Täna, 22. detsembril möödus 146 aastat Eesti üheks suurimaks riigimeheks peetud Jaan Tõnissoni sünnist. Selle meenutuseks süütas Viljandi maavanem Erich Palm rahvusvärvides küünlad tema sünnikohta Viljandi valda, Tänassilma lähistele Mursi talu juurde.
Maavanema sõnul on Viljandimaalt võrsunud Jaan Tõnisson riigimees, kelle ideid ja mõtteid vajame ka tänapäeval. “Riigivanem Jaan Tõnisson oli pühendatud väga kindlale sihile: eestlastest peab kujunema rahvas, kes seisab peremehena omal jalal omal maal. Ta usuks, et me jääme püsima iseseisvana riigina ja vabana rahvana ainult siis, kui meil jätkub piisavalt sisemist jõudu sammu pidada teiste kultuurrahvastega,” nentis Palm.
“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.
“Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Jaan Tõnisson Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust, liitudes siin peagi rahvuslikus liikumises olulist rolli mängiva Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Peagi valiti ta seltsi esimeheks. Selles ametis tutvus J.Tõnisson lähemalt rahvusliku liikumise tollase juhi Villem Reimanniga, kelle kompromissitu aatelisus nooruki arengut tugevalt mõjutas.
Eestis oli pealetungil tsaristlik venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid suleti, maad kippus võtma lootusetus. Sel perioodil äratas Eesti üliõpilaste ja Jaan Tõnissoni usk eesti rahvuse tulevikku ning valmisolek selle heaks midagi ära teha laialdast tähelepanu. 1893. aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe “Postimees” toimetaja.
Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn Tartu renessansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896. aastal ostis Jaan Tõnisson koos sõpradega võitlevale rahvuslusele ajalehe “Postimees”, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. Aadete edendamise kõrval taotles Jaan Tõnisson ka eestlaste majanduselu edendamist, pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused.” Vaata veel!
Jaan Tõnissoni poliitiline tegevus:
1905-1917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht
1906-1907 I Vene Riigiduuma (Liivimaa talupoegade saadik, autonomistide rühm)
1915-1917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees
1917-1919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht
1917-1919 Maanõukogu (Maapäeva) saadik
1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni juht
1918-1919 Ajutise Valitsuse portfellita minister, ministrina Eesti esindaja välismaal
1919-1932 Eesti Rahvaerakonna juht
1919-1920 Asutava Kogu liige
18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister
30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister
1920-1937 I-V Riigikogu liige
1923-1925 II Riigikogu esimees
9. detsembrist 1927 4. detsembrini 1928 riigivanem
1931-1932 välisminister
1932-1933 V Riigikogu esimees
1932-1935 Rahvusliku Keskerakonna juht
18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem
1938-1940 Riigivolikogu liige