Rubriik: Saaremaa

Elamusterohke aia- ja lillelaat Kuressaares laadis akusid

Kliki ja vaata suuremat pilti
Foto: Vilma Rauniste

Kaks imeilusat ilma oma mitmekülgsete võimalustega tegi seda tõepoolest. Kui minnes oligi mõttes vaid korraks läbi astuda, siis enne “uste sulgemist” lahkuda ei raatsinud.

Kohal oli ligemale sada kaubapakkujat seinast-seina tootevalikuga, koeraomanike mõõduvõtt ilusaima koera tiitlile, olid mitmed oksjonid ja viktoriin, linnavalitsuse telgist jagati loosivõite kauni kodu kandidaatide pakkujatele, meeleolukat vaheldust töid oma esinemisega rahva-, kõhu- ja linetantsijad, söögi ja joogi eest hoolitsesid Orissaare Valge Vares ja Kuressaare Lions klubi Piret tublid naised.

“Muljed on väga kirjud, ilmataadile tuleb ainult tänusõnu öelda. Eks me peame mõtlema, mida ohvrialtarile tuua, sest isegi see hommikune väike vihmasadu lõppes parajaks ajaks ära,” on aiapäevade peakorraldaja Reet Truuväärt ürituse õnnestumise üle õnnelik.

Osalejaid oli rekordarv – 94. Korraldajaid ja külastajaid rõõmustas lätlaste arvukas osalemine, koguni viis ettevõtjat oli kohal – kes pakkus roose, kes suveniire, keraamikat, kübaraid-mütse, kes läti leiba jp muud.

“Eriliselt väärib tunnustamist meie lilleseadjate telk, sest kui me otsime ühelt ürituselt iva ja tõsist sisu, siis on lilletelk olnud see koht, kust seda otsida ja leida. Oleme püüdnud aktuaalset teemat just läbi lilletelgi sisse tuua. Kui eelmisel aastal olid alternatiivsed lilleseaded ja materjalide kasutamine suunatud eelkõige lihtsatele taimsetele materjalidele, mida ka igaühel kodu juures leidub, siis sel aastal oli põhirõhk toataimedele ja kuidas neid huvitavalt kompositsioonidesse seada koos aialilledega. Aga ka see, kuidas toalilli suvitama viia,” rääkis Reet.

Osalejate auhindamine

Reede õhtul korraldati osalejatele koosviibimine Roomassaare kohvikus, kus külalised nägid meie kaunist merelist vaadet ja kus tunnustati kõige omanäolisemaid eksponente, mis muide on muutunud juba traditsiooniks.
Lillemissi auhinna sai Kuressaare floristide telk, lillepäevade raskekaallase auhinna said Peipsi kandi puuskulptorid, aiapäevade üllataja auhind omistati Harjumaa firmale, kes näidiskasvuhoone kokku pani, mida on korraldaja sõnul aastaid oodatud. Kõige kaugema nurga Atsiks tunnistati Latrose Valmierast, kellel oli väga ilus lilleline väljapanek.

Lastel oli pikalt uudistamist koerte šõu-matšil, kus ka laps-koer võistlus korraldati, istuda poni selga ja tunda end suure ratsanikuna, aga küllap unistas iga laps ka puuraidurite valmistatud väga erilisest ja pilkupüüdvast mängumajast, mis ei jätnud külmaks täiskasvanuidki.

Peakorraldaja eriline tänu kuulus ka aia- ja lillepäevade projektijuhile Merle Vahale.

Vilma Rauniste, Meie Maa

Kuressaare linnavalitsus korraldab konkursi “Kuressaare,450 aastane kaunitar”

Kuressaare Linnavalitsus korraldab avaliku fotokonkursi “Kuressaare, 450-aastane kaunitar”. Kuressaare on nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud arenev kuurortlinn, mille kuulsusrikas ajalugu ulatub aastasadade taha. Fotokonkursi eesmärk on läbi fotograafia aidata kaasa Kuressaare linna kultuuri ja turismi edendamisele ning muuhulgas motiveerida inimesi ka paremini pildistama. Pildistamisel peaks silmas pidama konkursi teemat „Kuressaare, 450-aastane kaunitar“ ehk linna piires pildistades võiks tabada midagi, mis tundub omane ainult Kuressaare linnale. Fotograaf võib tabada põnevaid momente, huvitavat valgust, kauneid vaateid, toimetavaid inimesi jne.

Konkurss korraldatakse kahes vanuserühmas: noored (kuni 16aastased, k.a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Noortel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuses. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühes vanuserühmas. Konkursile oodatakse fotosid, mis on tehtud 2011–2013. aastal Kuressaare linnas. Iga autor võib esitada kuni viis tööd. Auhinnafond on järgmine: üldarvestuses I koht 350 eurot, II koht 250 eurot, III koht 150 eurot; noorte vanuserühmas I koht 200 eurot, II koht 100 eurot, III koht 50 eurot. Lisaks antakse välja eriauhind publikuhääletuse võitnud foto autorile.

Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist. Kõikidest esitatud fotodest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse linna sünnipäevanädalal (6.–12. mai 2013) Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäigu galeriis. Publikuhääletus toimub Kuressaare linna veebilehel www.kuressaare.ee.

Iga foto edastamisel tuleb märkida foto pealkiri, pildi saamislugu, võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, aadress, telefon, e-post). Tööd tuleb esitada digitaalselt andmekandjal Kuressaare Linnavalitsusse või laadida üles konkursi korraldajale ligipääsetavas keskkonnas, kust saab foto konkursi tingimustele vastavas formaadis alla laadida, ning saata link aadressil linn@kuressaare.ee.

Konkurss kestab kuni 8. märtsini 2013.

Konkursi tingimused leiab siit.

Kuressaares toimub loovteraapiaid tutvustav infopäev

MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas  läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.

Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.

26. mai kava:

12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule

12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga

14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks

14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused

Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!

Lisainfo: www.tasakaal.net, 534 80 777

Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Kuressaare paneb suunaviidad Facebooki oksjonile

Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.

Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul,  täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.

Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.

Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Ruhnu saarel peeti karupäeva

Juba teist aastat järjest tähistasid Ruhnu saare elanikud üheskoos seda ajaloolist päeva, mil karu esmakordselt oma käpad Ruhnu rannale tõstis. Teadupärast eksis n-ö Ruhnu karu 2006. aasta kevadel jääpangal Ruhnu saarele ning tekitas sellega nii kohalike seas kui laiemalt meedias ja ühiskonnas elevust. Esimesed teated temast jõudsid saarele teisipäeval, 11. aprillil, mil kalamehed märkasid Ruhnu saarest 12 km loodes jääpangal triivivat pruunkaru. Nähtust teatati piirivalvele ja Tallinnast lendas kohale piirivalve helikopter, mis teel saarele Pärnust uinutusvahenditega looduskaitsekeskuse töötajad peale võttis. Udu tõttu karu siiski ei leitud. Arvati, et karu pärines Lätist Kolka neemelt.

Eile võtsid saareelanikud ette karupäeva matka. Ruhnu saare tegemisi kajastav Ruhnu blogi teatel lookles matkarada mööda nõlvu ja orge, niiskeid samblalaukaid, pliiatssirget metsa ja tormi sakutatud puid. Lapsed otsisid ja leidsid magusaid üllatusi.
“Maastik muutis nägu ning lõpuks viis tee ikka mereni,” jätkab blogi. “Kuunsis istusid lõkke ääres Udo “Rebane” Mägi ja Mitja “Karu” Riisenberg. Väidetavalt küpses tule peal karukints, mis olevat maitsenud küll kahtlaselt sealiha moodi. Rüübati karumarjajooki. Karuteenet ei tehtud, küll aga mängiti. Viktoriin selgitas meie teadmisi karude füsioloogiast ning eluharjumustest. Pärast mängisime rahvamaja katusekorrusel lauamängu.”

    

Ida-Saaremaa noorte osaluskohvik

Tornimäe Noortekeskus Saaremaal Pöide vallas korraldab 26. aprillil algusega kell 16  Ida-Saaremaa noorte osaluskohviku. Eesmärk on panna noori rohkem kaasa mõtlema erinevatel aktuaalsetel teemadel.

Töölaudu  tulevad läbi viima oma ala spetsialistid maakonnas, kellelt on võimalik saada vastuseid erinevatele küsimustele.
Osaluskohvikul ootame osalema eelkõige  noori vanuses 12-27 eluaastat.

Osaluskohvik on osalejatele tasuta ja toimub ESF hanke ” Noorte konkurentsivõime suurendamiseks  ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine” raames.

Info:
Aina Sepp, tel +372 5664 5212
Pöide valla noorsootöö kuraator

Kaarma kihelkonna päev Kuressaare Päevakeskuses

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab laupäeval, 14. aprillil algusega kell 11 Kuressaare Päevakeskuse II korruse saalis Kaarma kihelkonna päeva.

Ettekanded:

  • Kalle Kesküla – Kaarma kihelkonna haldusajaloost
  • Hannes Nelis – Kaarma koguduse õpetajad
  • Elina Trave ja Lembi Mets – Kaarma mõis ja perekond von Güldenstubbe
  • Evi Vanem – Mihkel Kallas ja tema pere
  • Bruno Pao – Arvamusi Kaarma muinasaja merendusest

Oodatud on kõik, kel huvi suguvõsa uurimise ja Kaarma kihelkonna ajaloo vastu. Ühtlasi ootame Kaarma kihelkonna uurijaid eksponeerima oma sugupuid.

Evelin Ilves kohtus Muhu ja Valjala põhikoolide õpilastega

Evelin Ilves külastamas Muhu Põhikooli. Fotod: Tõnu Veldre/Saarte Hääl

Evelin Ilves külastas Muhu ja Valjala põhikooli, kus kohtus õpilastega ning kiitis kooli kokkade tervislikke roogasid.

Ta proovis Muhu Põhikoolis õpilastele pakutavat koolitoitu ning uuris, kuivõrd kasutab Muhu kool söögi valmistamiseks kohalikku toorainet, milliseid roogasid seal valmistatakse ning kui keeruline on kooli menüüd planeerida ja toiduaineid tellida. Evelin Ilves sai kaasa ka Muhu põhikooli laste lemmiksöögi – eksootilise azuu – retsepti.

Jaanuaris külastas Evelin Ilves Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda. Detsembris külastas presidendi abikaasa Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga ning veebruaris tutvus Evelin Ilves Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega.

 

Kunsti tähtsündmus Saaremaal

Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”

Vilsandi uuele paadile otsitakse nime

Kihelkonna vallavalitsus kuulutab Meie Maa teatel sel nädalal välja uue Vilsandi paadi nimekonkursi. Üheksa meetri pikkust paati ehitab Pöide valla firma Alunaut ja veebruarikuus käidi sellega ka Helsingi paadimessil.

“Vilsandi paat on meil põhimõtteliselt valmis, nipet-näpet veel teha aga jõuame kokkulepitud ajal ta tellijale üle anda,” ütles Alunaudi juhataja Mark Muru.

Kihelkonna vallavalitsus on uue paadi vettelaskmise pidustused kavandanud aprillikuu viimasele nädalavahetusele. “Koos nimega soovime paadi küljele ka mingi hea lause kirjutada. Pärituult soovivat või midagi sellist,” ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale.

Tema sõnul tuleb uus paat muu hulgas aparelliga, et sõitjad ei peaks enam üle poordi ronima, vaid saavad tasapinnalisel teel paati astuda.

Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam  julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.

 Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid

Ruhnulased said saarele erakorralise abi brigaadi

Kuulutus Ruhnu blogist

Ruhnu saare elanikud võivad nüüd kergemalt hingata: saarele jõudis sel nädalal erakorralise kiirabibrigaadi meditsiinivarustus, millele saadetakse peagi veel lisa. Nii toimetab nüüd saarel päris oma kiirabibrigaad, mille koosseisus on neli kohalikku inimest. Tedmisis käisid nad jaanuaris ja veebruaris mandril omandamas ja võivad nad nüüd ise esmaabi anda.

Ruhnu erakorralise abi brigaad peab valvet 24 tundi ööpäevas ja korraga on valves kaks selle liiget.  Kui keegi väikesaare elanikest või saare külalistest helistab hädaabinumbril 112, antakse info kohe edasi brigaadile, kelle  ülesanne on kuni arstide saarele saabumiseni patsiendi eest hoolt kanda ja meditsiiniaparaatide näitajate alusel tema seisundi kohta haiglale infot edastada.  Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnaga peavad esmaabiandjad ühendust Skype´i tee.

Aasta tagasi alustas erakorralise meditsiini brigaad tegevust Kihnu saarel, lisaks Ruhnule avatakse see peagi ka Vormsil ning edaspidi on selline brigaad kavas luua ka ülejäänud väikesaartel.

Abruka valmistub jää minekuks

Ajaleht Meie Maa kirjutab, et viimaste päevade ilmad on agaralt merejääd lammutanud ja ühendus väikesaartega on jäämineku tõttu iga hetk katkemas.

“Äärtes ajab vett peale ja Abruka taga on juba vaba vesi,” rääkis eile Riias viibinud Abruka saarevaht Rein Lember Meie Maale. “Jää liigub siia-sinna. Tuul on tugev ja kui nüüd vesi tõuseb, siis on see jäätee meil üks lühike lugu,” lisas ta.

Lembri sõnul tuleb praegu jääteed kasutades võtta päev korraga, isegi reis korraga. “Kui hommikul linna tuled, siis õhtul enam tagasi ei pruugi pääseda. Kevadine asi, tuleb väga ettevaatlik olla,” sõnas ta.

Jääminek tähendab väikesaarte jaoks mingiks ajaks ühenduse katkemist. Jää lagunemisel laevaga kohe liikuma ei saa, enne peavad sadamad ka jääst puhtaks saama. Saarevahi sõnul ollakse jää minekuks valmis. “Toidud ja ravimid on varutud, tuju on hea,” märkis saarevaht.

Vilsandile pääseb veel üle jää, sest kuigi mere pool jää juba liigub, on rannaäärsed lahed veel kaanetatud.

“Jää- ja mereolud on kõikuvad, sõltub tuulest, milline on jää peal veekihi paksus,” rääkis Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam Meie Maale. “Praegu saame üle mootorsaanide ja ATVdega. Meie oma väga hea abivahend, amfiibsõiduk, on Tallinnas remondis, selle saame kätte tuleva nädala lõpuks,” lisas ta.

Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi

Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.

Allikas: meiemaa.ee

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Foto: ilmajaam.ee

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna

Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.

Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.

Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Kuressaare Ametikool ootab vilistlasi kooli juubelile

Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.

Kokkutuleku esialgne kava
Kell 11 – osalejate registreerimine kooli õppehoone fuajees (Kuressaare, Kohtu 22); külastamiseks on avatud õppebaasid linna ja Upa õppekompleksides; avatud on kooli kohvik ja restoran, osta saab sooja sööki.
Kell 12 – bussid sõidavad Kudjape kalmistule õpetajate kalme ning Upa õppekompleksi külastama.
Kell 17 – algab kontsertaktus Kuressaare Spordikeskuses, Vallimaa 16a.
Kell 18 – pakutakse tervitusjooki kooli hoovis, algab vilistlaspidu kooli saalis K4 ning restoranis.

Osta saab õpilastöid ning kooli meeneid, vaadata albumeid vanade piltidega ning koolis tehtud videofilme, tulemas on ka üllatused!

Osalejate registreerimine vilistlaste kokkutulekule on alanud. Seda saab teha  kooli infosekretäri telefonil +372 452 4600 või e-mailil info@ametikool.ee. Registreerimisel palub kool lisaks oma nimele teada anda lõpetamise aasta ja telefoninumbri.

 

Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal

Reedel lõppes Kuressaare ametikoolis kahepäevane kokaõpilaste kutsevõistlus “Kokakunst Kuressaares 2012”, kirjutab MeieMaa.

Võistlusel osalesid eraldi teise ja kolmanda kursuse kokad, kes loositi kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusülesandeks oli kahekäigulise piduliku söögikorra valmistamine.
Teise kursuse õpilased pidid valmistama hakklihatoidu. Ülejäänud toiduainete osas kasutati pimekorvi põhimõtet ehk need ei olnud võistlejatele varem teada.
Kolmanda kursuse õpilaste põhitoiduaineiks olid broilerifilee ja kama. Alles võistluse algul teatavaks tehtud üllatustoiduna tuli lisaks valmistada naturaalne omlett.
Toidu välimuse, lõhna ja maitse kõrval hindasid kohtunikud ka hügieeni, töökorraldust köögis ja meeskonnatööd.
“Kui sa lähed oma kooli tagasi ja köögis tunned end kindlamalt, siis seepärast, et sul on see kogemus,” ütles õpilastele võistluste kohtunikekogu esimees, restorani Mannerheim peakokk Rudolf Visnapuu. Loe edasi: Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal