovis alguses oma kirjanikust ema Ira Lemberit tema raamatute väljaandmisel aidata ja loobus seetõttu tänase Tallinna Ülikooli füüsika õppejõu ametikohast.  

Üks külalise suuri lemmikuid on inglise kirjanik William Somerset Maugham (1874 – 1965), Canopus on välja andnud 23 tema teost. Esimene oli “Kitsas nurgake” 2001. aastal. Päris palju on ilmunud ka Võrumaalt pärit ja Rootsis surnud kirjaniku Juhan Jaigi  raamatuid. Canopuse juhil on välja kujunenud tihe loominguline kontakt Jaigi tütre Ilo Jaik Riedbergiga Prantsusmaalt. Juhan Jaigi “Kuldne elu” on Ilo Jaik Riedbergi tõlkes ilmunud ka rootsikeelsena. Samuti on Ilo Jaik Riedberg eestindanud prantsuse kunstniku, moodsa maalikunsti teerajaja Paul Gauguini  autobiograafilise teose “Noa Noa”.

Veel selle aasta lõpus jõuavad lugejani kaks Maughami raamatut: “Rangelt isiklik” ja “Lihtsalt minu enda rõõmuks” Tõnu Lemberi enda tõlkes, mis on ühtlasi kirjastaja 99. ja 100. raamat.

Autor: Liina Valper

Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette

Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.

Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.  

Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner.  Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.

1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre  “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.

2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.

Võrus on tulekul koolitus
aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega lastega toimetulekuks

SA Eesti Lastefond korraldab projekti ”Tugistruktuurid hüperaktiivsetele koolilastele” raames koolitusi kõikides maakondades, et anda teadmisi ning oskusi õpetajatele ja lastevanematele toimetulekuks aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite ja/või diagnoosiga lapsega. Koolituse üheks eesmärgiks on luua Võru maakonda ATH-tugirühm lastevanematele ja õpetajatele.

Koolitusele on oodatud õpetajad, lastevanemad ja pereliikmed, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, lapsehoidjad ja tudengid, kes õpivad eriala, mis on laste kasvatamisega seotud.

Koolituse eesmärgid on anda teadmisi ATH-sümptomitega lapse äratundmiseks ning oskusi kodus ja koolis/lasteaias toimetulekuks, koolituse käigus moodustada tugirühma tuumik ja leida üks-kaks inimest, kes hakkavad tugirühma juhtima.

Koolitus toimub 4. novembri kell 9.45-16 Võru lasteaia Sõleke saalis Olevi tn 29.
Registreerimine: Pille Sõrmus, tel 5669 5364 või e-mail: pille.sormus@gmail.com
Loe veel: www.ath.ee

Koolitus ja ergutuskohv on osalejatele tasuta!
Koolituses osalenud õpetajad, sotsiaaltöötajad ja noorsootöötajad saavad tunnistuse.

Päevakava:
9.45 Saabumine ja registreerimine koolitusele.
10 Koolituse avamine – SA Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmannn-Loot.
10.15 ATH sümptomid, kaasnevad häired, sagedus – Eesti Lastefondi projektijuht Liis Saarna.
11.15 ATH lapse kodune toimetulek – Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossmann-Loot.
12.30 Ergutuskohv
13-14.45 Saalis: ATH lapse toetamine lasteaias – Sirje Grossmann-Loot; muusikaklassis: ATH lapse toetamine koolis – Liis Saarna.
14.45 Tugirühma töö ja praktilised nõuanded – Sirje Grossmann-Loot ja Liis Saarna.
15.45-16 Päeva kokkuvõte ja lõpetamine.

Võru linn võttis vastu lisaeelarve

Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.

Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.

Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.

Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.

Kauplejatel on paras aeg end
Võru jõululaadale registreerida

11. detsembril kell 11-16 toimub Võru kesklinnas jõulukuuse juures jõululaat, kuhu oodatakse oma kaupa müünma käsitöölisi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui ka kaugemalt.

Kauplema on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha-, hapukapsa- ja vorsti-, mee-, mooside, kõikvõimalike hoidiste ning maiustustemüüjad. Väga teretulnud on müügilettidele piparkoogid. Oodatud on ka toitlustajad, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Endiselt pole jõululaadale oodatud laialt levinud võõramaise turukaubaga kauplejad.

Kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms-ga. Et jõulumeeleolu veelgi suurendada, palutakse müüjatel oma müügikoht võimalusel temaatiliselt kaunistada.
Huvitavamad ja kaunimad müügikoha kujundajad saavad Võru linnavalitsuse poolt tunnustatud.

Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 26. novembriks e-postil tiina.hallimae@voru.ee või tel 785 0922.

Novembris toimub Võrus Uma Meki suurlaat

Võrus korraldatakse 13. novembril Uma Meki suurlaat 2010, kuhu oodatakse kauplema peamiselt omakandi toidutootjaid.

Teretulnud on kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Seekord jäägu mütsid-sallid-käpikud koju. Väärt laadakaup on aga kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on praeguseks lubanud laadale kauplema tulla Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu, Setomaalt Kolme Sõsara Hõrgutised jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste. Laat toimub Võru spordihallis 13. novembril kell 10-16. Müüjatele ja laadalistele on osalemine tasuta.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info tel 502 8783 ja e-postiga umamekk@voruleader.ee.

Võru draamastuudio kutsub ühinema

Kas sind huvitab teater? Näitlemine? Oled lavale sündinud? Kui sa vastasid vähemalt kahele küsimusele jaatavalt, siis on aeg end proovile panna. Tule ja tee seda Võru draamastuudios!

Võru draamastuudio eesmärgiks on äratada huvi teatrikunsti vastu. Peaülesandeks loova eneseväljendusvõime arendamine, aidates leida teed eneseavastamiseni, avatuseni, esinemisjulguseni. Aluseks ja alguseks on mäng, millest välja kasvavat teatraalset tegevust püütakse suunata nüüdisaegseid teatrimetoodikaid kasutades.

Katsed toimuvad juba sel pühapäeval, 10. oktoobril kell 16 Võru kultuurimaja Kannel teatri proovisaalis (sissepääs taluliidupoolsest otsast).
Ette valmistada üks proosapala, üks luuletus ja üks laul.
Riietus: sportlik
NB! Katsetele oodatakse 9. ja 10. klasside õpilasi.

Kaasa võta hea tuju ja salvrätikud!
Lisainfo: 521 2177, voruteater@hot.ee

Võrus toimus väikeste keelte sümpoosion

Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.

ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.

Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.

Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.

Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.

Ettevõtmised eakate päeval Võrus

1. oktoobril tähistati ülemaailset eakate päeva. Sel puhul korraldas SA Võru Pensionäride Päevakeskus tervisliku jalutuskäigu pargis ja rannapromenaadil.

Hommikul koguneti parki Kreutzwaldi mälestussamba juurde. Õhutemperatuur näitas 0 kraadi, Lauluisa kuju oli udusse mähkunud. Siiski oli kohale tulnud üle 30 rõõmsameelse pensionäri, peamiselt naised. Tiiu Matsin, kes on varem töötanud Kreutzwaldi muuseumis, kõneles Võru tohtrist Kreutzwaldist ja tema perest. Kreutzwald elas siin ja töötas linnaarstina aastail 1833-1877, Võrus kirjutas ta eepose “Kalevipoeg”.

Päevakeskuses tervitasid saalitäit eakaid pensionäride päevakeskuse nõukogu esinaine Helga Ilves ja klubi Hõbedane Juus president Ere Kungla. Järgnes meeleolukas kontsert. Laulis veteranide meesansambel Heino Pehki juhatusel. Elu läbi huumoriprisma kajastasid sõnalise pila ja lauluga külalised Nursist Tilgu Tilde (Maimu Maran) ja Rohtlätte Roosi (Milvi Alvela).

Liina Valper

Võrus algas väikekandle kursus

Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus koostöös MTÜga Hilaroga alustab väikekandle kursusega, mis kestab kaks korda kuus õhtuti oktoobrist aprillini. Kursuse lõpetanu tunneb väikekandle mänguvõtteid, oskab neid rakendada ja on suuteline mängima pillilugusid üksi või ansamblis.

Kursuse sihtrühmaks on pedagoogid (lasteaia-, klassi- ja muusikaõpetajad) ja pärimuskultuuri huvilised Lõuna-Eestis. Kursuse eesmärk on omandada elementaarne kandlemänguoskus, täiendada kandlemängu vilumust , mängijate arvu suurendamine, setu kandlekultuuri mitmekesistamine. Õppekava maht on 88 tundi, sellest auditoorset õpet on 58 tundi ja iseseisvat tööd 30 tundi. Tunnistuse saavad need kursuslased, kes on osalenud õppetöös vähemalt 75 protsendi ulatuses tundide mahust ning ette mänginud ühe kursuse jooksul õpitud pilliloo.

Kursused toimuvad Võru Loovuskoolis Lembitu tn 2 õhtuti kaks korda kuus: 29.sept, 6.okt, 20. okt, 3. nov, 17. nov, 1. dets, 15. dets, 12. jaan, 26. jaan, 9. veebr, 23. veebr, 10. märts, 23. märts, 6. aprill, 20. aprill.

Kursuse õpetajad on Milja Udras ja Kersti Kamberg.

Registreerimine: 55603891, milja.beebikool@mail.ee