Valgamaa

Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

13.-17. septembrini toimuvad Valga, Tõrva ja Otepää piirkonnas Valgamaa seenepäevad. Huvilistel on võimalik osaleda mükoloogide poolt juhendatavail seeneretkedel, kuulata loenguid, külastada seenenäitusi, meisterdada seentest paberit ja värvida lõnga, osaleda joonistusvõistlusel, seente makropildistamise koolitusel ning hoidiste väljapanekul.

Kõik üritused, v.a. seenenäitus Valga muuseumis, on tasuta.

Valgamaa seenepäevade kava

VALGA

Teisipäev, 13.09

10.00-17.00 Seente pildistamise koolitusretk õpilastele Valgamaal – Urmas Tartes (bioloog, loodusfotograaf).

Kolmapäev, 14.09

13.00- 18.00 Valga Avatud Noortekeskuse (ANK) õuel (halva ilma korral sees) seentega lõngavärvimise programm (Helle Väärsi Lääne-Virumaalt).

Osalejate arv on piiratud. Huvilistel palume registreeruda Merike.tsimmer@arenguagentuur.ee, 7679803, 53408756.

13.00-15.00 Valga Muuseumis loodushariduslikud programmid lastele „Seened – mitte ainult söögiks“ Tiina Rintal (RMK Sagadi Metsakeskuse Looduskool).

15.30-16.30 Valga Muuseumis programm kõigile soovijaile „Seened – mitte ainult söögiks“ (Tiina Reintal, Sagadi Looduskool). Loe edasi: Valgamaa ootab järgmisel nädalal seenepäevadele

Kuidas tapeti tamm…

Üheksa aastat tagasi kirjutas Roheline Värav, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel hävitatakse meie üks sümboleid – Pühajärve sõjatamm. Keskkonnaminister Heiki Kranichi juhitav keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu eraldas 2001.aastal vastuhäälteta Pühajärve Puhkekodule taotletud 1,2 miljonit krooni, mille firma kavatses kulutada Pühajärve ümbruse, mõisapargi ja sõjatammiku maastiku korrastamiseks.

“Kogu paarikümnel hektaril paikneva pargi taastamiseks ja korrastustöödeks jäi väikesel ettevõttel raha väheseks, seetõttu otsustasimegi abi taotleda,” lausus Pühajärve Puhkekodu suuromanik Tiit Vähi. “Esimesel korral meie taotlusele isegi ei vastatud, kuid teisel korral oli vastus positiivne.”

Vaid mõned päevad hiljem jõuab leheveergudele looduskaitseorganisatsioonide protest. Looduskaitsjate hääled jäävad hüüdjaks hääleks kõrbes. Raha on välja jagatud. Pühajärve pargi taastamistöid hakkab projekteerima AS Kobras. Detailplaneering valmib 20. detsembriks 2001.

Asjade kiire ja ladusa sujumise ette veereb esimene komistuskivi siis, kui detailplaneering jõuab Otepää Looduspargi direktori Merle Antoni lauale. Sest Anton nõuab detailplaneeringule keskkonnamõjude hinnangut.

Keskkonnamõjude hinnangut hakkab koostama konsultatsiooni- ja arenduskontsern Hendrikson ja Ko. Kuid hinnang ei saa loodetud kiirusel valmis. Võibolla on selles oma põhjus ka asjaolul, et ei leita dendroloogi, kes julgeks lasta kopad sõjatamme ümber kaevama. AS Pühajärve Puhkekodu juhataja Jüri Korgi sõnul annab nõusoleku lõpuks üks Eesti tähtsamaid dendrolooge, kes just, see Korgile ei meenu. Hendrikson ja Ko projektijuhi Märt Hööveli sõnul annab sõjatamme ohustamise kohta hinnangu botaanik Toomas Kukk. Nimetatu aga kinnitab, et ta pole Pühajärve sõjatamme oma elus isegi kunagi näinud, küll on ta firmat nõustanud Tartus Poe tänaval kasvavate tammede osas. Loe edasi: Kuidas tapeti tamm…

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Otepää vallavalitsus küpsetab kooliminejatele pannkooke

1. septembril, teadmiste päeval, toimub Otepää valla kooliminevatele lastele ja lastevanematele ning lasteaialastele Otepää vallavalitsuse ees kell 11-13 pannkoogipäev. Pannkooke moosiga jagavad vallavanem ja vallavalitsuse ametnikud.

Pannkoogipäeva toetab Elva Tarbijate Ühistu ja Otepää Naisselts.

“Soovime korraldada meie valla lastele ühe rõõmsa ja meeldejääva päeva,” sõnas Otepää vallavanem Andres Visnapuu. “Soovime kõigile lastele, õpetajatele ja lastevanematele ilusat kooliaasta algust.”

Otepää vald maksab esimesse klassi minevatele õpilastele 100 euro suurust kooliminekutoetust ehk n-n ranitsatoetust. Vallas on gümnaasium, põhikool ja huvikoolina muusikakool. Lisaks sellele tegutseb erakoolina Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. Kokku läheb praegu teadaolevate andmete kohaselt Otepää valla koolides esimesse klassi 48 last, Otepää gümnaasiumisse 38 last ja Pühajärve põhikooli 10 last. Otepää gümnaasium oli Postimees.ee koolide pingereas Valgamaa koolidest parim.

Otepää hariduselus on tulekul muudatused – alates 1. jaanuarist 2011 ühinevad linnas asuvad lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks. Tulevikus on plaanis ehitada lasteaiale ka uus hoone, on algatatud ka detailplaneering lasteaia ehitamiseks.

Monika Otrokova

Pühajärve parki hakatakse korrastama

Otepää vallavalitsus kuulutas välja lihthanke Pühajärve pargi haljastustööde teostamiseks. Töödega on plaanis pihta hakata veel septembrikuus.

Otepää abivallavanema Andres Arikese andmeil saadi Pühajärve pargi korrastustöödeks raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest 9629.10 eurot. Kokku lähevad haljastustööd maksma 10 699.00 eurot.

“Pühajärve park on võsastunud, puud on vananenud ja langemisohtlikud ning puuduvad korrastatud vaated Pühajärvele,” selgitas Andres Arike. “Koostöös Keskkonnaametiga oleme pargi ala üle vaadanud ja kindlaks teinud, kus konkreetselt korrastustöid tehakse.”

Haljastus- ja hooldustööd hõlmavad enda alla ala, mis kulgeb Pühajärve ja Neitsi järve ühendusojast kuni rannahooneni ja teiselt poolt piirneb ala ranna teega (Pühajärve parklast kuni rannahooneni).

Hooldustöödeks on vette vajunud või murdunud puude koristamine veest, võsa lõikamine, kahjustatud ja haigete puude lõikamine, vaadete avamine, lisaks tuleb kogu territooriumil, kus teostati hooldus või haljastus, teha järelkoristus – vajadusel külvata muru, tasandada pinnast. Haljastuse koosseisu taastamiseks istutatakse uued puud.

Edaspidi on kavas haljastustöödega ka edasi minna ja Pühajärve park etapiviisiliselt korda teha.

Monika Otrokova

Olge sularahas arveldamisel ettevaatlikud

Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.

27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.

15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.

Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.

Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.

Loodava Otepää lasteaia direktor on selgunud

Selle aasta juunis võttis Otepää Vallavolikogu vastu otsuse, mille kohaselt ühendatakse lasteaed Pähklike ja lasteaed Võrukael üheks Otepää lasteaiaks, mis alustab oma tegevust 1. jaanuarist 2012. Loodava Otepää lasteaia direktoriks saab senise lasteaia Võrukael direktor Marju Ilistom.

Otepää lasteaia direktori konkursile laekus neli avaldust. Direktor asub tööle alates 1.oktoobrist 2011. Direktori esmasteks tööülesanneteks saab dokumentatsiooni vormistamine Haridus – ja Teadusministeerimisse uue õpetamisloa taotlemiseks ja 2012. aasta eelarve koostamine.

Lastevanematele ja lastele ei too ühinemine kaasa muudatusi, kuna lasteaiad jätkavad tegutsemist samades majades. Majad säilitavad oma nime, näo ja traditsioonid. Samuti ei too lasteaedade ühendamine kaasa lapsevanemale täiendavaid kulutusi, kuna lasteaiamaksu selle käigus ei tõsteta.

Marju Ilistom on sündinud Arulas, Otepää vallas. 1976.a lõpetas Otepää Keskkooli, Tallinna Pedagoogilise Instituudi alushariduse pedagoogi erialal 1981. aastal. Marju Ilistom on töötanud Tallinna 31.Lastesõime juhatajana, pärast seda on ta töötanud lasteaias Võrukaelas nii kasvatajana kui ka juhatajana, kokku on Marju Ilistom Võrukaelas töötanud 20 aastat.

Allikas: Otepää Vallavalitsus, www.otepaa.ee

Valgast saab militaarajaloo keskus

Sel reedel ja laupäeval toimub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames Valga linnas Militaarajaloo Festival. Omalaadse programmiga festival pakub kultuuriprogrammi ja tutvustab jõustruktuure, koostööpartnereid ning sõjaajalugu. Festivali raames peetakse ka vanavara laat.

Juba enne festivali ametlikku avamist avatakse reedel viikingite laager, kus saab õpitubades proovida võitlust puumõõkadega ning tutvuda viikingite laevaga. Näituste ning esitlustega on väljas Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeteenistus, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Punase Risti Valgamaa Selts, Kaitseliidu Vanaautode Klubi ja Kaitseväe Värbamiskeskus. Kuulata saab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestri pillimängu. Reede õhtul võib osa saada nii Põhjasõja näidislahingust, kui ka kulutuuriprogrammist.

Laupäeva hommikul avatakse vanavaralaat, kuhu kogunevad ka padrunikollektsionäärid. Jätkuvalt saab osaleda viikingite laagri õpitubades ning jälgida kultuuriprogrammi. Toimub sõjameeste paraad ning näidislahing “Eesti 1944”. Temaatilistest näitustest on avatud II maailmasõja aegse tehnika mudelite näitus ja Kaitseliidu ajalugu tutvustav näitus.

Täpsemat infot militaarajaloofestivali kohta leiab siit.

Tõrvas mängitakse maailma suurimatel trummidel

Täna kell 20 Tõrvas toimuva kontsertetenduse „Tõrva loits” jaoks on valminud kolmemeetrise läbimõõduga trummid, neil mängivad Viljandi Drumlab trummarid, annab teada Valgamaa infoportaal.

Trummide avalik ehitus sai alguse reedel Tõrva gümnaasiumi pargis. Kokku on valminud kontserdi jaoks 15 trummi, neist suurimate läbimõõt on 3 meetrit.

Trummide ehitasid ja nendel mängivad loomingulise kollektiivi Viljandi Drumlab trummarid, kes mängisid 2009. aastal trummidel järjest 30 päeva ühte rütmi, püstitades sellega maailmarekordi.

Trummiansambli eestvedaja Reigo Ahvena sõnul on Tõrva kontserdi puhul tegemist nende jaoks ainulaadse ja kordumatu ettevõtmisega, kus pannakse proovile inimvõimete piirid. „Oleme valmis kirjutanud ühekordselt ettekandele tuleva trummioratooriumi, mis on seotud ühtseks kogu loitsukavaga,” lisas Ahven.

Juba neljandat aastat toimuv eheda muusika kontsert „Tõrva loits 2011” tähendab Eesti parimaid artiste koos müstilise tulemängu ja Liivimaa atraktiivseimate meestantsijatega. Kontserdi peaesinejad on Ines ja Ott Lepland, lisandub üllatuskülaline.

Kontsertetenduse kunstiline juht on Märt Agu. Ürituse peakorraldaja on Tõrva linn, kes tähistab 2011. aastal oma 85. aastapäeva.

Lisainfo: www.loits.torva.ee.

Otepääl käib jalgpallinädal

Otepääl algas jalgpallinädal, mis kestab pühapäevani. See algas eile õhtul vutisõprade ühise kaasaelamisega tele vahendusel Eesti koondise sõprusmängule Türgi vastu. Kuni pühapäevani on Tehvandi staadionil aga võimalik vaadata jalgpalli.

Täna toimub Tehvandi staadionil rahvaliiga mäng Otepää jalgpallisõprade ja Eesti Jalgpalli Liidu esindajate vahel (Pohlak & Co).

“Pärast mängu on kõigil huvilistel võimalik jälgida FC Otepää treeningut, mida tulevad juhendama tipptreenerid Marko Kristal, endine Eesti koondislane ja hetkel Tartu JK Tammeka peatreener, ning Janno Kivisild, FC Flora ja Eesti koondise abitreener,” rääkis Jalgpalliklubi FC Otepää treener Martin Teder. “Juba pühapäeval on mõlemad mehed taas Otepääl ja jagavad näpunäiteid FC Otepää mängijatele nende liigamängudel.”

Kõigepealt mängib FC Otepää duubelvõistkond Võru Jalgpalliklubi teise esindusega ja seejärel nädala maiuspala – FC Otepää vs JK Welco Elekter. “Euroopaliku jalgpallikultuuri toob sel võistlusel staadionile vastasvõistkonna fännirühm Electric Legion, kes on eeskujuks igale Eesti jalgpallihuvilisele oma kaasa elamise ja suhtumisega,” kinnitas Teder.

Mängude kava:
11. august kell 18 FC Otepää ja sõbrad – Eesti Jalgpalli Liit
11.august kell 19.30 FC Otepää treening Kristal & Kivisild juhendamisel
14. august kell 14.30 FC Otepää II – JK Võru II

14.august kell 17.00 FC Otepää – JK Welco Elekter

Mängud toimuvad Tehvandi staadionil.

Otepää käsitöölaat läks igati korda

7.augustil toimus Otepääl Kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat. Käsitöölaada avas vallavanem Andres Visnapuu.

Laada peakorraldaja Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi kinnitusel läks laat igati korda – palju oli nii laadalisi kui ka müüjaid. “Tänan kõiki laadamüüjaid osavõtu eest, tänan kõiki esinejaid, eriliselt tänan Otepää Noortekeskuse noori, kes võtsid oma etteastet väga tõsiselt ja valmistasid ette väga toreda moeshow,” rääkis Aader. Aader tänas ka neid, kes aitasid laata korraldada (Eesti Kultuurkapital, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Otepää Naisselts ja Otepää Kultuurikeskus) ja Otepää vallavalitsust vastutulelikkuse ja heatahtliku suhtumise ning osutatud abi eest.

15. korda toimunud Otepää rahvamuusikapäeval ja käsitöölaadal esinesid mitmed Otepää kollektiivid – rahvatantsu segarühm Nuustaku, naisrühm Nuustaku ja Nuustau noored, naisrühm Vesiroos, ansambel Relami, eakate rühmad Tantsurõõm ja Laulurõõm, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Margit Tali ja rahvamuusikaorkester Lille Tali juhendamisel, Otepää Noortekeskus ja Pühajärve Puhkpilliorkester. Päeva juhtis Alar Haak. Külalisena esines Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkester Fööniks solistidega. Loe edasi: Otepää käsitöölaat läks igati korda

Valgamaa mehi oodatakse Tõrvasse jooksma

„Mehed Liikuma“ projekt kutsub Valgamaa mehi 12. augustil Tõrvasse osalema neljandal Tõrva sildade jooksul. Üritust toetavad Valga Maavalitsus, Valgamaa Spordiliit, Tõrva Spordiselts ja Tõrva Linnavalitsus.

Võistlusele registreerimine toimub samal päeval kell 17.00-17.45 Tõrva kesklinnas asuvas Sõpruse pargis ja jooksuvõistlused saavad alguse kell 18.oo Tõrva Tarbijate Ühistu kesklinna Konsumi parkla kõrvalt Õhne jõe ääres.

Valgamaa Spordiliidu tegevjuhi ja „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupi liikme Rein Leppiku sõnul on üritusele oodatud kõik jooksmisest lugupidavad Valgamaa mehed. „Lisaks meestele on üritusele oodatud ka naised ja lapsed, kes samuti saavad oma vanusegruppides jooksuvõistlusest osa võtta,“ selgitas Leppik. Võistluse põhidistantsiks on 6 kilomeetrit.

„Mehed Liikuma Valgamaal“ on Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 20-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja planeeritud on korraldada Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi. Üritust toetab ka MediTA meestekliinik.

„Mehed Liikuma“ projekti kohta leiab lisainfot siit.

Otepääl toimub traditsiooniline käsitöölaat

7. augustil toimub Otepääl kultuurikeskuse pargis traditsiooniline rahvamuusikapäev ja käsitöölaat.

Laadal esinevad Otepää rahvatantsukollektiivid, rahvamuusikud Merle Soonbergi ja Lille Tali juhendusel, ansambel Relami jt. Pühajärve puhkpilliorkester. Päeva juhib Alar Haak.

Kavas on ka näitused ja õpitoad ning traditsiooniliselt ka Põltsamaa roosiaia näitusmüük. Laadakaubaks on käsitöö, istikud ja toidukaup. Lapsed saavad osaleda võistlusmängudes. Lisaks ootavad neid mitmed üllatused.

Korraldajate teatel on selleaastane käsitöölaat pühendatud ehetele, nii et laadal on võimalik näha rohkem ehetega seonduvat. Laadalistel on võimalik külastada ka näitust „Kodukandilood”, kus astuvad üles kohalikud meistrid.

NB! Seoses üritusega on 7. augustil kella 7-18 liikluseks suletud Otepää linnas Pargi ja Kevade tänava ristmik ning Kevade tänava Pargi tänava poolne lõik.

Lisainfo: Riita Aader, tel 5332 6679.

Torupillitalus võõrustatakse mulgi kultuuri huvilisi

Nädala lõpul tutvustatakse Valgamaal Riidaja lähistel Ants Tauli torupillitalus mulkide tavasid, annab teada Valgamaa infoportaal.

Omandada saab nii teadmisi torupilli hingehädade kohta, käsitööoskusi kui ka mulgi keelt. Kokkusaamisel «Mulkide pärimus 2011» saavad huvilised muu hulgas õppida mulkide käsitööd tegema, katuselaaste valmistama, Eesti lõõtsa ja torupilli mängima, aga ka suitsusaunamõnudest lugu pidama.

Kokkutulek algab reedel, 5. augustil. Pärast lõunasööki asutakse teadmisi ammutama. Tegevust alustavad torupilli, lõõtsa ja rahvalaulu õpituba, keeletuba, käsitöö- ja savitöökoda ning Mulgi toidutare. Pärast õhtusööki lükatakse käima ehtne Mulgi simman.

Laupäeval lülituvad tegevusse laastukoda ning suitsusauna õpituba. Saab nautida saunamõnusid ning videvikus lõkketule ääres tantsu keerutada.

Pühapäeval jätkub Mulgimaa pärimuse õppimine ja uute oskuste lihvimine.

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Pühajärve XIV puhkpillipäevad saavad tänasega hoo sisse

Pühajärve puhkpillipäevad said avalöögi teisipäeval ja lõpevad pühapäeval, 31. juulil.

Täna kell 19 tasub muusikahuvilistel seada sammud Hellenurme mõisaparki, kus saab nautida Pühajärve puhkpilliorkestri mängu.

Homme, 29. juulil kell 14 avatakse puhkpillipäevad ametlikult Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestri kontserdiga Pühajärve põhikooli aulas. Õhtul kell 19 astub üles Sigulda noorteorkester Silversound (Pühajärve puhkekodu pargis), kell 21 vaskpillikvintett Silver Brass (Pühajärve põhikooli aulas).

Laupäeval, 30. juulil esineb Sigulda noorteorkester Silversound Otepää kultuurikeskuses. Saab nautida vabaõhukontserti Otepää lipuväljakul: kell 15 esineb Orissaare muusikakooli brass; kell 15.45 Otepää tromboonikvartett (Edgari trahteri rõdu); kell 16 Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester.

Kell 19 algab puhkpillipäevade koondorkestri kontsert Rõngu Mihkli kirikus.

Pühapäeval, 31. juulil kell 11 on jumalateenistus Otepää Maarja kirikus, kus esineb Kose pasunakoor. Kell 12.30 astub samas üles puhkpillipäevade koondorkester. Pühajärve XIV puhkpillipäevade koondorkestrit juhatavad Bert Langeler, Kahro Kivilo ja Arno Anton.

Rohkem infot leiab Otepää valla kodulehelt. Kõik kontserdid on tasuta.

Tulekul on Õru kandi külapäev

6. augustil toimub Valgamaal Unikülas Õru kandi külapäev.

Külapäeval räägitakse Uniküla ajaloost, meenutatakse Fr Kuhlbarsi, kelle sünnist möödub tänavu 170 aastat, ja Kristjan Tederit, kelle sünnist möödus tänavu 110 aastat.

Üles astuvad ajaloolane Rain Soosaar, klaasikunstnik Riho Hütt, kandlelugusid vestab Ilmar Tiideberg.

Kõhupoolise eest hoolitseb naiskodukaitse. Mitmesugused mängud ja batuut lastele. Jalakeerutus Raen Väikese pilli järgi.

Toetavad Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Õru vallavalitsus.

Sangaste peab rukkifestivali

6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.

Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.

Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.

Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.

Täpsemat infot rukkifestivali kohta leiab siit.

Suvelavastus “Peiarite õhtunäitus” Kiisatamme Kultuuritalus

Teatrikool TeatriPolygoni suvelavastus Madis Kõivu “Peiarite õhtunäitus” näeb õhtuvalgust Otepää looduspargis.

Üks pulm- ja kolm matust. Pulma tullakse, kuid matused jäävad pidamata. Pealt ei vaata ja kõrvalseisjaks ei jää. Vaid väheseid kordi eesti teatrilavale jõudnud kõivuliku maailmaüldistusega nähtud noortelugu haarab oma elujanus kaasa east vaatamata ja kindlasti annab loole oma jõu Kiisatamme 300-aastane tamm- kes ümber enda näinud just niisama noori just selsamal ajal- sajandivahetusel Vene-Jaapani sõja aegadel.

“Peiarite õhtunäitust” näevad ja näitavad sel moel teatrikooli TeatriPolygon stuudiolased, teatrimalev ja kohalikud rahvanäitlejad. Etendus ja simman toimub Kiisatamme Kultuuritalus, mida sedapuhku pööritavad Juhan Uppin, Margus Möll, Tuuli Merimaa, Eneli Rüütli ja Hellar Bergmann. Lavastaja Tamur Tohver.

Etendused toimuvad 22. ja 23. juulil algusega kell 20.30 Kiisatamme Kultuuritalus (Restu küla, Sangaste vald).

Loe lisa!
Kuidas tulla?

Lisateave kohast ja tegemistest:
Tuuli Merimaa tel +372 507 4718

Otepää ümbruses on tulemas suur autoralli

Sellel nädalavahetusel, 15.-16. juulil 2011 toimub Otepää ümbruses selle aasta suurim autospordivõistlus auto24 Rally Estonia. Sellega seoses saabub Lõuna-Eestisse tuhandeid rallisõpru. Auto24 Rally Estonia 2011 on Eesti Meistrivõistluste 4. etapp, Balti Meistrivõistluste 2. etapp, FIA Historic Euroopa Meistrivõistluste kandidaatralli ja FIA ametlik kalendriüritus.

Lõuna-Eesti kuppelmaastikul kulgevad rallikatsed sisaldavad palju trampliine, mis pakuvad adrenaliini nii sõitjatele kui pealtvaatajatele. 2 tulist päeva, 9 kaasahaaravat kiiruskatset, 162 pingelist kilomeetrit ja 300 hulljulget meest.

Tiitlit tulevad kaitsma ka eelmise aasta Rally Estonia võitjad Markko Märtin ja Kristo Kraag.

Ametliku ralliprogrammi ja kõikide kiiruskatsete kaardid leiab reedel, 8. juulil ilmunud Sportland Magazine (1.90 €) ja kolmapäeval 13. juulil ilmunud ajakirja AUTOLEHT (1.39 €) vahelt. Müügil üle Eesti ja kohapeal.

Lisainfo: www.rallyestonia.ee.
Vaata ka sündmuse Facebooki lehte.

Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Laupäeval, 9. juulil kell 10.00–15.00 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis ökotoodete laat, kus on võimalik osta mahetoitu, ökokosmeetikat ja palju muud. Kohapeal on grill ja barbeque, lastele ponisõit. Samal ajal toimub 30. jooks ümber Pühajärve. Laadalt on võimalik osta köögivilju ja marju, mahlu, moose, mett, piimatooteid, jahu ja jahutooteid, pagaritooteid ning maiustusi, lisaks ökoloogilist kosmeetikat, pesu- ja puhastusvahendeid. Laadal on esindatud TÜ Eesti Mahe, Kopra Karjamõis, Pajumäe talu, Taali mesila, Tarvastu-Saariku talu, Säga-Aaviku talu, OÜ Mahe Seeme, OÜ Olivello, Taarapõllu talu, Evard-Jaan Keerd, Süvahavva talu, Zerna ökotalu, Uuskaubi talu, Ly Laasik, OÜ Vändra Leib, OÜ Ökosahver, Liisi Kutkina, OÜ Teraviljatoode, Reeno Sikk.

Ökotoodete laada korraldajad on Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Mahe ja Pühajärve Spa & Puhkekeskus.
Vaata lisainfot: www.maheklubi.ee
Loe edasi: Laupäeval toimub Pühajärvel ökotoodete laat

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!