Võrumaa

Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri

Pulga Jaan ja piigavägi (kuralt): Kalkuna Mari, Karu Kadri, Platsi Liiso ja Hintsi Anna. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Vana Võromaa kultuurikuan võro kultuuri õdagul «Tsiatapp ja piigavägi» märgotõdi, et ku kiäki Võromaa uma kultuuri päst, sis omma nuu vana mehe ja noorõ naasõ.

Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.

Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.

Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.

Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.

No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…

Harju Ülle, Uma Leht

Liia Leppiku ja rühmituse “Siidikäpp” näitused viimast nädalat Võrus

3. detsembrist kuni 10. jaanuarini on Võru Linnagaleriis oma näitusega tekstiilikunstnikud Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Sirje Raudsepp, Merike Roodla ja Kersti Villand.

Tekstiilikunstnikud, kes paluvad end kutsuda Siidikäppadeks, armastavad kõige enam siidimaali tema erinevates tehnikates. Nad on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) ning töötavad vabakutseliste kunstnikena. Ühiselt on Siidikäpad mitmel aastal teinud näitusi Eesti eri linnade näitusesaalides.

Miks on kõik muinasjutt? Ainikki Eiskop on maalinud muinasjutu näitusele meie rahvuslike tikandite ainetel, punaseid tulilinnukesi ja müstilist veesilma. Sigrid Huik on kangale maalinud võlumetsa ja lilli ning kaitsnud end kilpidega kurja vastu. Merike Roodlal muinasjutukangastel on kogu maailm tema muinasjutulistes pisiasjades, Sirje Raudsepa siidimaalil näeme teiste seas musta kassi, aga ka muinasjutulisi ruute ja vaase. Kersti Villandi siidimaalidel on värvilised muinasjutud.

Sel aastal on Siidikäppade loomingut Võrus saanud vaadata ka Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusel “Järje hoidja”.

Alates 13. jaanuarist 2014 Võru Linnagaleriis uued näitused: BORIS ŠESTAKOVI isiknäitus “Päikest ja Kuud” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 16.00), KÄLINA SAVKA maalinäitus “Värv ja figuur”, KRISTJAN JUUSU ja ANDRUS KASEMAA ühisnäitus “Veterani kool” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 18.00).

Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.

3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

Aastavahetus Suurel Munamäel

XX Võru Folkloorifestival LUGU 16.-20. juuli 2014

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemisest jne.

Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale.

Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.

Meil on rääkida ka oma lugu – 20 korra saamise ja olemise lugu. Seega vaatame sel korral ka festivaliloo algusesse ja kulgemisse. Ja ehk mõnel hetkel mõtleme ka selle peale, et mis oleks saanud siis, kui see Võrumaa jaoks nii loomulikuna tunduv festivalilugu oleks jäänud sündimata…

Jõululaupäeval saab Võrus bussiga tasuta sõita

Jõululaupäeval, 24. detsembril on kõigil võimalus Võru linna läbivatel bussidel nr 1, 11, 14 ja 16 sõita tasuta. Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub linnavalitsus.

Näitus, mis kannab sooja ja kirglikku pühendumist

Migulapäeval, 19. detsembril, avati Obinitsa muuseumis käsitöömeistri Maidi Maria Tammiku käsitöönäitus.

Algaval aastal 85 aasta juubelit pidava kauaaegse käsitööõpetaja ja Obinitsa Pensionäride Seltsi eestvedaja taiesed on perfektsed, maitseka värvivalikuga ja erinevates tehnikates. Need jäävad muuseumi II korrusel vaadata kuni kevadeni. Valik Maidi-Maria Tammiku valmistatud esemetest on laualinadest ja kostüümidest kuni suurte seinavaipadeni. Erilisteks ”pärliteks” võib pidada 1948.a. valminud tikandiga siidpluusi ja natuke hilisemast ajast ristpistes seinavaipa, mille tikkimise aluspinnaks on kasutatud takuseid suhkrukotte, mistõttu valmistamine nõudis meistrilt peale suure püsivuse ka füüsilist jõudu. Teisedki näitusel olevad esemed on sellest ajastust, kus pidi toime tulema kitsastes oludes ning sobiliku materjali puuduses. Kogu näituse vaatamist saadab soe tõeliselt kirglik pühendumuse tunne.

Pille Malkov

Migulapäeva tähistamine Meremäel

Migulapäev ehk nigulapäev on üks vana kalendri aegadest säilinud pühadest, mida on tähistanud õigeusklikud Kagu-Eesti äärealadel nii talvel kui ka kevadel. Talvine Migulapäeva 19. detsembril peetakse ka talve alguseks. Helbi, Jermakova, Seretsova, Tailova ja teistes setu külades peetakse siis pühi, käiakse kirikus ja surnuaias lähedaste kalmudel.

Meremäel peeti pidulikult migulapäeva vallamaja saalis kontserdiga, kus esinesid noored muusikud Vastseliina Muusikakoolist ning mudilaskoor ja neidude ansambel Meremäe Koolist. Saalitäis rahvast nautis maitsvaid kooke, näitust, muusikat ja koosolemist.
Alates migulapäevast algab talvetee üle vete, sest Mikul needib veed kinni.

P.Malkov

Võru Kreutzwaldi Gümnaasium avab pidulikult hoone

Täna toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueeritud hoone pidulik avamine.

Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi (VKG) koolihoone A-korpus on olnud suletud rekonstrueerimiseks ligi aasta ning peale jõuluvaheaega hakkab veidi üle 800 õpilase taas õppima oma koolihoones Kooli 7.

Õppetöö jätkumise eesmärgil kolis 2012. aasta jõulude eel koolipere nelja erinevasse hoonesse ning sel neljapäeval alustatakse tagasikolimist. Rekonstrueeritud koolimaja avamise raames viiakse läbi tagasikolimist sümboliseeriv ettevõtmine, kus VKG õpilased neljast erinevast paigast (B-korpus, Võru Kesklinna Kool, Jussikese lasteaed ja endise Wermo mööblivabriku kontorihoone) tulevad kolonnidena oma koolihoonesse, hoides käes õppevahendeid.

“Mul on rõõm tõdeda, et Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi A-korpus on rekonstrueeritud. See on väga paljude inimeste ühise pingutuse tulemus,” sõnas linnapea Anti Allas. “Rekonstureeritud Kreutzwaldi gümnaasiumi hoone on ilus jõulukingitus nii koolile, linnale kui ka kogu maakonnale.”

Projekt “Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi rekonstrueerimine” algas 2011. aasta septembris ja lõpeb 2014. juunis. Tänaseks on rekonstrueerimistööd teostatud ning hoone on osaliselt sisustatud. 2014. aasta jaanipäevaks paigaldatakse teine osa sisustusest. Rekonstrueerimise ja sisutuste kogumaksumuseks on ligi 3,17 miljonit eurot, millest EAS-i toetus on 2 556 465 eurot.

Projekt viiakse ellu kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames, mida kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Joulu-aig Vanal Võromaal

Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.

Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.

Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.

Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.

Uma Leht

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Võru Maavalitsus osaleb projektis „Digital Baltic“

Võru Maavalitsus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis „Digital Baltic“, mille eesmärgiks on avaliku sektori infosüsteemide digitaalsete uuenduste arendamine.

Projektis osalemine võimaldab algatada innovaatilisi tegevusi digitaalse arengu valdkonnas ning rakendada neid järgmisel programmperioodil Läänemereregioonis, samuti aitab osalemine kaasa partnerlussuhete tugevdamisele ja kogemuste vahetamisele IT-valdkonnas üldiselt.

Lisaks põhipartneritele osalevad projektis kaheksa kaaspartnerit kuuest erinevast Läänemereregiooni riigist (Rootsist, Eestist, Leedust, Poolast, Norrast ja Taanist). Võru maavalitsuse kohalik koostööpartner projektis on Võrumaa Kutshariduskeskus.

Projekti käigus toimub igas peapartnerriigis avalik arutelu, kus erinevatel sidusgruppidel on võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Arutelude käigus on kavas koguda vähemalt 20 digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mille kohta valmib uurimus Läänemereregioonis ühtsete digitaalsete arenduste kasutamiseks. Koosolekute tulemused on avalikustatakse septembris Krakovis (Poolas) toimuval konverentsil.

Allikas: Võru Maavalitsus

Ettevaatust! Rõuge valla teed on täna täis nooremallohvitsere

Täna toimub Rõuge vallas Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni nooremallohvitseride lõpurännaku harjutus. Sellest võtab osa ligi 170 kaitseväelast, kes liiguvad avalikel teedel 9-12 sõdurist koosnevate meeskondadena kella 8-22.

Sõidukitena on kasutuses maksimaalselt üks veok ja neli maasturit (sõidukid paiknevad kontrollpunktides). Isikkoosseis liigub maastikul mööda üldkasutatavaid teid. Õppusel ei kasutata imitatsioonivahendeid.

Kuperjanovi jalaväepataljon palub liiklejatel ohutuse tagamiseks olla tähelepanelikud õppuse alasse jäävatel teedel, kus liiguvad sõdurid ja kaitseväe masinad.

Õppuse edukaks kordaminekuks loodab pataljon kodanike mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele. Küsimuste tekkimisel palutakse helistada telefonil 5640 327 või saata e-kiri aadressil kup@mil.ee.

2014. aasta on Peterburis Võrumaa aasta

Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, esti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas ja Võru maavanem Andres Kõiv allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis. Foto: erakogu

Eesti peakonsul Peterburis Viktoria Tuulas, Võru maavanem Andres Kõiv ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten allkirjastasid möödunud reedel Peterburis koostööleppe Võrumaa aasta 2014 korraldamiseks Peterburis.

Järgmisel aastal tutvustab Võrumaa Peterburis maakonna ettevõtlusvõimalusi, seda nii turismisihtpunktina kui ka investeerimispiirkonnana. Peale selle on aasta jooksul kavas kultuurikoostöö, mille kaudu Võrumaa osaleb Peterburi Jaani kiriku hooaja programmis. Veel on kavas näiteks Võrumaa kultuuriseminar ja näitus, mis toimuvad mõlemad veebruaris vabariigi aastapäeva tähistamisel Peterburis. Samuti teised võru umakultuuri tutvustavad ettevõtmised.

Võru maavanem Andres Kõiv peab küll Võrumaa aasta kõige nähtavamaks osaks Peterburis toimuvaid kultuuriüritusi, kuid tema hinnangul on vähemalt sama oluline majanduskoostöö, et tuua Võrumaale Venemaa ettevõtjaid ja turiste.

“Pean väga oluliseks kasutada ära Peterburi ja Võru geograafilist lähedust, mis annab mõlemale poolele head võimalused koostööks väga laial võimaluste skaalal,” lausus Kõiv.

Kõivu hinnangul on Võrumaal pakutav Peterburi jaoks uudne, kuid hästi mõistetav, mistõttu ootab ta kultuuriaastale sooja vastuvõttu.

Britt Vahter

Võru linn pälvis Maanteeameti tunnustuse

11. detsembril Viljandis toimunud tänuüritusel pälvis Võru linn Maanteeameti liikluskasvatusalase tunnustuse kohaliku omavalitsuse auhinna kategoorias.

Maanteeameti esindajate sõnul sai Võru Linnavalitsus tunnustuse viimasel kahel aastal liikluskasvatuse valdkonnas läbiviidud erinevate tegevuste, projektide, konkursside ja algatuste eest.

“Tunnen siirast heameelt, et Võru linn sellise tunnustuse osaliseks sai. Kindlasti pole see tänu ainult linnavaltisusele suunatud, sest oma panuse ürituste korraldamisse andsid paljud koostööpartnerid” märkis linnapea Anti Allas “See auhind on kinnitus sellest, et Võrus tehakse väga head koostööd! Suur tänu klubidele, asutustele, ettevõtjatele ja inimestele, kes lõid kaasa ürituste “Ohutult on ohutu”, “Jalgrattanädal”, “Jalgrattapäev” ja “Ohutusmess” korraldamises”.

Liikluskasvatuse auhinna eesmärk on väärtustada ja tunnustada isikuid ning organisatsioone, kes oma töö või ühiskondliku tegevusega on enda asutuses või piirkonnas paistnud silma liikluskasvatuse korraldamise ja liiklusohutuse arendamisega. Maanteeameti liikluskasvatajad valisid aasta tublimad välja viies kategoorias: õpetajad (eraldi üldhariduskoolide, lasteaedade, autokoolide ja noorsootöötajate gruppides), kohalikud omavalitsused, liiklusohutusalaste sündmuste korraldajad ning koostööpartnerid.

2013. aasta laureaadid leiab siit.

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustab Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.
Esimene laager toimub 2.-4. jaanuaril 2014 Tsiistre Külakojas Misso vallas.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)

Vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Küsi lisainfot ja registreeru Riin Tammiste riin.tammiste@gmail.com (tel 56961878)

Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.

MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.

Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.

Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusarajad on avatud

Haanja Suusaklubi hooaja alguses Foto: Haanja Suusaklubi kodulehekülg

Käesoleva nädala algusest on Haanja Puhke- ja Spordikeskuse suusarajad kõikidele avatud. Suusatada saab 1, 2, 3 ja 5 km rajal ning õhtupoolikul töötavad valgustatud suusarajad kella 21.00-ni. Lisaks sellele on võimalik keskuse külastajatel kohapeal laenutada suusavarustust, kasutada sauna- ja dušširuume ning kinnitada keha.

Paksema lumikatte korral on nädalavahetustel spordihuvilistele avatud Haanja suusamaratoni 22 või 40 km rada.

Haanja suusaradadel 2013/2014.a hooajal on toimumas mitmed suurvõistlused: Piletilevi noortesarja laskesuusatamise võistluste II etapp 9. veebruaril 2014 ja Eesti Meistrivõistlused laskesuusatamises II etapp 29.-30.märtsil 2014.a, Nike Winter Xdream seiklusspordi võistlus 23. veebruaril 2014.a., Haanja Suusamaraton 8. märtsil 2014.a, Eesti Meistrivõistlused murdmaasuusatamises 29.-30. märtsil 2014.a.

Haanja suusaradade hooldamist toetab Haanja , Rõuge, Sõmerpalu, Vastseliina ja Võru vald, Võru linn, Eesti riik ning mitmed eraettevõtjad.

Homme toimub Võrus seminar “Lapse õigused meedias”

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari „Lapse õigused meedias“, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar „Lapse õigused meedias“ toimub 12. detsembril algusega kell 10.30 Võru Maavalitsuse seminarisaalis, kuhu on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu. Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima.

Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu.

Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele.

Meediaseminarid on toimunud Tallinnas, Jõhvis ja Viljandis.

Võrumaa tähistab üle-eestilist noorsootöö nädalat

Neljapäeval, 12.detsembril kell 12.00 toimub kultuurimajas Kannel Võrumaa Omavalitsuste Liidu noorteprojekti Võrumaa Noorteliidri Töövihik lõpuüritus ning Võru Maavalitsuse tunnustusüritus maakonna noortele ja noorsootöötajatele.

Alanud üle-eestilise noorsootöö nädala raames tutvustatakse Leader programmi ja Võrumaa Partnerluskogu ning Võrumaa Omavalitsuste Liidu toetusel ning Võrumaa Noorsootöö Nõukoja töö tulemusel ellu viidud projekti raames valminud töövihikut “Sammume koos” ja tehakse kokkuvõtteid lõppenud aastast. Võrumaa noorsootöös on seni puudunud praktiline juhend, millele ühiselt toetuda.

Erinevates omavalitsustes on noorsootöö korraldus väga erinev, sellest saadakse erinevalt aru ning on puudunud piirkondlik koostöö. Praktilise töövihiku valmimise protsessi jooksul on välja kujunenud ühtne arusaamine noorsootöö vajadustest ja olemusest, MTÜ Kodukandi Koolituskeskuse poolt ellu viidud koolituste kaudu on suurenenud noorsootöötajate pädevus. Töövihik on hea juhendmaterjal ka rahastajatele ja erinevatele fondidele Võrumaa noorsootöö osas. Töövihikud jagatakse kõigile omavalitsustele Võrumaal.

Projekti tegevuste kokkuvõtte ja töövihiku tutvustamise järel toimub Võru Maavalitsuse tunnustusüritus, mille raames antakse tänukirjad maakonna silmapaistvatele noortele ja noorsootöötajatele.

Võrumaa Noorsootöö Nõukoda on maakonna noorsootöötajaid ja noorsootööga seotud spetsialiste koondav ühendus. Noorteliidi töövihiku projekt viidi ellu koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga Leader programi toel.

Sõmerpalus otsitakse motokrossitalente

Motokrossipisik ning Adrenalin Arena kutsuvad lapsi lastehommikule esimest tsiklisõitu tegema. Ootame huvilisi vanuses 4 – 15 eluaastat. Nooremate tsiklitestijate puhul eeldame iseseisvat sõiduoskust abiratasteta jalgrattal.

Juhendaja käe all omandab laps mootorratta esmased juhtimivõtted. Kohapeal on suur hulk spetsiaalvarustust ning valik erinevas suuruses mootorrattaid.

Oodatud on ka lapsed, kellel on tsikkel olemas ning rajale pääsevad ka väikesed sõidumehed 50 jun klassist.

Peale proovisõite (orienteeruvalt kell 14) ootame lapsevanemaid vestlusringi, kus arutleme laste motokrossi teemadel.

Adrenalin Arena ja Motokrossipisiku koostöös korraldatav lastehommik propageerib motokrossi kõige väiksematele, lootuses leida alale pealekasvu ning kummutada müüt motokrossist kui ohtlikust ning valitute spordialast. Korraldajad on veendunud motokrossi positiivses mõjus mürsikutele.

Väikeseid krossisõitjaid oodatakse Sõmerpallu Adrenalin Arenale 20. detsembril kella 10 – 14.

Eelregistrerimine ja lisainfo telefonil 529 6556, e-post: hannes@pyyne.ee

Hannes Prikk,

motospordi treener

Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!

Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.

Seto Turismitalo sai tunnustuse UMA TEGU

Meremäe vallas asuv Setomaa Turismitalo on puhkajaid ja külalisi võõrustanud ligi 15 aastat. Kvaliteetse teeninduse ja järjekindla tegevusega on turismitalu saanud tuntuks siin ja sealpool piiri.

Selle aasta Võrumaa Uma Tegu parima tunnustusega toodi välja talu uus peomaja “Taivaalodsõ Nulk” ja “Taivaalodsõ Nulk ja Seto rESTo trükised”. Talu perenaine Laivi Mesikäpp kinnitas, et nüüdsest on peomaja Taivaalodsõ Nulk valmis sünnipäevalisi, pulmalisi, teatrikülastajaid ja teisi kultuurihuvilisi korraga võõrustama ligi 200 ringis ning veel pidas perenaine eriti oluliseks seda, et majja pääsemine ja majas liikumine on mugavaks tehtud ka liikumispuudega inimestele.

Peale majutuse, erinevate saunade ja vaba aja tegevuste pakub talu nii seto sööki kui ka traditsioonidest inspireeritud söömaaegasid. Kohalikke traditsioone väärtustavad külalised saavad kuulata soovi korral ka UNESCO kultuuripärandisse kantud ehedat seto leelot.

Pille Malkov

Terve Pere Kool kutsub väikelaste vanemaid loengule

Neljapäeval, 12. detsembril kell 17.00-20.00 toimub teine loeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Seekordse kohtumise teemaks on mängiv laps. Kuni aprillini kohtutakse igas kuus korra Võrumaa uues waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaiaga samas majas.

Väikelapse põhitegevus on mängimine ja see arendab last parimal viisil. Seekordses loengus jagab kogenud pedagoog Heli Kudu nõuandeid, kuidas me lapsevanematena saame lapse mängu toetada. Millised on lapse arengut toetavad mängud ja milliseid mänge peaksime vältima? Juttu tuleb ka last arendavatest ning sobimatutest mänguasjadest.

„Väikelapse mõtlemine, tundmine, tegutsemine pole eraldiseisvatena koolitamiseks väikelapseeas kättesaadavad. Need omadused on veel peidetud lapse keha kasvamisse. Läbi kehalise aktiivsuse on nende võimete arendamine võimalik ja vajalik,“ vahendab Heli Kudu waldorfpedagoogika rajaja Rudolf Steineri mõtteid. Just seepärast rõhutab Heli vabamängu tähtsust. Mis on vabamäng, sellest kuuleb pikemalt juba neljapäevases loengus.

Seekordse kohtumise praktilises osas juhendab Mari Peetsalu villanukkude valmistamist. Villast ingleid ja nukukesi on lihtne meisterdada ning sobivad toredaks jõulukingiks lähedastele või ehteks kuusele.

Terve Pere Kooli eelmises loengus, mille teemaks on joonistav laps, osales ligi 40 inimest.
Heli Kudu innustavaid loenguid on Võrumaa emad-isad, vanaemad-vanaisad kuulamas käinud juba 2011. aasta algusest peale. Loe edasi: Terve Pere Kool kutsub väikelaste vanemaid loengule