Loov Eesti õpetab noortele läbi teatrietenduse ettevõtlust

Järgmisel nädalal toimub Tartus, Pärnus ja Tallinnas Heiti Pakki juhtimisel ja Endla teatri suurepäraste näitlejate kaasabil teater-koolitus “Palju õnne igaks elujuhtumiks!”

Tasuta teater – koolitus on mõeldud kõigile üliõpilastele ning loomeinimestele, kes tahavad oma vaimu värskena hoida ja tulevikus oma loovust ettevõtlikult rakendada.

Kommentaaride ja analüüsiga läbi pikitud teatraliseeritud koolitus puudutab kaht olulist teemade ringi loomeettevõtluses, millega hakkama saamine on igale loomingulisele inimesele paras pähkel. Esimene on seotud loomingu turu ja turustamisega, teine loomeettevõtte kasvamise ja juhtimisega.

“Tavalist koolituse formaati on noortel tihtipeale raske jälgida kuid konkreetsete näidete varal on infot palju kergem omandada. „Palju õnne igaks elujuhtumiks“ on spetsiaalselt Loov Eesti tellimusel kirjutatud etendus, mis on suunatud looverialade üliõpilastele ning loomeettevõtlusest huvitatutele. Etenduses mängivad tuntud Endla teatri näitlejad Piret Laurimaa, Sepo Seeman ja Tiit Palu. Koolitust viib läbi Heiti Pakk,” rääkis Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet.

Etendused toimuvad:
19.11 kell 18 Tartu, Uus Teater, Lai 37
20.11 kell 18 Pärnus Maarja-Magdaleena Gildi ärklisaalis, Uus tn 5
21.11 kell 18 Tallinn, Rävala pst 8 konverentsisaal

Etendus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine aadressil www.looveesti.ee

Koolituse toimumist rahastab EAS Sotsiaalfondi vahenditest.

Tartus ja Tallinnas kutsutakse meeleavaldusele

Vabaühendusi ja liite ühendav  EMSL kutsub täna Tartusse ja laupäeval Tallinnasse avaldama meelt Eesti poliitilise olukorra vastu.
“Tule ja avalda meelt ülbe ja valeliku poliitika vastu!” seisab üleskutses.
” Me ei saa nõustuda, et Eesti riiki juhtiv erakond pole usaldusväärne kõige elementaarsemas mõttes. Kui see jätkub, võib juhtuda, et ühiskonnal kaob usaldus Eesti riigi kui sellise vastu.Demokraatia ei saa olla ainult see, et valijad esitavad iga nelja aasta tagant parteidele valitsemisteenuse tellimuse. Demokraatia tähendab kõigi asjasse puutuvate osapoolte dialoogi ühiskonna tuleviku üle — aga asjasse puutuvad siinkohal kõik kodanikud. Demokraatia tähendab kodanike — sealhulgas valitsejate — vastastikust austust ja usaldust. Me näeme, et see alusnõue on praeguses kartelliparteide süsteemis kaotsi läinud. Me pole nõus, et üks erakond või valitsus peab ennast pädevusmonopoli omanikuks. Me arvame, et see on lihtsalt ülbe, eriti kui sellele rajatakse õigus oma valijatele valetada.
Meeleavaldus toimub liikumise “Aitab valelikust poliitikast” egiidi all. Meeleavalduse korraldajad kutsuvad kõohaletulnuid üles väärikusele ja viisakuale käitumisele, mis ei välista oma rahulolematuse väljendamist.
Vaata lisa Facebookist.

Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Tartu ülikooli ajaloomuuseum.

18. novembril tähistavad Euroopa ülikoolid akadeemilise pärandi päeva, mille puhul toimub alapealkirja all „Elu jälg“ Tartu ülikooli muuseumides ja botaanikaaias mitmeid erakordseid üritusi, mis tutvustavad ajaloost ühel või teisel moel tänaseni jõudnud akadeemilise pärandi säravaid näiteid. Põnevat uudistamist jagub nii suurtele kui ka väikestele.

Kunstimuuseumi eestvedamisel saab kell 14 peahoone kella alt alguse tasuta ekskursioon, mille käigus tutvutakse peahoone arhitektuurilise ja akadeemilise tähendusega nii minevikus kui ka tänapäeval. Külastatakse suurepärase akustikaga aulat ning pööningul asuvat kartserit ja uuritakse, miks ülikool 19. sajandil üldse sellist ruumi vajas. Ekskursioon lõpeb kauni interjööriga ülikooli kunstimuuseumis, kus tutvustatakse üht kahest säilinud Immanuel Kanti surimaskist ning tehakse ringkäik ajutisel näitusel „Kuidas viia kokku korporandid ja õllekannud. Ühe grupipildi restaureerimise lugu“.

Ülikooli loodusmuuseumis on aga suurepärane võimalus taksidermist Andres Lehestiku eesvedamisel teada saada, mis täpsemalt on topised, miks neid vaja on, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse säilitamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas  topiseid tänapäeval valmistatakse. Loeng algab kell 13 aadressil Vanemuise 46, auditoorium 301. Loengu toimumist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Loe edasi: Tartu ülikooli muuseumid kutsuvad perega põnevat akadeemilise pärandi päeva veetmav

Vanemuise teatrijuhiks valiti Toomas Peterson

Täna, 12.novembril toimus sihtasutuse Teater Vanemuine nõukogu esimene koosolek. Nõukogu esimeheks valiti Paavo Nõgene. Nõukogu valis teatrijuhiks hetkel teatri finantsjuhina töötava Toomas Petersoni. Toomas Peterson on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötanud õpetaja, kindlustusagendi, majandusanalüütiku ning finantsjuhina. Vanemuise finantsjuhina alustas Toomas Peterson tööd septembris 2003.

Lisaks põhitööle osaleb Toomas Peterson aktiivselt kultuurielu korraldamises – ta on Laulu- ja pillimänguseltsi Con Vivo juhatuse liige, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu juhatuse esimees ning SA Eesti Teatri Festival nõukogu liige. Aastatel 2007-2012 oli Toomas Peterson ka Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse liige. Saksofonisti, arranžeerija ja abidirigendina tegutseb Toomas Peterson ansamblites Big Band Tartu, Salvador Sax Kvartett ja Tartu Saksikoor, lisaks on ta osalenud Vanemuise sümfooniaorkestri ja ooperikoori, Puhkpilliorkester Tartu, Kooriühingu Kammerkoori jpt. kollektiivide tegemistes.

„Toomas Peterson on töötanud Vanemuise teatri finantsjuhina 9 aastat ning olnud teatri juhtimisotsuste tegemise juures ka loomenõukogu liikmena. Tema kasuks räägib seega pikaajaline kogemus ja hea ülevaade mitmežanrilise teatri toimimisest. Kuna Toomas Peterson on tegev ka muusikuna, loob see head eeldused edukaks koostööks Vanemuise teatri muusika-, draama- ja balletijuhiga ning loominguliste kollektiividega,“ ütles teatri praegune juht Paavo Nõgene. Toomas Peterson alustab teatri tegevjuhina tööd 1. jaanuaril 2013, tema ametiaeg kestab kolm aastat. Paavo Nõgene asub 1. jaanuarist 2013 tööle Kultuuriministeeriumi kantslerina. Kantsler kuulub riigi esindajana Vanemuise teatri ning Rahvusooperi Estonia nõukokku.

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Hetk mahekonverentsilt Tartus. Foto: Elen Peetsmann
Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“ Loe edasi: Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Enn Kasak kõneleb teadusest kui rumalast religioonist

Neljapäeval, 15. novembril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jutuõhtu teemal “Tark teadus kui rumal religioon””. Kõnelema tuleb teadusfilosoof Enn Kasak. Kõik huvilised on oodatud kaasa mõtlema ja vestlema. Keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu.

Lisainfo: Triin Iva, tel 7375422 või triin.iva@ut.ee

Tartus esietendub draamalavastus „Musta pori näkku“

Laupäeval, 10. novembril kell 19 esietendub Vanemuise suures majas Mihkel Raua romaanil baseeruv draamalavastus „Musta pori näkku“. Täpsem žanrimääratlus on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses.

Teksti on dramatiseerinud ja lavastanud Andres Noormets (Pärnu „Endla“), kunstnik on Maarja Meeru, videokujundaja Taavi Varm ning valguskunstnik Margus Vaigur (Pärnu „Endla“). Muusikalise kujunduse on loonud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Lavale astuvad Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ja Marianne Kütt.

„“Musta pori näkku“ on lõks-tüüpi raamat, mis pigem varjab kui näitab oma sisemisi hoovusi. Sellesse lõksu on päris lihtne kinni kukkuda ja pärast nina vingutada, et küll on ropp. Jah, pealispindselt vaadates on ropp küll, aga tihti on selline väliskest pandud just kõige haavatavamaid kohti kaitsma. Minu jaoks on see tajumus elusolemise mitmeplaanilisusest. See romaan on äärmiselt mitteteatripärane ja just see mind käivitaski. On suur väljakutse teha midagi, mida justkui teha ei saa,“ rääkis lavastaja Andres Noormets.

*Seletuseks sõnale mokumentaalne – mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. “Mokumentaalsus” märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

5. novembril kell 19.00 esineb Tartus, klubis Jazz viieliikmeline koosseis, mille juhtfiguuriks on andekas Johanna-Adele Jüssi. Andekad noored põhjamaade muusikud kannavad endas elavat kaasahaaravat rahvamuusika traditsiooni. “Kiilid” on viiuldaja Johanna-Adele ja tema lemmikmängukaaslaste Jo Einar Janseni (NO), Sven Midgreni (SE), Nicolaj Wambergi (DK) ja Jalmar Vabarna visiitkaart, paari viimase aasta jooksul kogunenud koosmusitseerimise rõõm produtseeritud ja salvestatud Antti Järvelä (FI) poolt, masterdatud Minerva Pappi (FI) käe all.

“See, et plaadil on esindatud kõik Skandinaaviamaad, on juhtunud kogemata aga seda on võimalik põhjendada sellega, et elasin oma magistriõpingutega seoses pool aastat Rootsis, Soomes, Taanis ja Norras, õppides tundma nende maade muusikat ja muusikaringkondi, leides mõttekaaslasi ja mängusõpru, kogedes lugematuid muusikalisi vaimustusi ja avastades palju omaenda pärimuse kohta,” kommenteerib Johanna-Adele Jüssi plaadi sisu. Plaadil kõlab muusika Eesti saartelt ja Järvamaalt, Taanist ja Johanna-Adele kirjutatud pärimuslik uuslooming, mis on inspireeritud nii reisidest, inimestest, keda ta on teel olles kohanud, ja jälgedest mis nad on jätnud, tõdemustest, millest enam lahti ei saa.

Loe edasi: Folgikontsert klubis Jazz: “KIILIDE” lendulaskmine

Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Võru Linnateatris esietendub 10. novembril Leino Rei kirjutatud ja lavastatud näidend “Üürnikud”, mis jutustab elulise loo noorte ja vanade, isade ja poegade suhetest. Etenduses mängivad Peeter Volkonski, Tarmo Tagamets ja Kärt Johanson.

Etendused toimuvad:
10., 11., 15. ja 16. novembril kell 19 Võru Kandles
17. novembril kell 18 Tallinnas VAT Teatris (Rahvusraamatukogu teatrisaal)
1. detsembril kell 19 Tartu Uues Teatris.

Ühes olemise viimases kohas kohtuvad kaks meest. Noorem nendest on kaotanud sideme iseendaga, tema kodu on külm ja võlg suur. Vanem, ei tea isegi miks, tuleb nooremale seda meelde tuletama. Nende kohtumine on vältimatu ja hädavajalik, halenukker ja sürreaalselt koomiline. Ilmselge, et loosse peab sekkuma keegi kolmas. Naine.
„Üürnikud“ on teelolemise lugu – tee toob olemise viimase ääre pealt siiapoole.

Ühel öösel satub noore mehe korterisse kummaline vana mees, kes lisaks tema elu päästmisele päästab ka tema hinge.

Autor ja lavastaja: Leino Rei
Muusikaline kujundaja: Taisto Uuslail Loe edasi: Võrus esietendub Leino Rei tükk “Üürnikud”

Tartus hakatakse arutama väikekoolide rahastamist

Käesoleval ajal töötatakse välja uut koolide rahastamise süsteemi. Praegu kasutusel olev rahastamismudel seab koolid rahaliselt väga ebavõrdsesse seisu. Selleks, et uus rahastamismudel arvestaks rohkem alla 90 õpilasega koolide vajadusi, tuleb olla ise aktiivne ja oma ettepanekud esitada. Praegu on selleks just õige aeg!

20.-21. novembril 2012 toimub Tartus hariduskonverents – mess „Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses“, mille raames toimub töötuba koolide rahastamise teemal. Töötoas on eesmärgiks panna Haridus- ja teadusministeeriumile esitamiseks kirja ettepanekud, mida uus rahastamissüsteem peaks arvestama. Selleks, et ettepanekud saaks võimalikult laiapõhjaliselt läbiarutatud ja esitatud, on oluline kõigi huviliste osalemine.

Hariduskonverentsil astuvad teiste hulgas üles ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad ning minister, haridusspetsialistid, tippametnikud ja KOV-ide esindajad.

Registreeru konverentsile www.haridusportaal.ee, et kaasa mõelda ja sõna sekka öelda. Osalema oodatakse kõikide maakoolide esindajaid, kus õpilasi alla 100.

Lisainfo: Maarika Niidumaa, Mõniste Kooli direktor, koolide rahastamise teemalise töötoa läbiviija, tel 5215143

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

26.–27. oktoobril toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas  (J. Tõnissoni 1) Tartu traditsioonilise tantsu festival „Eesti rahvatantsud“, mille raames korraldatakse õpitubasid, kontserte ja tantsuklubisid. Käesoleva tantsufestivali pearõhk on suunatud 18. sajandi lõpus, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Eestis levinud rahvatantsude tutvustamisele. Selle aasta rõhuasetus on vähemlevinud tantsudel ja tuntud tantsude piirkondlikel variantidel.

Festivali eesmärk on tuua rahvapärast tantsu-, laulu- ja pillimängu inimestele lähemale, muutes selle igapäevaseks osaks. Koos musitseerivad, tantsivad ja laulvad pärimusekandjad Eesti eri paikkondadest tekitavad sünergia, mis inspireerib ja taasloob hetki, nii festivali uutele osavõtjatele kui pärimusilmas viibijaile. Oluline on saavutada ja hoida eesmärki, kus isetegemine ja loomine on elu igapäevaseks osaks, mitte pelgalt passiivne teadmine pärimuskultuuri olemasolust.

Festivali esimese päeva õhtul toimub noorteansamblite rahvamuusikakontsert. Festivali teisel päeval tähistatakse folklooriansambli Sinimaniseele 15. sünnipäeva kontserdiga, kus lisaks Sinimaniseelele esinevad pärimusekandjatest endised ja praegused Sinimaniseele liikmed oma ansamblitega. Külalisena astub kontserdil üles folklooriansambel Kihnumua.

Loe edasi: 6. Tartu traditsioonilise tantsu festival

Esietendub Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“

Sellel laupäeval, 27. oktoobril kl 19 esietendub Vanemuise väikeses majas Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“. Žanrilt on tegemist lavalise reisikirja-martüüriumiga. Näidendi ja samanimelise, äsja raamatupoodidesse jõudnud romaani sünd on tihedalt seotud autori enda Austraalias veedetud ajaga.

„Mõte kirjutada samal ajal nii romaan kui näidend oli mul algusest peale olemas, tahtsin et tekiks mäng nende kahe eri meediumi vahel. Näidend ei ole siiski romaani täpne dramatiseering, olen kuulanud erinevate inimeste soovitusi, visanud palju üleliigset välja ja tegelenud peategelase looga ning nende teemadega, mida tema kannab,“ ütles Urmas Vadi.

„Kuidas on muutunud meie identiteet ja eestluse mõiste nüüd, kui kõik piirid on valla… Me kindlasti ei naeruväärista neid teemasid, aga meie käsitlus on mänguline, mitte tõsi-nürimeelne. See lavastus võiks aidata inimestel, kes arvavad, et nad on väikesest Eestist ja teevad väikesi asju, rahulikumalt hingata,“ lisas ta.

Lavastuse kujundusliku poole on kokku pannud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja on Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Lavale astuvad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel jt.

Allikas: Vanemuine, www.vanemuine.ee

Mängime ja meisterdame muinasjuttu

Kutsume lapsi loovmänguõhtule „Mängime ja meisterdame muinasjuttu“ neljapäeval, 25. oktoobril kell 18.00 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi (Pepleri 27, Tartu). Pajatame ja lavastame üheskoos lõbusaid eesti loomalugusid ja meisterdame vahvaid näpunukke. Osavõtutasu on 1 €. Üritust toetab
Eesti Kultuurkapital.

Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester annab Võru Kandles suurejoonelise kontserdi

23. oktoobril kell 19.00 astub Võru Kandle lavale Tartu Ülikooli sümfooniaorkester. Kontserdi esimene pool toob kuulajateni sümfoonilised väikevormid rahvusromantilistes toonides. Heliloojate ühiseks nimetajaks on soome-ugri taust – Sibelius, Tubin, Bartok – kosmopoliidid, kes viisid maailmakaardile soome sugu rahvaste loodusest ja ilmavaatest mõjutatud intonatsioone.

Esitusele tulevad kaks kontsertvalssi erinevatelt suurmeestelt – Sibeliuse “Valse Triste” tsüklist “Surm” ning meie Tubina “Kurb valss”, ehk siis kaks kurba valssi. Esimene neist, loodud Arvid Järnefeldi draamalavastuse muusikaks, on Sibeliuse maailmas üks enimesitatud orkestriteoseid. Teist, mis pärit Tubina sulest, on harva esitatud. See väga põneva helikeelega Tartus valminud teos on kirjutatud enne helilooja emigreerumist tema Vanemuises peadirigendiks olemise ajal. Bartoki loomingust tulevad ettekandele Rumeenia tantsud, olustikupildid, ilusad oma lihtsuses ja südamlikkuses.

Kontserdi teine pool viib kuulaja filmimaailma. Kõlavad meeldejäävaimad pärlid omaaegsetest menufilmidest nagu Gladiaator, Kariibi mere
piraadid, Sõrmuste isand ja Titanic. Samasse kategooriasse on tahtmatult sattunud ka kontserdi esimeses pooles kõlav Sibeliuse Finlandia, mida kasutas legendaarsele kassahitile “Die Hard” jätkuosa vändanud soomlasest rez(issöör Renny Harlin. Paraku jäigi filmis kõlav soomlaste “teine rahvushümn” paljude filmikriitikute arvates märulifilmi ainsaks väärtuslikuks osaks.

TÜSO on 2009. aastal TÜ toonase rektori Alar Karise initsiatiivil oma tegevust taasalustanud harrastusorkester, mis seob peamiselt klassikalise muusika haridusega Tartu Ülikoolis õppivaid tudengeid ja vilistlasi. Orkester on ainus omataoline Eestis ning kuulub Euroopa Ülikoolide Orkestrite Ühendusse (ENUO). TÜSO kodusaaliks on Tartu Ülikooli aula, kus toimuvad traditsioonilised advendi- ja kevadkontserdid ning iganädalased orkestriproovid. Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrit juhatab Lauri Sirp, kes alustab sel sügisel TÜSO kunstilise juhina oma neljandat hooaega.

ERMis toimuvad 1.-6. klassi lastele sügisesed pärimuspäevad

„Taimed eesti rahvapärimuses ehk sügisel on seitse söömalauda“

22.-26. oktoobril kell 12:00-14:00 on 1.-6. klassi lapsed oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Sügisesel saagikogumisajal õpime tundma taimi ja vilju läbi vanarahva käsitöö ja pärimusmuusika. Teeme mitmesugust meisterdamist, mängime erinevaid pille (väikekannel, flööt), õpime rahvalaule ja -mänge ning uurime ERMi uut näitusesaaki.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.

Osavõtust teatamine e-postiga: laagrisse@gmail.com, tel +372 5811 5252

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub tasuta koolitusele “Projekti planeerimine ja kirjutamine”.

Kursus toimub kahepäevase koolitusena 28. ja 29. novembril 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis Kompanii 10: I osa 28. novembril kell 15.00-19.50, II osa 29. novembril kell 15.00-19.50. Koolitajateks on Külli Kalamees-Pani ja Kersti Sõgel.

Koolituse sihtgrupiks on FIEd, alustavad FIEd, väikeettevõtjad, seltside ja ühenduste liikmed, kes on madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga. (Madala haridustasemega isikuteks loetakse maksimaalselt üldkeskhariduse omandanuid, aegunud kvalifikatsiooniga isikuteks enne 1992. aastat keskerihariduse, kutsehariduse või kõrghariduse omandanuid isikuid, kes ei tööta oma erialal.)

Koolitus on tasuta ja sellele registreerumiseks on vajalik esitada avaldus. Avalduse või lisainfo saamiseks tuleb ühendust võtta koolitusjuhiga (margit.sokk@teec.ee või tel.  736 6120).

Koolitusele registreeritakse eelisjärjekorras sihtgrupile vastavad isikud, vabade kohtade olemasolul registreeritakse ka teisi avalduste laekumise järjekorras.

Koolituse kohta leiab lisainfot ka siit.

Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

Sellel laupäeval, 20. oktoobril kell 19 esietendub Tartus Vanemuise suures majas muusikal „Cabaret“, mille peaosas säravad kas Tanja Mihhailova või Gerli Padar. Muusikali aluseks on John Van Druteni näidend ja Christopher Isherwoodi jutustused. Libreto autor on Joe Masteroff, muusika autor John Kander ning laulusõnad on kirjutanud Fred Ebb.

Muusikali tegevus viib meid Berliini aastal 1929. Samal ajal kui Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb ööelu – nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasesse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui Sally oma kiiva armukese, klubiomanik Maxi poolt vallandatakse ja ta Clifi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, areneb kergemeelse femme fatale’i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe…

„Cabaret“ toob vaatajate ette meelelahutusest sõltuvuses oleva ühiskonna, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest „homne päev“ – natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Loe edasi: Vanemuine toob lavale muusikali „Cabaret“

USA ajakirjandusspetsialist peab neljapäeval Tartus avaliku loengu

Neljapäeval, 18. oktoobril peab Tartu ülikooli sotsiaalteaduste majas Lossi 36-204 kell 16.15 loengu USA ajakirjandusspetsialist Christine Tatum, kes räägib USA ja kogu maailma ajakirjanduse praegusest rollist ühiskonnas ja tulevikusuundumustest. Peale selle räägitakse, kuidas oleks võimalik USAsse õppima, praktikale või tööle pääseda?

Loeng toimub inglise keeles ja on avatud kõigile huvilistele. Tasuta.

Christine Tatum Thurstone on USAs Denveris baseeruva Media Salat Inc. tegevjuht. Ta on endine mitmeid auhindu võitnud tegevajakirjanik, kes on töötanud Chigago Tribune’is, The Denver Postis, The Daily Heraldis ja mujal. Ta on valitud USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism presidendiks. Ta on olnud ametis mitme mittetulundusliku organisatsiooni juhtkonnas, sealhulgas Sigma Delta Chi fondis ja Education Voices’is. Tatum on ekspert, kes orienteerub meediatööstust mõjutava turudünaamika, meediaeetika, meedia arengu ja digitaaluudistoodete ning –teenuste arendamise ja tootmise valdkonnas ning omab parimat praktikat reporteritöös ja kirjutamises. Samuti on ta tegutsenud kodanikuajakirjanduses. Ta on loonud juhendi kodanikuajakirjanduse akadeemiatele ja on selle abil õpetanud paljudes USA suurlinnades.Loengu toimumist toetab USA suursaatkond Eestis. 

Tartus jätkuvad loengud alustavatele linnaaednikele

Kolmapäeval algusega kell 17.15 jätkub  Tartu Keskkonnahariduse Keskuses loengusari “Maheda linnaaedniku  algteadmised”, lektoriks Ulvi Moor Eesti Maaülikoolist.

Loengus jagab Eesti Maaülikooli Aianduse osakonna teadur ja dotsent Ulvi Moor näpunäiteid alustavale aednikule ja saaduste hoiustajale. Ulvi Moor tegeleb aiandustehnoloogiate ning aiasaaduste säilitamise teemade uurimisega. Toimuvas loengus tuleb juttu valdavalt saaduste värskelt säilitamisest. Lisaks ettekande kuulamisele on võimalik esitada lisaküsimusi, sõlmida teetassi kõrval tutvusi teiste linnaaednikega. Samas sarjas on juba toimunud loengud teemadel “Aia planeerimine ja ettekasvatamine”, “Istutamine, külvamine, pikeerimine” ja “Hooldus ja kahjuritõrje” ning taimevahetuslaat.

Loengusarja korraldab Kohaliku Omaalgatuse Programmi abiga MTÜ Tartu Maheaed. MTÜ Tartu Maheaed on asutatud oktoobris 2011 eesmärgiga koordineerida juba toimiva ühise mahe-linnaaia toimimist ning edendada linnaaianduse arengut. MTÜ Tartu Maheaed tegemiste kohta saab lisainfot blogilehelt http://tootsipeenar.wordpress.com või facebookist https://www.facebook.com/tartumaheaed. tartumaheaed@gmail.com.

Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Karlova Selts ootab ka sel aastal infot Karlova kodudes säilinud ajaloolistest lae- ja seinamaalingutest.

Paljudes Karlova majades on säilinud ilusaid, põnevaid ja väärtuslikke detaile ja elemente, mis pärinevad juba hoonete ehitusajast. Möödunud sügisel õnnestus Karlova Seltsil koos Säästva Renoveerimise Infokeskuse ja Hea Maja Poega koguda huvitavat teavet ja näidiseid erinevatest mustritest ja interjöörimaalingute stiilidest, mis Karlovas leiduvad. Osad neist on tänaseks põhjalikult üles joonistatud, osa ootab veel spetsialisti külaskäiku. 2011. aasta sügisel toimusid ka loengud ja praktilised koolitused maalingute restaureerimisest.

Infot (sh fotosid, ülesjoonistusi jm) oodatakse nii restaureeritud kui ka veel korrastamata maalingute kohta. Ühendust võib võtta ka siis, kui maalingust on säilinud vaid väike osa või ka siis, kui teil on alles vanu fotosid Karlovast, kus on näha kunagised interjöörimaalingud.

Loe edasi: Jäädvustame Karlova ajaloolised interjöörimaalingud

Tartus hakatakse koomikseid looma

Rahvusvahelise 24-tunni koomiksimaratoni raames hakatakse sel laupäeval Tartu Kunstikoolis joonistama koomikseid. Samaaegselt joonistatakse umbes 90 eri paigas kogu maailmas.

Koomiksimaratoni idee algatas 1990. aastal ameerika koomiksikunstnik ja –teoreetik Scott McCloud. Juba viiendat korda on rahvusvahelise üritusega ühinenud Eesti joonistajad. Koomiksimaratoni eesmärk on luua iga tunni kohta üks lehekülg koomiksit. Ehk 24 tunniga 24 lehekülge kandvat lugu ja põnevat pildimaterjali. Selle aja sisse peab mahtuma kõik: loo väljamõtlemine, joonistamine, teostus ja soovi korral koloreerimine.

Materjalid ja tehnika on vabad. Otseseid eelnevaid ettevalmistusi, mis puudutavad loo väljamõtlemist või visandeid, teha ei tohi. Inspireeriva muusika, pildimaterjali, raamatu , eseme ja töövahendite leidmine on lubatud ja soovitatav.

Kell hakkab tiksuma joonistamishetkest kell 9.00 ja lüüakse kinni 24 tundi hiljem.Kuidas vahepealset aega jaotatakse, on igaühe oma asi. Võib süüa , magada, unistada ja lugeda, aga aeg ei peatu. Söögipausid peaksid 24 tunnise tsükli jooksul kindlasti olema, sest intensiivne töö nõuab energiat ja on oht muutuda ükskõikseks ja tuimaks. Kui antud aja piires ei jõuta soovitud lehekülgede arvuni, võib jätkata kuni valmissaamiseni või jätta töö poolikuks. Oluline on püüd tõesti 24 lehekülge valmis saada.

Kogu ettevõtmine on mõeldud inimestele, kelle jaoks enda proovilepanek pakub rõõmu.

Tartus selgusid joonistamise meistrid

Tartu Kunstikoolis peetud joonistamise meistrivõistlustel võisteldi realistliku joonistamise oskuses.

Vitaly Makurini kodutöö ja võistlustöö. Foto: Vladimir Brovin

Eelnevalt valmis tehtud töö anti korralduskomitee kätte ja võistluspaigal joonistas iga võistleja oma töö peast uuesti.

Tulemused:

Kunstiharidusega joonistajad:
I Vitaly Makurin
II Eero Tamm
III Oliver Nassar

Vanemad hobijoonistajad:
I Anne Hanni
II Elin Süld
III Anna-Liisa Hanni

Nooremad hobijoonistajad:
I Geili Pütsepp
II Rete-Keyt Uibo

Eriauhinna said noorimad osavõtjad Johann ja Jakob Mürk.

Võistlust toetas kunstitarvete pood VUNDER. Järgmine mõõduvõtt toimub 3.-4. oktoobril 2013.

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134

Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid

Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.

Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:

Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck 

Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur

Tarmu Kurm