Haanjas tuleb taas filmiöö HÖÖÖ

Varasemalt tuntust kogunud Haani Ökofilmide ÖÖ leiab sel aastal aset uue nime all – Haani filmiööö. Näha saab kolme erineva riigi filmi.

Reedel, 23. novembril algusega kell 18 on plaanis vaadata Prantsusmaa filmi “Armasta mind”, Saksamaa filmi “Regilaul” ja Eesti filmi “Seenelkäik”.

Enne, pärast ja vahepeal räägitakse maailma asjadest ning nauditakse ühislauale toodud maitseelamusi!

Toetab: Lektoorium

Meremäel peeti nahtsipüha

Meremäe vallas on säilinud ja korras tsässonaid ehk palvemajasid 11. Need asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa ja Kuigõ külades. Vagamärter Anastasia  pühakupäeva ehk ahtsipüha tähistavad nendest viis – Rokina, Meldova,  Küllätüvä, Uusvada ja Serga.

Pühapäeval toimusid jumalateenistused Küllätüvas, kus asub suurim kivitsässon Eestis, Uusvadas ja Sergas. Uusvadas pühitses Isa Viktor kohaliku kunstniku
Sirje Rumpi maalitud Püha Anastasia ikooni. Vanemate külaelanike jutu järgi oli tänavusel mälestusteenistusel poole rohkem rahvast. Vana traditsioon peaks ikka kestma jääma, arvasid kohalikud memmed.

Serga tsässon remonditi põhjalikult 2007 aastal, see on ainukene palvemaja, kus ka nõukogude ajal toimusid teenistused. Serga küla tsässona pühakupäevale tuli rohkelt kohalikke elanikke ja külalisi Petserimaalt. Teenistuse viis läbi Obinitsa preester Isa Viktor, kaasa teenis Tailova kiriku preester Georgi Kurnosov. Toimus ka esimeste rahaliste annetuste üleandmineTailova kiriku renoveerimiseks toetuseks.
Nahtsipäeva üritusepeakorraldaja Eevi Liinamäe oli rahvarohkuse ja päeva õnnestumise üle rõõmus. Rikkaliku peolaua taga räägiti minevikust, olevikust ja loomulikult ka tulevikuplaanidest Setomaal.

Pille Malkov

Võru linnavalitsus saatis volikokku ettepaneku hooldajatoetuse tõstmiseks

Võru linnavalitsus saatis täna volikogu menetluses olevale määruse eelnõule muudatusettepaneku  tõsta Võru linna hooldajatoetuse määrasid 2013. aastaks. Eelnõu kohaselt tõstetakse raske puudega isiku hooldaja toetus senise 16 euro asemel 20 eurole, sügava puudega isiku hooldajale hakatakse maksma senise 26 euro asemel 30 eurot, keskmise puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 50 euro asemel 55 eurot; raske puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 75 euro asemel 80 eurot ning sügava puudega kuni 18-aastase lapse hooldamise eest 100 euro asemel 105 eurot.

„Võru linnas on raske ja sügava puudega isiku hooldajale makstav toetus olnud juba aastaid samal tasemel. Kuna kaupade ja teenuste hinnad on pidevalt tõusnud, võeti selle aasta eelarve koostamisel prioriteediks nimetatud toetusi suurendada,“ sõnas abilinnapea Tarmo Piirmann. Eelnõu ja selle muudatusettepanek tuleb volikogus arutlusele 14. novembril.

Astronoomia loeng Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 16. novembril algusega kell 19.00  toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia loeng. Selle aasta viimasel loengul esineb Tõnu Viik ettekandega “Elu võimalikkusest päikesesüsteemis”.

Nii palju kui me ka pole otsinud, pole me elu Päikesesüsteemist mujalt kui Maalt leidnud. Suured lootused olid omal ajal Veenusega, sest ta on pea sama suur kui Maa ja Päikesele palju lähemal, seega veel soojem. Need lootused purunesid NL kosmoselaevade „Venera“ lendudega. Mars oli järgmine lootustandev planeet, kuid ka sealt pole siiani elu leitud. Nende kahe planeediga pole Päikesesüsteem veel ammendatud, nii et lootus pole päriselt kustunud.

Millised võiksid olla järgmised lootusrikkamad taevakehad Päikesesüsteemis, ja miks ikka veel elu leida loodetakse, sellest tuleb loengus juttu. Selge ilma korral järgneb loengule vaatlusõhtu, orienteerivalt kell 20–22. Planeetidest saab vaadelda Jupiteri ja Uraani ja mõningaid süvataeva objekte.

Loe lähemalt lektor Tõnu Viigist: http://www.aai.ee/~viik/

Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 2 eurot. Loengut toetab LEADER programm.

75 000 võro keele mõistjat

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Vahtsõ keeleuurmisõ näütäse, et võro keele mõistmisõ kirja pandnu inemise mõistva kõnõlda, lugõmisõ-kirotamisõga om rassõmb. Tinava sügüse saimi edimäst kõrda teedä, ku pall’o sõs om Eestin võro ja seto keele mõistjit. Minevä aasta lõpu saisuga elli Eestin jämmelt võttõn 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat.

Statistigaammõdi avaldõt rahvalugõmisõ-teedüs ütles külh mõnõsaa inemise jago veidemb, a näile tulõ mano arvada ka vinne ja läti imäkeelega võro ja seto keele mõistja. Säändsit eläs mi kandin jo ütsjago. Mõnõ mõistva võro vai seto kiilt eski eesti keelest parõmbalõ, a rahva ülelugõmisõ meetodi perrä näide käest seod murdõkeele küsümüst küstä es joht.

Nii et Eestin om 75 000 võro keele ja 12 500 seto keele mõistjat. Lisas ligi 10 000 mulgi ja 1300 kihnu keele mõistjat, ja tõisi viil. Kokko andsõva inämb ku 130 000 inemist rahva ülelugõmisõl teedä, et mõistva mõnd Eesti paikkundlikku kiilt vai murrõt.

Et rahva ülelugõmisõl kor’ati teedüst ka inemiisi sünnü- ja elokotussõ, niisamatõ vannusõ ja muu kotsilõ, sõs om seo uuringu perrä võimalik teedä saia, kon võro ja seto keele mõistja eläse, ku pall’o näist omma Lõuna-Eestist är kolinu, kuimuudu jagonõsõ keelemõistja vannusõ perrä ja pall’o muud. Statistigaammõt om lubanu, et säändse täpsä andmõ saias kokko tulõva aastaga edimädse poolõ seen.

Võro keele mõistjidõ suurõ arvu kotsilõ om joba mõni nimmanu, et ega periselt naid keelemõistjit nii pall’o joht olõ õi, et ütsjago inemiisi omma nigunii seod hindä kotsilõ võlssnu.

Ma olõ sõs pallõlnu kahtlõjil seletä, et kihnu ja seto keelest om Eestin jo niisama pall’o juttu olnu ku võro keelest, mille olõ õi sis kümne tuhandõ inemise hinnäst kihnu vai seto keele mõistjas võlssnu? Olõ õi ma vastussit saanu. Et hinnäst rahvalugõmisõ aigu keelemõistjas kirja pandnu inemine õks mõist seod kiilt, tuu kotsilõ and kimmüst üts vahtsõnõ uurmistüü. Loe edasi: 75 000 võro keele mõistjat

Tõsõ ilma nägejä

Mõttusõ Kalev näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. Foto: Uma Leht
Egä aasta hingipääväl ots Varstu valla Mõtstaga külä miis Mõttusõ Kalev (59) rehe alt vällä vana kündle ja pand palama: kaonulõ imäle, sõsaralõ, vanatädile… «Kül nä üleväst nägevä,» ütles miis kimmäle: uma inemise omma tälle tõsõst ilmast teedä andnu, et nä iks kuigimuudu olõman omma.

Kalev eläs ütsindä uma vanatädi talon – ehit’ majast pistü jäänü korsnajala ümbre hindäle väiku tarõkõsõ. Sugulaisi trehväs tä harva, häid sõpru olõ-i ja naist kah mitte: noorõ-iä armuluu hallus lõpp sekä seoniaoni. Seltsis om pinikene, telekas ja sorga, kiä tarõ pääl kõvva madistasõ.

Külärahvas kõnõlõs, et Kalev om tsipakõsõ esimuudu miis. Tä näge sändsit asjo, midä egäüts näe-i. «Ma ei olõ pall’u asju tihanu kõnõlda – et peetäs ullis, – a imäga kõnõli neli-viis aastat pääle timä surma,» seletäs Kalev. 84aastadsõs elänü imä Meeta oll’ eloaol kangõ naistõrahvas, kiä katõssa last piaaigu ütsindä (joodikust mehest olõ-s suurt api) üles kasvat’ ja kõvastõ kõrda nõudsõ.

Tõsõst ilmastki jagi imä päämidselt oppust. «Ütel’ iks, et är tuud tekku ja är tuud tekku!» kõnõlõs Kalev. Ku imä är kuuli, sis havvakaibja kaibsõ havva tsipakõsõ liuhka. «Imä ütel’, et täl om halv, ku pää allapoolõ om, a ma ütli, et hauda iks inämb valla ei kaiva kiäki!» seletäs Kalev.

Imä – Kalevi kõgõ parõmb sõbõr – om mitu kõrda unõn teedä andnu, et poig saa perändüse. «Seoniaoni ooda – olõ-i määnestki mõtõtki, kost tuu või tulla!» muhelõs miis – seod ettekuulutust tä väega tõsitsõlt võta-i. Loe edasi: Tõsõ ilma nägejä

Eestlaste 54 päevasest reisist Euraasia kaugeimasse tippu

Kirja-, foto- ja rännumees Marko Kaldur tuleb Setomaa tippu rääkima 2012 aasta muljeid rännust Siberi tippu. Kokku 26 000 kilomeetrit, esimeste eestlastena läbiti trass `110`, samuti täispikkuses BAM-i magistraalraudtee autodega, rasketes oludes tuldi toime 54 päeva.

Kuidas kulges maasturitega sõit Venemaa avarustes, kohtumisest eestlaste külas Ülem-Suetukis ja restoranis Starõi Tallinn, milliseid tundeid ja mõtteid tekitas kurikuulsa Surmatee ehk Kontide tee läbimine. Põnevast suvest näha huvitavaid pilte ning lisaks veel, kuidas möödus reisiseltskonna jaanipäev Siberi eestlastega Kasekülas saab kuulda kohtumisel Meremäe vallamaja saalis 16. novembril kell 19.00.

Lisainfo: Pille Malkov, Meremäe valla arendusnõunik, tel 5298643

Segakoor Noorus annab Võrumaal tasuta kontserte

“Unustatud lavad”, on 1959. aastal Tallinnas asutatud segakoori Noorus traditsiooniline kontsertturnee. 9.-11. novembrini tuuritab koor Võrumaal ning astub üles viiel korral. Kõik kontsertid on tasuta.

09. novembril kell 19.00 Võru Kultuurimajas Kannel
10. novembril kell 13.00 Obinitsa setokunstide galeriis “Hal’as Kunn”
10. novembril kell 18.00 Misso Rahvamajas
11. novembril kell 13.00 Mõniste Rahvamajas
11.novembril kell 15.00 Uue-Antsla Rahvamajas

“Unustatud lavad” on Nooruse koori 2003. aastal alguse saanud projekt, kus ühe nädalavahetuse jooksul annab koor tasuta kontserte eri valdades või maakondades. Enamik koorimuusikakontserte leiab Eestis aset suuremates linnades: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Jõhvis. Maaelanikel, kes on projekti peamine sihtrühm, ei ole tihti vahemaa või kulukuse tõttu võimalik neist osa saada.

Noorus on võtnud südameasjaks käia igal sügisel mööda Eestimaa väiksemaid paiku, viia sinna laululusti ning anda ka Nooruse lauljatele võimalus esineda paikades, kuhu tavaliselt esinema ei satuta. Samuti loodab koor, et “Unustatud lavade” projekt aitab tõmmata ka teiste kultuuritegelaste ja organisatsioonide tähelepanu vähekasutatud maa-kontserdipaikadele.

Siiani on Noorus jõudnud Ida-Viru, Lääne, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Harju, Põlva maakonda, Läänemaale, Hiiu-, Saare- ja Muhumaale.

Väetoitude sari Sänna kultuurimõisas

Sänna kultuurimõisas toimub juba sel laupäeval, 10. novembril kell 18.00-20.00 väemagustoitude töötuba, mille tasu on 13 eurot.

Juhendaja Eeva Relli-Meldre käe all tehakse koos magustoite pähklitest, marjadest ja muudest tervislikest koostisainetest. Need on magustoidud, mille söömisejärgselt pole vaja muretseda liigsete kalorite ega raske enesetunde pärast. Magustoitude valmistamisel kasutatakse selliseid väetoite nagu toorkakao, spirulina, maca, lucuma, chia seemned jms., mis lisavad veelgi särtsu ja kasulikke toitaineid kehale. Magustoidud valmivad piimatoodete, suhkru, jahu- ja gluteenivabalt.

Väetoite iseloomustab hea imendumisvõime ning jääkainete vähesus. Nad ei kurna meie organismi vaid pakuvad hoopis rikkalikult toitaineid.

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!

Ettelugõmisõ pääväl „Kullõ’, ma loe sullõ!“ kolmapäävä, 7. märdikuul Võro latsiraamadukogon sõgluti vällä hää’ võro keelen lugõja’. Ossa võtsõ 22
opilast ütsäst vana Võromaa koolist.

Kõgõ parõmba’ ettelugõja’ omma’

2.-4. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Hellika Otsar (Parksepä keskkuul);
II preemiä – Loren Seim (Oravi põhikuul);
III preemiä – Sirelin Punt (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

5.-7. klassi vannusõrühmän:

I preemiä – Mirjam Vodi (Haani kuul);
II preemiä – Kristjan Leonov (Pikäkannu kuul);
III preemiä – Hipp Saar (Osola põhikuul).

Hää esitüse iist anti 5.-7. klassi vannusõrühmän vällä kolm eripreemiät. Neo saiva’ Mariliis Põder (Krabi põhikuul), Katre Toots (Haani kuul), Karl Jörgen Lööper (Võro Kreutzwaldi gümnaasium).

Hindajidõ kogon olli Võro latsiraamadukogo juhataja Laanpere Helle, Kreutzwaldi-kooli oppaja Linnamäe Helena ja Haani kooli opilanõ Tootsi Johann-Kristjan. Hinnati võro keele välläütlemist, mõistmist kullõjat üten haarda’ ja kimmäst olõkit.

Ettelugõmisõ päiv om üts võro keele nädäli ettevõtmiisi, päivä kõrralè Võro instituut.

Laupäeval on Ruusmäel seikluslik isadepäev

Laupäeval, 10. novembril 2012 algusega kell 12 oodatakse kõiki kogu perega Ruusmäele Rogosi mõisasse seikluslikule isadepäevale.

Kell 12 toimub avalöök rahvamajas, sõnavõtud ja esinevad perekonna kõige pisemad liikmed.

Seejärel ootavad ees põnevad tegevused Rogosi mõisa pargis. Tegevusi võtavad eest Kaitseliidu Võrumaa Maleva naised. Riietuda tuleks vastavalt ilmale!

Kosutust saab kuumast teest ja pirukatest!

Sündmus tasuta!

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võrumaal valiti aasta isaks Aigar Piho. Foto: Delfi.ee

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai

Unustatud lavad ja Nooruse koor Võru Kandles

Võru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!

Võru Kannel

Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud

Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist. 
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat. 
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.

Maria do Carmo Moser.

Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata. 
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).

Terve Pere Kool kutsub kolmapäeval Võrru loengule

Terve Pere Kooli tund Võrus. Foto: erakogu
Võrus jätkub Terve Pere Kooli loengusari kolmapäeval, 7. novembril kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus”.

Vaatluse all on:
– Lapsele sobiv meelelahutus. Kui palju elamusi on piisav?
– TV, arvuti jm meelelehutajad.
– Nädalavahetus perega. Kuidas lapsega koos puhata?

Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvinud tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 eurot).

Kodanikualgatuse korras loodud Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819

Rõuge noortekeskuses lastevanemate päev

Laupäeval, 10. novembril kell 11-18 ootab Rõuge noortekeskus kõiki lapsevanemaid koos oma võsukestega veetma ühte vahvat lastevanemate päeva. Ka kõiki teised huvilised on oodatud – vanavanemad, lapsed, noored, tulevased vanemaid.  Vanemaid oodatakse veetma ühte lõbusat ja asjalikku laupäeva noortekeskuses ja tutvuma, kus ja kuidas veedab nende laps oma vaba aega.

Tegevused Rõuge Avatud Noortekeskuses 10.novembril kell 11-18:

Käelised tegevused – ehted, vaiba kudumine. Juhendajad Lya Veski, Helbe Sulg ja Inge Vene.

Ajalootuba – kuidas uurida sugupuud? Kuidas kasutada Internetis www.geni.com keskkonda oma sugupuu koostamiseks? Materjalidega on abiks Ülo ja Liidia Janson.

Filmituba – Rõuge TV teeb päeval tunnise otselülituse internetti andes edasi huvitavaid intervjuusid ja uudiseid. Kell 16:00 ühine filmivaatamine suurel ekraanil. Kavas film “Söö, palveta,armasta” (“Eat,Pray,Love” USA, 2010).

Kokandustuba – koos vanaema Aime Tiksiga õpitakse sülti keetma

Arvutituba – lastevanemate nõustamine arvuti- ja internetiturvalisuse teemadel, sellel teemal räägib piirkonnapolitseinik Peeter Piirmann.

Piljarditurniir ja lauamängud – mängime ja võistleme.

Pannkoogipann küpsetab õues kooke kogu ürituse vältel.

Lisainfo: Kerli Kõiv 53403309 või raugeank@gmail.com

Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ning Võru Maavalitsus läbi Avatud Noortekeskuste toetusprogrammi.

Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.

Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Keskkonnabuss läheb Rõuge energiaparki uurima

Energiasäästunädala raames läheb Tartu keskkonnabuss 10. novembril ekskursioonile Võrumaale Rõuge Energiaparki.

Reisi sihtkoht Rõuge energiapark on loodud aastal 2001. Energiapargi missiooniks on taastuvenergia kasutamise ja kaasaegsete energiatootmise lahenduste propageerimine ning energiasäästualane teavitustöö.

Energiapargi ainulaadsus seisneb selles, et kaasaegsete lahenduste kõrval esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Energiarajal on näited päikese-, vee-, maa- ja tuuleenergia tootmise seadmetest. Ja loomulikult asuvad Rõuge Ööbikuorus vaatetorn, vesioinas ja muinasmaja.

Väljasõit toimub 10. novembril kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 17.00. Vajalik looduses liikumiseks sobiv ning ilmastikule vastav riietus ning jalanõud.  Registreerimine 7. novembrini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

5.-11. novembrini toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.

Haanimaal tulekul lõõtsa- ja regilaulutuba

Anu Taul
Pühapäeval, 4. novembril kell 16.00 toimub Haanimaal Mäe-Suhka külas Suhka turismitalus regilaulutuba, kus laule võtab eest Anu Taul.

Anu Taul on enda kohta öelnud, et Viljandi Kultuuriakadeemias süvenes ta põhjalikumalt regilauludesse ning tema ees avanes hämmastav maailm, mis enne oli vaid põgusalt tunnetatav: “Esivanemate arhailine nägemus ilmast on saanud aluseks suurele osale minu hilisemast loomingust. See on maailmatunnetus, mis käib kaasas minu inimesks olemisega. Viljandis õppides rahvamuusikat ja meie esivanemate kultuuri, oli sammuke minu terviklikuks saamise poole tervikus ja lapsepõlvest ulatuvad niidiotsad said ühendatud. Üle kõige siin ilmas armastan laulda. Minu repertuaarist võib leida nii vanade regilaulude kui rahvalauludest inspireeritud oma laulude kõrval ka muuilma rahvaste laule, romantilisi bossanova rütmis kui ka jazzihõngulisi laule.”

Haanja Rahvamajas on plaanis ka lõõtsatuba, mida juhendab Tarmo Noormaa:
4. novembril, pühapäeval, kell 12
10. novembril, laupäeval, kell 12
18. novembril, pühapäeval, kell 12

Nii lõõtsa- kui regilaulutuba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa Leader, Võrumaa Partnerluskogu ja Haanja vald.

Lisainfo: ivirausi@gmail.com

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Hingiao mõttit

Pärnaste Eve

Hingiaig om rassõ kanda. Musta mõttõ tulõva päähä, nakkas hallõ kõigist koolnuist. Üte sügüse näi ma Tal’nah säänest und. Oll’ nigu üü, ümbretsõõri oll’ kõik vakka. Ma lätsi millegiperäst aita. Säänest suurt aita olõ õi meil Räpinäl kotoh kunagi olnu. Ja ega säändsit aitu vast ei olõki – pall’o tühjä ruumi ja üts peris suur akõn kah.

Aknõst tull’ nii pall’o kuuvalgust sisse, et kõik oll’ nätä. A ega sääl kaia midägi es olõki – kõik oll’ tühi. Sõs ma näi, nigu olõs valgõ õhupall peris madalalt läbi aida hõl’onu, ussõst vällä.

Ma lätsi hoovi pääle kaema, a midägi es olõ nätä muud ku et kuuvalgus oll’ illos sinine ja hain väega rohilinõ. Lätsi aita tagasi. Aidapõrmand es olõki inämb kõvas tambitust mullast – põrmandu pääl oll’ paks tolm, vähämbält kolmõ sõrmõ jago.

Sääl tolmu pääl olliva pall’a jala jäle, nigu mito inemist olõs läbi aida lännü. Tolmukiht oll’ paks ja pehme, a jäle olliva väega kerge, vast üte sõrmõ jago. Kes säält aidast ka läbi läts’, tuu pidi olõma väega kerge, nigu õhupall. Sõs ma sai arvo, et sääl omma mu väega vanno edevanõmbidõ jäle. Hirmu ma es tunnõ, nakas’ hoobis hää ja kerge tunnõ – et näet, nä tulliva meid kaema ja hinnäst kah näütämä, et mi näid es unõhtanu.

Tuu uni tulõ mullõ hingiaigu iks miilde. Ku ma sõs kündlit palota, saa rahuh mõtõlda noist, kes lännü – kõigist kõrraga. Et ku ei olõs noid, ei olõs ka minno, ja aiteh näile kõigilõ.

Edevanõmbil es olõ elo kerge, a egäl inemisel ja egäl aol om eloh ka hääd ja rõõmu olnu, ja tollõst tulnugi mõtõlda. Ja kes mõist edevanõmbidõ kiilt, tuu piäsi mõtlõma tollõh keeleh – sõs saat esi kah parõmbalõ arvo, kuis nimä võisõva mõtõlda. Kes taht, tuu või ka mõtõlda, et kiäki tä häid mõttit kuuld.

Uma Leht

Muutus Sänna puutöökoja ja teenuskeskuse lahtiolek

Novembrikuus on mõned muudatused seoses puutöökoja ja teenuskeskuse lahtioleku- ja kellaaegadega.

– Sänna puutöökoda on isiklikuks kasutamiseks avatud reedeti kell 11-16, kui koha peal on olemas juhendaja (Hendrik Noor). Ühe tunni hind on 1 EUR. Kaasa võtta kõik enda tarvikud. Kui sul pole plaanis hetkel endale riiulit ehitada või tooli renoveerida, aga soovid ikka nokitsema tulla, siis näiteks on abi vaja kogukonnakeskusesse raamatukokku riiulite ehitamisel, toolide renoveerimisel, mängunurka mänguasjade meisterdamisel. Puutöökoda avatud 9., 16., 23., ja 30. novembril kell 11-16. Rohkem infot: 555 88 927 (Hendrik).

– Pesumasina kasutamine Kultuurimõisa teenuskeskuses novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Pesumasina kasutamine 1 EUR (pesuvahend hinna sees), kuivati 2 EUR.

– Dushi kasutamine novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Hind 1 EUR.

– Noortetuba novembris avatud esmaspäevast reedeni kell 15-19.

Juhime veel kord tähelepanu, et ülalpool mainitud lahtiolekuajad on kehtivad ainult novembrikuus. Puutöökoja avatud olemine detsembris oleneb külmakraadidest. Teenuskeskuse ja noortetoa lahtiolekuajad muutuvad, kui raamatukogu remont on lõppenud.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
 
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.

Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!

HELÜPRUUV

Naisilõ nurmõst

PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Meremäe vald käivitas elukohakampaania “Omadega mäel”

Alates 1. novembrist Meremäe valda elukoha registreerinud saavad osa kampaaniast “Omadega mäel”.

Meremäelased on kindlasti tundnud mäe väge ning emotsiooni kõrgel Meremäe tornis seistes. Meremäe vald ootab, et kõik kes elavad ja töötavad Meremäe vallas, registreeriksid seaduse järgi Meremäe vallaoma elukohaks.

Vallas ootavad mitmed kümned kodutalud oma lapsi koju. Oma kodukoht ei taha leppida sellega, et kodu külastatakse ainult korra aastas kirikupühal.

“Kampaania “Omadega mäel” näitame, et Meremäe vald ootab tagasi kõiki vallas juuri omavaid inimesi, samuti loodame, et kõik need kes juba elavad või tahavad tulla elama Meremäele esitavad oma elukohateate ja saavad vallakodanikeks,” selgitas kampaania eesmärki vallavanem Rein Järvelill.

Elukoha vahetus on väga tõsine otsus ning seotud ka täiendavate kulutustega. Valla poolt on uutele tulijatele mõeldud 100eurone
kolimistoetus ning talvekartul ja valla kultuurieluga kurssi viimiseks antakse uuele elanikule nimeline Meremäe pass, mis annab õiguse külastada tasuta kõiki passis toodud valla kultuurisündmusi.

Meremäe valla pakkumiste tutvustamiseks on avatud veebileht www.omadegamael.net kus lisaks kampaaniatingimustele on ära toodud meremäelaste jaoks vabad töökohad ning müügis olevad talukohad.