Rubriik: Võrumaa

Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Timahavanõ võro nätäl om 5.-9. märdikuul. Päält opilaisi omma’ oodõdu üten lüümä ka täüskasunu – kasvai umma kiilt kõnõldõn.

Võro keele nädälil saava’ võrokõsõ’ näüdädä’, ku mahlakit ütlemiisi nä uman keelen tiidvä’ – tulõ konkurss «Kimmäs ütlemine». Võro keelen om häid ütlemiisi ja Võromaal aost aigu löüdünü härksä mõttõ ja hää suuvärgiga inemiisi. Ku mõni asi es olõ’ nii siuhkõ ku vaia, sündü võrrõlus: kõvvõr ku pekri sai. Ku kiäki om oigõ olõkiga, üteldäs: ei elä’, ei koolõ’ / om nigu tukunui.
Säändsit naglapää pihta ütlemiisi lövvüs umajago. No tulõsi nuu kirja panda’ ja saata’ 10. märdikuu pääväs kas kaile.kabun@wi.ee pääle vai kiräga Võro instituuti (Tarto 48, 65609 Võro). Mano võissi kirota’, määndse olokõrra kotsilõ ütelüs käü.
Ja milles mitte – põnõvit ütlemiisi või ka vahtsõst vällä mõtõlda’.
Ossavõtjidõ vaihõl loositas vällä viis avvohinda.

Võro keele nädäli sisse jääs viil kats opilaisi võigõlust: noorõmbit koolilatsi oodõtas 7. märdikuul Võro latsiraamadukokko ettelugõmisõ pääväle «Kullõ’, ma loe sullõ!»; 8. ja 11. klassi opilasõ’ saava’ võtta mõõtu võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriinin «Ütski tark ei sata’ taivast».
Võro keele nädälil hõigatas vällä ka latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie konkurss «Mino Võromaa», järjekõrran joba 26.
Loe edasi: Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Võrumaal on potentsiaali küll

Kui Võrumaad peetakse üldiselt väga väikse konkurentsivõimega piirkonnaks, siis paraku räägivad numbrid hoopis midagi muud. SEB Panga kokku pandud ülevaate järgi on Võrumaa üks kõige kiiremini kasvava tööhõivega piirkondi Eestis.

Tööhõive numbrite järgi on Eestis kõige parem olukord lisaks Võrumaale veel Viljandi- ja Läänemaal. Kõige kehvem on tööhõivega olukord Põhja-Eestis, see on siis Tallinnas ja Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Tööhõive on selges langustrendis Jõgeva- ja Valgamaal ning Pärnu- ja Tartumaal. Tööhõive langus on hull asi, sest see tähendab töökohtade kadumist, koos sellega maksutulude vähenemist ja kinnisvarahinna kukkumist. Pikemas perspektiivis näitab just tööhõive ja selle kasv ühe või teise piirkonna konkurentsivõimet. Võrumaa hea seis näitab, et Võrumaale tahetakse investeerida, siia tahetakse tulla elama ja tööle. Loe edasi: Võrumaal on potentsiaali küll

Lindora laada mõttetalgud Piusa Ürgorus

Piirkonna tuntumal laadapäeva õhtul said Piusa Ürgoru Puhkekompleksis kokku Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi liikmed ja külalised. SEIK koosneb nelja Setomaa valla ettevõtjatest ja aktiivsetest inimestest,  kelle ühiseks eesmärgiks on kodukandi kultuur, areng ja maine ning ettevõtlus.  Meremäe vallavanem R. Järvelill lausus sissejuhatavalt: “Setomaa valdadel on palju ühiseid eesmärke, saame nendega kõik eraldi hakkama, kuid üheskoos oleme tugevamad ja suudame areneda kiiremini ning säilitada kultuurilise eripära.”

Külalisteks 28.oktoobril olid siitkandist valitud riigikoguliikmed Ü. Tulik, M. Mälberg ja U.Klaas. Teemal “Kui ma elaksin Setomaal” arendasid mõtteid veel Põlva maavanem U. Preeden ja ülemsootska A.Leima. Uudse ideena tuli mõtteid ka kloostri ehitamise võimalikkusest Setomaale.

Ettekannete ja arutelu järel jäi peamise teemana kõlama koostöö tähtsus ja vajalikus.

Adrenaliinirohke laste koolivaheaeg Sõmerpalus

Laste nädal sai alguse kohe esmaspäeval, kui Euroopa suurimasse motohalli saabusid pisikesed motosõbrad üle Eesti, kaugeks ei pidanud tulla ka üks soomlane ja mitmed venelased. Kokku oli neljapäevasest laagrist osa võtmas 25 motohuvilist. Tunnustatud motokrossi treeneri Avo Leoki juhendamisel treeniti kolm tundi päevas, lisaks toimusid füüsise treeningud, liikluskasvatuslik töötuba ja esmaabi.

Kohe laagrile järgneval päeval toimus laste motokrossivõistlus Adrenalin Arena Cup lastele I etapp. Hoolimata esimesest lumest ja halvast teeolust, olid pisikesed poisid koos vanematega varakult kohal ja võistlema hakati neljas klassis – 50junior, 50ccm, 65ccm ja 85ccm. Kõige pisemaid, 50junior poisse, kogunes stardipuu taha 15, noorim neist vaid neljaaastane. Kolm kiiremat selles klassis olid nr 67 all sõitev Alvar Soikka, nr 2 Hugo Nork ja nr 25 Kennert Nurja. Järgmisena võtsid mõõtu sisehallis 50ccm poisid, kuigi esimeste poiste, Ilias Krasnitski ja Otto Jaasi-Tammel, oli lõppearvestuses kokku 47 punkti, sai kõrgemail poodiumi kohal siiski seista venelane, sest just tema oli viimases sõidus kiirem Ottost, kolmas oli Võrumaa poiss Mikk Kallion. Kõige rohkem poisse oli aga stardis 65ccm arvestuses, kindla võidu võttis taas Venemaa sportlane Daniil Baladin, kes võitis mõlemad sõidud, temast paremuselt järgmine oli Henry Vesilind ja kolmas Baladini rahvuskaaslane Aleksey Zorin. 85ccm võidutsesid seekord eestlased, taaskord põnevas heitluses jäi peale napilt Rait Kaimet, teine Jan Jakobson, kindlalt kolmas Johannes Nermann.

Enne võistluseid toimus juba traditsiooniks saanud lastehommik, Hannes Prikki juhendamisel said esmakordselt mootorratta selga 17 motohuvilist.

Adrenalin Arena tänab motokrossi treenerit Avo Leokit, motosõpru Michelsi perekonda, Motokrossipisikut, A le Coq’i, peakohtunikku Mati Pärnasalu ja AS Ramo’t – just tänu neile sai selline tore nädal Adrenalin Arenal toimuma.

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi aastaks 2013

Taotluse esitamise viimane tähtaeg 31. oktoober 2012.

Pakkuda on kolm ruumi:

  1. I korruse galeriiruumi (fuajee) kõrgus 3,8 m; riputussiini kõrgus 2,43 m; ruumi pindala 146 m ; seina jooksev meeter 22.
  2. II korruse galerii kõrgus 3.1 m; riputussiini kõrgus 2,85 m; ruumi pindala 115 m ; seina jooksev meeter 27.
  3. II korruse väikse saali fuajee kõrgus 3.75 m; riputussiini kõrgus 3,12 m; ruumi pindala 85,6 m ; seina jooksev meeter 21.

Suuremate projektide jaoks on võimalik taotleda ka kahte või kõiki kolme galerii ruumi korraga.

Näituste ruumide pildid!

Kõik seinad on varustatud stangedega ning kaasaegsetel siinidel liigutavate kohtvalgustitega. Olemas on postamendid, sirmid ja lukustatavad klaasvitriinid. Võimalik on kasutada DVD/CD mängijat ning telereid. Vastavalt näituse kontseptsioonile üritame enda poolt anda kõik, et kunstnikul oleks meie galeriis võimalikult mugav ja meeldiv oma töid eksponeerida.

Avaldusi võib saata postiga ( Liiva 13, Võru 65609), tuua samal aadressil maja perenaise kätte, saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee

Avaldusega koos esitada:

  • näituseprojekti võimalikult täpne kirjeldus
  • osaleja(te) CV-d
  • kontaktid
  • pildimaterjal
  • soovitav näituse aeg

Tegemist on rendivabade näitusepindadega!

Võru Linnagalerii

 

Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskuses loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba

Teisipäeval, 4. detsembril toimub Vastseliina Piiskopilinnuse Külastuskeskus loeng tekstiilikunstist ja tuunimise õpituba.

Kell 10 algab Erika Pedaku loeng „Ornamendist ja sümbolitest tekstiilikunstis“.
Kell 11 toimub õpituba „Isetegemise rõõm“. Oodatud on kõik huvilised koos laste või lastelastega.

Äratame endas peidus oleva loovuse ja fantaasia ning anname tekstiilidele uue hingamise.

Tuunimine on tulnud laiatähenduslikust inglise keelsest sõnast tune/tuning. Eestis on sõna tuunimine/tuuning tähendanud eelkõige esemete uuendamist ja isikupärasemaks muutmist uute värvi- ja kompositsioonilahendustega.

Meil kõigil on lemmikrõivaid, mida meelsasti kanname, kuid mis on kaotanud värskuse. Või on kappi seisma jäänud mõni päris uus riideese, mida mõne lihtsa võttega sulle omasemaks muuta. Kodutekstiilidega on sama lugu.

Võta kaasa 1-2 tekstiileset, käärid ja nõelad: vali need oma kleitide, seelikute, sviitrite, kampsunite, T-särkide, laudlinade, katete, kardinate vms hulgast. Samuti on soovitav kaasa võtta kangajuppe, pitse, paelu, pärleid, nööpe jne. Hea kui kaasas on oma käärid ja nõelad.

Õpituppa „Isetegemise rõõm“ on oodatud 15 inimest.

Registreeri end: jana.huul@gmail.com

Rohkem infot Vastseliina linnuse Facebooki lehelt!

Udmurdid tulevad Urvastesse

2. novembril kell 19 udmurdi õhtu Urvaste seltsimajas. Udmurdi keele õpetaja, kirjanik ja tõlkija Muš Nadii räägib Udmurtiast, tutvustab kuidas valmistatakse udmurdi rahvusrooga perepetši ja näitab Udmurtia noorte filmiimet “Maasikad-muulukad” (eestikeelsete subtiitritega). Tartu Ülikooli udmurtide ansambli Jumšan Guri eestvõtmisel lauldakse udmurdi laule. Saab osta udmurdi keelest tõlgitud raamatuid kirjastusehinnaga.

Ettevõtmist toetavad Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Urvaste Vallavalitsus.

Pikakannu teatrilembesed lapsed tõid koju eripreemiaid

Kundas toimuval “Väikese lava” festivalil 19.-20. oktoobril osalesid kolmandat aastat järjest ka Pikakannu lapsed. Seekord juhendaja Kadi Kronbergi kirjutatud lavastusega “Ull Jaak ehk küll on häda kui pea on mäda”. Kaks päeva toimunud festivalist võtsid osa üle 20 näitetrupi kogu Eestist.

Kiita said kõik osalejad, kuid Pikakannu lapsed tõid koju 3 eripreemiat: Kristjan Leonov – Jaagu rolli eest, Gerly Reilson – Sõgesiku Aino rolli eest ja Mia Tamra – kassi rolli eest. Samuti sai eripreemia juhendaja Kadi Kronberg. “Väikse Lava” festivalil on tore ja lapsesõbralik auhindade jagamise süsteem: 3 etendust saavad Väikse Karu auhinna ja 3 eriti tublit etendust saavad Suure Karu auhinna. Pikakannu lapsed said seekord Suure Karu.

Sännas saab reedel vaadata filmi “Armastatud”

Reedel, 26. oktoobril algusega 19.00 on kõigil võimalus osa saada järjekordsest Europe Direct Võru teabekeskuse korraldatud filmiõhtust Sänna Kultuurimõisas. Euroopa väärtfilmiõhtute sarja kaheksanda filmina linastub Tšehhi Vabariigi, Prantsusmaa ja Suurbritannia koostöös valminud prantslaslik mammutmuusikal „Armastatud“ (2011).

Loe rohkem infot filmi kohta: http://www.facebook.com/events/364926680260500/
Vaata treilerit: https://www.kino.ee/Event/2014/

Film on prantsuse keeles eesti keelsete subtiitritega.

Ootame filmi vaatama kõiki, kellele meeldib suurel ekraanil näha värve, tundeid, ilusaid inimesi, naerda ja pisut pisaraid valada. Ja nautida seksikat muusikat. Filmiõhtu on kõigile külastajatele tasuta. Toetavad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ning Võru Maavalitsus.

Nagu juba traditsiooniks saanud, on kaks tundi enne filmi algust avatud Sänna Mõisapood. Tule naudi mõnusat seltskonda ja puhast toidukaupa.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võro-Seto tähtraamatut saa Lindora laadust

Lindora laadu aos (28.10.) saa valmis Võro-Seto tähtraamat, Võro selts and juttõ ja piltega kallendrivihku vällä 25. kõrda.

2013. aastaga pääle mõtõldust tähtraamatust saa nigu iks teedüst võro ja seto pühhi, tunnõtuidõ võrokõisi ja setodõ sünnüpäivi ni rahvakallendri tähtpäivi kotsilõ.

Pajuste Viire kirotas tuust, kuis käve Rõugõlõ muistidsõ tarõ ehitämine, juttu om seto käsitüümeistrist Lillmaa Terjest, Eichenbaumi Külli kirotas kõomahla korjamisõst ja joogis tarvitamisõst, Raudoja Ahto setokõisi vannamuudu värehtiist ja Kalkuna Andreas tuust, kuis tä Tsiberi setokõisil külän käve. Guerrin’ Triinu ja Karu Kadri omma pandnu kokko söögikaardi Võromaa vannost söögest.

Viil saa tähtraamatust lukõ Kauksi Ülle, Trummi Riina, Antoni Annika, Jüvä Sulõvi ja Schultzi Uno luulõtuisi.

Tähtraamadu pand’ kokko Reimanni Nele, pildi tekk’ Margna Epp.

Uma Leht

Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Piiri köögi pernaanõ Guerrin’ Triinu. Foto: Uma Leht
12. rehekuu pääväl kõnõldi Võro instituudi tsõõriklavva takan, kuimuudu uma söögi tegemiisile kimmüst mano saia. Uma söögi tsõõriklavva taadõ kogosi mitukümmend söögimeistrit, kokka ja hää söögi sõpra – kõigil kimmäs huvi inämb umma süüki tetä ja süvvä.

Võromaa kutsõhariduskeskusõ söögioppaja Pihlaka Silvi oll’ murrõn, et nõsõs noidõ nuuri inemiisi arv, kiä olõ-i nännü piiti-kaali ja eski tomatit kasuman. A tä oll’ optimist, et oppaminõ avitas – noorõ nakkasõ umast aiakraamist tettüt süüki hindama. Viil pidäsi tä tähtsäs, et vanno Võromaa süüke raamat saasi kaasi vaihõlõ.

Turismitalo pidäjä Utsali Margit Haanist kõnõl’ tuust, et küläliisi päält om nätä suur huvi paikligu söögi vasta. Näütüses Pihkvast peri turisti olli suurõn vaimustusõn Urvastõ kamast ja imehti, et kuis nä külh inne sändsest väärt söögist mitte midägi es tiiä.

Viil kõnõldi tuust, mille om umma süüki rassõ müvvä: mi kandi rahvas om nii hinnatundlik, et 20-30% kallimb mahhekraam om näide jaos kallis.

Kalli hinna peräst tüküse ka kooli, latsiaia ja tõsõ riigiasutusõ ostma odavampa vällämaa köögivillä ja muud aiakraami, kuigi uma kraam om puhtamb ja parõmba maiguga. Vai sis jõud Võromaa söögikraam Võromaalõ lavva pääle väega and’sakat tiid pite: kardok sõit Võromaalt pääliina, et pääliina suurfirma saanu tuu Võromaalõ tagasi Kupõrjanovi pataljoni soldani lavva pääle saata. Põhjus om tuu, et suurõ asotusõ ostva süüki riigihankõga ja võit muidoki tuu firma, kiä kogo söögikraami kõgõ odavamba hinnaga pakk. Loe edasi: Uma söögi tsõõriklaud nakkas kuun käümä kõrra kuun

Portugali keele ja meele õhtud Sänna Kultuurimõisas

6. novembril algusega kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.

Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on abiks Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, tehakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti palju muud huvitavat.

Õhtud on tasuta, võta kaasa head-paremat teelauale. Esimene kohtumine on teisipäeval, 6. novembril, mil lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks kohtuma hakata.

Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi)
Anna oma osalemissoovist aegsasti teada.

Allikas: Kadi Noor, Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Uma Pido kuts lauljit kirja pandma

Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».

Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.

«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.

Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.

Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.

Uma Leht

Keskkonnaamet korraldab Luutsnikus projekti “Roheline koridor” raames talgud

Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!

Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.

Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.

Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.

Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.

Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475

Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.

„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester annab Võru Kandles suurejoonelise kontserdi

23. oktoobril kell 19.00 astub Võru Kandle lavale Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Kontserdi esimene pool toob kuulajateni sümfoonilised väikevormid rahvusromantilistes toonides. Heliloojate ühiseks nimetajaks on soome-ugri taust – Sibelius, Tubin, Bartok – kosmopoliidid, kes viisid maailmakaardile soome sugu rahvaste loodusest ja ilmavaatest mõjutatud intonatsioone.

Esitusele tulevad kaks kontsertvalssi erinevatelt suurmeestelt – Sibeliuse “Valse Triste” tsüklist “Surm” ning meie Tubina “Kurb valss”, ehk siis kaks kurba valssi. Esimene neist, loodud Arvid Järnefeldi draamalavastuse muusikaks, on Sibeliuse maailmas üks enimesitatud orkestriteoseid. Teist, mis pärit Tubina sulest, on harva esitatud. See väga põneva helikeelega Tartus valminud teos on kirjutatud enne helilooja emigreerumist tema Vanemuises peadirigendiks olemise ajal. Bartoki loomingust tulevad ettekandele Rumeenia tantsud, olustikupildid, ilusad oma lihtsuses ja südamlikkuses.

Kontserdi teine pool viib kuulaja filmimaailma. Kõlavad meeldejäävaimad pärlid omaaegsetest menufilmidest nagu Gladiaator, Kariibi mere
piraadid, Sõrmuste isand ja Titanic. Samasse kategooriasse on tahtmatult sattunud ka kontserdi esimeses pooles kõlav Sibeliuse Finlandia, mida kasutas legendaarsele kassahitile “Die Hard” jätkuosa vändanud soomlasest rez(issöör Renny Harlin. Paraku jäigi filmis kõlav soomlaste “teine rahvushümn” paljude filmikriitikute arvates märulifilmi ainsaks väärtuslikuks osaks.

TÜSO on 2009. aastal TÜ toonase rektori Alar Karise initsiatiivil oma tegevust taasalustanud harrastusorkester, mis seob peamiselt klassikalise muusika haridusega Tartu Ülikoolis õppivaid tudengeid ja vilistlasi. Orkester on ainus omataoline Eestis ning kuulub Euroopa Ülikoolide Orkestrite Ühendusse (ENUO). TÜSO kodusaaliks on Tartu Ülikooli aula, kus toimuvad traditsioonilised advendi- ja kevadkontserdid ning iganädalased orkestriproovid. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrit juhatab Lauri Sirp, kes alustab sel sügisel TÜSO kunstilise juhina oma neljandat hooaega.

Katrin Lipp: Bioneer kaotab piire

Rohemeelseid inimesi ühendav kodanikumeedia kanal Bioneer kaotab piire info tootjate ja tarbijate vahel, olles teemade hüppelauaks tavameediasse, rääkis portaali toimetaja Katrin Lipp reedel Võrus toimunud teisel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Bioneer sündis 2008. aastal, mil Lipu hinnangul oli meedias palju majanduspõhist keskkonnainfot, kuid vähe kirjutati sellest, mida üks inimene saab keskkonna hoidmiseks ära teha. Seda auku sooviti Bioneeri ellukutsumisega täita.

„Me kaotame piire info tootjate ja saajate vahel,“ rääkis Lipp. „Kodanikumeedias olevad teemad jõuavad ka massimeediasse, kodanikumeedia on teemade hüppelauaks.“

Kui algselt avaldati Bioneeris Lipu sõnul kõike, mis oli otsapidi keskkonnaga seotud, siis nüüd on filter läinud tihedamaks, kuna ka suhtekorraldajad on kodanikumeedia avastanud.

Praegu on Bioneeril kuus 25 000 – 40 000 lugejat. Portaalile on rohkem kui kaks kaastööd teinud 170 vabatahtlikku.

Marju Lauristin: ajame katla podisema!

Kodanikuajakirjandus on oluline sideaine kodanikuühiskonna „mullikeste“ vahel, mis aitab kaasa kodanikuühiskonna jõudmise „keemistemperatuurini“, rääkis Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin reedel Võrus toimunud teisel Eesti kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kodanikujulguse tööriistad“.

Lauristin võrdles Eesti ühiskonda aurumasinaga, mis kihutab mäest alla, luues mulje, et hoog on sees, ent samas jõudu uuesti mäest üles rühkida ei pruugi jätkuda. „Meil on vaja see aurumasin uuesti tööle saada,“ lausus Lauristin.

Jätkates kujundite keeles, on Eesti kodanikuühiskond Lauristini sõnul nagu vesi enne keemistemperatuuri saavutamist – on palju väikseid mullikesi, kuid jõudu, mida aurumasina käimatõmbamiseks vaja läheb, need veel ei anna.

Sestap võiks kodanikuajakirjandus olla see, mis seob need „mullikesed“ kokku ja viib lõpuks kodanikuühiskonna keemistemperatuurini, andes jõu ühiskonna edasisele arengule suunas, mida inimesed õigeks peavad.

„Paljudel on tunne, et kuskil on palgatud ja seatud inimesed asju otsustama ja minust ei sõltu midagi,“ rääkis Lauristin. „Mastaabid on läinud väga suureks. Samas on suure maantee kõrvale vaja kohta, kus jalgsi käia.“

Lauristini käsitluses loob kodanikuajakirjandus koha, kus inimestel on võimalik arutleda, kuid samas pole kodanikuajakirjandus järjekordne interneti jututuba või uudislist. „Seal peab olema ajakirjanik, kes märkab uusi tahke ja võtab kokku.“ Kodanikuajakirjandust on Lauristini sõnul võimalik kasutada selleks, et jutulõng ei katkeks, et erinevad arutelud ei sumbuks, vaid jõuaks kuhugi välja.

Samuti on kodanikuajakirjandus see, mis annab tuge inimestele, kes muidu võiksid kaotada lootuse. „Kodanikuajakirjanduse suurim tugevus on võrgustik, kus osalevad inimesed tunnevad, et nad pole üksi.“

Reedel toimub II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele.

Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses

Võrumaa meeste tervisefoorumi läbiviimist rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu, Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012″ ja Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupi vahenditest.

Foorumile saab registreerida telefonil 503 2748, e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või aadressil http://www.mehedliikuma.ee/foorumid/vorumaa-1910.html