
Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.
Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.
Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.
Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.
No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…
Harju Ülle, Uma Leht

3. detsembrist kuni 10. jaanuarini on Võru Linnagaleriis oma näitusega tekstiilikunstnikud Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Sirje Raudsepp, Merike Roodla ja Kersti Villand.

Migulapäev ehk nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Kagu-Eesti äärealadel nii talvel kui ka kevadel. Talvine Migulapäeva 19. detsembril peetakse ka talve alguseks. Helbi, Jermakova, Seretsova, Tailova ja teistes setu külades peetakse siis pühi, käiakse kirikus ja surnuaias lähedaste kalmudel.






