Pildivõistlus „Uma kiil pildi pääl”

Võro Instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ „Uma kiil pildi pääl”, kohe oodõtas pilte as´ost, kon pääl om pruugitu võro kiilt. Pildistämises kõlbas egä võimalik olokõrd, kon om võro kiilt nätä’: sildi’, juhatamisõ’ (viida’), avaligu’ kirä’, talosildi’, kleebsu’, T-hammõ’ ja nii edesi.

– Pilt, miä võistlusõlõ saadõtas, piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja, vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi tagamaa kottalõ.
– Saata’ või ka pilte, kon pääl om nätä’ seto, mulgi ja tarto kiilt, niisamatõ läti vai vinne kiilt.
– Pildistämise matõrjaali või konkursi aigu ka esi mano tetä’, näutüses meisterdä’ vahtsõ võrokeelidse sildi ja tetä tuust pildi.
– Pilte oodõtas aadrõssi pääle kaile@wi.werro.ee; säält edesi pandas nuu’ üles Internetti aadrõssil http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/
– Üts pildistäjä või saata’ mitu pilti, a egä olokõrra kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva’ olla’ nii vahtsõ’ ku ka varrampa tettü.
– Pildiga üten and pildistäjä teedä’: uma nime, telefoni, e-posti aadrõssi, pildi tegemise ao ja pildi allkirä.

Pilti saatmisõga võistlusõlõ kinnütas saatja, et tä om tuu foto autor.

Pilte oodõtas vabariigi aastapääväni (24.02.2011) ja avvuhinna’ antas kätte imäkeelepääväl, 14. paastukuu pääväl 2011.
Võistlust tugõ Oma King.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Tel 525 3215
E-post kaile@wi.werro.ee

Haanja rahvamajas tuleb kokku peretsõõr

Pühapäeviti, 6. ja 20. veebruaril kell 11 oodatakse peresid Haanja rahvamajja peretsõõri.

Paaritunnise koosolemise jooksul leiavad loovat ja arendavat tegevust kõik pereliikmed. Avatud on väikelaste mängutuba, vanemate vestlusring ja kogu pere loovustuba.

Peretsõõrid toimuvad arengukeskuse Nalle eestvedamisel kaks korda kuus veebruarist maini. Osavõtt on kõigile tasuta.

Lisainfo ja registreerimine tel 5348 7937 (Triin).

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Contra ja vanaimä. Foto: Uma Leht

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!»  27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Piksepüha kontsert tuleb jälle

Eelmisel aastal astus Piksepühal, 4. veebruaril Haanja rahvamajas üles ansambel Püürüs, andes täissaalile vägeva kontserdi – tänavu on oodata taaskord võimast piksepühakontserti, sedapuhku Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitelt.

Kui muidu peavad inimesed rahvakalendri järgi küünlapäeva teisel veebruaril, siis haanimehed peavad küünlapäeva asemel piksepüha, mis on neljandal veebruaril.

Piksepüha on hakatud küünlapäevaks nimetama ristiusu legendi järgi, milles Maarja läks Jeesus-lapsega esimest korda kirikusse ning kõik küünlad olla iseenesest põlema süttinud. Veel on seal kirjutatud: „Piksepüha on Pikse-isa meeles pidamise ja austamise püha. Püha Pikne ärkab üles oma puhkamisest Võhandu jõest, selletõttu tuleb teda teretada ja anniga meeles pidada mõne sellise puu juures, millesse pikne on löönud.“

Piksepühä pidämine Haanihn riidi, 4. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
19.00 Kontsert Haani rahvamajahn:
Pilli mängva ja laulva Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengiq
Maarja Nuut- viiol
Sandra Sillamaa- toropill
Tõnu Tubli- löökriistaq
Karoliina Kreintaal- viiol, laul
Kristel Kutser- toropill, flööt
Eva Lindal- viiol, laul
Villu Talsi- kitarr, mandoliin
Jaan Sarv- laul, garmoška
Päält kontserti tants

Allikas: Haanimiihhi Nõvvokoda

Rõuge Purakas 2011

29. jaanuaril toimub kalapüügiüritus Rõuge Purakas 2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Kõikide osalejate vahel läheb loosi  tutikas mobiiltelefon Nokia E52 (http://www.nokia.ee/tooted/telefonid/nokia-e52). Telefoni väärtus ligi 3500 krooni, olemas digikaamera, mp3 mängija, fm-raadio, Wifi tugi, tasuta GPS, võimas aku.

Lähem info: http://www.facebook.com/purakas

Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse muusikasõpradega kontserdisarjas „Hilaro juubeldab“. Kontserdid toimuvad 13. veebruaril, 24. aprillil ja 29. mail Võru kultuurimajas Kannel.

13. veebruaril „Hilaro rokib“. Koos Andres Määri saateansambliga esitatakse kergemat koorimuusikat ja rockmuusikat kooriseades. Dirigent Silja Otsar. Solistid on Kait Tamra ja Pertti Prätz, kontserti juhivad Lauli Otsar ja Kaspar-Oskar Kramp, liikumisjuhid Lauli Otsar ja Andre Laine, lavastaja Tarmo Tagamets.

24. aprillil ollakse klassikalise koorimuusika radadel, ettekandele tuleb Antonio Vivaldi Gloria koos Võru Kammerorkestriga. Solistideks on Hilaro vilistlane Maris Liloson ja Juuli Lill. Juhatab Hilaro külalisdirigent Erki Pehk.

29. mail toimub a cappella juubelikontsert „Hilaro juubeldab“, kus esitatakse eesti heliloojate muusikat, kavas on ka Hilarole pühendatud kooriteose esiettekanne. Loe edasi: Võru segakoor Hilaro tähistab 20. tegevusaastat

Pähni looduskeskuses saab õppida laastukorvi tegemist

RMK Pähni looduskeskus korraldab laastukorvi tegemise õppepäeva. Korvimeister jagab õpetust pühapäeval, 20. veebruaril 2011 algusega kell 12. Kõik osavõtjad saavad oma kätega korvi valmis teha ja koju kaasa võtta. Üritus on tasuta. Kuna tegevus nõuab parasjagu ruumi ja ettevalmistatud materjali kogus on piiratud, on ka osalejate arv piiratud. Pane end kirja helina.tammemagi@rmk.ee või anna teada telefonil 53002181.

Nursis homme arutelu kaitseväe harjutusväljaku müra üle

Homme, 27. jaanuaril kell 14 kohtub kaitseväe esindaja Nursi raamatukogus kohalike elanikega Nursipalu harjutusväljakult kostva müra ja selle mõõtmise teemal, teatab Rõuge vallavalitsus. Plaan on muuta sellised kohtumised igakuiseks.

Juhtumisi on kaitseminister Jaak Aaviksoo kandideerimas Riigikogu valimistel just Võru-Valga-Põlva piirkonnas.

Võrumaal peetakse Eesti esimene karjaköögiseminar

Eestimaal on pererahvas ikka köögis väga olulisi asju arutanud ja ka otsustanud. Homme toimub Haanjamaal karjaköögiseminar, kuhu tuleb kohale ka põllumajandusminister. Seminari toimumiskohaks on päris ehtne karjaköök, sest veel on  neid loomadele ja teinekord perelegi toidu valmistamise kohti alles.

Kuna karjaköök on väike ja kõik seminaril osaleda soovijad ei saa seal olla, siis Võrumaa talupidajate liidu e-motion projekt teeb seminarist internetis ülekande (www.e-motion.ee).

Seminar saab teoks homme,  27. jaanuaril kell 18-20 Haanjamaal Kõomäe külas Saila ja Kalju karjalauda köögis. Peale põllumajandusministri osalevad Võru maavanem Andres Kõiv, Heiferi pered ja väiketalunikud.

Seminari teemad:

  • Karjaköök, kauaks veel?
  • Karjaköök läbi aegade Eestimaa talus.
  • Karjaköök kui pärandkultuuri nähtus ja turismiobjekt.
  • Karjaköök – tootmisüksus.

Kas loomapidamisel väiketalus, maakodus on tulevikku? Mis on selle hind? Millised
on regulatsioonid ja mis on ees ootamas? Kas võime rääkida ka elulaadi toetusest Euroopa
Liidus? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse üheskoos vastust.

Lisainfo: Aigar Piho, Võrumaa taluliidu Heifer projektijuht, tel 5056293

Püügivõistlus Rõuge Purakas tulekul

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel eeloleval laupäeval 29.01.2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning võistlused.

Kalapüügist osavõtutasu on 3 EURi, ülejäänud üritus on tasuta. Info ja reeglid: http://www.facebook.com/purakas
Korraldavad Rõuge Noorteklubi ja Rõuge Vallavalitsus.

Setomaal tunnustati tublimaid

Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.

Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.

Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.

Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.

Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.

Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.

Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.

Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.

Mart Uibokand. Foto: Igor Taro

“Popi ja Huhuu” esietendub täna Võrus

Stseen "Popi ja Huhuu" proovist. Foto: Elina Kononenko

Täna õhtulkell 19 esietendub vanemale koolieale suunatud „Popi ja Huhuu“, mille toob lavale Võru Draamastuudio. See „Popi ja Huhuu“ ei ole Friedebert Tuglase novelli uusversioon. Juhendaja Erni Kask ütleb tüki kohta järgmist: „Selle lavastuse osalised  ei ole kirjanikud ega professionaalsed näitlejad-lavastajad, me ei käi isegi enam/veel teatrikooliski. Aga me oleme 21. sajandi inimesed. Meie käes on oskus ja võimalus leida, koguda ja töödelda informatsiooni. Meie “Popi ja Huhuu” uurib kahe varasemalt Eestis lavastatud „Popi ja Huhuu“ (Karusoo, 1975; Pedajas, 2000) kultuurifenomeni, nii üksikult kui eraldi. Lisaks hõljub kõige kohal veel ka Tuglase enda 1914. aastal kirjutatud novell. Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater kõigi oma heade ja vigadega.“

Lavastaja: Erni Kask
Mängivad: Mart Parind, Lauli Otsar, Maili Sikk, Gertrud Kinna.

Rõuge otsib homme noortebändi

Homme, 21. jaanuaril kell 17 algab Rõuge noortekeskuses konkurss “Rõuge otsib noortebändi”.

Konkursi  eesmärk on välja selgitada Rõuge parimad noored pillimängijad ja moodustada Rõuge noortebänd.  Loodava bändi tulevikueesmärgiks on võtta osa üle-eestilisest noortebändide konkursist.

Osavõtjate vanus peab jääma vahemikku 14-26. Välja selgitatakse kaks parimat kitarristi, parim pianist, parim trummar, huvitavaim vokaal ning erilisim vabalt valitud instrumendi mängija.

Moodustatav bänd hakkab regulaarselt proove tegema. Väljavalitutel on kohustus aktiivselt proovides osaleda. Väljavalitud bänd peab arvestama asjaoluga, et vajadusel tuleb esineda mõningatel üritustel. Noortebändi üheks ülesandeks saab olema omaloomingu loomine.

Konkursi korraldab ja  bändi hilisema tegevuse tagab Rõuge noorteklubi.

Lisainfo www.facebook.com/NoorteBand. Peakorraldaja Kaspar Kurvits, tel 5631 4890, e-post: Kassupassu1@hotmail.com.

Suusabuss viib rõugelased Haanjasse suusatama

Alates laupäevast, 22. jaanuarist hakkab käima suusabuss Rõugest Haanjasse. Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade juurest ja kell 10.05 koolimaja juurest.

Buss sõidab Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Haanjas ollakse kaks tundi. Buss käib seni, kuni huvilisi ja lund jätkub.

Rõuge vald kutsub inimesi aktiivselt suusabussi teenust kasutama.

Lasva valla TalveSem toimub juba sel laupäeval

Taaskord kohtuvad Lasva valla ärksamad külade ja seltside esindajad, et omavahelist koostööd tugevdada. Projekti “Noored ulatavad käe” raames toimub juba kolmas kohtumine ehk TalveSem.

Seekordne Semmimine pühendatakse ühistele traditsioonidele ning üritustele. Kohtutakse 22.jaanuaril Kääpa kooli sööklas kell 10.

Loe täpsemalt TalveSemist: http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae/talvesem

Projektist saad lugeda siit http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae

Kati Orav, MTÜ Kating Noored, tel 5649 8816

Võro keele huviliisilõ

Seo keväjä ja jo talvõlõpul saa võro kiilt oppiq neläl kursusõl. Naist kats ummaq Võromaal, üts Tartoh ja üts um internetikursus.

1. Võro keele kursus alostajilõ (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: välläütlemine, kiräviis ja grammatiga alostajilõ.
Aig: veebr-mai neläpäivilde kell 17.30-19.00, edimäne tunn 3. veebr.
Kotus: Haani rahvamaja kohvitarõ, Haani, Võromaa.
Oppaja: Jüvä Sullõv (juvasul@ut.ee)
Kursusõl um viil paar vapa kotust.

2. Võro keele tävvendüskursus (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: grammatiga, kirotamisõ ja kõnõlõmisõ kursus võro keele mõistjilõ. Loe edasi: Võro keele huviliisilõ

Võrus alustas ema ja lapse ning ka rasedate joogagrupp

Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu (vasakul). Foto: erakogu
Eelmisel nädalal alustas Võru beebikoolis (Lembitu tn) kooskäimist ema ja lapse joogagrupp, samuti on lapseootel naistel taas võimalus osaleda rasedate joogagrupi töös. Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.

Ema ja lapse jooga algab kl 16.00. See on mänguline joogamuinasjutt kaasavõimlemiseks igaühele vastavalt oma võimetele. Oodatud on nii emad kui isad oma väikelastega. Tunni eesmärk on anda vanematele julgust ja juhiseid oma väikese lapsega koos liikumiseks ning ühiseks kasvamiseks.

Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.

Jätkuvalt võib liituda Haanjas tegutseva joogagrupiga, mis käib koos esmaspäeva õhtuti kl 17.30 Haanja rahvamajas. Kõiki nimetatud joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.

Kodutütred tähistasid aastapäeva

Kodutütarde aastapäev. Foto: Aivo Hütsi

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred tähistasid organisatsiooni 79. sünnipäeva piduliku koosviibimisega Võrumaa muuseumis. Maleva pealik kapten Kalev Ader soovitas kohale tulnud 60le noorele igal ajal kõike küsida, sest see on üks viis targemaks saada.

Maleva noorteinstruktor Eve Täht andis hoolsuspaela kümnele kõige tublimale tüdrukule. Ringkonna aukiri anti neljale ja tänukiri 22le kodutütrele.

Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa meenutas, et Võrumaal kutsuti esimene kodutütarde rühm ellu 1931. aasta lõpus Vastseliinas.

“Järgmisel aastal toimusid juba esimesed juhtide kursused ning aasta hiljem esimesed õppepäevad,” sõnas Ruusmaa.

“Alguses käisin üritustel sõprade pärast, seejärel hakkasid mind üritused, nagu maakondlik retk ja teised tegemised huvitama ja nüüd käin huvist,” ütles Mari-Liis Tsvetkova Misso rühmast.

Võrumaal on praegu 377 kodutütart.

Mari-Anne Leht

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,

Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas