Rubriik: Võrumaa

Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Mari-Liis Laanemaa Mandala Foto: www.graafika.ee

Täna kell 17.00 avatakse Vana-Võromaa galeriis uued näitused “Vaas” ja “Mandalad”, mis jäävad avatuks 27. oktoobrini.

Klaasikunstnike ja keraamikute ühisnäitus “Vaas” kuulub Tallinnas tegutseva rakenduskunsti galerii GaleriiPINK poolt ellu kutsutud näituste sarja, mille raames keskendutakse ühele kindlale tarbevormile. Eesmärgiks on välja tuua ühe teada-tuntud eseme mitmekülgsust läbi Eesti kunstnike silmade. Seekordse näituse peategelaseks on vaas, mis on elementaarne igas majapidamises, millel on pikk ajalugu ja lai ampluaa. Näha saab nii traditsioonilisemat kui ka eksperimentaalsemat lähenemist vaasile.

Näitusel osalevad klaasikunstnikud Tiina Sarapu, Ivo Lill, Maie-Ann Raun, Kersti Vaks, Maie Mikof-Liivik, Kai Kiudsoo-Värv, Malle Karik-Hallimäe, Eero Vaikre, Marilin Kristjuhan, Niina-Anneli Kaarnamo, Caspar Sild, Maarja Treufeldt ja Kateriin Rikken. Keraamikud Marget Tafel, Rave Puhm ja Tiina Kaljuste. Näituse kuraator on Kateriin Rikken.

GaleriiPINK on rakenduskunsti ja disainigalerii, mis on kohtumispaik kunstniku ja vaataja, kunstniku ja kunstniku, kunstniku ja materjali, materjali ja vaataja vahel.

Mari-Liis Laanemaa näitus Mandala on universumi, maailma, õpetuse või süsteemi visuaalne kujutis. Enamasti mõeldakse mandala all kahe- või kolmedimensioonilist sümmeetrilist kompositsiooni, kus kõik osad on olulised ja omavahel harmoonilises kooskõlas. Mandalad on õpetuse osaks budismis, hinduismis ja lamaismis, kuid neid võib edukalt kasutada mistahes informatsiooni kaardistamiseks või erinevate teemade korrastatud kujutamiseks.

“Esmakordselt puutusin mandalatega kokku kui õppisin orientalistikat Humanitaarinstituudis ja nägin esimest korda tillukest mustvalget mandalat ühes Jaapani kultuuri atlases. See jättis sügava jälje. Peale mandalatega tutvuse tegemist innustusin neist nii palju, et kirjutasin magistritöö Jaapani mandalatest. Üllatusega avastasin, et suudan ka ise ilma erilise pingutuseta luua erinevaid mandala struktuure,” sõnab autor. Nii ongi juhtunud, et 20 aasta jooksul tehtud töödest on enamus mandalad või sisaldavad mandala elemente.

Näitusel saab näha erinevates tehnikates ja erinevatel aegadel loodud töid, mis on viidud ühte formaati ja raske on öelda milline neist on tehtud eile või milline 10 aastat tagasi. Kunsti puhul on huvitav, et 20 aastat tagasi tehtud töö võib kanda väga olulist infot, mida praegu enam taastada ei õnnestu. Seetõttu ei saa ka öelda, et viimased tööd on ilmtingimata paremad või täiuslikumad kui varem tehtud. “Minu jaoks on kõik tööd olulised ja näitusel on väljas valik minu parimatest töödest,” sõnab Laanemaa. Loe edasi: Uued näitused Vana-Võromaa galeriis

Meremäel peetakse pärimuspidu

Rahvuste päev28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu “Kultuuriruumi rikkus”. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhtidest, Kati Taal.

Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna hetkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.00.

Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta saab rohkem teavet Kultuuriministeeriumi kodulehekülgelt.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.

Sännas lauldakse väelaule

Tom Valsberg
Tom Valsberg Foto: Kadri Valsberg

Väelaulude õhtud Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga toimuvad esmaspäeviti Sänna Kultuurimõisas. Esimene kohtumine toimub 30. septembril kell 19 . Tasu 3 EURi.

Väelaulud ehk laulujooga ehk südamelaulud ehk kooslaulmise ringid on viis kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Väelaulude õhtuid veab Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg . Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.  Loe edasi: Sännas lauldakse väelaule

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine Rõuges

moosLõikuspüha puhul toimub laupäeval, 28. septembril kell 11 Rõuges Eesti Ema kuju juures parklas suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine.

Näitusele ja degusteerimisele on oodatud kõigi tublide hoidistajate kodus valminud hoidised: moosid, salatid, mahlad, napsud, kastmed ja muu põnev ning ennenägematu kraam. Igaühel on võimalus näitusele toodut mekkida ja valida välja oma lemmik. Erinevate kategooriate parimaid hoidiseid ja hoidistajaid premeeritakse auhindadega. Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond.

Osalemiseks haara keldrist kaasa mõned oma parimatest hoidisteset ja tule kohale. Kui midagi kaasa võtta pole, tule lihtsalt uudistama!
Info: Eveli 5554 2088 (MTÜ Püssä küla)

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Vähemusrahvuste pärimus tuleb Meremäe setodele koju kätte

28. septembril 2013 saavad rahvuste päevale pühendatud sündmused järje Setomaal, kus toimub pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus. Sarnast koosviibimist peetakse Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu eestvedamisel alates 2008. aastast. Sel aastal sõidavad Meremäe valda külla tšuvašid ja ingerisoomlased.

“Koosviibimise eesmärgiks on erinevate rahvuste pärimuskultuuri tutvustamine eestimaalastele ning sel aastal seto põlise pärimuskultuuriga tutvumine kohapeal,” selgitab pärimuspeo üks juhte Kati Taal. Omakultuuri tundmine on võtmeks teiste rahvuste mõistmisel ning heaks eelduseks suhtlemisel paljukultuurilises riigis kuna h etkel elab Eestis üle 190 erineva rahvuse.

Kõigile avatud ühispidu peetakse Kalatsova külas Setomaa Turismitalos algusega kell 19.
Pärimuspeol osalevad tšuvaši pärimusmuusika ansambel Palan Tallinnast, ingerisoomlaste folkloorirühm Röntyskä Tartust, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ ning meeste leelokoor Seto Miihi Summ Meremäelt. Lisaks saab iga piduline osa nii kohalikust seto kui ka külaliste laulu- ja tantsupärimusest ning käsitööst ja rahvusköögist.

Pärimuspidu Kultuuriruumi rikkus saab teoks koostöös Kultuuriministeeriumi, Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja Meremäe vallaga.
Rahvuste päeva teiste tegemiste kohta jälgi teavet Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt!

Viimast nädalat Vana-Võromaa galeriis Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”

Veel sellel nädalal on võimalus külastada Vana-Võromaa galeriid ning saada osa Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitusest.

Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissi valvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Andrus, “Minu esitatud maalid on retrospektiivse iseloomuga. Hulga on neid töid, mis on pärit mu varasematest kollektsioonidest. Läbisegi on nad paigutatud päris uute, selle näituse tarbeks, maalitud maalidega. Vaataja võib näha kuidas ühed ja samad teemad läbi aastate ikka ja jälle üles on kerkinud, tihtipeale seda enesele teadvustamata. Vaataja saab näha kust on tuldud ja kuhu ma olen praeguseks jõudnud. Ühtlasi jõuan selle näitusega ühe teise märgilise verstapostini: peale pooleteist aastast eemalolekut Eestist on see mul esimene suurem maaliprojekt.”

Näitus “Rännakud 2.5” on avatud 15. septembrini!

Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil

Niilo Tiit ja John Cirieco Riias oma toodangut paigutamas. Foto: Võru maavalitsus
Niilo Tiit ja John Cirieco Riias oma toodangut paigutamas. Foto: Võru maavalitsus
5.-6. septembril osalesid Võrumaa väikeettevõtjad Baltikumi suurimal toidutootjate messil Riga Food. Messil oli võimalik tutvuda toidutrendide ja -toodetega, näha uuenduslikke tootmisliine ja pakkimisseadmeid ning leida koostööpartnereid.

Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.

„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.

Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.

Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.

Allikas: Britt Vahter

Leiutajate Külakoolis tulekul kunstituba lastele ja vanematele

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas tegutsevas Leiutajate Külakoolis algavad sügisel huviringid, mis on esmajoones mõeldud just lastele vanuses 6-11 aastat. Kolmapäeval, 18. septembril kell 16 alustab tegevust kunstituba lastele ja vanematele Mari Peetsalu käe all.

Kunstituba toimub kolmapäeviti kell 16.00-17.30, kus joonistame, maalime ja meisterdame selleks, et luua maailma enda ümber ilusamaks ja tunda loomisrõõmu. Ühe korra osavõtutasu on 2 EUR. Tasumine koha peal. Võib maksta ühe tunni kaupa või terve kuu eest.

Vanematel on võimalik huviringi ajal ka aega veeta Sänna Teenuskeskuses, kus sellel ajal on avatud raamatukogu, ökopood ja pesupesemise võimalus. Teenuskeskuse köögist on võimalik soetada endale maitsev kohv või tee.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi) või kultuurimois@kultuuritehas.ee. Anna oma osalemissoovist ette teada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võrumaald külastab e-rahvusraamatukogu

Teisipäeval, 17. septembril on Võrumaal külas e-rahvusraamatukogu: kel 10 on üritus Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis ja kell 14 Meremäe raamatukogus.

Kõik Eesti raamatud ja ajakirjad mahuvad taskusse.
Kairi Felt ja Jane Makke (45 min.)

Räägime, millest sai e-raamat alguse ja kuhu tänaseks on jõutud. Õpetame, kust e-raamatuid osta või laenata ning kasutada (lugerid ja Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR). Vaatame koos, mida kasulikku leidub veel digitaalarhiivis ja kuidas seda kiiresti leida. Soovitame, kuidas kodukoha vanu ja uusi ajalehti leida Eesti perioodika andmebaasis DEA ning digitaalarhiivis DIGAR.

Mis saab siis, kui Google ei aita!
Kristina Rood ja Kristel Veimann (45 min.)

Tutvustame, kuidas leida raamatuid ja artikleid ning täistekste e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE näidetel. Anname soovitusi ja õpetame, kuidas kasutada Rahvusraamatukogu Otsinguportaali. Kuidas ja mida saab otsida ning kasutada ka kodus. Vaatame koos, kuidas tellida raamatu digitaalkoopiaid.

Mida pakub tulevikuraamatukogu!
Rühmatöö või avatud keskustelu (45 min.)

Pildid ja videod põnevatest lahendustest ning huvitavatest näidetest meil ja mujal.
Kõik on lahkesti oodatud!

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Võrus avatakse Katariina allee

Täna algusega kell 15.00 avatakse Võrus põhjalikult uuendatud Katariina allee, mis ühendab ajaloolise linnasüdame mõne aasta eest rajatud Tamula järve rannapromenaadiga.

“Linnaloodusel on ülitähtis osa selles, et me tunneks end linnas elades hästi ja inimväärselt. Ajalooline Katariina allee on Võru linna roheline “süda” ja mitte ilma asjata looduskaitse all, pean selle taastamist ja väärtustamist meie kohuseks. Ilus ja korras Katariina allee on nüüd taas Võru uhkuseks ning pakub rõõmu nii siinsetele elanikele kui ka külalistele,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Võru Katariina allee rekonstrueerimine kestis läbi kahe aasta ning läks maksma kokku 828 018 eurot. Sellest 64 protsenti ehk 531 867 eurot pärines SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) keskkonnaprogrammi veemajanduse programmist ja looduskaitse programmist ning ülejäänu Võru linnakassast. Tööd hõlmasid kõnni- ja sõiduteede renoveerimist, sademeveesüsteemide rajamist, joogivee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamist, uue tänavavalgustuse paigaldamist, haljastuse taastamist.

KIKi juhatuse esimehe Veiko Kaufmanni sõnul oli rekonstrueerimise eesmärgiks tagada loodus- ja muinsuskaitsealuse allee säilimine ja edasine säästev kasutamine. “Võru Katariina allee rekonstrueerimine on hea näide, kuidas ühe projekti kõik tegevused on põhjalikult läbi mõeldud,” rääkis Kaufmann. “See näitab, et tulemuse saavutamisele on lähenetud kompleksselt ja efektiivselt, mis on toetuse andmise kohalt väga oluline.”

“Võru keiserlik päritolu väärib hoidmist ning esitlemist ja ma usun, et linna asutanud Katariina II võiks praegu meie üle päris uhke olla,” lausus Võru linnapea Jüri Kaver. Tema kinnitusel jätkab Võru oma ajaloolise linnasüdame korrastamist, et hoida see elavana.

“Paljud Eesti linnad seisavad neil päevil silmitsi tõsiasjaga, et elutegevus koondub üha enam linna äärealadele, kuhu on rajatud uuselamud ja kaubanduskeskused,” selgitas Kaver. “See kisub meie linnad ribadeks, lõhub ära ühise meie-tunde. Võru on läbi avalike investeeringute otsustanud sellele protsessile vastu astuda ja meie eesmärgiks on koondada elu kesklinna.”

Katariina allee õnnistab reedel sisse EELK Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere. Avamist ilmestavad näitlejate etteasted, mille finaalis pakutakse Kreutzwaldi pargis linnarahvale kringlit.

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Tsia
Mõtsatsia juuskva ütest nurmõst tõistõ, egält puult pistva midägi põskõ. Začeki Sveni pilt.

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult.  Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.

Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.

“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.

Lembitu tänavale on algajate juhtide sõiduoskuste testimiseks üles seatud vigurrada. Ohutusmessi täpsema ajakava leiab aadressilt http://www.voru.ee/ArmastaElu_kava.pdf Loe edasi: Võru ohutusmess “Armasta Elu” õpetab ohutult elama

Kohtumisõhtu Ööbikuoru villas

Populaarne blogija , Facebooki lehekülje “Julgus mõelda, julgus öelda” autor ja noorkirjanik Kadri Luik tuleb 14. septembril Ööbikuoru villasse külla.

Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja PR erialal. Blogi on ta pidanud aastast 2006 ja “Julgus öelda” lehega tegelenud poolteist aastat, mille jooksul on kasvanud välja n-ö suur perekond (pea 10 000 fänni!).

Tänavu kevadel ilmus Kadri esimene raamat “Must ja valge luik” ja juba oktoobris on oodata teist teost. Kadri on pärit Lõuna-Eestist, Põlvast. Ta on end täielikult pühendanud oma kutsumusele-kirjutamisele ning inimeste abistamisele nende rännakul. Lisaks sellele on tegelenud pikka aega muusika ja poliitikaga. Kadri põhimotoks on: “Sina lood oma reaalsuse!”

Üritus kell 19 ja soovitav on laud ette broneerida, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo telefonil 5099666 või villa@villa.ee.

Tasuta taastuvenegriateemalised ettekanded

Neljapäeval, 5. septembril toimub Ala-Rõuge külalistemajas kaks avalikku tasuta ettekannet:

11.00-11.30 Pavel Bogdanov “Pelletikütte kasutamine väikeasulate katlamajades”
11.30-12.00 Urmo Lehtveer “Päikeseenergia kasutamise praktilised kogemused”

Peale lõunat jalutuskäik alevikus ja Ööbikuorus: Rõuge taastuvenergia minevik, olevik ja tulevik.
Soovijatel võimalus tellida lõunasöök (ettetellimisel, 8 eurot).

Huvilistel paluvad korraldajad registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 4. septembriks telefonil 5811 6465 või energiapark@rauge.ee (Viivika Nagel).

Ettekanded on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Päike ja tuul: kestva arengu allikad” avaseminarist.

Täna avati silmaarsti vastuvõtt Lõuna-Eesti Haigla ruumides Meegomäel

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla koostöö raames alustas täna, 3.septembril silmaarst Aleks Kree ambulatoorseid vastuvõtte Meegomäel. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes on kitsamalt spetsialiseerunud silma eesosa haigustele (glaukoom, katarakt), silmapõhja probleemidele ning keerulisemate silmatraumade ravimisele. Dr Kree teostab silmapõhja angiograafiaid ja silmasiseseid süste.

Kabinetis on olemas silmahaiguste uuringuteks vajalik aparatuur. Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis. Ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot.

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda Tartu Ülikooli Kliinikumis telefonil 731 9100 või Lõuna-Eesti Haigla registratuuri telefonil 786 8569. Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00-16.00.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Võru Avatud Ateljees algavad kunstikursused

Avatud Ateljee Klubi (Võrus, Jüri 26) alustab VII hooaega kunstikursustega:

Esmaspäeviti toimub joonistamise-pastelli kursus (juhendab Ruti Jõgi). Esimene tund toimub 7. oktoobril.

Teisipäeviti toimub õlimaali kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 1. oktoobril.

Neljapäeviti toimub keraamika kursus (juhendab Aivar Rumvolt). Esimene tund toimub 26. septembril.

Kõik kursused algavad kell 17 ja kestavad kolm akadeemilist tundi (kuni kella 19.15-ni).

Kursuste kestus on 8 kuud, lõpetamine on mais. Kursuste hind on 55 eurot kuus.

 

Õnnehaldja Mängumaa ootab vestlusringi osalema õpetajaid ja lapsevanemaid

kerliÕnnehaldja Mängumaa (asukoht Tartu tn 23, Võrus) kutsub õpetajaid ja lapsevanemaid osalema vestlusringide sarjas. 5. septembril on teemaks ”Koolikiusamine”, 19. septembril vesteldakse teemal ”Laps ja meedia”.
Vestlusringidega tahetakse pöörata tähelepanu sellele, et iga laps on oluline ja teda tuleb näha sellisena nagu ta on. Arutletakse teemadel, kuidas märgata kas lapsel on lasteaias või koolis probleeme eakaaslastega suhtlemisel, kuidas lapsevanem või õpetaja saaks last toetada ja talle nõu anda.
Vestlusringe aitavad läbi viia Võrumaa Õppenõustamiskeskuse psühholoogid.
Osalemine on tasuline.
Kerli Kallas

Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

15. septembrini on Vana-Võromaa galeriis avatud Tanel Tolstingi ja Andrus Raagi ühisnäitus “Rännakud 2.5”. Andrus Raag ja Tanel Tolsting on sõbrad, kolleegid, sama kooli ja kandi mehed. Võru kunstnikena on mõlemad lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti osakonna. Taneli lõputööde seeria “Rännakud” on jätkuvalt arenev suurteos. Näitusel otsustasid sõbrad jõud ühendada, et anda avapauk näitusesaalis, mis juba vene ajast võrukatele kuulsa ja külastatud näitusesaalina tuntud on.

Tanel tutvustab oma rändamisi ja teoseid järgnevalt: “Mu seos rändamistega on üsna mitmetasandiline. Ühelt poolt ma rändan maalimise ajal, teist pidi ma näen öistel rännakutel järgmise päeva kavandeid ja kolmandat pidi on mu rändamised saanud võimalikuks tänu kosmilisele ainele nimega spaiss melaanž .

Toetudes David Lynchi 80’ndatel valminud ulmefilmile “Düün” võin julgelt öelda, et üsna sarnaselt nagu kõige väärtuslikumat ainet ehk spaissivalvavad tohutud koletised, valvavad ka naisi nende endi kollid ja hirmud ehk kompleksid ja traumad. Viimane on ka põhjuseks, miks ma ainult naisfiguure olen kujutanud. Erinevalt Tiiu Linnu portree-seeriast keskenduvad mu seekordsed tööd mitte näole vaid vastupidi, kõigele sellele, kus nägu pole otseselt nähtav, kuid on olemuslikult tajutav.”

Loe edasi: Tanel Tolstingu ja Andrus Raagi ühisnäitus Vana-Võromaa galeriis

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht
Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht
11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht