Saaremaa

Eesti parima suvirapsi- ja talinisusaagi sai Kaido Kirst

ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.

Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.

Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.

Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.

Kuressaares elav terjer valiti Euroopa kolmandaks

Kuressaares elava Sari Laitineni Texforrier Marimekko “Pulmu” sai 30. septembrist 3. oktoobrini Sloveenias Celjes peetud koertenäitusel “European Winner Dog show 2010” kolmanda koha, kirjutab saaremaa.ee.

Marimekkot edestasid sellel võistlusel Dandiedinmont terrier Hispaaniast ja staffordshire bull terrier Ungarist. Sari Laitinen ütles, et Euroopa meistrivõistluste näol oli tegu suurejooneliste võistlustega, kus osalesid koerad üle kogu maailma. Laitineni sõnul lõi üle maailma eelvõistlustel kaasa 10 000 koera. Kuigi ta ei teadnud täpset statistikat, olid neist hinnanguliselt 1000 terjerid.

“Tegu oli iludusvõistlusega, kus valiti kõigepealt igast tõust välja parim emane ja isane koer, kes seejärel omavahel selgitasid välja oma tõu parima,” rääkis Laitinen, kelle sõnul võistlesid kõige lõpuks omavahel veel tõugude parimad. 33 terjeritõu hulgas sai Marimekko kolmanda koha.

Marimekko on tituleeritud koer, keda on tunnustatud ülemaailmsetel ja Euroopa võistlustel, ära märgitud Eestis, Lätis, Soomes ja mujal Põhjamaades.

Laitinenil on kodus kolm koera – Lapinporokoer, inglise kääbusterjer ja siledakarvaline foksterjer. Texforrier Marimekkol on omanikeks veel Molli Nyman Soomest ja Claire Hoffman USA-st.

Allikas: saaremaa.ee

Tulekul tuulenergeetika teemaplaneeringu arutelud

OÜ Hendrikson & Ko on valmis saanud Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahenduse ning järgmisel nädalal toimuvad avalikud arutelud.

Eskiislahenduses on märgitud võimalikud elektrituulikute arenduspiirkonnad, mis on välja valitud sobivusanalüüsi alusel ning omavalitsuste seisukohti arvestades. Tegemist on esialgsete piirkondadega, mida saab soovi korral täpsustada ja muuta.

OÜ Hendrikson & Ko teatel oodatakse eskiislahenduse avalikel aruteludel tagasisidet nii esialgselt väljavalitud võimalike elektrituulikute arenduspiirkondade kui ka planeeringu seletuskirjas välja toodud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete kohta.

Tuuleenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud toimuvad järgnevalt:

Esmaspäeval, 11. oktoobril 2010 kell 12.00 Saare maavalitsuses; kell 16.30 Lihula kultuurimajas
Teisipäeval, 12. oktoobril 2010 kell 12.00-16.00 Pärnu maavalitsuses
Kolmapäeval, 13. oktoobril 2010 kell 10.00 Käina Huvi ja Kultuurikeskuses väikeses saalis; kell 17.00 Taebla kultuurimajas.

Täpsem info Hendrikson & Ko kodulehel.

Allikas: hiiumaa.ee

Kuressaares venib hiina keele õppimise võimalus

Kuressaare gümnaasium plaanis sel õppeaastal alustada lõpuklassides hiina keele õpetamist. Abikäe lubas ulatada ka Hiina saatkond. Ehkki soovi avaldas 29 noort, on keeletunnid seni jäänud pidamata, sest loodetud õpetaja pole ikka veel Eestisse saabunud.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik tõdes ajalehes “Meie Maa”, et Hiina saatkonnaga lepiti asjad küll kokku, kuid ilmselt ei olnud Hiinas ikkagi kohe seda inimest olemas, kes Saaremaale keelt õpetama oleks tulnud. “Tema leidmisega läks aega ja sealt see venimine on tulnudki,” ütles ta.

Eelmisel nädalal selgus, et õpetaja jõuab Eestisse pärast koolivaheaega ja novembris võivad tunnid alata. Nii oleks Kuressaare Gümnaasium esimene kool Eestis, kus kolmanda võõrkeelena õpitakse hiina keelt.

Orissaarde soovitakse rajada Saaremaa esimene paadimuuseum

Kahemeheline töögrupp soovib Orissaarde rajada Saaremaa esimese paadimuuseumi, mille keskseks eksponaadiks võib tulevikus saada 16. sajandist pärinev Maasilinna laevavrakk, kirjutas Saaremaa.ee.

„Muuseumi rajamise peamine vajadus on selles, et vanad, iseehitatud puu- ja kaluripaadid hakkavad kasutusest välja minema, kuid neid tuleks kuidagi säilitada ja saarlaste meistritöö soovijatele vaatamiseks välja panna,” lausus Orissaare paadimuuseumi rajamise üks eestvedajaid, kaitseväe peastaabi vanemkaplan Gustav Kutsar.

August Mälgu festival saab nädala pärast lõppakordi

Kevadel alanud ja August Mälgu 110. sünniaastapäevale pühendatud festivali kulminatsioon toimub nädala pärast 10. oktoobril Lümanda kultuurimajas, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Päev algab konverentsiga, kus uurimustega August Mälgu loomingust astuvad üles Urve Vakker ja Kaja Tampere. Oma sõnumi annab edasi ka Lea Kuldsepp Saaremaa rahvateatrist. Päev jätkub näitemängudega. Esimesena astub lavale Lümanda näitering etendusega „Ema”.

Pärast lõunapausi tuleb vaatajate ette Taritu lastenäitering lavastusega „Tuulde on kirjutatud linnu saatus…”, mille on Mälgu „Jutte lindude” põhjal näidendiks kirjutanud Maire Sillavee ja lavastanud Merle Sillavee.

Lõunapausi ajal on võimalus vaadata DVD vahendusel Salme näiteseltskonna suvist etendust „Läänemere isandad”. Näitemängupäeva ja kogu festivali lõpetab Taritu näitering lavastusega „Häda õnnega”.

Riksu ojast püütud vähkidel polnudki katku

Saaremaal Riksu ojast püütud signaalvähkidele Soomes tehtud analüüsi kohaselt ei olnud vähid katku kandjad, kirjutas Meie Maa.

„Soomest tuli esialgne vastus, mis ütles, et vähkidelt võetud proovid osutusid negatiivseks. Seega ei ole nad katku kandjad,” lausus maaülikooli ihtüoloog, vähiuurija Margo Hurt, kirjutab Meie Maa.

Enne proovide analüüsimist arvas ta, et tegemist on siiski katku kandjatega, kuna jõevähk on kadunud suures ulatuses Riksu ojast, kus teda varem palju leidus. Signaalvähid püüti Riksu ojast analüüsimiseks augusti lõpus. Sel aastal vähiuurijatel seal rohkem töid plaanis teha ei ole.

Kuressaare sai omavalitsuse 20. aastapäevaks uue linnalipu

Täna, 1. oktoobril tähistab Kuressaare 20 aasta möödumist päevast, mil linn taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sel puhul sai Kuressaare uue kujundusega linnalipu, mis varahommikul kell 8 linnavalitsuse ees heisati. Uue lipu heiskasid linnapea Urve Tiidus ja volikogu liige Jaan Lember.

Kui varem moodustus Kuressaare linnalipp sinisest lipuväljast, millel valged pakud, siis nüüd asub lipu südapunktis ka Kuressaare vapipilt. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 11:7 ja selle normaalsuurus on 1650 x 1050 millimeetrit. Valge paku laius on 1/5 ning vapipildi kõrgus 1/2 lipu laiusest.

Lisaks pidulikule lipuheiskamisele on aastapäevale pühendatud sündmusi Kuressaares täna veelgi. Näiteks toimub Raekojas lühikonverents, kus tervituskõnega esineb president Arnold Rüütel, kes 20 aastat tagasi Kuressaarele oluliste sündmuste juures viibis. Ettekandega esinevad veel Saaremaa Muuseumi vanemteadur Priit Kivi, kes räägib Kuressaare omavalitsusest Eesti Vabariigi esimestel kümnenditel ning Tallinna Ülikooli avatud poliitika professor Georg Sootla, kelle teemaks on Eesti kohalik omavalitsus 2018 – stsenaariumid ja perspektiivid. Sõna meenutusteks saavad ka Kuressaare volikogu esimehed ja linnapead aastatest 1990 – 2005.

Õhtul kell 18 algab Kuressaare kultuurikeskuse saalis kontsertaktus, kus linn annab üle tänukirjad inimestele, kes oma ametipostil või kauaaegse tööga linna haldusaparaadis on andnud suure panuse linna ja omavalitsuse haldusvõimekuse arengusse. Meeleoluka kontserdi sisustavad Kuressaare muusikakollektiivid, külalisena esineb Soome vanim meeskoor, 1878. aastal asutatud Muntra Musikanter. Kontsert on tasuta ja ka linnaelanikud ning külalised on oodatud sellest osa saama.

Juba teisipäevast on kultuurikeskuses avatud aga omavalitsuse sünnipäevale pühendatud näitus, kus eksponeeritakse dokumente, fotosid, esemeid ja meeneid viimasest kahekümnest aastast. Koostöös Saaremaa Muuseumiga saab näha ka linnavalitsemisega seotud eksponaate varasematest aastakümnetest. Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.

Kuressaare on esimene omavalitsus Eestis, mis ENSV Ülemnõukogu otsusel 25. septembrist 1990 taas omavalitsusüksuse õigustesse astus. Sama aasta 1. oktoobril külastas Kuressaaret Ülemnõukogu delegatsioon eesotsas toonase esimehe Arnold Rüütliga, kes andis Raekojas linnavolikogule üle vastava sümboolse tunnistuse ja ühtlasi sai ametiketi kaela tollane linnapea Taivo Lõuk. Arnold Rüütel ja Taivo Lõuk esinesid ka lühikese päevakohase kõnega Raekoja ette kogunenud linnarahvale. Just seda päeva on hakatud pidama Kuressaare kohaliku omavalitsusüksuse sünnipäevaks.

Kuressaare Linnavalitsus

Täna avatakse Kuressaares Ristiku lasteaed

Täna kell 12 avatakse Kuressaares värskelt rekonstrueeritud Ristiku lasteaed (endine Kuressaare 5. lasteaed).

Rekonstrueerimistööde käigus ehitati lasteaed täielikult uuesti üles, kogu lasteaia territoorium sai heakorrastatud ning erilist rõhku pandi erinevatele atraktsioonidele, mis on mõeldud lastele kõige nooremast vanuserühmast eelkooliealisteni välja.

Lasteaia ehitustööd läksid maksma 30 miljonit krooni. Linna omafinatseeringuks kujunes 4,5 miljonit krooni. 25 miljonit krooni lisandus EASi kaudu regionaalarengu fondi “Kohalike avalike teenuste arendamise” meetmest. Ristiku lasteaia ehitustöid teostas AS Koger & Partnerid.

“Ehitustööde käigus Facio välja vahetanud firma Koger & Partnerid suutis hoolimata lühikeseks jäänud ehitusajast ja muutunud konjunktuurist ehitusturul rajada kvaliteetse hoone Kuressaare lastele. Jagan nii mõnegi lasteaeda külastanud täiskasvanu arvamust: lausa kahju, et ei pea enam ise lasteaias käima, nii rõõmus ja värviline on see maja,” sõnas Kuressaare linnapea Urve Tiidus. “Ristiku lasteaed on alati hiilanud oma hoolitsetud õuealaga, nüüd on see täitunud suure hulga uute mänguobjektidega ja usun, et järgmiseks kevadeks särab aed jälle täies ilus,” lisas linnapea Urve Tiidus.

Viimane uus lasteaed valmis Kuressaares 20 aastat tagasi Tuulte Roosi linnaosas. Kuressaare linn on pidanud oluliseks rahuldada võimalikult paindlikult kõigi lasteaeda soovijate avaldused, sealhulgas pakkuda lasteaiateenust ka naabervaldade lastele. Kokku
on Kuressaares viis munitsipaal- ja kaks eralasteaeda.

Ristiku lasteaed on Kuressaares neljas tänavu Euroopa Liidu rahade toel valminud suurem investeeringuobjekt. Raekoja esimene korrus renoveeriti turismiinfopunkti jaoks, suve hakul avati uus rannahoone koos uuendatud rannaalaga ning kooliaasta alguseks sai valmis renoveeritud Kuressaare muusikakool. Nelja suuremasse objekti on Kuressaares sel aastal investeeringuid tehtud üle 50 miljoni krooni ehk peaaegu 4000 krooni iga linnaelaniku kohta.

Silver Saluri

Loonal tuleb lindude rände päev

Pühapäeval, 3. oktoobril kell 11 oodatakse huvilisi Loona näitusemajja Saaremaal, et alustada linnuvaatlusretke Vilsandi rahvuspargi rannikualadele, annab teada ajaleht Meie Maa. Retkelisi juhendavad Arvo ja Kadri Kullapere.

Loonalt saab vajaduse korral kaasa binokli, linnumääraja ja abimaterjale. Juhendajad võtavad kaasa suleliste vaatlemise toru. Enne retke antakse seletusi peamistest lindude rändeteedest maailmas ja siinmail.

Loona püsinäituse üks osa käsitleb samuti rahvusparki läbivaid rändeteid. Väljas on ka päevakohane kirjandus. Kehakinnituseks võib kaasa võtta oma võileiva. Kuuma teed saab kohapeal.

Buss soovijaile väljub Kuressaare bussijaama parklast pühapäeval kell 10 ja sõidab tagasi umbes kell 15. Tulla võib ka oma sõidukiga. Registreerumise viimane päev on 1. oktoober (tel 454 6880, 5301 2772, e-post kadri.kullapere@rmk.ee).

Linnupäev on tasuta. Päeva korraldab RMK loodushoiuosakond koostöös keskkonnaametiga.

Tänavune aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks liigirikkuse ja Eesti looduskaitse 100. aastaks. Baltimaade looduskaitse sai alguse just linnukaitsest Vilsandi rahvuspargi alal.

Mandrimehed andsid saarlastele haugipüügis koslepi*

Laupäeval toimunud seitsmenda mandri ja saare harrastuskalameeste jõukatsumise spinninguga haugipüügis võitis mandrimees Lauri Reemets (pildil) 7,89kilose haugiga, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Seekord nimetuse all „Sügisgospel 2010” toimunud mõõduvõtt tõi kohale rekordarvu ehk 53 osalejat.

Püügivõistlus toimus kahekümne neljas paatkonnas Saaremaa lõunarannikul. Võistlusarvestuses püüti kokku 60 haugi kogukaaluga 119 kilo.

Peaaegu sama palju saadi kätte ka veidi alla kiloseid isendeid, mis hea tava kohaselt rändasid aga tagasi vette kosuma.
Üksiktulemustest oli parim mandrimehe Lauri Reemetsa 7,89kilone haug, mis on lähedal mehe isiklikule rekordile ja jäi senisele koslepi tippmargile alla vaid 60 grammiga.

Individuaalarvestuses käis kuni viimase hetkeni tihe rebimine ning lõpuks jäi peale Eiki Kärdi mandrilt (5 kala, 9,4 kg) kohaliku mehe Kristjan Siimpoja ees (4 kala, 8,2 kg).

Meeskondlikus jõukatsumises püüti kalu enam-vähem ühepalju, aga mandrimeeste oskus nende hulgast jämedamad välja nokkida kallutas vaekausi lõpuks nende kasuks tulemusega 56:44.

Võistluse peakorraldaja oli harrastuskalur Aivar Sõrm.

* Koslep ehk osapoolte kange kihk teisele poolele kõva saun kütta on saarlaste ja mandrimeeste haugipüüdmisvõistlus, mida korraldatakse kaks korda aastas, kevadel ja sügisel (Saarte Hääl).

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.

Soomlase hiigelkõrvits võitis Saaremaa nunnunäituse

Saare maapäevade raames laupäeval korraldatud nunnunäitusel paelusid pilke kõrvitsad, pannes uudistajad nii muigama kui ka ahhetama. Nunnukonkursil võitis peaauhinna 250 kilone kõrvits, mis kasvas sel suvel üles soomlase Juha Ollila kodumaalt toodud seemnest, kirjutab Meie Maa.

Tegu on esimese kõrvitaga, mille Juha Ollila oma Saaremaa suvekodus üles kasvatas. Mees kasvatas enda sõnul kõrvitsat sõnniku ja adruga ja suvise leitsaku ajal kulus taime kastmiseks päevas 200 liitrit vett. Kõrvitsa juured ja lehed laiusid 60 ruutmeetril.

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Paadimatk Ruhnus

Ruhnlaste laevastiku iga-aastane matk “Eesti lipp ümber maakera” toimub homme hommikul (ilmaprognoos lubab mõnetunnist tuuleauku). Kuunsis nagu ikka piknik, Endel lubas Kuunsiga seotud lugusid rääkida. Kogunemine kl 10 Luise poe juures.

Allikas: Ruhnu päevik

Uuendatud Abruka sadam ootab külastajaid

Eile võeti pidulikult vastu kolme aastaga renoveeritud Abruka sadam, mis läks maksma 32 miljonit ja millest EAS tasus 2,1 miljonit krooni, kirjutab tänane Meie Maa.

Väikesaarele rajati uus sadamakai koos juurdepääsuteede, parkla ning vajalike infrastruktuuridega. Uuendatud Abruka sadam tagab saareelanikele ja külalistele senisest paremad liikumisvõimalused.

www.meiemaa.ee

Saaremaa jõevähk on ohus

 Augustikuus Saaremaalt Riksu ojast avastatud ning meie jõevähkide jaoks ohtlikuks võõrliigiks tunnistatud signaalvähkide vastu ei osata kasutada muud relva, kui kõige tavalisemat väljapüüki, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Signaalvähkide püüdmiseks paigutab keskkonnaamet Riksu ojas ligi paarisaja meetri pikkusele lõigule, kust neid vähikatku levitavaid elukaid on seni leitud, kakskümmend söödaga kastmõrda. Kõik vähid, mis kätte õnnestub saada, saadetakse uurimismaterjalina edasi teadlastele.

 „Meie strateegia on see, et praeguse seisuga on veel võimalik sellest võõrliigist lahti saada,” ütles keskkonnaameti bioloog Tõnu Talvi.

Ta lisas, et signaalvähkide väljapüügi muudab keeruliseks asjaolu, et liigi ühe- kuni kolmeaastased noorjärgud ei taha mõrdadesse minna, kuna toituvad veekogu põhjas elavatest väiksematest selgrootutest. „See tähendab, et nende kättesaamiseks peame lisaks tänavusele püüki jätkama ka järgmisel ning ülejärgmisel aastal,” ütles Talvi.

  Signaalvähid on jõudnud Saaremaale inimese käe läbi. Soomes ja Rootsis, kus signaalvähid on juba tõeliseks nuhtluseks muutunud, on nende vastu võideldud spetsiaalse mürgiga. Riksu oja puhul ei peeta mürgitamist aga võimalikuks.

Signaalvähk. Foto: vikipeedia

Mitmel pool Eestis tähistatakse Teadlaste Ööd

Reedel, 24. septembril saab üleeuroopalise Teadlaste Öö üritustel osaleda Tartus, Tallinnas, Narvas, Pärnus, Rakveres, Türil, Viljandis, Valgas, Saaremaal ja Kihnus.

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju erinevaid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid üritusi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärgiks on laiemale publikule tutvustada nii teadlasi kui ka nende tegemisi.

Teadlase elukutset ümbritsevad kahjuks paljud väärarusaamad, mida püütaksegi selle üritusega kummutada. Näiteks arvatakse, et teadlased on üldjuhul igavad ja kinnised inimesed, kelle elu piirdub laboriga. Aga see ei ole nii!

Teadlased on inimesed, kelle huvi maailmas toimuvate sündmuste vastu on harilikust suurem ja neil on tihtipeale vägagi huvitavad elud. Teadlased on meie ühiskonna aarded ja neid peab hoidma. Teadlaste ja teaduse lähendamine avalikkusele ongi SA Teaduskeskuse AHHAA ja Eesti Teaduste Akadeemia põhieesmärk Teadlaste Ööl. Teadlaste Ööd tähistatakse maailmas alates 2005. aastast.

Projekti koordinaator Eestis on Teaduskeskus AHHAA, koostööpartnerid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Rahvusringhääling.

Vaata, mis Teadlaste Ööl Eestis toimub siit: http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2010/ajakava.html

Vilsandi saarevahiks sai Margit Tätte

Vilsandi saarevahi ülesandeid täidab Jaan Tätte ümbermaailmareisilt naasmiseni tema abikaasa Margit Tätte.

Saarevahi peamine ülesanne on saarel ühiskondlik kord tagada, ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa BNSi teatel. Saarevahi kohustuste hulka kuuluvad ka mitmesugused looduskaitse- ja tuletõrjeküsimused, lisaks ühistranspordi korraldamine saarele.

Täna avatakse Pöide valla päevad

Täna, 22. septembril avatavad neljandad Pöide valla päevad on pühendatud kartulile ja esmakordselt selgub valla päevadel Pöide valla rammumees, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Täna õhtul tunnustatakse valla päevade pidulikul avamisel tublimaid. Sel aastal tõstetakse esile just valla sportlasi, kes on aastate jooksul valda mitmesugustel spordiüritustel esindanud.

Loosiga valitakse külakogukondade esitatud kandidaatide hulgast valla kõige spordilembesem ja kõige kultuurilembesem pere. Õhtul mängib näitering Tungal Jaan Tätte teatritükki „Latern”.

Rahvamaja fuajees avatakse kartulitrükinäitus ja pannakse välja külakogukondade sügisteemalised lille-taimeseaded. Homme toimub toidupäev, mis on pühendatud kartulile. Reede on teadmiste päev, mida tähistatakse võistlustega – slängisõnade eestikeelestamise, sudoku ja ristsõna lahendamisega.

Valla päevade viimane päev on tervisepäev. Laupäeva hommikul algavad kooli staadionil küladevahelised võistlused rahvuslikel aladel ja selgitatakse välja Pöide rammumees.

Saaremaal jäävad tudengid stipendiumita

Kuna Kuressaare linn ja Kaarma vald vähendasid ühepoolselt Saaremaa Omavalitsuste Liidule liikmemaksuna tasutavaid summasid, on rahanappuses liit sunnitud tänavu muu hulgas loobuma noortele tudengitele stipendiumide maksmisest, kirjutab tänane ajaleht Meie Maa.

Lisaks annab leht teada, et Kuressaare linnavalitsus kavatseb korraldada konkursi linnateatrile viieks aastaks direktori leidmiseks, kuna tööleping praeguse teatrijuhi Piret Raugiga lõpeb novembri keskel.

Loe lähemalt www.meiemaa.ee

Saaremaal tulevad ettevõtlus- ja maapäev

24. ja 25. septembril toimuvad Saaremaal ettevõtluspäevad, mille sisse mahub ka maapäev koos sügislaada ja põllumajandustehnika näituse ning nunnukonkursiga.

Ettevõtluspäevade raames toimub konverents, kus üheks teemaks on „Saaremaa bränd”. Avatud on kontakti- ja müügimess.
Laupäev on pühendatud rohkem põllumajandusele. Nunnukonkursil selgitatakse välja, kellel on Saaremaa suurim kartul, porgand ja kõrvits, samuti kõige kummalisema väljanägemisega põllumajandussaadus. Konkursil osalemiseks tuleb tuua saadus 25. septembril kella 10ks Auriga kaubanduskeskuse parklasse.

Kõik Saaremaa tootjad on aga oodatud müüma oma kaupa — küüslaugust sokkideni.

Maaomanikud panevad jahipidamise maksu alla

Lümanda vallas plaanitakse luua selts, mille liikmete maadel on jaht tasuline ja loata jahipidamise eest esitatakse maksunõue, kirjutab Saarte Hääl.

„Maa on ikkagi tootmisobjekt ja miks peaks üks kodanik andma oma maa kellelegi teisele tampida, et see sealt tulu teeniks,” ütles lehele loodava Lümanda maa- ja metsaomanike seltsi asutajaliige Mati Tarkin.  

Jahipidamise keelamist uus ühendus ei taotle, kuid soovib, et maade kasutamisel oleks mingisugunegi regulatsioon.   Tarkini sõnul peab iga kodanik, kes soovib seltsi liikmete maadel jahti pidada, kõigepealt maaomanikuga ühendust võtma.

Maa kasutamise tasu suurust ei ole veel määratud, kuid see tuleb Tarkini sõnul üsna sümboolne. Juhul kui jahimehed sõidavad aga oma masinatega maasse roopad, tuleb neil ka maa taastamise eest hüvitist maksta.

Tarkini kõrval on uue ühendusega praeguseks liitunud maaomanik Vello Vallimaa, kokku on meestel üle 250 hektari maad. Uute liikmete kaasamiseks koostavad mehed üleskutset.

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Egon Niittee sõnul oleks igati normaalne, kui ka Eestis alluks jahindus turumajanduse reeglitele nagu mujal Euroopas. Taanis on näiteks jahindus metsaomaniku jaoks sissetulek number üks, puiduvarumine on alles viiendal-kuuendal kohal.

Muidugi võib maaomanik küsida jahimeestelt ükskõik kui üüratuid summasid, asjad paneb aga paika nõudluse ja pakkumise vahekord. „Võib-olla Saaremaa on selline kant, kuhu tuleks kas või Tallinnast mingi jõukurite punt ja maksaks maaomanikele rohkem raha kui kohalikud jahimehed, aga väga paljudes muudes Eesti kohtades ei olegi enam inimesi, kes tahaksid jahti pidada,” lausus Niittee.

Kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektorid seisavad raske ülesande ees, sest septembri algul Mustjala vallas Võhma külas asuva Saaremaa ühe võimsama kivikalme väidetav rüüstaja eitab oma süüd.

„Ootame nädala lõpuks temalt küll seletuskirja, kuid telefonis on ta öelnud, et hankis tema krundi peal olevad kivid mitte riikliku kaitse all olevast kivikalmest, vaid mujalt tiigi kaevamise käigus,” ütles muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel ajalehele Meie Maa.

Samas veendus Mihkel Koppel septembri algul kohapeal, et kivikalme juurest lähtuvad traktorijäljed viivad just kahtluse all oleva suvilaomaniku hoovi.