“Seto laul on vaid üks osa seto kultuurist ning seepärast on vajalik laulmist näha laiemalt, kõnelda seejuures ka keelest, rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest, esinemisest ja lastest, samuti Seto Kuningriigi võistlustest ja Leelopäevast”, sõnas Seto Leelotarko Kogo juht Õie Sarv.
Seto neiud. Foto: Urmas Saard
Seto Leelokonverents leiab aset 11. novembril Kalatsova külas asuvas Setomaa Turismitalos. Leelokonverentsil käsitletakse seto laulu eri vaatenurkadest nii teadlaste kui leelokooride liikmete poolt.
Leelokonverents algab laupäeva keskpäeval seto hümni laulmise, avasõnade ja mälestushetkega. Ettekandeid kuuleb Kristin Kuutmalt, Janika Oraselt, Žanna Pärtlasellt, Kristi Salvelt. Pärast lõuna pooltundi on ettekanded Andreas Kalkunilt, Paul Hagult, Maria Noormetsalt, Maarja Hõrnalt ja Maarja Sarvelt. Ettekannetele järgneb arutelu ja osalejate ühispidu seto laulu ning tantsuga.
Leelokonverentsi toimumist toetavad Eesti-Läti programmist rahastatud koostööprojekt “Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena – UNESCO-tourism” ja Meremäe vallavalitsus.
Seto leelo kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja alates 30. 2009. a septembrist.
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) ja nursipalulasi koondav seltsing Inimsõbralik Nursipalu andsid Tallinna Halduskohtusse kaebuse, mis käsitleb Keskkonnaameti poolt väljastatud raadamisluba, mille alusel möödunud nädala jooksul kiirkorras ligi 95 hektari vana metsa lageraie ja raadamine läbi viidi.
Illustratiivne kujund: Nursipalu lageraie nagu vääramatu loodusjõu tellimus. Foto: Urmas Saard
Raadatud ala ümbruses asub üle 40 kaitsealuse liigi elu- ja asupaiga, Kagu-Eesti uhkeim kauni kuldkinga kasvukoht, Lõuna-Eesti suurim metsisekukkede mängu- ja kohtumispaik, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad ning teised Eesti seadustes ja Euroopa liidu direktiivides ära märgitud ohustatud loodusväärtused.
Oktoobri lõpus esitas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Keskkonnaametile Nursipalu katastriüksuseid käsitlevad metsateatised ning vaid loetud päevade pärast (25.10) tagastati RMK-le raiet ja raadamist lubavad otsused. Metsa maha võtmine algas kohe järgmisel päeval pärast lubade väljastamist, kusjuures kohalike elanike sõnul alustasid masinad kogunemist juba loa väljastamisele järgnenud ööl. Kuna kogu protsess viidi läbi kiirkorras, siis ei jõudnud ühendused Nursipalu raiesse õigeaegselt sekkuda ning seda juriidilise jõuga peatada.
5. augustil aset leidev XXIV Seto Kuningriigi päev peetakse Luhamaal Määsi mäel, mis asub Võrumaal Misso vallas.
Seto Kuningriigi päeva 2016. a sõjväe paraad. Foto: Urmas Saard
Seto Kuningriigi pidustustega alustatakse keskpäeval. Misso valla kodulehel annab Meelike Kruusamäe ülevaatlikult teada toimuva üksikasjadest.
Esmakordselt on kuningriigis meistrite laavka, ehk aastate jooksul parimateks kuninga meistriteks valitute kaupa pakkuv pood. Samuti on oma esindusega väljas kümmekond seto küla.
„Iga aastal on kuningriigipäevale valitud peateema ja sel aastal keskendutakse seto küladele. Nii sätitakse platsile mitmete külade esindused, kus külad ennast tutvustada saavad. Parim ja aktiivseim küla saab tunnustatud Seto Kuninga külana,“ ütles Setomaa ülemsootska Aarne Leima. „Uudne on selle aasta kuningriigis ka see, et kõik kuninga meistrid läbi aegade toovad oma tunnustuse saanud toodangu meistrite lavkale müüki. Seega on sel päeval hea võimalus kaasa osta kvaliteetset seto sööki, jooki ning käsitööd.“
XXIV Seto Kuningriigi päeval peetakse Luhamaal asuvas Määsi külas kaks järjestikku toimuvat paari tunni pikkust Petserimaa Suveülikooli õppust.
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard
„Petserimaa Tartu sõbrad, kes soovivad sellele maakonnale edu ja õitsengut, korraldavad 5. augustil järjekordse suveülikooli. Sama seltskond viis mullu mais Obinitsas läbi Petserimaa Ülestõusmisülikooli umbes samasuguse kavaga,“ teatab filosoofiadoktor Aldo Kals, üks koolituse eestvedajaid.
Esimene õppus leiab aset ajavahemikul kell 12:30 kuni 14:30. Õppused koosnevad kokku tund ja veerand vältavatest osadest, selgitab Kals.
Kavas on ajalooloeng teemal “Petserimaa suurmees Samuel Sommer”, ettekandja Aldo Kals. Järgneb laulu-, muusika- ja luuleprogramm, esineja Ilmar Vananurm. Kolmandana on kavas mustkunst, esinejaks Rinaldo Rinaldini, alias Osvald Sasko.
Toimub heategev taaskasutusloterii Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi heaks. Iga eurone pilet võidab. Loteriivõidud sisaldavad Petserimaa ajaloodokumente ja Eesti eilse päeva kajastusi. Loteriid viib läbi Priit Rajasaar.
Kals märgib, et kui suveülikooli vastu leidub rohkem huvilisi, ollakse valmis mitmeks järjestikuliseks õppuseks. Teine õppus algab kell 14:30. Suveülikooli ühe õpirühma suuruse määrab istekohtade arv, kusjuures õppemaks on igalt osavõtjalt üks euro, koolilastele osavõtt prii.
Täiendav info telefonil 56 908 945 ja meiliaadressil Aldo.Kals@mail.ee.
Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald
Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.
Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.
Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.
Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Loe edasi: Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid
Alates esmaspäevast õpivad üle maailma kokku tulnud 12 puutööhuvilist viis päeva Moostes Eesti traditsioonilist käsitööriistadega palkehitust.
Huvi Eesti palkehituse vastu tuntakse Kanadast Austraaliani. Osalejate tööalane taust on erinev, kuid neid ühendab huvi puutöö vastu.
See on neljas aasta, kui MTÜ Vanaajamaja rahvusvahelist palkehituse kursust korraldab. Juhendajateks on tänavu Margus Palolill ja Mikk Mustmaa. Lisaks Kanadale ja Austraaliale on osalejaid Ameerikast, Prantsusmaalt, Poolast, Rootsist, Soomest ja Lätist.
Praktiline õpe toimub Moostes, Vanaajamaja koolituskeskuses, kuid külalised saavad võimaluse tutvuda ka Põlvamaa talurahvaarhitektuuriga Karilatsis ja tänapäevase käsitsi palkhoonete toomisega Räpinas, käia Võrumaal suitsusaunas, külastada Mooste mõisa erinevaid kodasid ja Rõuge Sepa sepikoda.
Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.
Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard
Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.
Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.
Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.
Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.
Toetust saab taotleda meetmetest:
Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine
Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.
26.-29. jaanuaril korraldab Võru maavalitsus rahvaküsitluse Meremäe valla ja Misso valla Luhamaa nulga külade elanike arvamuse väljaselgitamiseks Setomaa valla moodustamise kohta Värska, Meremäe ja Mikitamäe valla ühendamisel koos Misso valla Luhamaa nulga külade üleandmisega. Samal ajal teeb samalaadse küsitluse Põlva maavalitsus Värska ja Mikitamäe valla elanike hulgas.
Mikitamäe, Värska ja Meremäe vallavolikogud ei esitanud 1. jaanuariks 2017 haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlust. Haldusreformi piirkondlik komisjon soovitas valitsusele teha ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks juhul, kui see on kohaliku elanikkonna tahe. Vabariigi Valitsuse soov on saada teada elanike meelsus võimaliku seto valla moodustamise kohta.
Küsitluslehele on kantud küsimus: “Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Lisatud on vastusevariandid jah ja ei.
Küsitlusest on õigus osa võtta vähemalt 16-aastastel inimestel, kes Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel elavad püsivalt Meremäe vallas või Misso valla Luhamaa nulgas. Luhamaa nulga külad on Hindsa, Koorla, Kriiva, Kossa, Leimani, Lütä, Mokra, Määsi, Napi, Pruntova, Põrstõ, Saagri, Saagrimäe, Savimäe, Tiastõ, Tiilige, Tserebi, Toodsi, Väiko-Tiilige.
Timahava saava latsõ ja noorõ valli viie teema hulgast. A olõs hää, ku kirätüül olõs uma mõtõld päälkiri (tuu tähändäs, et teema ei olõ üteliisi jutu päälkiri). Kimmäle või kirota ka umal süämelähküdsel, vabal teemal. Hinnatas vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass).
„Mino Võromaa 2017” teema omma:
Mino Võromaa / Milles mullõ Võromaa
Mis om moodun / Kiä om moodun
Eesti pidopäävä (Eesti Vabariigi tsõõrigu hällüpäävä pääle mõtõldõn)
Üts osavõtja või saata võistlusõlõ kooni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata ei saa, või käsikirä tuvva-saata Võro Instituuti (Tartu 48, 65609 Võro).
Kõgõ parõmba tüü trükütäs är sarja „Mino Võromaa” 30. latsiraamatun. Parõmbilõ kirotajilõ avvuhinna!
Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü 525 3215 (Kaile Kabun).
Täna 106aastaseks saanud Maria Kolk koos tütre ja väimehega. Fotod: Marianne Mett
Täna tähistab Võru linna vanim elanik Maria Kolk oma 106. sünnipäeva. Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees.
1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis. Edasi tuli tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.
Enne II maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Suuremad eluraskused algasid siis, kui lapsed olid väiksed ning abikaasa Saksa sõjaväkke mobiliseeriti. Sealt mees enam tagasi Eestisse ei naasnud ning Marial tuli lapsed üksinda üles kasvatada.
Väärikasse ikka jõudnud linnakodanikku õnnitleb Võru linnapea Anti Allas.
Tütre sõnul oli Maria põhiliseks elueesmärgiks anda oma lastele haridus, mille ta ka saavutas: kõik kolm last said kõrghariduse. Lisaks kolmele lapsele on Marial seitse lapselast ja seitse lapselapselast.
Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde kümme aastat tagasi. Tütre sõnul on Maria tervis üsna rahuldav, ehkki nägemise on ta kaotanud. Arstiabi pole Maria viimase kolme aasta jooksul vajanud.
Võru linnas elab praeguse seisuga viis üle 100-aastast inimest.
Võrumaa aasta tegusaimad: (vasakult esireas) Aila Kikas, MTÜ Maana esindajad Reet Käär ja Marianne Hermann, Siseministeeriumi Kodanikupäeva aumärgi laureaat Airi Hallik-Konnula, (tagareas paremalt) Võrumaa tegusaim kodanik 2016 Väle Prutt, Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ja Võru maavanem Andres Kõiv.
Neljapäeval tunnustati Võrus Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühinguid ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Võrumaa tänavuseks tegusaimaks kodanikuks valiti Väle Prutt, toimekaimaks ühinguks MTÜ Maana ning kodanikuühiskonda toetavaks ettevõtteks Agu Hollo Hartsmäe talu.
Võrumaa tegusaim kodanik 2016 on Suhka vabatahtliku päästekomando eestvedaja Väle Prutt. Tiit Piiskoppel päästeameti Lõuna päästekeskusest: „Tänu Väle pikaajalisele tegevusele on turvalisus Haanja kandis tagatud. Tema tarmukus on viinud Suhkale päästekomando hoone rajamiseni. Väle panustab aktiivselt vabatahtlikkuse arendamisse. Suhka vabatahtlik päästekomando on päästeametile olnud heaks koostööpartneriks juba aastast 2009.“
Internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust ning pälvis tunnustuse Aila Kikas, kes omanimelises näpustuudios on aastaid inspireerinud pisikesi poisse ja tüdrukuid asju ise tegema, olles seejuures tihti ka laste rõõmude ja murede esimene kuulaja, kaasarõõmustaja või lohutuseks pea paitaja.
Võrumaa toimekaim ühing 2016 on MTÜ Maana. Muu hulgas öeldi Maana kohta tunnustamiseks esitamisel järgmist: Maana on silma paistnud väga usina heategevusliku tegevusega, organiseerinud kohalikele riide- ja toiduabi jagamist, töötutele konsultatsiooni- ja koolitusteenuseid, pesupesemisteenust ja palju muud. Kõige toredam on see, et MTÜ Maana kutsub ka teisi head tegema, kaasates oma tegevusse ka külaseltse ja kohalikke ettevõtjaid.
Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2016 on Hartsmäe talu. „Hartsmäe talu on üks lahkemaid ettevõtteid, kes on peaaegu igale Haanja kandi sündmusele välja pannud auhindadeks talus kasvatatud ja jahvatatud jahust küpsetatud südamekujulised leivad. Leivad ei ole lihtsalt südamekujulised, vaid on ka südamega tehtud,“ ütles tunnustamiseks esitamisel Vaskna talu perenaine Margit Utsal.
„Hindan ettevõtjaid, kes lisaks rahalisele toetusele, leiavad aega ka ise panustada ja käe külge panna. Hartsmäe talu peremees Agu Hollo on just selline mees – kui kuskil on vaja kiiresti midagi ära teha, siis saab Agu peale ikka loota,“ ütles tunnustamise komisjoni liige Sixten Sild.
Kokku esitati tunnustamiseks 19 kodanikku, 12 ühendust ning 7 ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuuri, Võru maavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võrumaa omavalitsuste liidu, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi esindajad.
Rahastu Prototroni ideekonkursile esitas Lõuna-Eestist oma idee kokku 36 meeskonda, neist 17 olid Kagu-Eestist. 15. oktoobril lõppenud Prototroni sügisesse taotlusvooru esitati kokku 192 taotlust, mille seast selguvad detsembri alguseks parimad.
Jõukuul selgub, kelle idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust
Järgneva pooleteise kuu jooksul peavad meeskonnad suutma tõestada, et just nende idee on väärt 10 000 euro suurust rahastust, Tehnopoli inkubatsiooni ja Hedman Partersi õigusnõustamist.
Prototroni tegevjuhi Jana Pavlenkova sõnul täitus ideekonkursi korraldajate soov innustada rohkem kaasa lööma ka aktiivseid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Tallinna. “Sel korral võtsime fookusesse mõned Eesti piirkonnad ning kolmandik taotlusi on laekunud sihtpiirkondadest – 35 esitati Ida-Virumaalt ning 36 meeskonda oli Tartust ja Kagu-Eestist. See näitab, et uudsete lahenduste ja ettevõtlikkuse potentsiaali on küllalt ka väljaspool Tallinna,” lausus ta.
10.-16. oktoobrini esitlevad viis Võrumaa restorani ja kohvikut parimaid võrumaiseid maitseid kaubamärki Uma Mekk meelde tuletaval restoranide ja kohvikute nädalal.
Uma Mekk on Võrumaa kohaliku toidu kaubamärk. Seda kaubamärki kandev toit on kvaliteetne, valmistatud kohalikust toorainest ja traditsiooniline. Uma Meki kaubamärki kannab 116 toorainet või toidutoodet. Toidukohtades sai siiani Uma Meki tooteid maitsta vaid Kubija hotelli restoranis hommikusöögil ja õhtusöögil ning Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis. Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi nõgesesupp ja kamarull on kujunenud sööjate lemmikuks.
5. oktoobril omistas Võrumaa Partnerluskogu kaubamärgi komisjon Uma Meki kaubamärgi veel 14 roale, mida pakutaksegi 10.- 16. oktoobrini toimuval Võrumaa restoranide ja kohvikute nädalal.
Kaubamärgi komisjoni liige Külli Eichenbaum, Võro Instituudi projektijuht: “Olen väga rahul, et lõpuks ometi saab Võrumaa toidukohtades nautida traditsioonilisi toite ja võrumaiseid maitseid. Eesmärk on, et kaubamärki kandvad road jäävad menüüsse ka pärast restoraninädala lõppu. Mulle meeldis mekitud roogadest kõige enam Ööbikuoru Villa restorani Andreas eelroog: Ööbikuoro villa savvunõ massakama – Ööbikuoru villa suitsune pasteet. Traditsiooniline sügisene piduroog, mõnusalt maksase, suitsuse võrumaise mekiga ja tihe nagu olema peab!”
MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Võrumaa Toiduvõrgustiku koordinaator Eda Veeroja: “Kohapeal kasvatatud, traditsiooniline toit jõuab järjest rohkem meie ja meie külaliste söögilauale. Kaubamärk Uma Mekk juhib tarbija tähelepanu traditsioonilistele maitsetele ja toorainele. Usun, et need 14 Uma Meki kaubamärgiga rooga murdsid ka toitlustusettevõtjate ja kokkade jaoks juurdunud arusaamu. Võrumaa kohalik tooraine on kättesaadav, konkurentsivõimelise hinna ja kvaliteediga ja seda saab koostöös toiduvõrgustike ja tooraine tootjatega vajalikes kogustes. Mina toon esile Kubija hotelli restorani Uma Meki menüü terviklikkust – nende tallekarree on võrratu. Kiidan põneva traditsioonilise tooraine kanepi uudse kasutamise eest Georgi hotelli restorani Postmark järelrooga ruusli krõbukuuki kamakreemiga (kanepi purukooki kamakreemiga).”
Järgmised taotlused Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa (Vana-Võrumaa) toidutoorainele, toidutootele või roale kaubamärgi Uma Mekk taotlemiseks on oodatud Võrumaa Partnerluskogusse hiljemalt 21. oktoobriks. (https://voruleader.ee/kaubamargi-uma-mekk-taotlemine)
12. novembril toimub Võru Spordikeskuses järjekordne, nüüd juba seitsmes Uma Meki suurlaat, kus saab mekkida ja kaasa osta uma mekiga võrumaist söögikraami. (https://voruleader.ee/uma-mekk-suurlaat)
Täna annab Kersti Kaljulaid riigikogus ametivande ja president Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg saab ajalooks, mida jääb meenutama ka siinne üsna juhuslik pildivalik.
Toomas Hendrik Ilves aitab noormehe käest kukkunud kinda üles võtta. Foto: Urmas Saard
Pildistamised on toimunud Eestimaa paljudes paikades täiesti erinevate sündmuste kajastamisel. Pärnumaal külastas president Seljametsa muuseumit ja kohtus Paikuse naisteühingu Marta liikmetega. Meenutused Pärnus toimunud kaitseväe paraadilt, samuti võidupüha paraadidelt Valgas, Kärdlas, Võrus. Meeldejääv on olnud tema loeng Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli pea poolele tuhandele kuulajale Strandi konverentsihotellis ja samal päeval pildistamine koos 99-aastase väärikate ülikooli õpilase August Puustega. Pildid Viljandi pärimusmuusika festivalilt, kus president on koos Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi’ga. Tänavu kevadel esines president Linnade ja Valdade Päevadel, kus kesksele kohale asetus käimas olev haldusreform. Viimase üldlaulupeo aegne selfie pildistamine Tallinnas laululava kaare all. Seal istus president veel koos eelmise abikaasa proua Evelin Ilvesega. Käesoleva aasta suvel istutas president punase tamme Pärnus Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu rotarid soovivad kujundada presidentide parki. Teiste hulgas vaatas puu istutamist ka tema uus abikaasa Ieva Ilves. Pildile on president jäänud veel mitmel pool mujalgi, aga kõik ei mahtunud sellesse galeriisse.
Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.
„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi
huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti
Käesoleval sügisel annab rahastu Prototron juba 15. korda välja 40 000 eurot selliste ideede elluviimiseks, mis aitavad muuta inimeste igapäevaelu lihtsamaks, paremaks ja mugavamaks. Ideekonkursile on tänavu eriti oodatud ideed Kagu-Eesti ettevõtjatelt ja ettevõtlikelt inimestelt ning piirkonna parima idee esitajale on välja pandud eripreemia. Ideid oodatakse 15. oktoobrini rahastu kodulehel aadressil www.prototron.ee.
Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova kutsus Väimelas peetud Võrumaa noorte ettevõtluspäeval kõiki esitama on nutikaid ideid konkursile, mille tähtaeg on 15. oktoobril. Foto: Prototron
Prototroni tegevjuht Jana Pavlenkova julgustab kõiki ettevõtlikke inimesi oma ideedega välja tulema. „Paljud Prototroni rahastusega lendu tõusnud ettevõtted ongi alguse saanud kellegi isiklikust probleemist ja sellele lahenduse otsimisest. Prototron aitab selle lahenduse ehk käega katsutava prototüübi valmis teha,“ rääkis Palvlenkova, kelle sõnul rahastab Prototron parimaks tunnistatud ideede teostamist kuni 10 000 euro ulatuses.
Võitjameeskonnad saavad lisaks prototüübi loomiseks vajalikule rahasummale erinevaid tugiteenuseid, mille hulka kuuluvad: Tehnopoli kuuekuuline inkubatsiooniprogramm, õigusabiteenused ja kommunikatsioonitugi. Nii saavadki ideedest käegakatsutavad tooted, lahendused ja ärimudelid, mis meelitavad ligi investoreid ja uut rahastust.
„Tugiteenused on kui motivatsioonipakett ja mõeldud selleks, et toetada meeskonda nende idee arendamise teekonnal. Üksinda garaažis nokitsedes on tulemus üks, oma meeskonnaga teiste startuppide kõrval toetavas inkubaatorkeskkonnas hoopis teine. Lisaks suunavad meeskondi oma valdkonna spetsialistidest mentorid,“ selgitas Pavlenkova.
27.-29. oktoobrini peetakse Võru kultuurimajas Kannel juba traditsiooniks kujunenud läänemeresoome sügiskonverentsi, kus käsitletakse läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna praegust olukorda, kuid pilke heidetakse ka minevikku.
Konverentsi peaesinejateks on soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal, keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen, liivi keele uurija Eberhard Winkler, arheoloog Valter Lang ja folklorist Andreas Kalkun. Lisaks kutsutud külalistele astuvad Soome, Vene ja Eesti teadlased üles põnevate ettekannetega läänemeresoome keelte ning kultuuri kohta. Ettekannetes tulevad vaatluse alla karjala, liivi, isuri, vadja, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, käsitletakse nii keelepoliitikat, -struktuuri kui ka -õpet ning tutvustatakse arvuti rolli ja pakutavaid võimalusi tänapäevases keeleuurimises.
Interdistsiplinaarset läänemeresoome sügiskonverentsi on korraldatud 1996. aastast. Käsitlemist on leidnud kõik läänemeresoome keeled ja piirkonnad, keelestruktuuri ja -ajaloo kõrval on üha enam arutatud ka läänemeresoome praegusi probleeme ja kestlikkust.
Konverentsi korraldavad Võru instituut, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse osakond ning keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Konverentsi toimumist toetavad riiklik programm “Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)” ning Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Tartu ülikooli ASTRA projekt PER ASPERA).
Võrumaal, Varese külalistemaja hoovis toimub 13. augustil esimene Pühajõe käsitöölaat. Laadal müüvad oma tooteid Lõuna-Eesti käsitöölised ja väiketootjad.
Foto: Reimo Ani
Lõuna-Eestis on ehe käsitöö ja ise nokitsemine olnud alati au sees, seisab pressiteates. Siin piirkonnas on palju osavaid meistreid, kes teevad oma kätega ilusat ja erilist käsitööd või toodavad väikeses koguses erinevaid tooteid, mis sageli poelettidele ei jõua. Pühajõe käsitöölaat on neile võimalus oma tooteid tutvustada.
Pühajõe käsitöölaada idee sündis käsitöömeistritel endal. Juba pikemat aega olid käsitöölised mures, et laadad on sageli liiga suured, mistõttu kaob nende eriline käsitöö muu kauba sisse ära, ja samuti on suuremaid rahvahulki kohalemeelitavate laatade kohatasu väikesele käsitöölisele liiga kõrge. Nii toimubki Pühajõe käsitöölaat Varesel, külalistemaja hoovis. Varesel seetõttu, et samal päeval toimub ka Hauka laat, mis meelitab kohale palju külastajaid üle Eesti. Nüüd ongi võimalus Antslasse laadale sõitjatel külastada tee peal ka Pühajõe käsitöölaata, puhata seal jalga ja nautida maitsvaid toite ning loomulikult soetada endale väärtuslikke käsitöötooteid.
Kauplejate hulgas on palju Lõuna-Eesti käsitöömeistreid ja väiketootjaid. Kui alguses lootsid korraldajad saada kokku kuni 25 kauplejat, siis nüüdseks on registreerunute hulk loodetust enam kui kahekordne. „Korraldajana on mul äärmisel hea meel näha nii palju kauplejaid,“ ütles üks korraldajatest Reimo Ani. „Rõõmustav on ka see, et oleme suutnud hoida laada puhtana odavast välismaisest masstoodangust,“ lisas teine korraldaja Agur Piirisild. Loe edasi: Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat
Reedel, 22. juulil algusega kell 19 toimub Võrumaal Haanjas Suure Muna kohvikus Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu.
Vaadatakse kahte filmi Luutsniku paikkonnast ja selle kohaga seotud lugudest – Priit Valkne filmid “Kaetaja” (2004) ning “Hunt” (2003). Kohal on ka filmide autor ning hundinahas külalistele on maja poolt tükk head sinki tasuta. Pilet 2 €.
Täna algav Eesti suurim iga-aastane rahvusvaheline tantsijate kohtumispaik Võru folkloorifestival kannab nüüd oma pikaaegsele sisule veel paremini vastavat nime – XXII Võru pärimustantsu festival. Nagu varemgi, keerlevad ka tänavuse festivali viis päeva ümber maailma rahvaste tantsude ja muusika.
Võrus kohtuvad eesti pärimustraditsioon seekordsete külaliste Ukraina, Itaalia, Slovakkia, Austria, Türgi, Valgevene ja Rootsi folkloorigruppide kaasa toodavate tantsude ja muusikaga. Nii ütleb ka seekordse festivali nimi “Kohtumised ristteel”, et siin kohtuvad erinevate kultuuride rütmid, meeleolud ja värvid. Nagu folkloristid ammu teavad, kõike seda, mis ristteel toimuma hakkab, ei saagi alati ette teada ja pärast seletada. Peab lihtsalt ise kohal olema ja teada saama.
“Oleme aastaid kutsunud Võru linna tantsupealinnaks ja vaieldamatult ta seda meie festivali ajal ka on,” väidab juba aastaid igal suvel festivali legendaarset tänavatantsu eestvedaja ja üle-eestiliste tantsupidude liigijuht, tantsuõpetaja Maire Udras. Ta on ka tänavuse festivaliaegse Öötantsupeo lavastaja.
Kui harjumuspäraselt toimub igal aastal Võrumaa enda rühmade maakondlik tantsupidu, siis seekord midagi hoopis erilist, sest Võrumaa oma tantsurühmadele lisandub suur hulk külalisi nii Eestist kui teistest riikidest. ” Ilmselt on just paljudele festivalikülalistele teistest riikidest selline suur ühistantsimine päris uus kogemus, sest kaugeltki igal pool ei ole ju sellist suurte üldtantsupidude traditsiooni kui meil,” lisas festivali korraldusmeeskonna liige Tiia Must. Loe edasi: Võrust saab sel nädalal jälle tantsupealinn
Alates 2008. aastast olen tervikpildina ainsana kajastanud mälestustule teekonda läbi ajalooliste kihelkondade Pärnumaalt paraadilinnadesse. Viimastel aastatel aga jäänud ootama ka hommikut, et saada osa võidupüha elamusest paraadikeskmes.
Kaido Kivi, Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpillorkester Saxon dirigent, võidupüha paraadilinnas Võrus. Foto: Urmas Saard
Kaitseliidu Pärnumaa maleva eelmine ja praegunegi pealik on olnud alati abivalmid selles, et ei tekiks muret ööbimise ning tagasisõidu osas. Tänavu võttis Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester Saxon mälestustule saatja oma hoole alla ja dirigent Kaido Kivi tuli vaatamata esimesele öötunnile isiklikult Kuperjanovi jalaväepataljoni pääslasse vastu, et juhatada omade juurde.
Nii algas minu, nagu ka paljude teiste paraadile minejate jaoks kaunis päikseline hommik Kuperjanovi linnakus. Kella kaheksast sööma ja seejärel jäi tunnike aega näha kaitseväe suurt territooriumi, mis ainuüksi selle oomamatus avaruses tekitas Eesti sõjaväe vastu mingit seletamatut kindluse tunnet. Kella üheksa paiku rivistas Kivi orkestri ööbimiskoha ette üles ja pani muusika hoonete vahel võimsalt helisema. Siis läks sõiduks, aga väga lähedale südalinnale ei pääsenud, sest tänavad olid kaugelt suletud. Politsei jäi endale kindlaks ja isegi tuntud Saxonit ei lubatud määratud piirist kaugemale. Paraadi toimumise tänavale sammus Saxon üksteise järel hanereas vongeldes. Üles rivistuti madala puumaja ette, kus päikese eest said varju üksnes kahes viimases reas seisjad. Asi seegi. Enamik kolonnidest pidid leppima kuuma päikese eest varju leidmata.
Eile keskpäeval Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril süüdatud mälestustule tõid võidupüha maratoonareid saatnud tõrvikujooksjad Torist Pärnusse, kus tule võtsid üle Kindral Johan Laidoneri seltsi Kulteri noored ja Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi õpilased ning toimetasid selle Võru Katariina kirikusse. Täna hommikul ühendati mälestustuli muinastulega ja sellest moodustunud sümboolse võidutule saatis president Toomas Hendrik Ilves kõigisse maakondadesse laiali.
Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile. Foto: Urmas Saard
Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ütles pärast jooksjatelt tule vastu võtmist, et Toris läideti mälestustuli nende auks, kes võitlesid relv käes Eesti riigi eest. „Just täna algas sõda natsi Saksamaa ja Stalinliku Venemaa vahel. Selle sõja raamides tuli meil võidelda ka Sinimägedes. Mälestustuli on jõudnud Rüütli platsil asuva vabariigi väljakuulutamise monumendi kaare alla läbi pingutuste ja selle sõnum on selge: vabadust ei ulatata mitte kellegile hõbekandikul vaid vabaduse eest tuleb võidelda. Nõnda on see olnud minevikus, samuti tänapäeval ja nii saab see olema ka tulevikus.“ Ta lubas viia tule keskööks Võrru, peatudes nelja ajaloolise kihelkonna Vabadussõja ausammaste juures. „Kõigepealt Saarde kihelkonnas Kilingi-Nõmmel, seejärel Karksi kihelkonnas Karksi-Nuias, siis Helme kihelkonnas Tõrvas ja viimane peatus on Urvaste kihelkonnas Antslas,“ nimetas Velliste.
Kümmekond minutit peale seitset alustas 1. jalaväebrigaadi bagil tuli teekonda Pärnust välja. Bagi roolis istus reamees Siim Veski ja sihturi kohal asus reamees Taavi Ploom. Umbes kolmveerand tundi hiljem tervitas ligemale 60 inimest tule kandjaid Kilingi-Nõmmes. Tõrvikut hoidis Velliste, teda saatsid kauaaegne seltsi noortejuht Ülo Lomp, Jan Enriko Laidsalu, Heino Arumäe (samanimelise ajaloodoktori lapselaps), Anna Grete Arike ja Henri Lass.
Võidupüha paraadil annab Vabariigi President koos võidutulega maakondadele üle kingituse Võrumaa ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi poolt. Kingituseks on noored tammed , mis on kasvama pandud Kreutzwaldi muuseumi õuel kasvava tamme tõrudest.
President Toomas Hendrik Ilves tamme istutamisel Pärnus. Foto: Urmas Saard
Et muuseumi õues kasvav harilik tamm oli seal ka juba Kreutzwaldi eluajal, siis on see kui tervitus meie rahvuseepose kirjapannud lauluisalt ja rahvusliku liikumise ühelt algatajalt Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Tammetõrud said mulda pandud kolm aastat tagasi sealsamas Kreutzwaldi aias. Tamm on nii rahvalauludes kui ka “Kalevipojas” tugevuse võrdkuju. “Kalevipojaski” mainitakse puudest tamme kõige sagedamini.
Üleantavaid tammekesi ehib salm “Kalevipojast”:
Mehed seisku sõja mässul,
Raudaseina tugevusel,
Seisku kui tammed tuulessa,
Kaljumüürid marudessa.
(Kalevipoeg, 9. lugu)
Tammesid aitab üle anda Võrumaa noormees Richard Kuklane (16), kes pälvis tänavu ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi korraldatud ajalooalaste uurimistööde võistlusel “Eesti asi” vabariigi presidendi auhinna.
