Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Viljandi maavanem Erich Palm Jaan Tõnissoni sünnikodu mälestustahvli juures küünlaid asetamas

Täna, 22. detsembril möödus 146 aastat Eesti üheks suurimaks riigimeheks peetud Jaan Tõnissoni sünnist. Selle meenutuseks süütas Viljandi maavanem Erich Palm rahvusvärvides küünlad tema sünnikohta Viljandi valda, Tänassilma lähistele Mursi talu juurde.

Maavanema sõnul on Viljandimaalt võrsunud Jaan Tõnisson riigimees, kelle ideid ja mõtteid vajame ka tänapäeval. “Riigivanem Jaan Tõnisson oli pühendatud väga kindlale sihile: eestlastest peab kujunema rahvas, kes seisab peremehena omal jalal omal maal. Ta usuks, et me jääme püsima iseseisvana riigina ja vabana rahvana ainult siis, kui meil jätkub piisavalt sisemist jõudu sammu pidada teiste kultuurrahvastega,” nentis Palm.

“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.

Loe edasi: Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.

„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Loe edasi: Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lambad. Foto: Elina Allas
Lambad. Foto: Elina Allas

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata  ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo

Viljandis tähistatakse advendiaja algust

Laupäeval, 29. novembril algusega kell 17.00 tähistatakse Viljandis Vabaduse platsil advendiaja algust ning süüdatakse advendiküünal.

Linnarahvast tulevad tervitama ning rahulikku pühadeaega soovima Viljandi koguduste esindajad, advendiküünla süütavad Viljandi linnapea Ando Kiviberg ja Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus. Pühademeeleolu loovad tantsukavaga S-Stuudio tantsijad ning kohvik Fellin kosutab külalisi oma terrassil sooja glögijoogiga.

Pidulikule küünla süütamisele Vabaduse väljakul järgneb kell 17.30 traditsiooniline kontsert Jaani kirikus, kus esinevad Viljandi
Muusikakooli õpilased, Viljandi Pauluse koguduse segakoor, Viljandimaa Slaavi Kultuuri Ühingu ansambel “Vesna” ning organist Anton Medevedev.

Allikas: Sakala Keskus

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Osaluskohvik2013_2Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.Osaluskohvik2013_3

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

  • Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
  • Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
  • Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
  • Kas kool saab olla huvitav?
  • Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
  • Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
  • Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus  2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Tühjus. Foto: Kris Süld
Tühjus. Foto: Kris Süld

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“  ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Seminaril osalenud. Foto: erakogu
Seminaril osalenud. Foto: erakogu

Täna, 24. novembril peeti Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminari “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu kogunesid riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajad, omavalitsuste inimesed, ettevõtjad ning valdkonnast huvitatud kodanikud.

Viljandi maavanem Erich Palm ütles seminari avasõnavõtus, et turvalisusega tegelemine peab olema kindlasti järjepidev tegevus, mitte projekt kuna turvalisus peab toimima enne projekti, projekti ajal ja ka pärast seda. “Et ei juhtuks nii, et kui patareid otsa saavad, saab otsa ka projekt. Soovin, et kõik märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub ning annaksid oma tähelepanekutest teada, mis ongi meie ühine kohustus.”

Palmi sõnul on turvalisuseni jõudmiseks kolm olulist sammu. “Esiteks teadvustada, millised on riskid, teiseks võtta vastutus iseenda eest ning kolmandaks võtta vastutus teiste eest.”

Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre mõtestas lahti turvalisemate kogukondade toimimise ning selgitas, millest turvalisuse tunne alguse saab. “Igasugune turvalisus algab heakorrast, sellest kas ümbrus on puhas ja valge. Kohalikud omavalitsused saavad turvalisust tõhustada ruumilist planeeringut arvestades ning turvalisus on samuti peremehelik hoiak kogu ümbruses toimuva suhtes.”

Veldre tõi näiteid, kuidas kaasaegne tehnika loob võimalusi nii turvalisuse tagamiseks kui ka kurikaeltele näpunäidete andmisel. “Üleilmastumisega seoses on meidki tabanud nn rändav kuritegevus, sest koos heaga liigub koos ka halb.”  Loe edasi: Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Mait Allas esinemas konverentsil
Mait Allas esinemas konverentsil

Jaan Lukas

Viljandimaal Heimtali põhikoolis toimunud II mõisakonverentsil kõneldi mõisakultuuri  ja kasvatuse erinevatest tahkudest ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. Ettekannetega esinesid nii kooliõpetajad, õpilased ning tunnustatud spetsialistid erinevatest elualadelt. Aasta tagasi peeti konverents teemal „Kultuurikontaktidest pärandimaastikul“.

Heimtali kandis elav tunnustaud tekstiilikunstnik Anu Raud arutles mõisakonverentsil teemal “Kes või mis on mind kasvatanud” ja viis jutu oma  juurte juurde. Ennekõike väljendas ta oma ettekandes rõõmu oma emalt ja isalt saadud juhiste ja ühiselt veedetud aja eest. Raud toonitas ka Kihnu inimeste ja nende kultuuipärandi märkimisväärset mõju oma töisele tegevusele ja tõekspidamistele. “Elul on vaja end lasta õpetada “elusõlmede lahti arutamist,” toonitas Anu Raud.

Aristokraatlik väärtuskasvatus

Mõisakonverentsi korraldaja Heimtali mõisa ajaloo uurija Imbi-Sirje Torm esines ettekandega “Pilguheit aadlilaste väärtuskasvatusse von Siversite perekonna näitel”.

Loe edasi: Heimtali mõisakonverentsil vaagiti väärtuskasvatust mitmest vaatevinklist

Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.
Tarmo Kohv, Künter Pedosk ja Erich Palm.

Täna kohtusid Viljandi maavalitsuses vastse maavanema Erich Palmiga Politsei Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv ning Viljandi politseijaoskonna värske juht Künter Pedosk, et ühiselt arutada piirkonna turvalisusega seonduvaid päevakajalisi teemasid ja valdkondi.

Prefekt Tarmo Kohv tutvustas 1. oktoobrist tööle hakanud politsei uue struktuuri eesmärke ning tõi näiteid maakondliku tasandi tugevnemise kohta. “Praegu süsteemis toimuvad muutused võimaldavad inimeste jaoks menetlusprotsessi mugavamaks muuta. Turvalisus ei võrdu politsei, vaid on politsei ja kogukonna koostöö. Ennetustegevus on ikkagi peamine võimalus kuritegevust ohjeldada. Enamasti nähakse omavalitsustes läbi sotsiaaltöö või haridusasutuse probleemkohti esimesena ning ka esimesed ennetustöö võimalused on seal. Samas soovin julgustada ja valehäbi tundmata kahtluse korral politseiga suhelda. Midagi ei pea viltu olema, et meiega suhelda,” rääkis Kohv. Loe edasi: Lõuna Eesti prefekt Tarmo Kohv: turvalisus on politsei ja kogukonna omavaheline koostoimimine

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 21. novembrist kuni 30. novembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va sümboolse tasu eest õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 20 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui maakonna erinevates valdades.

Ühisnädala Viljandimaa peakorraldaja Jaanika Toome sõnul sobivad sündmused olenevalt toimumise päevast või kellaajast nii kooliõpilastele-õpetajatele, peredele, lastega kodus olevatele vanematele kui ka eakatele. “Valikuid ja võimalusi leida endale sobilik tegevus on seekord eriti suur. Erinevate õpitubade ja abistamise mõte on saada juurde oskusi ja leida läbi põnevate tegevuste uusi sõpru. Üheskoos tegutsemisest sündiv rõõm on jagatud rõõm.”

Loe edasi: Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad taas külla

Sakala Keskuses avatakse Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“

Laanemaa-puuEsmaspäeval, 17. novembril kell 17.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“.

Käesolev näitus on retrospektiivne. Eksponeeritakse 1960.-1980. aastatel loodud graafilisi töid, mis on peamiselt filigraanses ofordi ja kuivnõela tehnikas. Realistlikud linnavaated kõrvuti igavikuliste teemadega toovad vaataja üheaegselt nii maa peale kui tõstavad kõrgele taevasse. Seda polaarsust saab vaataja ise kogeda.

Tõnis Laanemaa (sündinud 1937.a Tartus) omandas kunstihariduse Tartu kunstikoolis maali erialal ning 1961-1966 ERKI-s graafika erialal. Laanemaa lõi kaasa 1960. aastatel eesti avangardses kunstirühmituses ANK´64. Hoolimata auväärsest east lõõmab Laanemaa loome edasi ka praegu, esikohal on abstraktsiooni ja aktimaali omanäoline sulam. Just KIRG oma loome vastu näib kunstnikku kõige enam inspireerivat.

Näitus jääb Sakala Keskuses avatuks 12. detsembrini 2014

Viljandimaa tahab turvalisemat elukeskkonda

Viljandimaa otsib ühises koostöös uusi ideid ja võimalusi luua turvalisemat elukeskkonda

Esmaspäeval, 24. novembril toimub Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminar “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu oodatakse maakonna ettevõtjaid, riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajaid, omavalitsuste inimesi ning valdkonnast huvitatud kodanikke.

Vajadus turvalisuse teema täpsemalt lahti arutada tekkis omavalitsuste ja Viljandimaa inimeste ühisest vajadusest paremini mõista, kuidas jagunevad riigi, omavalitsuse ning vabatahtlike ühenduste vahel turvalisuse tagamise kohustused ja võimalused.

Seminari esimene pool keskendub riigi ja kogukonna omavaheliste suhete analüüsiks ning teises pooles keskendutakse omavalitsuse ja kogukonna vaheliste ootuste kindlakstegemisele.

Seminaril osalemine on vaba, vajalik on eelnev registreerumine siin, samas asub täpne päevakava.

Seminaril saavad sõna riigi siseturvalisusega tegelevad inimesed Siseministeeriumist, maakonna Politsei- ja Päästeameti juhid kui ka omavalitsuste ning kodanikeühenduste esindajad. Lõuna prefektuuri Viljandimaa politseijaoskonna juht Künter Pedosk ning Päästeameti Lõuna päästekeskuse Viljandi juht Jüri Soovik räägivad Viljandimaa olukorrast. Viljandimaa seisu võrdleb Eesti üldise olukorraga ning valdkonna tulevikuvõimalusi avab Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre. MTÜ Naabrivalve eestvedaja Marek Väljar ning liikumise Kodukant tegevjuht Anneli Kana räägivad tavainimeste valmisolekust turvalisse elukeskkonda panustada.

Viljandimaa turvalisuse seminari korraldavad Viljandimaa Arenduskeskus ning Viljandi vald.

Kuningliku Norra uus suursaadik Eestis Dagfinn Sørli külastas esmakordselt Viljandimaad

Norra suursaadik Dagfinn Sørli Kõpu mõisa kohtumisel.
Norra suursaadik Dagfinn Sørli Kõpu mõisa kohtumisel.

Täna, 6. novembril külastasid Viljandimaa Suure-Kõpu mõisa Kuningliku Norra suursaatkonna esindajad eesotsas septembris Eestis tööd alustanud suursaadik hr Dagfinn Sørliga. Teda saatis külastusel Viljandi maavanem Erich Palm. Suursaatkonna kahepäevane visiit algas eile, kui tutvuti Eesti Pärimusmuusika keskusega Viljandis ning käidi Viljandi vallas Norra investeeringuga seonduvas firmas Bestra Engineering.

Saatkonna delegatsiooni teise päeva huvi oli eelkõige tutvuda Norra riigi finantsmehhanismide poolt rahastatavate objektidega maakonnas. Viljandi maavanem Erich Palm avaldas usku, et hea koostöö Norraga jätkub mitmetel elualadel. ” Kindlasti kuulub meie lugupidamine norrakatele mõisakoolidesse panustamise pärast, sest oleme nende toel saanud päästa märkimisväärsel hulgal Eestile olulisi kultuuriobjekte.”

Euroopa Majanduspiirkonna lepingul täitub käesoleval aastal 20 aastat. Viimased 10 aastat on see leping olnud raamiks ka EMP ja Norra toetustele – Norra, Islandi ja Liechtensteini rahastatud fondile, mille eesmärgiks on sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamine Euroopas. Eestis on rahastust on saanud projektid mitmetes eri sektorites, sealhulgas keskkonnasõbralikuks innovatsiooniks, laste ja noorte heaoluks ning kodanikuühiskonna arenguks.

 

Viljandis tähistatakse pühapäeval isadepäeva

Piip ja Tuut.
Piip ja Tuut.

Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus:  eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.

Maris Aarna

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.
Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.
Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Pauluse Kirikus on rahupalvus

Täna kell 17.00 on Viljandi Pauluse kirikus rahupalvus, kuhu oodatakse kõiki, keda on puudutanud Viljandi koolitulistamine. Alates tänasest kuni pühapäevani on Viljandi Jaani kirik avatud kell 12.00-20.00 ja Viljandi Pauluse kirik kell 10.00-15.00.

Esmaspäeval Viljandis aset leidnud koolitulistamine on šokeerinud kõiki Eestimaa elanikke. Paljudes peredes on hirmu, rahutust ja ebakindlust. Kriisist väljumine ja normaalse elurütmi taastumine võtab aega. Olulisem kui juhtunus süüdlaste otsimine on leida võimalusi üksteise märkamiseks, hoolimiseks ning julguse ja lootuse jagamiseks.

Traagilistel päevadel avavad Viljandi kogudused pühakodade uksed, et soovijad võiksid tulla mõtisklema, palvetama ja hingerahu leidma. Kirikus võib eestpalve, lootuse ja armastuse märgiks süüdata palve- või mälestusküünla ja viibida mõne aja vaikuses. Soovi korral võib kõnelda vaimuliku või koguduse töötegijaga.

Kolmapäevasele rahupalvusele oodatakse kõiki, kes tahavad endas uuendada hingerahu ja lootust ning palvetada rahu pärast Viljandi kodudes, koolides ja linnas. Palvetatakse hukkunu ja tema perekonna, Paala kooli õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ning kõigi eest, keda aset leidnud vägivald on isiklikult puudutanud. Palvusel teenivad praost Marko Tiitus, Viljandi koguduste vaimulikud, Anton Medvedjev orelil ja Marko Mägi saksofonil. Kirik on avatud vaikseks palveks ja küünalde süütamiseks.

Rasketel aegadel võime õppida ühtehoidmist ning kogeda, et inimelu on habras ja haavatav, kuid armastus, mida võime oma elu jooksul kogeda ja vastu võtta, ei hävi ilmaski. Ka kõige sügavamas pimeduses põlevad lootuse küünlad.

Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Siseministeerium avas maavalitsuste kaudu siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, mis annab võimaluse vabatahtlikele organisatsioonidele riigieelarvest toetust küsida. Toetuse andmise eesmärk on valdkonnapõhiste vabatahtlike koostöö edendamine ja turvalisuse kasv maakondades. Näiteks võivad toetuse taotlejateks olla nii abipolitseinikke kui vabatahtlikke päästjaid ühendavad mittetulundusühendused ja ka naabrivalve tegevust edendavad mittetulundusühendused. Samuti saab toetusprogrammist abi küsida vabatahtlikku päästekomandot pidav kohalik omavalitsus, kui on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Päästeametiga.

Toetuse abiga saab katta maakonna vabatahtlike tegevuse edendamiseks tehtavaid erinevaid kulusid. Selleks võivad olla uuringud, analüüsid, strateegiad ja tegevuskavade koostamised ning uuendamised, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatav inventar ning töövahendite ja olmetingimuste parandamine.

Loe edasi: Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

p6hja-viljandimaa_vanadel_fotodelReedel, 26. septembril kell 15 esitleb Viljandi Muuseum näitusemajas oma toimetiste neljandat osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“. Tegemist on muuseumi kuueteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Esitletav raamat tutvustab ajaloolise Põhja-Viljandimaa Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Põltsamaa kihelkonda Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste vahendusel. Raamatusse valitud neljasadat fotot täiendavad pildiallkirjad ja kihelkondi iseloomustavad tekstid, mis on esitatud ka inglise keeles. 248-leheküljelisele raamatule on lisatud Põhja-Viljandimaa suuremõõtmeline kaart väljavõttena 1935. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkonna välja antud kaardilt.

Raamatus sisalduvad fotod on pärit Viljandi Muuseumi, Põltsamaa Muuseumi, Eesti Piimandusmuuseumi, Võhma Muuseumi ja Heliloojate Kappide Majamuuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Astrid Dreving, Herki Helves, Tiina Jürgen, Hovard Nurme, Valdur Uus, Heino Vares, René Viljat, Tarvo Siilaberg.

Raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu ning teiseks koostajaks on muuseumi fotokogu kuraator Tiina Parre. Fotode trükiettevalmistuse tegi ning trükise kujundas ja küljendas muuseumi tehnikaspetsialist Herki Helves. Keeletoimetaja töö tegi Maarja Möldre ja tekstid tõlkis inglise keelde Ann Kuslap.
Loe edasi: Viljandi Muuseumi toimetiste IV osa „Põhja-Viljandimaa vanadel fotodel“ esitlus

Meeste tervisepäev näitab suunda parema elustiili poole

Pühapäeval, 21.septembril oodatakse kõiki Viljandimaa mehi vanuses 20-40 aastat Viljandi Spordihoonesse, kus saab teoks suur meeste tervisepäev.

Tervisepäeval keskendutakse mehe elustiili- ja terviseseisundi hindamisele ning nõustamise käigus ärgitatakse mehi enda hüvanguks paremaid valikuid tegema.

Terviseteemadel tuleb meestega rääkima tuntud personaaltreener ning spordiklubi Sparta peatreener Argo Ader ning tervisenäitajaid mõõdab Õdede Liit.

Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialisti Kärt Russaku sõnul keskendub elustiiliralli mehe tervikliku arusaamise kujundamisele tervislikust elustiilist ning vastutustundlikust käitumisest iseenda suhtes. “Liiga palju on veel meie seas neid mehi, kes piltlikult öeldes mõistliku sõitmise asemel elust läbi rallivad. Paljudel on valmisolek enda sõidustiili muuta, kuid teadlikke samme selles suunas veel astutud ei ole. Ootame siiski pühapäeval nii rallimehi, kui ka aeglasemaid kulgejaid,” naljatas Russak.

Russak usub, et Viljandimaal on piisavalt mehi, kellele tema tervis korda läheb või kes soovib enda tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada. “Pühapäeval on kõikidel kell 12 kuni 15 see heas seltskonnas ning priilt võimalik”, ärgitas Russak selle võimalusega kaasa tulema.

Sündmus saab teoks üle-Eestilise puu-ja köögiviljade tarbimise kampaania “Mees peab olema viljakas” raames. Kampaania eesmärgiks on suurendada teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada ning lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge tervislikuma elustiili valikuks.

Maaelu Edendamise Sihtasutus kolis Viljandisse

Täna avas Viljandis ametlikult oma uksed Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Sellega lõppes sihtasutuse kaks aastat ette valmistatud kolimine Tallinnast Viljandisse.

“Ettevalmistused sihtasutuse kolimiseks Tallinnast Viljandisse algasid üle kahe aasta tagasi. Tänaseks on rekonstrueeritud ajalooline hoone, mis kaunistab Viljandi linnapilti. Pealinnast välja kolimine tõi meid kindlasti maainimesele lähemale,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg.

Viljandis tegutseb sihtasutus aadressil Oru 21, mis selleks tarbeks rekonstrueeriti. Hoone rekonstrueeris AS Pärlin. MES nõukogu otsustas võlakohustuste tagamise, laenude ja toetuste andmisega tegeleva sihtasutuse kolida Tallinnast Viljandisse kaks aastat tagasi.

Laupäeval 20. septembril kell 11-14 toimub MESi uues majas lahtiste uste päev, kus saab tutvuda rekonstrueeritud maja ja sihtasutuse tegevusega.

Käivitus meestele suunatud kampaania “Mees peab olema viljakas”

image001Eile, 15. septembril algas ja 5. oktoobril lõppeb üle-eestiline puu- ja köögiviljade kampaania “Mees peab olema viljakas”. Kampaania keskendub meestele vanuses 20-40 aastat. Viljandi maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist Kärt Russaku selgitusel soovitakse selle kampaania käigus suurendada meeste teadmist, kuidas puu- ja köögiviljade söömine (minimaalselt 5 portsjonit päevas) aitab tervist hoida või parandada. “Soovime lihtsustada sihtrühmal soovituse täitmist, pakkudes inspiratsiooni ja tuge ning sihtrühma sellel perioodil aktiivselt kaasata.”

Tervisespetsialisti sõnul on lühidalt puu- ja köögiviljade söömise kasu tervisele järgmine:

  • Aitavad hoida või saavutada normaalset kehakaalu
  • Neis leiduvad ained aitavad ennetada haigusi (vähid, südame-veresoonkonna haigused jne)
  • Aitavad kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele
  • Aitavad vererõhku kontrolli all hoida
  • Aitavad hoida vere kolesteroolitaset kontrolli all

Soovitus on süüa minimaalselt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas. 1 portsjon = 100 g ehk umbes üks peotäis. Köögiviljade hulka loetakse ka külmutatud, konserveeritud, kuivatatud kujul viljad, isegi mahl (teatud piirangutega). Russak juhib tähelepanu sõnale “minimaalselt”, väidetavalt pole selle mõiste sisulisele tähendusele eelnevalt kommunikatsioonis piisavalt keskendutud. Soovitav kogus on seotud kehakaaluga, seega meestele on kindlasti soovitatav süüa isegi rohkem kui 5 portsjonit päevas.

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014 raames.

Viljandi maavalitsuse tervisetuba korraldab puu- ja köögivilja kampaania raames mitmeid erinevaid kõikidele maakonna igas vanuses ja -soost inimestele, mille kohta leiab lisainfot Tervisetoa koduleheküljelt või FB lehelt!

Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

7. oktoobril toimub Suure Kõpu mõisas Viljandi maakonna taastuvenergia seminar. Pärastlõunal toimuvale seminarile on oodatud kohalike omavalitsuste- ja korteriühistute esindajate kõrval nii ettevõtjad kui ka kõik eraisikud, kes ühel või teisel viisil oma halduses olevatele hoonetele säästvamaid energialahendusi otsivad.

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase sõnul saavad osavõtjatele tasuta seminaril esinejate näol kokku Eesti parim energiasäästu-alane kompetents ühelt poolt ning energia kasutajate praktika teiselt poolt. “Me kõik sõltume energiast vähesemal või rohkemal määral. Põhjamaana teame, et suurima osa meie kõikvõimalikest kuludest moodustavad hoonete soojana hoidmise kulud. Seda nii kodude, koolimajade, tootmishoone kui kortermajade puhul. Kõige suurema osakaaluga ühishuvi on meil seega rakendada kõikvõimalikke abinõusid, suutmaks nii täna kui tulevikus vajaliku soojuse eest tasuda. See tähendab aga tarku energiasäästulahendusi ning – investeeringud.” selgitas Kase. “Kõikide nende teemade üle saame seminaril arutada ning asjatundjate käest küsimustele vastuseid. Kui meil õnnestub taastuvenergia- ning energiasäästu valdkondadesse paigutamiseks Euroopa Liidult toetust saada, siis on raha otstarbekaks kasutamiseks vaja kindlasti valmis olla.”

Osalemine seminaril tasuta. Osalemiseks registreerimine!

Loe edasi: Taastuvenergia seminar Viljandimaal toob fookusesse säästvad energialahendused

Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Liikluskomisjon11.09.2014Täna kogunes Maanteeameti initsiatiivil Viljandi maavalitsuses maakonna liikluskomisjon, et koos analüüsida Maanteeameti lääne regiooni liiklusohtlike kohtade likvideerimise kava 2015+ .

Jaak Saard, Maanteameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja rääkis, milliste põhimõtete alusel riigimaanteede liiklusohtlike kohtade raha kasutama hakatakse ning milline osa sellest jaguneb maakonna liikluskomisjoni otsuse alusel. “Suurimad liiklusohtlikud riskid on seotud puuduliku maanteevalgustusega, teeületuskohtadega, ohutussaarte ja bussipeatuste laienditega ning seda eriti koolide ümbruses. Vajadus on osade ristmike ja teeosade ümberehituseks, liiklusruumide eraldamiseks liiklejagruppidele (kergliiklusteed) ja muudeks liikluse rahustamise abinõudeks (kiirustablood, -kaamerad).”

Jaak Saardi sõnul on lähikuude jooksul kavas paigaldada kiirustabloo Pärnu poolt Viljandi tulles enne Kõput, mille lähedusse jääb kool ja ülekäigurada. Loe edasi: Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada