Vormsi ajaloost. Vormsile on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Vormsi on ajalooline rannarootslaste asuala. Enne II maailmasõda elas Vormsil rohkem kui 2500 inimest. Mehed sõitsid merd, talutöö oli naiste kanda. Vormsi õunad, kartul ja vinnutatud lambaliha olid teada ka piiri taga. Vormsi omas kuulsust suvituskohana. Rannarootslaste asustuse lugu katkes 1943./44. aastal, kui põgeneti valdavalt Rootsi. Nõukogude ajal jäi Vormsi NSVLi suletud piiritsooni. Praegu on saarel elanikke üle 400. Tegevusaladeks on turism, metsamajandus, kalapüük… Vormsi traditsiooniline püha on olavipäev 29. juulil.
Vormsi talumuuseum Svibys. Kohtumispunkt enne saarega tutvumist. Saab näha talu ja kuulata vormsilaste ja eestirootslaste ajalugu. Elumaja ehk Pearsi talu on ehitatud 20. sajandi algul. Talus on järgmised hooned: ait, maakelder, suitsusaun, kõrvalhoone, tall ja laut, kaev, pritsimaja, tualett. Vormsi talumuuseumis on eestirootslaste talupojakultuur taasloodud. Kasutuses on suitsusaun ja vana lauta kasutatakse näituse- ja koosolekusaalina. 1930. aastatel oli Sviby 350 elanikuga üks suuremaid Vormsi külasid. Seekordne tutvustus oli Marju Tamme poolt, mis juhatas Raplamaa õpetajatest pensionärid saareringidele. Loe edasi: Elu oma vaikusega, merekohinaga, salapärastega metsadega Vormsi saarel