Luikjärve muuseumitalus Tobrova külas Meremäe vallas toimub 30. juunil kl 11 käsivikatiga niitmise õpituba. Käsitetakse vikatiga niitmise õigeid võtteid, luiskamist ja tsagamist. Näha saab ka taastatavat Luikjärve talukompleksi, mis on ilmekas näide seto taluarhitektuurile omasest nn kindlustalust. Luikjärve talu asub poolel teel Obinitsa ja Meremäe vahel. Registreerumine obinitsamuuseum@setomaa.ee või tel 7854190.
Allikad: Obinitsa muuseum
Tallinnas toimuva Etnofestiga seoses on Eestis külas rahvalauluansambel Zardon Udmurtiast.
Võrus esinetakse kontserdiga esmapäeval, 11. juunil kell 15 Lauluisa muuseumis (Kreutzwaldi 31).
Laulunaisi on nimetatud koguni Buranova babuškateks number 2…. Tulge kuulama, kas neist võiks loota järjekordseid Eurovisioonil esinejaid! Kontsert on tasuta.
Teisipäeval, 12. juuni õhtul kell 19 on samade laulunaistega peoõhtu Obinitsa Seto Seltsimajas. Tutvutakse udmurdi köögiga, tehakse käsitööd ja peetakse koos pidu.
Sissepääsuks vabatahtlik annetus.
Neljapäeval, 7. juunil 2012 algusega kell 14 toimub Võrumaal Obinitsas Seto Ateljee-Galeriis “Haľas kunn”, Sirje Õimu raamatu “Loomariik setu rahvalauludes. Eläjäriik seto rahvalauluh” esitlus ning Obinitsa teatritrupp etendab Kauksi Ülle värsket europrojektinduse alast näitemängu “Kolm hinnapakkumist”.
Kõik huvilised on oodatud!
1. mai keskpäeval avab Võrumaa oma turismisuve. Urvaste vallas asuvas Liikluslinnas toimuval üritusel saab teada ja kogeda, mida võluvat ja vallutavat Võrumaal sellel suvel pakkuda on.
Samas toimub Urvaste kohaliku toidu ja turismi laat. Kaitseliit ja Päästeamet pakuvad huvitavaid tegevusi ja näitavad oma tehnikat.
Kõigile huvilistele jagatakse laadal trükisooja Võrumaa suvelehte. Õhtupoolikul marsime rivitrummi põrina saatel Uue-Antsla rahvamajja, kus avatakse Urvaste valla käsitöönäitus ning meeleolukas õhtu jätkub ansambliga Seelikukütid.
„Võrumaa on Eestimaa looduses eriline paik,“ kinnitas Võrumaa Turismiliidu juhatuse esimees Aivo Värton. „Tosin loodusrekordit asuvad Võrumaal, neist tuntumad ja teada on Suur Munamägi kui Eesti kõige kõrgem tipp ja Rõuge Suurjärv, mis on Eesti sügavaim järv ja Võru maakonnas kõige rohkem looklev Võhandu jõgi on pikim jõgi Eestis“.
Ka kõige kõrgemad liivakivipaljandid asuvad Võrumaal – Härma müürid Piusa jõe kaldal, jõgi ise on kõrgeima lähtega jõgi – langust kogu jõe ulatuses on 213 meetrit. Eestimaa jämedaim puu Tamme-Lauri tamm kasvab Urvastes ning Eestimaa kõige kõrgem kadakas ei asu mitte Saaremaal, vaid meil Võrumaal Lasva vallas.
Sel päeval pääsevad huvilised tasuta Liikluslinna ja Pokumaal asuvasse Pokukotta. Samuti on avatud külastajatele Ööbikuoru Hüdrotöökodamuuseum Rõuges ja Suure Munamäe vaatetorn Haanjas.
Võrumaa turismihooaja avaürituste täpsemat programmi vaata www.visitvoru.ee . Kohtumiseni võluval Võrumaal!
Avaüritust korraldab MTÜ Võrumaa Turismiliit Võrumaa Partnerluskogu Leader meetme toel.
12. mail toimub Võrumaal Meremäe koolimajas emadele ja vanaemadele pühendatud roositeemaline ideepäev, kus saab näha suurt roosiliste tööde näitus-müüki ja töötubasid, roosiliste patjade konkurssi (kodus valminud padjad), muusikalisi-sõnalisi tervitusi (kõik võivad üles astuda).
Oma töid näitama, müüma ja ostma on oodatud kõik käsitöö- ja roosihuvilised. Oodatud on roosid käsitööpärandist, sitsi-ja siidiroosid, klaasi-ja raudroosid, puu-ja luuroosid, maalitud ja voolitud roosid, lapi-ja villaroosid jne. Muidugi ka päris roosid ja roosikohvikud!
Ajakava:
Kell 9 – näitus-müügi, padjakonkursi tööde ja töötubade ülespanek.
Kell 12 – roosipäeva avamine, tervitused, töötubade avamine.
Kell 15 – kokkuvõtted padjakonkursist.
Kell 18 – roosipäeva lõpuring.
Info tel 5567 7256 (Sirje), e-postil sirpak@gmail.com.
Korraldavad: Meieselts Meroos, Meremäe kool, Meremäe kultuuriühing, Meremäe noortekeskus, Vastseliina käsitööühing, Seto käsitüü kogo.
2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.
Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.
Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.
Birgit Lüüs
Laupäeval, 8. oktoobril algusega kell 13 toimub Setomaal Obinitsa Seto Muuseumitarõs muinasjutuseminar – Tartust tulevad muinasjuttude uurimisrühma liikmed muuseumi nn avatud seminari pidama. Seminari käigus siis avatakse seto ja lutsi muinasjuttude taustu ja tuuakse välja omavahelisi sarnasusi. Lõpuks räägib muuseumipedagoog Terje Lillmaa oma tuntud headuses ka seto muinasjutte. Kõik kuulajad-vaatajad on teretulnud.
Kavas:
Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana.
Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes.
Risto Järv: Muinasjutt „Ussi naine”.
Mairi Kaasik: Muinasjutt „Upa pite taivahe”.
Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus.
Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa.
Kohvipaus.
Veebiväljaande „Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt“ esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine. Lutsi muinasjuttude veebiväljaanne „Pühakud ja vägimehed“ põhineb peamiselt Paulopriit Voolaine Lätimaalt, Ludza maakonnast 1920.–30. aastatel kogutud materjalil. Ludza maakond ehk Lutsimaa on tuntud Läti eesti keelesaarena, kus veel möödunud sajandi esimesel poolel elas väike eestlaste kogukond ja kõneldi lutsi murrakut. Lutsi eestlaste muinasjutud on huvitavad selle poolest, et mitmetel neist leidub paralleele seto juttudega. Seto jututraditsioonis omakorda esineb süžeesid, mida tuntakse veel vaid Lätis ja/või Leedus. Siin võib tegemist olla omanäolise, vaid Balti areaali hõlmava folklooritraditsiooniga. Veebiväljaanne sisaldab nii Lutsimaa eestlaste kui selle multikultuurse piirkonna teiste rahvaste muinasjutte. Väljaande avaldamist toetasid riiklik programm „Eesti muinasjuttude teaduslikud väljaanded“, Euroopa Liit Regionaalarengu Fondi kaudu ning Eesti Kultuurkapital.
Eve Ellermäe,
Obinitsa Seto Muuseumitarõ juhataja kt
Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.
Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.
Kava:
13.00
Kohvipaus
16.30
Sel nädalavahetusel toimuvad veel kolm viimast Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendust Obinitsa lähistel Navikõ külas:
Laupäeval, 13. augustil kell 13 (peale etendust toimub viikingiaegsete esemete valmistamise õpituba).
Pühapäeval, 14. augustil kell 13 ja kell 18.
Lähtuvalt koha eripärast palume aegsasti kohal olla, et etenduse algus hilinejate tõttu ei viibiks. Soovitame tulla vaatama pigem laupäeva ja pühapäeva päevaseid etendusi, sest pühapäeva õhtune, kõige viimane etendus võib olla väga täis. Pileteid (täisilet 9 eurot, sooduspilet 4,5 eurot õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) saab osta Piletilevist ja kohapealt. Mõned piletid peaksid olema veel järgi Setomaa muuseumides ja Värska Turismiinfopunktis.
Taarka Pärimusteatri suvelavastus MARATSÄUK
Autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Merle Jääger, Lavastaja assistent : Tanel Jonas
Kunstnik: Epp Margna
Osatäitjad (nii professionaalsed kui harrastusnäitlejad): Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.
Tegemist on siis kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.
Laule seadsid Tsibihärblaseq.
Prooviperioodi pilte saab vaadata Taarka Pärimusteatri facebooki lehelt, esietenduse galerii Õhtulehes, AK uudised 7.08.2011.
Metsandusharidusega sootska tunneb huvi pärimuse vastu ning tegeleb vanaaja ehitusega, palkmajade püstitamise ning laastulöömisega. Raudoja Ahto on noorema põlve seto haritlane, kes on pöördunud tagasi Setomaale.
Seto Kuningriigipäev on Setomaa aasta tippsündmus, mis tänavu korraldati Meremäe vallas Obinitsas. Lisaks setode uue ülemsootska valimisele pärjatakse igal aastal parimaid seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistreid, kelle tehtut kuningriigipäeval maitsta ja hinnata saab. Ka UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlas üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.
Kuningriigipäev toob juba aastaid kokku tuhandeid inimesi nii lähedalt kui kaugelt, sest sel päeval avaneb hea võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.
Loe Seto Kuningriipäeva kohta lähemalt siit.
6. augustil toimub Setomaa aasta tippsündmus – seto kuningriigipäev, mis tänavu leiab aset Meremäe vallas Obinitsas Mokornulgas. Siis valitakse setode uus ülemsootska ja pärjatakse parimad seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistrid, kelle tehtut tol päeval maitsta ja hinnata saab. On päris kindel, et UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlab üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.
Seto kuningriigipäeval on suurepärane võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.
Päevakava:
10.00-12.00 – Sõira, leevä, piiragu, ollõ, hans´a, veini vastavõtminõ võistlusõ jaost küläkeskusõ man.
11.30 – Lauluimä kaldõh Helbi koori lauluimmile mälestüskivi pandminõ. Laulõtas: Helbi hümn jm.
12.00 – Setomaa ülembsootska, minevä aastaga meistri’, vallavanõmb, sõasuurõmb, laulja’, pillimehe’ läävä’ pargih lauluga (Laul läts läbi Setomaa) kunigriigi moro pääle lipuvarda mano.
12.10 – Vallavanõmb ja sootska’ nõstva’ seto lipu, lauldas seto hümni. Ütehkuuh mindäs kunigriigi lava mano.
12.30 – Vallavanõmb tervtäs Setomaa ülembsootskat.
12.35 – Kunigriigi sõnolinõ Kullimaa Anne uma kooriga tervtäs lauluga’ rahvast.
12.40 – Setomaa ülembsootska tege ülevaatõ aastagast ja hõikas vällä Seto Kunigriigi käsu’.
12.50 – Mokornulga leelokoori latsõ´ laulva´ kats laulu.
13.00 – Setomaa ülembsootska hõikas vällä sõnolitsõ võistlusõ teema.
13.05 – Hõigatas vällä kunigriigi võistluisi vedosniga’, kotusõ’, pääväkõrd ja tõõsõ’ tähtsä’ tiidmisõ’.
13.30 – Kunigriigi rahvalõ seletedäs ja näüdätäs seto kombit: rõiva’, süük, juuk, pillimäng, tands.
14.00 – 17.00 – Seto kunigriigi meistridõ välläsortminõ: sõnolinõ, lõõdsapille mängjä’, kandlõlüüjä, kiigamängjä´, kargusõkargaja, kasatskilüüjä, vägümiis, näpotüütegijä, ollõtegijä, hans´aajaja, veinitegijä, sõirakiitja, makõ piiragu küdsäjä, sooladsõ piiragu küdsäjä, leeväküdsäjä.
17.00 – Setomaa ülembsootska valiminõ.
17.30 – Seto Kunigriigi meistridõ vällähõikminõ.
18.00 – Seto Kunigriigi sõaväe paraat.
19.00 – 22.00 Pidolik lõpõtaminõ. Vahtsõ ülembsootska laud meistreile. Kirmas ja ilotaminõ kõõ rahvaga.
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.
Seminär riidi, 10. piimäkuul 2011 Piusa ürgoru puhkemajan.
Kava:
10.00 Kokkosaaminõ.
10.15 Alostus, päälenakkaminõ.
10.30 Aare Hõrn. Uma keele kõnõlõmisõst uma elo kogõmuisi põhjal.
10.45 Urmas Kalla. Üts lugu uma keeleni jõudmisõst uman elon.
10.50 Sulev Iva. Kõnõlõq umal maal õnnõ umma kiilt: latsõga, naasõga, ammõtniguga, noorõ müüjänäioga! Nä saavaq arvo külh, annaq näile võimalus!
10.55 Ilmar Vananurm. Umma kiilt piä-i häbenemä.
11.00 Agu Vissel. Otav jutt kiräkeelest ja kallis jutt kynõlamisest.
11.05 Ali Kikkas. Seto keelest läbi aastate.
11.10 Triinu Ojar. ELDIA keeleuurmise grupi-intervjuudest võro ja seto kogokunnan.
11.15 Kaido Kama. Kodo ei olõ keele hoitja.
11.20 Mariko Faster. Keelepesä või pästä keele.
11.25 Vello Jüriöö. Uma kiil (seto kiil) koolih.
11.30 Evar Saar. Määnest kiilt om pakut võro keele standardi alussõs?
Õie Sarv. Seto keele opmisõst – kinkõ perrä opit kiilt?
11.45 Kaido Kama. Võru sõnnuga eesti kiil ja eesti sõnnuga võru kiil.
11.50 Ilmar Vananurm. Segünenü kiil om kimmäs.
11.55 Sulev Iva. Võro kiil um ku käändliganõ mõtsauja, miä holisas pehmehe kalgõ kivve pitehn.
12.00 Urmas Kalla. Uma kandi keelejuuni alalõhoituminõ Räpinä ja Põlva khk keelen.
12.05 Kalle Eller. Kas om võimalik arenda võro kiilt, et egä maanuka umaperäline pruuk alalõ püsüs?12.15 Vaih ja kohviserpämine.
12.45 Sulev Iva, Kaido Kama. Võro ja seto kiräviisest.
13.00 Ilmar Vananurm. Kodokiilt panda-i raamõ sisse!
13.05 Evar Saar. Väiku keele kiräviis – kirotaja piät saama täpsät ja laabsat esiq timmi.
13.10 Triin Iva. Kõnnõkiil ja kiräkiil.
13.15 Tõnu Tender. Linnamehe arvamisi võro keele kõnelemisest ja kirjutamisest.
13.20 Paul Hagu. Võro-seto ütisortograafiast.
13.25 Ülle Harju. Uma Leht ja võro keele kirjapandminõ.
13.30 Triinu Ojar. ELDIA uurmise ankeedi võrokõisi lisaküsümisest kiräviie kottalõ.
13.35 Sulev Iva. Kirodaq lihtsähe, julgõhe, selgehe!
13.40 Kaido Kama. Kelle uma om kiräkiil?
13.45 Arotusõ’ kõigi kolmõ teema kottalõ.
15.00 Vaih ja supisüümine.
15.30 Arotuisi kokkovõttõ’.
16.00 Suurõmbidõ tsihte ütine kokkolepmine.
17.30 Kodominek.
Kõrraldaja’: Seto Instituut, Setomaa Valdade Liit, Võro Instituut, Võro Selts VKKF
Teedüs: Triinu Ojar, tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.ee
Homme keskpäeval Obinitsas ateljee-galeriis Hal´ las Kunn toimuval IVSetomaa külateatrite päeval saab näha Setomaa küla- ja kooliteatreid. Esinevad Meremäe ja Mikitamäe noored, Karisilla külateater, Mikitamäe leelokoor “Helmine” ning teised.
Kell 16 näidatakse Luhamaa nulgas tehtud mängufilmi “Peko päiv”, mis käsitleb Peko austamise kombestikku ja konteksti lähtuvalt Napi
küla mehe Aasa Semmeli mälestustest.
„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli kohalikus kõnepruugis Aasa Semmeliks kutsutu veel poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest.
Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.
Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel indu asjaga kaasa tulla. Filmi maksumuseks oli ligikaudu 100 eurot (poolteist tuhat krooni), millest enamuse moodustasid valgustamiseks ostetud prožektor, antiikne handsapudel (eelarvest lausa kolmandik) jm pisiasjad. Enamus rekvisiite on leitud kohapealt, võttepaikadeks on enda ja teiste kohalike taluõued.
Setomaal Obinitsas Seto seltsimajas toimub pühapäeval, 10. aprillil rekvisiitide tegemise õpituba.
Rekvisiitide tegemisest räägib ja näidisrekvisiite aitab valmistada Raina Varep, kes on pikka aega töötanud Vanemuise teatris rekvisiitori ja kostümeerijana.
Info ja registreerimine: Rieka 5620 3374.
Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.
Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.
Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev
Täna, 19. märtsil toimub Obinitsa külakeskuses Improteatri koolitus.
Koolituse kohta võib lühidalt öelda järgmist: Improteatrit on vähemalt sama tore ise teha kui pealt vaadata. Igaüks meist võib laval improviseerida ja juba juhatust saanuna on see lihtsam. Improtreeningutel arendatud võimed leiavad esinemisolukorras kindlasti rakendust, aga mitte ainult siis.
Koolitus kestab kella 13–18 ja sellel on veel vabu kohti.
Kell 19 algab Improteatri etendus. Kaasa löövad Rednar Annus, Erki Aule, Merilin Kirbits ja Tarvo Krall.
Improteatrile on iseloomulik, et ei ole olemas näidendi käsikirja. Rekvisiite ja lavakujundust kasutatakse minimaalselt, publik osaleb aktiivselt näitemängu kujundamises, laval toimuv tegevus põhineb imprvisatsioonil jne. Rohkem saab Improteatri kohta lugeda siit: http://www.improteater.ee/.
Rohkem infot: Rieka Hõrn, tel 5620 3374; Eve Ellermäe, tel 524 2080.
Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.
„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.
Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.
Täna peab Seto Seltsimaja talsipüha ja soolaleivapidu. Kell 14 toimub uue seltsimaja sisseõnnistamine, mille viivad läbi metropoliit Stefanus ja isa Viktor. Kell 15 algab samas talsipäevapidu.
2009. aastal, kui SA Setu Kultuuri Fond alustas Obinitsas asuva Seto seltsimaja renoveerimistöödega, puudus viimase sisekujunduse kontseptsioon. Hoonete interjöörid olid kujunenud juhuslikult ning erinevate ajaperioodide võimalusi arvestades. Renoveerimise eesmärgiks oli jätta alles nii palju vana kui võimalik ja ühendada see sobivas vormis uuega – jätta alles ja taastada. Vana tare uhkuseks on algsele vundamendile taastatud seto ahi, mis saab täitma kõiki vanu funktsioone – toa- ja ihusoojendaja ning söögitegija. Ahju ehitamisel olid aluseks Mokornulgas säilinud kolm vana-aegset seto ahju.
Seto seltsimaja kompleksi renoveerimise ehitusprojekti koostas Rain Veidenberg, sisekujunduse projekti tegid Iir Hermeliin ja Maria Tarvas, ehitas OÜ Katusõkatja praeguse seto ülemsootska Ahto Raudoja juhtimisel (MTÜ Vanaajamaja).
Kuna Petserisse ei pääse igapäevaselt nõu pidama ega kokku saama, siis on seltsimajja kõigist Setomaa nulkadest võrdne maa tulla. Seltsimaja on olnud paljude algatuste loomise või sündimise koht – Seto Kuningriik, Setomaa Valdade Liit, Seto Kongress, Taarka etendus, MTÜ Taarka Pärimusteater. Siin tegutseb kolm leelokoori, kuni maja renoveerimise alguseni ka Obinitsa Pensionäride Selts, Obinitsa Naisselts ning Setomaa Valdade Liit. Seltsimaja on olnud koolituste, kursuste, projektinõustamise, ürituste ja algatuste kohaks, näiteks lihavõttemaa ja Setomaa külateatrite päev.
Pühapäeval, 19. detsembril kell 11 toimub Obinitsa kirikus tasuta kontsert. Esinejaks on segakoor Luuska Lauluühing, dirigent Merilin Käst.
Kavas on laulud: Dona nobis pacem (autor teadmata), Piparkoogipoisid (V.Lipand), Esimene lumi (Ü.Vinter), Päkapiku jõululaul (O.Ehala), Lumehelbena (M.Alango), Aisakell (A.Männik).
Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.
Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008. Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.
Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.
Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:
Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.
* * *
Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.
Allikas: Maaleht
Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.
Reedel, 19. novembril Värska kultuurikeskuses toimuval Setomaa ettevõtluskonverentsil arutatakse “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja arenguvõimalusi.
Tuntud analüütikud annavad konverentsil ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlevad oma ettekannetes ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Loe edasi: Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda
14. novembril oodatakse Obinitsa külakeskusse lavastuskoolitusele, teatab Setomaa infoportaal.
Koolitusel kõneldakse järgmistel teemadel: kuidas teatrit teha ja sel teekonnal esile kerkivaid mägesid ületada; lavastamine üleüldse ja nüanssides; kostüümid, rekvisiidid, lavatagune; lavakujundus; repertuaari valimine; tekstimaterjali näidendiks vormimine; heli ja valguse kasutamine teoorias ja praktikas.
Õhtuks pannakse koos kokku improvisatsiooniline minilavastus.
Osalema on oodatud kogenud tegijad, aga ka need, kes tunnevad, et tahaksid midagi toredat teha – ühesõnaga kõik, kellel sõna „teater” silmad särama paneb.
Koolitus toimub kella 11-19 koos supivaheajaga.
Lisainfo: tel 5242080, eve@setomaa.ee
Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.
Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.
Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.
“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.
Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.
Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.
