Pühapäeval, 12. juunil kell 12.00 kuni 16.00 toimub perepäev „Kalad“ Luke Mõisas. Meisterdame kalu ja paati, teeme ise õnge ja püüame kala ning uurime, kuidas näevad kalad välja seestpoolt. Perepäev on kõigile huvilistele tasuta. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kärnerimaja kohvik. Lisainfo telefonil 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Allikas: Gea Järvela, SA Luke Mõis
Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale
loenguõhtule energeetika teemal.
Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.
Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.
Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?
Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.
Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.
Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.
KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused. Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee
Omakultuuride osakonna taotlus projekti „Development of knowledge exchange and transfer of know-how of museum reform and innovation between Nordic and Baltic countries: structural changes, economic incentives and new solutions in communication services“ läbiviimiseks sai Põhjamaade Ministrite Nõukogult (Norden) toetusraha 10 tuhat eurot.
Eesti Rahva Muuseumi töötajad ja maakonnamuuseumite esindajad Iisaku Muuseumist, Valga Muuseumist, Mõniste Muuseumist, Mahtra Talurahvamuuseumist ja Hiiumaa Muuseumist saavad projekti käigus omandada kogemusi muuseumireformi ja innovatsiooni valdkonnas nii Islandil, Taanis kui ka Norras.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Selle aasta teemaks oleme valinud elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng”. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.
2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb ning ühtlasi ka enda maaelu visioon kujundada. Osavõtumaks on 160 eurot, peamiselt nelja päeva majutus ja toitlustus. On võimalik taotleda stipendiumit, mis langetab osavõtumaksu 45 eurole. Registreerimise tähtaeg on 30. juuni.
Registreerida saab MÜ kodulehel: http: www.metsaylikool.ee/
Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.
Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi
Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks
Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.
“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.
Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.
Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.
Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.
4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.
Osalustasu 5 eurot.
Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.
Allikas ja pilt: www.epm.ee
Kõik huvilised on oodatud 11. juunil kella 11–17 Jõesuu puhkealale nautima ehtsat Eesti käsitööd ja Võrtsjärve kala kõikvõimalikul kujul.
Võrtsjärve kolmandat kala- ja käsitöölaata korraldab Võrtsjärve sihtasutus. Võrtsjärve külastuskeskuse juures peetaval laadal loovad meeleolu kauplejaid ja ostjaid igast ilmakaarest, Audru Jõelaevanduse Punt, Konguta segakoor ja noorte segarahvatantsurühm Tartumaalt.
Pakutakse kala kõikvõimalikul kujul, käsitöömeistrite loomingut ja kalepurjekaga sõite Võrtsjärvel. Kalaköögis on kavas räime rookimise meistrivõistlused, kõige suurema kiluvõileiva valmistamine ja ärasöömine. Saab teada väga hea kalasupi saladused jm.
Paadikuuri tegemistest on kavas puukoorepaatide valmistamine ja regatt, õnnekivide maalimine, näha saab puu- ja muu töö meistreid jm.
Vaata ka:http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-kala-ja-kasitoolaat
Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.
Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“
UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.
„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali, kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.
Tartu Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.
Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”
UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.
Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.
Allikas: Tartu loomemajanduskeskus
Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.
Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.
Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”
Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).
Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.
Täna toimunud SEB 30. Tartu Rattarallile registreerus esialgsetel andmetel 4204 osalejat, nende hulgas kümned profiratturid ning tuhanded harrastajad. Tartu Rattaralli võitis rootslane Jimmy Rönn ajaga 3:04:06. Teisele kohale sõitis end valgevenelane Aliaksei Tsikhanau. Parima eestlasena lõpetas Tartu Rattaralli Indrek Rannamaa, kes saavutas kolmanda koha.
Sõit Lõuna-Eesti maastikul kulges kena ilma ja arvukate pealtvaatajate saatel. Pärast 1. vahefinišit Liival, kui sõidetud oli 27 km, õnnestus 17-mehelisel juhtgrupil end ülejäänutest lahti sõita. Seesama grupp jäi sõidutempot dikteerima sisuliselt distantsi lõpuni, venides lõpukilomeetritel küll veidi pikemaks. Poodiumikohad selgitati välja lõpusirgel.
SEB 30. Tartu Rattaralli lõpetab kolm päeva kestnud Estonian Cycling Weekend 2011. Täna sõideti kaks distantsi, 135 km ja 65 km. Startijaid registreerus 2070 pikemale ning 2134 lühemale distantsile.
Uko Urb
Seoses Tartu Rattaralli üritustega on Tartu kesklinnas ja selle ümbruses muudetud liikluskorraldust, liikluseks on suletud mitmed tänavad ning kohtades, kus rattaralli trass ületab tänavaid risti, on väljas liiklusreguleerijad.
Lähemalt vaata siit.
Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.
Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.
Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.
Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad pillimänguhuvilisi 28. mail kell 14 hooaja viimasele improvisatsioonikursusele.
Kursus „Improvisatsioon vanamuusikas” toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas ja seda juhendab Tõnu Sepp.
Tõnu Sepp on käinud Tallinna lastemuusikakoolis, Tallinna muusikakoolis ja lõpetanud konservatooriumi flöödi erialal. Vanamuusikas on ta iseõppija. Oma teadmisi ja praktilisi kogemusi on ta õpilastega jaganud juba üle 30 aasta.
Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas.
Juhendajateks on oma ala asjatundjad, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta. Seejärel rakendatakse neid võtteid ka praktikas.
Kursusele on vaja eelregistreeruda; maksimaalne osalejate arv 12.
Lisainfo ja registreerimine: jaanika.jaanits(at)erm.ee
Laupäeval, 28. mail kell 12 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas rahvarõivapäev, mille käigus esitletakse rahvarõivakooli lõputöid, lõpetatakse konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ ja avatakse näitus.
Nii rahvarõivapäev kui ka konkurss „Minu lemmik ERMi kogudest“ on ilmekaks näiteks, kuidas ERMi kogud annavad käsitööga tegelejatele ühtaegu informatsiooni ja inspiratsiooni.
Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba 2005. aastast alates. Kaheaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks oma ala spetsialistid. Seekordsel rahvarõivapäeval esitletakse aastatel 2009–2011 valminud kostüüme.
Külalisesinejana peab loengu folklorist Marju Kõivupuu, kes räägib teemal „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“
Konkursi „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“ raames kutsuti käsitöötegijaid taasmõtestama ja uut elu andma muuseumi kogudes leiduvatele rahvakultuuri esemetele. Konkursil osales 36 tööd, millest 17 võib näha rahvarõivapäeval avataval näitusel. Samas tehakse teatavaks ka auhinnatud tööd.
Rahvarõivapäeva korraldavad Eesti Rahva Muuseum, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kogu päeva jooksul saab küsida asjatundjatelt rahvarõivaalast nõu.
Lisainfo: Janne Vaabla, Rahvarõivakooli koordinaator, telefon 510 6341 või e-posti aadress kostymix@gmail.com või Siim Angerpikk, ERMi programmijuht, telefon 735 0428 või e-posti aadress siim.angerpikk@erm.ee
Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus
1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.
EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt. Loe edasi: Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale
Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.
Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.
Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.
Loe lähemalt siit.
Allikas: Annely Soots
Mati Hint on öelnud parafraseerides Liivi, et mineviku tundmise abil saaksime kindlustada tulevikku.
Rõngust on alguse saanud emadepäeva tähistamine Eestis. Rõngus on Kusta Toom ajakirja välja andnud ja Rõngu hämara suitsutare heledalt verandalt liikus Ivar Ivask maailmatuntusega teadusajakirja tegijaks.
Hansatee ääres ja suurte maanteede ristumiskohal asuval Rõngul on olnud nii häid kui halbu aegu, kuid Rõngu kandist on pärit palju inimesi, kes oma töö ja tegudega on tuntust võitnud nii Eestis kui ka laias maailmas. Rõngu rahvas kutsub mõned neist külla, et nendega paremini tuttavaks saada ja nende visioneerimist kuulata.
Rõngu vastrenoveeritud koolimajja tulevad sel laupäeval, 21. mail, tuleviku üle koos vallarahvaga mõtisklema mitmes kunagi Rõngus elanud või Rõnguga seotud silmapaistvad inimesed.
Üritus algab kell 14 ja kestab veidi alla kahe tunni. Silmarõõmu pakuvad ja ajalugu aitavad meenutada vanade fotode koopiad. Kella 16 ajal saab minna Rõngu Mihkli kirikusse kontserdile.
Ootame kõiki huvilisi Rõngu kodukandipäeva üritustele. Juba hommikul saab ka laadarõõme maitsta.
Vaata ka http://www.ymarlaud.eu/Visioonikonverents
Pühapäeval, 22. mail kell 12–15 on kõik huvilised oodatud paeltepäeva töötuppa. Töötuba toimub näituse „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ raames.
Paeltepäeva töötoas tehakse näpunööri, kaaruspaela ja kõlapaela. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 5669 3368 või e-posti aadressil marvi.liina(at)gmail.com (Marvi-Liina Riid), telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee
Eriti on oodatud noored laulu- ja tantsupeolised ning nende juhendajad!
Huvilistel on võimalik külastada näitust „UKU ja Mulgi Ukuvakk“.
Laupäeval, 21.mail kulmineerub Karlova linnaosa ehedust tutvustav nädal Karlova päevaga, kus külalistele jagub tegevust Karlova erinevates nurkades.
Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Rongkäik suundub läbi Karlova peoplatsile TÜ Füüsikahoone ette (Tähe 4), kus kl.12.00 päev avatakse.
Päeva jooksul kuni kella neljani saab osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, Karlova teemalises maastikumängus ja fotoorienteerumises. Platsil räägib arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest pesuehekorstnapühkija, avatud on omanäoline rattanäitus ning jalgratta vigurrada.
Kogu perega saab kaasa lüüa pilliõpitoas, robotiklubis, meisterdada rätinukku või rattakotti ja uudistada keeduvärvi valmistamist. Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased.
Lähemalt loe www.karlova.ee
Tuleva nädala esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja 18 kella mängima erinevaid põhjamaiseid viise. Uudne kellamäng on pühendatud 23.-29. maini Tartus toimuvale põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekule.
Esmaspäevast pühapäevani mängivad raekoja kellad erinevaid meloodiaid neli korda päevas – kell 9, 12, 18 ja 21. Mängitavaid lugusid on kuus – igast kokkutulekul osalevast riigist üks. Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist pärit lood mängis sisse muusik ja raekoja kellamängu koordinaator Merle Kollom.
Üks kellamäng kestab poolteist kuni kaks minutit, lugudest tehtud popurrii umbes viis minutit.
Samad muusikapalad kõlavad ka noorteprojekti raames valmival kontsertetendusel, mida esitletakse laupäeval, 28. mail kokkutuleku lõpetamisel Vanemuise teatris.
Kellamängu täpsem kava linna kodulehel: http://bit.ly/m8yFFP
Homme on Vapramäe – Vällavere – Vitipalus suur maikuine matkapäev. Kõiki linnulauluhuvilisi oodatakse homme hommikul kell 8 Vapramäele osalema linnukevade maksimumi matkal. Kaasa on soovitav võtta binokkel. Linnumatk kestab umbes 2 tundi. Retkejuht Külli Kalamees-Pani.
Kell 10.30 algab matk Päidlapalus. Matkaks kogunetakse Elva-Hellenurme teel kruusakarjääri teeristile, edasi sõidetakse Tartu
maratoni rajale, kust algab jalgsimatk mööda Elva jõe äärt ja maratoni rada kuni allikasooni. Matkal saab tutvuda soo tekke põhjustega ja soo elustikuga. Sealt siirdub matkarada Kunimäele ja Linajärve juurde. Matka pikkus on umes viis kilomeetrit ja kestab ligi neli tundi. Retkejuhid Siiri Kaarna ja Evelin Toom.
Kell 15 algab kepikõnniga tervistkosutav matk koos teadmiste täiendamisega tervislikust toitumisest ja jooga hingamisharjutustega. Matka kestvus kaks tundi. Kogunemine Vapramäe bussipeatuse juures. Retkejuht Anu Land. Matkapäeva matkad on tasuta.
Täna, 19. mail, akadeemik Juhan Peegli 92. sünniaastapäeval kutsub akadeemiline ajakirjandusselts kõiki Juhan Peegli õpilasi kirja panema või sahtlitest välja otsima oma meenutusi ülikooli ajast ja õpetajast. Selts kuulutab välja Juhan Peegliga seotud mälestuste kogumise, kutsub tema õpilasi ja kolleege saatma oma igas vormis meenutusi Eesti Akadeemilisele Ajakirjanduse Seltsile (Tartu, Ülikooli 18) 1. novembriks. Lugude põhjal saab kokku raamat Juhan Peeglist kui õpetajast. Lähem info Maarja Lõhmuselt (maarja.lohmus@ut.ee).
Juhan Peegli sünniaastapäeva puhul toimub täna kell 16.00 Tartu Ülikooli peahoones ajakirjandusseltsi koosolek, kus saab kuulata kahte ettekannet: Kaarel Vanamölder kõneleb 17. sajandi ajakirjandusest Eesti aladel ja Roosmarii Kurvits teemal “Miks tuli Eestisse päevaleht?”
Koosolekuga märgitakse ka 120 aasta möödumist Eesti esimese päevalehe ilmuma hakkamisest (Postimees 1891. aastal). Koosolek on ajakirjandushuvilistele avatud.
