Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Õisu mõis. Allikas: Õisu mõisa Facebooki lehekülg

Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet korraldavad koostöös neljapäeval, 8. mail kell 10 Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Väärikate uued võimalused”. Konverentsil käsitletakse ajalooliste väärikate hoonete säilitamist, hooldamist ning arutatakse, kas või kuidas neid uuele eluringile aidata.

Neljapäeval Õisu mõisas algava konverentsi esimese ettekande peab Eesti Kunstiakadeemia kunstiajaloolane Oliver Orro, kes räägib teemal “Ajalooline arhitektuur tarbimise ajastul ehk mõned mõtted taaskasutamisest ära kasutamiseni”. Seejärel räägib muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk sakraalhoonete interjöörist. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Unistuste Õisu”.

Loe edasi: Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Rahvatantsupäev osutus korraldajatele oodatust populaarsemaks

Noored rahvatantsijad kogunevad 25. aprillil Viljandi spordihoonesse. Kuna tantsupäeval osaleda soovijate hulk ületas märgatavalt korraldajate ootusi, otsustati algselt Hallistesse plaanitud Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäev kolida ümber Viljandi spordihoonesse, kus on ruumi rohkem.

Viljandimaa koolinoorte rahvatantsupäevale on end kirja pannud 29 rühma, tantsivad lapsed 1.–6. klassini. Kokku astub tantsupäeval üles 432 last.

Kontsert algab kell 12 ja kestab umbes tund aega. Kell 13 ootab aga tantsulapsi üllatus.

Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud seda vaatama. Teadlikult valisid korraldajad kontserdi ajaks lõunatunni, et ka tööl käivad inimesed soovi korral kontserdist osa saaksid.

Rahvatantsupäeva peakorraldajaks on Halliste põhikool. Sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maavalitsus, Viljandi linnavalitsus ja Rahvakultuuri Keskus.

Kati Grauberg-Longhurst

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Halliste rahvamaja on saanud uueks

Laine Pedaja võib rõõmustada kraanist voolava vee üle.
Foto: Elmo Riig, Sakala.

Halliste rahvamaja juhataja Laine Pedaja (fotol) aastatepikkune vaev on vilja kandnud: projektiraha abiga on lagunema kippunud hoone saanud uueks. Jõuludest alates on seal ka kraanivesi, mida oli oodatud aastakümneid.

«Vee ja kanalisatsiooni saamine oli mulle ja koristajale tõeline rõõm,» ütles Laine Pedaja. «Praegu, kui lumehanged on räästani, oleks 200-300 meetri kauguselt kelguga vett vedada ikka päris ränk töö.»

Nüüd, kui majas on ka dušinurgad, saab hakata seal laagreid korraldama.

Eelmine aasta oli rahvamajale uus algus. «Jaanipäevaks saime projektirahaga uue katuse,» kõneles juhataja. «Kui seda poleks sündinud, oleks vana katus tänavuse lumega arvatavasti kokku kukkunud.»

Katusevahetuseks sai Halliste elu arengu selts Leader-programmist projektitoetust 22 369 eurot (350 000 krooni) ning vee ja kanalisatsiooni majja toomiseks põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt 29 271 eurot (458 000 krooni). Laine Pedaja kirjutas projektid valmis ja viis nad ka ellu. Mõlemal juhul tasus vald kümneprotsendilise omaosaluse. Ehitustööd tegi aktsiaselts Pärlin.

Juba paar aastat varem oli saalis tehtud projektirahaga põhjalik remont ja vahetati ka maja aknad. Nüüd on saal väga ilusate rahvuslike mustritega dekoreeritud.

Hoone tulevikust kõneldes ütles juhataja, et nüüd on jäänud korda teha veel fassaad ja  väikesed kõrvalruumid. «Helesinine unistus on teha maja taha õhtusteks kontsertideks terrass, kus päike hästi peale paistaks.»

Autor: Egon Valdaru, Sakala

Viljandimaa jahimehed ehitasid loodusmaja

Halliste jahimehed said vallalt rendile maja ja asusid seda renoveerima. Hiljuti lõppes uuenduskuuri esimene järk, milleks saadi tuge nii Leader-programmist kui panustati ise.

 Igal jahimehel oli kohustus töötada kaks päeva, aga tegelikult oldi rakkes märksa pikemalt.  Nad võtsid maha vana katuse ja maja voodri, värvisid seinalauad, paigaldasid tuulekastid ning tegid kööki lauad ja pingid.

Eesti-aegset maja taastades eemaldati toaseintelt vana krohv ja krohvimatid, et uhked palkseinad jälle nähtavale tuua. E.R.O Ehituse töömehed panid uue katuse, puitaknad ja -uksed, parandasid ahju ning paigaldasid elektrijuhtmestiku. Samuti ehitati maja ette katusealune veranda.

Eesti riik ehitas kõnealuse maja Vabadussõjast osavõtnule 1935. aastal ja seda teatakse seniajani kui Soldati maja. Saatuse keerdkäikudes jäi Tilla külas asuv koht omanikuta ning vald võttis selle enda hoolde. Küttidele koduks ehk tasuta rendile anti see Halliste jahimeeste seltsi juhatuse esimehe Tõnu Tuki sõnutsi viis aastat tagasi. Tukk meenutas, et koht oli siis räämas ja võssa kasvanud.

 Järgmise projektiga soovitakse rajada teisele korrusele viiv trepp ning soojustada tühi katusealune, et seal saaks magada. Lagunenud aida-lauda asemele on kavas ehitada maakividest ja vanadest palkidest saun ning seminariruum. Loodusmajas saavad ööbida nii välismaalt kui ümbruskonnast tulnud jahimehed. Samuti on kavas lastele ja noortele looduslaagreid korraldada. Sel eesmärgil mõlgub mõttes teha matkarada, kus saaks taimi, linde ja loomi tutvustada.

Allikas ajaleht Sakala

Üle Halliste jõe viib uus jalakäijate sild

Oktoobris sai valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe, kirjutab ajaleht Lõuna-Mulgimaa.

Indu jalakäijate sild asub kavandataval Halliste kiriku ja Abja mõisa vahelisel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega.

Sild valmis Halliste vallas koostatud turismiprojekti esimese osana. Lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua ümbruskonna unustusse vajunud vaatamisväärsused.

Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus kavas parandada Hallistest Indu silla juurde viivat teed, samuti paigaldada infotahvlid matkaraja piirkonnas olevate häärberite ja Pornuse mõisa tutvustuseks.

Järgmise sammuna paigaldatakse viidad ja infotahvlid Halliste valla kõigisse küladesse. Materjali kogumine ja infotahvlite kujundamine juba käib.