Jaan Lukas
Viljandimaal Heimtali põhikoolis toimunud II mõisakonverentsil kõneldi mõisakultuuri ja kasvatuse erinevatest tahkudest ning nende mõjust tänapäeva ühiskonnale. Ettekannetega esinesid nii kooliõpetajad, õpilased ning tunnustatud spetsialistid erinevatest elualadelt. Aasta tagasi peeti konverents teemal „Kultuurikontaktidest pärandimaastikul“.
Heimtali kandis elav tunnustaud tekstiilikunstnik Anu Raud arutles mõisakonverentsil teemal “Kes või mis on mind kasvatanud” ja viis jutu oma juurte juurde. Ennekõike väljendas ta oma ettekandes rõõmu oma emalt ja isalt saadud juhiste ja ühiselt veedetud aja eest. Raud toonitas ka Kihnu inimeste ja nende kultuuipärandi märkimisväärset mõju oma töisele tegevusele ja tõekspidamistele. “Elul on vaja end lasta õpetada “elusõlmede lahti arutamist,” toonitas Anu Raud.
Aristokraatlik väärtuskasvatus
Mõisakonverentsi korraldaja Heimtali mõisa ajaloo uurija Imbi-Sirje Torm esines ettekandega “Pilguheit aadlilaste väärtuskasvatusse von Siversite perekonna näitel”.
Õpetaja Torm selgitas, et tänapäeva õpilastel on kasvatajaid-mõjutajaid märksa rohkem kui sada aastat tagasi. “Nii pole nad harjunud ranguste ja piirangutega, sageli jääb puudu viisakusest ja hoolivusest. Peame oluliseks mõisnike pärandit, mõisakooli ajalugu kui väga head õpikeskkonda õpilaste kasvatamisel headeks ja väärikateks kodanikeks, ” rõhutas ta.
“Imbi-Sirje Tormi ettekanne oli väga sisutihe, rohkete näidete ja olulise sõnumiga von Siversitest, kelle kasvatuse põhialuseks olid humanistlikud väärtused, milles olulisel kohal oli väärikus – kõigi moraalsete omaduste kogum. Hinnati loodust kui väärtust hingeelu rikastaja ja tasakaalustajana, samuti etiketi tundmist, mis oli seotud käitumise välise külje, sisemise moraali ja hingeelu peegeldaja, ” kiitis kolleegi Heimtali kooli saksa keele õpetaja ja õppealajuhataja Urve Mukk
Kõneles mõisagiid
“Konverentsil oli kõnepuldis ka kooliõpilane Mait Allas, kes on põhjalike teadmistega mõisagiid ning tegelenud alates viiendast klassist uurimistöödega õpetaja Tormi juhendamisel ja saavutanud mitmel korral üleriigilist tunnustust. See kõik on teda motiveerinud edasi uurima. Allase ettekande teemaks oli “Looduskekkond ja mõisahäärber, inspiratsiooniallikas loovusele”.
“Lisaks kodus õpetatud väärtustele on Mait mõisakoolis saanud kinnitust isikuomadustele nagu kohuse-ja vasutustunne, lugupidamine kaasinimeste vastu, suhtlemioskus, töökus ning viisakus. Ta tegi ettepaneku nimetada õpilaste meeliskogunemiskoht klaasverenda “viisakuse toaks”, mis tuleneb tema tähelepanekust kaasaõpilaste käitumistavade kohta, ” rääkis Urve Mukk. “Mait on koostanud töö ka Heimtali mõisakooli spordihoonest, ning ta paistab ka ise silma erinevatel spordialadel ja eriti tugev on ta sulgpallis, kus sai just äsja Viljandimaal meeste ükisikmängus meistriks. Samuti on ta teinud kaasa mõisateemalistes näitemängudes, ” lausus Urve Mukk, üks konverentsikorraldajatest.
Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme puudutas sügavalt kuulajaid teemal ” Aja vaimu jõud ja ajatuse vägi kasvatusele mõeldes”, ERKAS-i juhatuse liige Reljo Saarepera tutvustas “Baltisaksa kultuuri mõju kohalikule kasvatusele ja tavadele. “Osaliste tagaside konverentsi lõpu vestlusringis oli väga postiive ja innustas alustama kolmada mõiskonverentsi ettevalmistusega. Julgeme arvata, et sarnast sisukat mõisaajast tänapäeva kantud väärtusteemalisi konverentse pole seni mõisakoolides peetud, ” ütles Urve Mukk.