Viljandimaa

Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

maavanemal külas — Lapsed autasustavad maavanemat. Foto: Viljandi Maavalitsus

“Meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul,” selgitas maavanem Lembit Kruuse väikestele külalistele maavalitsuse ülesandeid vastuseks küsimusele, mida maavanem üldse teeb. “Selleks peab ikka päris-päris palju asju tegema,” lisas Kruuse.

Maavanema juures said lapsed uudistada maavanema ametiketti, Eesti presidentide pilte ning erinevaid laualippe. Samuti põnevaid meeneid, mida maavanem on aegade jooksul kingituseks saanud. Koos heideti pilk ka maavalitsuse külalisteraamatusse ja tõdeti ühte sissekannet vaadates, et küll see hiina keel on ikka raske.

Et täna tähistatakse Eestis kauni emakeele päeva, siis said külalised kingituseks kaasa Soomaast ja haabja ehitamisest rääkiva raamatu “Lootsiku loomine”, mille teksti on kirjutanud “Sakala” ajakirjanik Hans Väre ning pildid joonistanud kunstnik Olja Korts. Loe edasi: Viljandi maavalitsust külastas emakeelepäeval Lepakäbide rühm

Omakultuuriakadeemias kõneldakse linnaühiskonna lemmikloomakultuurist

Viljandi pärimusmuusika aida väikeses saalis toimub teisipäeval, 13. märtsil kell 18 järjekordne omakultuuriakadeemia loeng.

Omakultuuriakadeemia tutvustab ja arendab eesti kultuurimõtet. Loengute fookuses on kultuurikandja ja teda ümbritsev keskkond. Läbi terve hooaja Pärimusmuusika Aidas aset leidvad kohtumised toovad huviliste ette tähelepanuväärseid inimesi, kes on ühel või teisel moel seotud pärimuskultuuriga.

13. märtsil on külaliseks teadlane ja folklorist Marju Kõivupuu (pildil). PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse kultuuriuuringute vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmakultuuri suundumused) rituaalsed maastikud ning lokaalkultuurid (Lõuna-Eesti ning Eesti vene vanausuliste folkloor ja kultuur).

Seekordseks teemaks on linnaühiskonna lemmikloomakultuur, sealhulgas lemmikloomade matused ja kalmistukultuur, kui suhteliselt uus nähtus meie nüüdisaegses kultuuripildis.
Ürituse korraldajad on Eesti Pärimusmuusika Keskus ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.

Allikas: folk.ee

Kunst läheb müügiks

Naistepäevast läheb taas käima Loov Eesti seminaridetuur Kunst müüa”, kus jagatakse loomeettevõtjatele müümise nippe.

Seminaridel antakse kõigile huvilistele praktilisi näpunäiteid, kuidas oma toodet tänapäevaseid vahendeid kasutades paremini müüa. Seminari läbiviijad aitavad otsida teid, kuidas täna, kus tundub, et kõik tooted on juba leiutatud ning müügistrateegiad muutuvad aina keerulisemaks, ikkagi oma toodet või teenust edukalt pakkuda ning kuidas üldse kliendini jõuda?

Praktikumi juhendab pikaajalise turundus- ja koolituskogemusega Anu-Mall Naarits (Marketingiinstituut). Igal seminaril räägib üllatusesinejana oma loo ettevõtluse ja müügi aspektist üks kohalik ettevõtja.

Oma mõtteid jagavad videointervjuudes teiste hulgas David Magliano (UK), Kira Sjöberg (FIN) ja Monika Järg.

Müügiseminaridele oodatakse eelkõige loomeettevõtjaid: turismitalusid, kes pakuvad kultuuriga seotud turismiteenuseid, kultuuriasutusi, väiketootjaid jt.

Esimesed õpetussõnad “kunstimüügist” jagatakse neljapäeval Valgas, reedel Viljandis. 15., 16. ja 23. märtsil on loomeettevõtjad oodatud vastavalt Rakverre, Jõhvi ja Haapsallu. Seminarid on eelregistreerimisel tasuta. Kohtade arv on piiratud ning eelistatud on loomevaldkonnas tegutsevad isikud.

Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Viljandi maavalitsuse Tervisetoa eestvedamisel luuakse maakonnas küla tervisetoetajate võrgustik, sellealasele 80-tunnisele tasuta koolitusele saab ennast kirja panna kuni 9. märtsini.

Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap rääkis, et projekti „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“ käigus on kavas maakonnas n-ö rohujuure tasandil välja koolitada sadakond terviseteadlikku tavakodanikku ehk tervisetoetajat, kes esindavad erinevaid sihtgruppe. „Koolitusel osalemiseks eelnevat tervisedenduse alal tegutsemise kogemust vaja ei ole, küll aga eeldame inimestelt huvi selle valdkonna vastu. Projekti nimi on küll seotud külaga, kuid tulla võivad ka linnainimesed,“ lisas Elo Paap.

Spetsialisti sõnul on tervisetoetajad inimesed, kes tulevikus oskavad oma kodukohas anda informatsiooni tervist toetavate eluviiside kohta ja teavad, kuidas suurendada paikkonna heaolu. Samuti on nad edaspidi vabatahtlikena abiks tervisedenduse alase teavitustöö tegemisel ja erinevate ettevõtmiste korraldamisel oma kodukohas.

„Kui sa oled inimene, kes hoolib oma kodukoha eluolust, ning sa toetad ja osaled kodukandi tegemistes ja toimetamistes, siis nüüd avaneb sul võimalus teada saada, kuidas seda kõike veelgi paremini teha,“ kutsus Elo Paap kõiki asjast huvitatuid koolitusel osalema.
Loe edasi: Viljandimaal sünnib uus tervisetoetajate võrgustik

Soomaa teemaplaneeringu koostöökokkulepe sai allkirjad

Soomaa planeeringu koostooleppe allkirjastamine K6pus_Lembit Kruuse ja Andres Metsoja_045 — Pildil Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning Pärnu maavanem Andres Metsoja. Foto: Viljandi maavalitsus

Teisipäeval, 28. veebruaril kirjutati Viljandimaal Suure-Kõpu mõisas alla Soomaa teemaplaneeringu koostamist käsitlev laiapõhjaline koostöökokkulepe, millel on kolmteist osapoolt. Koostööleppe osapoolteks on Viljandi ja Pärnu maavalitsus, keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa koostöökogu ning planeeringuala kohalikud omavalitsused. Planeeringuala hõlmab Viljandimaal Kõpu, Pärsti ja Suure-Jaani valda ning Pärnumaal Paikuse, Surju, Saarde, Tori ja Vändra valda ning Sindi linna.
Koostööleppe pidulikule allkirjastamisele eelnenud ettekandeid sisse juhatades ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et Soomaa kui suuresti kaitsealuse piirkonna puhul on väga oluline õige tasakaalu ja hea koosluse leidmine. “Küsimus on selles, kas me kaitseme loodust inimese eest või inimest looduse eest,” sõnas Kruuse. Pärnu maavanem Andres Metsoja rõhutas, et ilma kohalike inimesteta oleks kõnealuse piirkonna väärtus märksa väiksem. Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn tutvustas oma ettekandes Soomaa teemaplaneeringu lähteseisukohti ja planeeringus käsitletavaid valdkondi. Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas rääkis, et ettevalmistused teemaplaneeringu koostamiseks algasid möödunud kevadel. Järgmisse aastasse on kavandatud planeeringu koostamine, selle kooskõlastamine osapoolte ja huvirühmadega ning lõpliku lahenduse vormistamine. Keskkonnameti Pärnu -Viljandi regiooni kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask tutvustas Soomaa kaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021. Ta juhtis seejuures tähelepanu mitmetele liikidele, kellega planeeringu juures tuleks kindlasti arvestada: alates suurulukitest kuni putukate ja taimedeni. Eesmärk on kaasata selle planeeringu tegemisse võimalikult palju sihtrühmi ja huvigruppe, seda selgitas Soomaa Sõprade Seltsi projektijuht Tiina Korts. Teemaplaneeringu eesmärk on soodustada inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas.
Tiia Kallas,
Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

Hariduskonverents vaatab akadeemilistest oskustest kaugemale

Konverents ”Valikuvabadus – hariduse loomulik osa!” peetakse laupäeval, 17. märtsil kella 12–17 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus).

Hariduskonverentsil vaetakse inimese elu ning valikuvabadust kui hariduse loomulikku osa. Konverentsi korraldavad Eesti Vabade Waldorkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EWLÜ) ning Viljandi maakonna alaealiste komisjon.

Konverentsi avaettekande peab haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis, kes räägib teemal „Kuhu tüürib Eesti hariduslaev?”. Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop räägib väärtuskasvatuse teemal. ”Kas hariduses on valikuvabadus?”- väitlust juhib Tartu Waldorfgümnaasiumi vilistlane Inga Jaagus. Pedagoogikaekspert ja lastevanemate koolide eestvedaja Norrast Godi Keller kõneleb teemal ”Kool kui elupädevuste õpetaja”. Talle sekundeerib Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja, lapsevanem Mati Valgepea ettekandega ”Elupädevused koolist – ilus idee, aga tegelikkus…” Ettekanne on koostatud Eesti waldorfkoolide vilistlaste hulgas tehtud uuringu põhjal.

Konverentsil võetakse jutuks Eesti hariduses palju poleemikat tekitanud õppekavad. Rocca al Mare kooli esimene direktor Rein Rebane käsitleb teemat ettekandes ”Õppekava arendamine – püüdlused ja impulsid”.

Hariduskonverentsi juhivad EWLÜ juhatuse liige Meelis Sügis ja Tartu Waldorfgümnaasiumi projektijuht Katri Tammekand.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel registreeruda hiljemalt 9. märtsiks e-postiaadressil: sydamegakool@gmail.com.

Riina Tootsi

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Tegusad mulgid turismimessil. Foto: Viljandi maavalitsus

Nädalalõpul Tallinnas peetud messil Tourest 2012 oli kõigil messikülastajatel võimalus valida oma lemmik messistend; siseturismile suunatud „Puhka Eestis“ halli eksponentide seas võitis selle tiitli Viljandimaa.

Võitjale saab osaks 1000 euro väärtuses reklaamiteenuseid Turismiweb.ee-lt 2012. aastal. Turismiveebi eestvedamisel korraldatud hääletamisel järgnesid Viljandimaale Saaremaa ja Hiiumaa messistendid.

Viljandimaa oli Tourest messil esindatud koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandi turismiinfokeskusega. Viljandimaa esindajate teatel pakkus siinne turismipiirkond messikülastajatele suurel hulgal kaasalöömise lusti. Rõhku pandi ehedate elamuste ja õpetlike tegevuste pakkumisele juba messihallis, et anda maakonna külalistele teada – seda kõike võib täiel rinnal Viljandimaal nautida.

Viljandimaa pinnal tutvustasid end Hilda Villa, Grand Hotel Viljandi, Energia talu, Olustvere mõis, Pärimusmuusika Ait, Bonifatiuse Gild ja Mulgimaa Arenduskoda. Vaatamist ja tegevust pakkusid meisterdamise ja pärimusmuusika õpitoad, messikülalistele oli maitsmiseks Olustvere lihaleiba, Viiratsi vorstitooteid ja Viljandimaal toodetud spordijooke, samuti mulgi putru ja kama. Kätt sai proovida suure Viljandi linnakaardi värvimisel. Loe edasi: Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks

Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.

Täna peetakse Viljandi järvel «Kuldkala» võistlust

Viljandi järvel peetavale Baltimaade suurimale kalapüügivõistlusele on korraldajate ennustuste järgi oodata vähemalt 10 000 külastajat ja ligi 3000 autot.

Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandimaa Vapimärgi nõukogu otsustas Viljandimaa Vapimärgiga autasustada maakonna arengus mitmes valdkonnas silma paistnud Heiki Raudlat.

Maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Heiki Raudla on teinud aastakümnete jooksul Viljandimaa heaks nii Viljandi koolides õpetajana töötades, erinevates ametites olles kui aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus kaasa lüües.

Heiki Raudla on taasiseseisvumisperioodist alates aktiivselt osalenud Viljandi elus ja kuulunud alates 1989. aastast kõigisse Viljandi linnavolikogude koosseisudesse. Ta on pidanud ka Viljandi linnapea ametit. Ta on Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse ja mitme teise organisatsiooni liige.

Heiki Raudla on ka arvukate õpikute, sisukate koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor. “Eriliselt väärib rõhutamist tema tegevus ja järjekindlus maakonna kirjandus-kultuurilise jätkväljaande “Sakala Kalender” avaldamisel, mis on ilmunud juba 23 aastat,” lisas Kruuse.

Lisaks Heiki Raudlale olid Viljandimaa Vapimärgi nominendiks tänavu seatud Ugala pikaaegne kunstnik Ingrid Agur, kauaaegne peadgoog ning Karksi kultuuri- ja seltsielu edendaja Helve Joon, keskkonnainspektsiooni legendaarne juhtivinspektor Guido Kapp, Viljandi linnaraamatukogu kauaaegne juhataja Evi Murdla, Eesti Rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret-Päiv Rist ning kunstnik ja Viljandimaa kunstielu edendaja Aate-Heli Õun.

Maavanema sõnul on kõik esitatud tublid inimesed, kes on oma ametitegevuse või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule ning tuntuse Loe edasi: Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Täna peetavaks Mulgi uisumaratoniks valmistatud 4,3 kilomeetri pikkune rada on uisutajate kinnitusel väga heas korras ning korraldajad jätkavad raja kastmist, et pakkuda Viljandi järvele saabuvatele sportlastele parimaid tingimusi.

«Kogu uisuring on kahekordselt kastetud,» teatas Mulgi uisumaratoni korraldava Viljandi rattaklubi president Veiko Šmidt. Alates kolmapäevast on järvel olnud ka hulgaliselt maratoniks treenijaid, kes on jääolusid kiitnud.

Mulgi uisumaratoni start antakse täna kl 12. Maratonil on kavas 50 kilomeetri pikkune põhisõit ja 30 kilomeetrine poolmaraton. Osaleda soovijad saavad end kirja panna ka vahetult enne starti võistluspaigas.

Kell 15.15 on jääle oodatud aga kõik need, kes võidu peale uisutada ei soovi. Neile on kavas 10 kilomeetri pikkune rahvasõit. Reede hommikuks oli end maratonile kirja pannud sada osalejat.

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Viljandi järve rannas, kus on kõigile kohalesaabujatele piisavalt parkimiskohti. Võistlejatel on võimalus abi ja kehakosutust saada raja servas olevast teeninduspunktist, finišis ootab neid soe jook ja supp. Ilmaprognoos on uisutajatele soodne, sest lubatakse 5-10 kraadi külma ning kerget lõunatuult. Loe edasi: Mulgi uisumaraton toimub väga heades oludes

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal, SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Kalapüügivõistlus “Kuldkala” toimub tänavu esimest korda Viljandis

Baltimaade suurim kalapüügivõistlus “Kuldkala 2012” toimub tänavu esimest korda Viljandi järvel. Korraldajate prognooside järgi on Viljandi järvele 18. veebruaril oodata vähemalt 10 000 kalastajat ja pealtvaatajat.

“Kuldkala” võistluse üks eestvedajatest Vladislav Koržets ütles, et võistlus on aasta-aastalt kasvanud, mis oli ühtlasi ka põhjus, miks üritus liikus Pühajärvelt Otepääl Viljandisse.

“Viljandi järve rand, asukoht linnas ja järve ümbritsev infrastruktuur võimaldavad üritust laiendada ning pakkuda suuremat ja sisukamat programmi,” ütles Koržets.

Tema sõnul ei ole tegemist pelgalt talvise ühiskalastamisega. “Kalastusvõistluse ja kontsertkava kõrval toimuvad järveäärsel alal ka käsitöölaat, Kalasupi-Gaala, Eesti suurim vabaõhubingo ning esimest korda Eestis ka kalakola-kirbuturg,” lisas Koržets.

“Kuldkala 2012” põhivõistlusel on püüdjate ülesandeks tabada järvest mägistatud kala. Selleks on varem järve lastud 130 märgistatud ahvenat. Igale nummerdatud märgisele vastab teatav auhind: suurimateks auhindadeks
on 3000, 1000 ja 500 eurot. Meeskondlikus arvestus on peaauhind ühenädalane kalastusreis Norrasse.Võistluse suurtoetajaks on Allar Levandi juhitav internetimängude portaal Paf.

“Kuldkala” võistlus toimub Eestis 14. korda.

Võistluse info leiad siit: http://www.kuldkala.ee/

Elen-Greete Jaadla

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Viljandi Lastekaitse Klubi tunnustas vanemahariduse edendajat

Viljandi Lastekaitse Klubi rändauhinna pälvis tänavu lastevanemate kooli looja, psühholoog Merike Kuivits.

Viljandi Lastekaitse Klubi auhind rändas esmaspäeval edasi lastevanemate kooli loojale Merike Kuivitsale.

„Klubi soovis oma auhinnaga tunnustada psühholoog Merike Kuivitsa kümne aasta pikkust tööd lastevanemate koolitamisel,“ ütles Viljandi Lastekaitse Klubi liige – tugikeskuse koordinaator, Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Margit Pajo.

Lastevanemate kool tegutseb Viljandi huvikooli juures. Aastate jooksul on koos käinud 23 püsigruppi ning koolitustsükli lõpetanutele on välja antud üle 300 tunnistuse.

Esmaspäeval, 30. jaanuaril nõustamis- ja õpiabikeskuses Vasem-Parem aset leidnud tseremoonial tänasid lastekaitse klubi esindajad Margit Pajo ja Marika Poolakese Merike Kuivitsat ning soovisid talle edu ja jõudu selle tänuväärse töö jätkamisel. Auhinna andis üle eelmisel aastal esimesena taolise tunnustuse pälvinud psühholoog Ene Raudla.

Viljandi Lastekaitse Klubi logost inspireeritud kuju on rändauhind ning see antakse kord aastas tublile koolitajale, nõustajale või kursuste organiseerijale, kelle töö tulemusena on maakonna vanemaharidus sammu edasi astunud. Keraamik Raivo Koidu valmistatud inglitiibadega kuju kannab edasi mõtet, et iga laps võib olla ingellikult hea, kui teda osata õigesti kasvatada.

Rändauhinna annab Merike Kuivits aasta pärast edasi järgmisele tunnustatule, kuid mälestuseks jääb talle pisike puidust süda, mis on kaunistatud lastekaitse klubi logoga.

1988. aastal Viljandi Lastekaitse Liidu nime all loodud Viljandi Lastekaitse Klubi liidab erinevate erialade inimesi, kes tegutsevad vabatahtlikult. Praegu kuulub klubisse 15 liiget. Lastekaitse Liidu tugikeskusena tegutsev klubi lähtub eesmärgist aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Allikas: viljandimaa.ee

Kuu lõpus toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.

Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.

Vaata sündmuse Facebooki lehte!

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tähistatakse ülemaailmset lumepäeva

22. jaanuaril tähistatakse üleilmset lumepäeva “World Snow Day”, mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt algatatud projekt tähistamaks talve
ja lume olemasolu. Eestis saab lumepäevast osa võtta 13 maakonnas kokku 32 erineval terviserajal.
SA Eesti Terviserajad koostöös Eesti Suusaliiduga korraldavad sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on meelitada
loodusesse kõiki tervisesõpru ja pakkuda neile meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas Eesti Terviseradade juht Jaak
Teppan.
Rahvusvahelise lumepäeva motoks (Explore, Enjoy, Experience) on avastada midagi uut, nautida lume võlusid ja ammutada lumest indu. Lumepäeva tähistatakse kõikidel kontinentidel, kokku 39 riigis ja 225 paigas.
Erinevate terviseradade lumepäeva kava varieerub – saab kelgutada ja liugu lasta, aga ka suuskadel liigelda ning fotosid jahtida.
Nimeki lumepäeva tähistavate terviseradadest:

Harjumaa – Aegviidu, Keila, Kolgaküla, Kõrvemaa, Tallinnas Järve ja Pirita terviserajad;

Ida-Virumaa – Pähklimäe terviserada Narvas;

Järvamaa – Valgehobusemäe terviserada;

Läänemaa – Palivere terviserada;

Lääne-Virumaa – Ebavere, Mõedaku, Tamsalu, Tapa, Rakke terviserajad ja Rakveres Palermo terviserada;

Põlvamaa – Mammaste terviserada;

Pärnumaa – Raeküla-Reiu terviserada Pärnus;

Raplamaa – Kaiu terviserada;

Saaremaa – Kuressaare terviserada;

Tartumaa – Lähte terviserada, Tartumaa Tervisespordikeskus Elvas ja Tähtvere Spordipark Tartus;

Valgamaa – Karula-Lüllemäe, Tõrva ja Kääriku ning Tehvandi terviserajad;

Viljandimaa – Viljandi ja Karksi-Nuia terviserajad;

Võrumaa – Vastseliina, Haanja, Kubija ja Metsavenna talu terviserajad.

Infot konkreetsete terviseradade lumepäeva kohta saab Eesti Terviserajad koduleheküljel (http://www.terviserajad.ee/lumi/), terviseradadel kohapeal ning www.world-snow-day.com ja Eesti Terviserajad Facebooki lehekülje kaudu, kus on avatud ka lumepäeva auhinnamäng.

Maavanem Lembit Kruuse: omavalitsuste piirid täna enam suurt mõju ei avalda

Viljandi Maavanem Lembit Kruuse rõhutas täna oma kõnes Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) 20. aastapäeval Viljandi Pärimusmuusika Aidas omavalitsuste esindajatele, et sõltumata omavalitsuse suurusest ja piiride asetsemisest on täna inimeste jaoks olulised turvatunne, töökohtade olemasolu ja arenguvõimalused. “Meile kõigile on antud hulga peale vastutavale hoiule üks Eestimaa, üks Viljandimaa – ühed ja samad meie inimesed, kelle igapäevase elu- ja leivateenimise mõttes omavalitsuse piirid suurt mõju enam ei avalda.”

VOL-i esimees Ene Saar tunnustas Viljandimaa omavalitsuste maakondlikku koostööd, mida võib paljuski pidada eeskujuks teistele maakondadele.

VOL on Viljandimaa valdade ja linnade maakonna kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlik liit ja esindusorganisatsioon, mis oma tegevustes lähtub avalikest huvidest ning asutati 17. jaanuaril 1992. aastal Viljandi linnas.

Ülevaade Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevusest!

Paku kandidaate Viljandimaa Vapimärgile

Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 31. jaanuar.

Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.

Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.

Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.

Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.

Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.

Allikas: Viljandi Maavalitsus