Saaremaa

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Kuressaares käivitus rahvusvaheline keraamikaprojekt

Üleeile alustas Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio eestvedamisel rahvusvaheline keraamikaprojekt, milles löövad kaasa osalejad Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Ungarist, kirjutab Janne Nurmik tänases Meie Maas.

Edvinas Pundys Leedust on üks Kuressaarde saabunud keraamikaprojektis osaleja. Foto: Triinu Tootmaa

Projekt kannab nimetust “Discovering parallels of folk pattern in ceramics of European nations” (“Paralleelide avastamine erinevate Euroopa rahvaste keraamikas kasutatavatest rahvuslikest mustritest”) ning ettevõtmine viiakse läbi Euroopa Ühenduse abiga Grundtvigi programmi raames.

Mainitud programmi eesmärk on Saaremaa Kunstistuudio projektijuhi Triinu Tootmaa selgitusel täiskasvanud õppijate ja nende koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest. Samuti täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja populaarsuse tõstmine Euroopas.

“Saaremaa Kunstistuudio projekt kujutab endast kuuepäevast keraamika töötuba, millest võtavad osa kolm leedulast, kolm lätlast, kaks rootslast, üks soomlane ja ungarlane. Õpiringi juhendab ja viib läbi keraamik Karin Kalman,” kirjeldas Tootmaa, kelle sõnul avaneb projektis osalejaile neil päevil võimalus tundma õppida erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, tutvuda Euroopa rahvaste mustrite ja ornamentidega ning saada lühiülevaade keraamika ajaloost ja Eesti keraamikast.

“Töötubades toimuva käigus kavandavad ja teevad kõik osalised rahvuslike mustritega keraamilisi esemeid. Lisaks panustasid õpilased õppimisprotsessi sellega, et valmistasid oma maa rahvuslike mustrite kohta väikese esitluse või mapi,” osutas Tootmaa.

Kuue päeva jooksul valminud töödest avatakse 23. jaanuaril kell 19 Saaremaa Kunstistuudios kõigile huvilistele uudistamiseks ka näitus.

Kuressaares elav vanahärra üllitas haikukogu

Kuressaares elav väliseestlane ning pikaaegne õpetaja Endel Loo (89) on oma 90. sünnipäeva eel hakkama saanud millegi väga erakordsega. Nimelt laskis maailmatiiruga saarlaseks jõudnud mees kaante vahele köita kogumiku jagu enda loodud haikusid, kirjutab tänane Meie Maa.

Teosele, mis kannab pealkirja “Ütlematut”, lisab ainulaadsust ning püsiväärtust see, et kõik sellesse jõudnu on kirja pandud vanameistri enda käega. Muuseas, ka haikukogu kaanekujunduse – värvilised kivid – joonistas autor ise.

Pühapäeval 90 aasta juubelit tähistav Loo ütles ajalehele, et värske haikukogu sündis tegelikult väga lihtsast soovist. “Tahtsin katsetada, kuivõrd suudan aastaid võõrsil elanud mehena veel eesti keelt kasutada,” osutas lisaks eelmainitule soome, rootsi, saksa ja inglise keelt valdav härrasmees.

Pajo trükikojas ilmavalgust näinud kogumikus puudutab Loo mängleva kerguse ning lihtsusega teemasid, mis jaotatud alapealkirjade alla “Põlisest”, “Laanest”, “Kodukoldest”, “Naeru/sui”, “Põhjalast” ja “Lootusest”. Omanäolise kujunduse andis Loo kogumikule autori kunagine õpilane Anu Rand.

Allikas: Meie Maa

Abrukale võib varsti autoga sõita

Abruka saarevaht mõõtis Roomassaarest Abrukani jää paksust ja kõige õhemas kohas oli 25 cm, kõige paksemas kohas 35-40 cm, kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas. Sulaga on aga kahjuks tekkinud teine jääkiht alumisele kihile peale ja mõõtmistulemused on kahe jääkihi peale kokku.

Abruka saarevaht Rein Lember tegi eelmise nädala lõpul kümme reisi Saaremaa-Abruka vahel ja enamasti oli vaja viia toitu, ravimeid ja kütet. Foto: Valmar Voolaid

“Ega me riiklikku ehk ametlikku jääteed Abrukale teha ei saa. Kui, siis oma vastutusel paremate liikumisvõimaluste loomiseks me selle rajame, sest jääolud on tänavu väga head,” hindas Abruka saarevaht Rein Lember.
Mehe hinnangul ka sel nädalal prognoositavad sulailmad tasandavad jääteed ja kui lund rohkem ei saja, võib tulla nii hea jäätee, mida Abrukale pole ammu enam olnud.

“Jäätee peale- ja mahasaamisega on Roomassaares ja Abrukal küll raskusi, kuid ühiselt saame ka nendest jagu. Meie energiline külavanem Riho Lepik lubas ka aidata. Mul on traktor, millel tera pole, Rihol on tera, aga traktor liialt vana. Küll me lahenduse leiame,” prognoosis saarevaht. Loe edasi: Abrukale võib varsti autoga sõita

Saarlane Marie Väli saab täna 100-aastaseks

sada — Vallavanem õnnitleb saja-aastaseks saanud vallakodanikku. Foto: Veljo Kuivjõgi

Täna tähistab oma sajandat sünnipäeva Saare maakonna kuues vähemalt sajandivanune inimene – Marie Väli Valjalast.

Eile käisid Valjala vallavalitsuse töötajad juubilari juba õnnitlemas. Vallavanem Kaido Kaasik rõõmustas, et tal on õnn õnnitleda oma ametiaja jooksul juba teist saja-aastast valla elanikku.
Juubilar on küll sisse kirjutatud Valjala valda Kogula külla, kuid 1974. aastast elab ta Valjala alevikus oma tütre Valve juures. Sügisel sorteeris ta hoolsasti kartuleid, nüüd talvel libedaga välja ei kipu, aga toas liigub vabalt ringi.

Allikas: meiemaa.ee

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Muhus käib karmoškakoolitus

Muhus õpitakse tuntud muusikamehe ja taidleja Meelis Mere eestvedamisel karmoškamängu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimene koolitus toimus laupäeval, 8. jaanuaril Koguva külas Muhu muuseumis, kuhu registreerus julgeid lõõtspillihuvilisi maakonna eri piirkondades kokku üheksa. Enamik rühma liikmeist nooti ei tunne, mõni oskab varasemast pilli mängida ning üks on seda pilli ka muusikakoolis õppinud.

Kursuslased tutvusid laupäeval karmoškaga lähemalt. Väikse loengu järel said kõik asjaosaliset ka praktiliste harjutustega käe valgeks. Kodutööks said õpilased märtsiks selgeks õppida pala „See on väike Muhu”.

Saaremaa sepp tegi suuskadest kelgu

Salme valla Suurna küla tunnustatud sepp Aado Himmist (fotol) ei kannatanud välja, et lastest seisma jäänud suusad niisama kuuri nurgas vedelesid. Võttis suusaklambrid maha, kinnitas kasti metallkonstruktsiooniga suuskade peale, pani käepideme külge ja nüüd on väga vajalik tööriist majapidamises võtta, nii kirjutab Veljo Kuivjõgi tänases Meie Maas.

Foto: Veljo Kuivjõgi

“Suusad muidu kenad korralikud, Tallinna Dünamo suusavabrikus 1988. aastal tehtud, aga puidust. Nüüd tahetakse enamasti plastiksuuskadega sõita. Ma sain omale kena kerge sõiduvahendi, millega puid ja kõiki vajalikke asju vedada,” rääkis 70aastane meistrimees Aado Himmist.

Ega ta viletsatest asjadest suuskadel soomekelku meenutavat sõiduvahendit teinud. Kinnitused on kvaliteetne sepatöö ja käepide puidust treitud. Isegi kastilauad hööveldas üle, sest Aadole on tähtis, et kelk ka kena välja näeks.

“Aado on tõsine sepp, kes kehva asja ei tee. Kui meil oli teatritüki “Läänemere isandad” jaoks vaja viis mõõka, mis ikka ehtsate võitlusvahendite moodi oleksid, tegi ta need tunduvalt ehtsamad, kui me oodata oskasime.

Veel meisterdas ta keti küljes oleva joogisarve, tegi meie laulupüha kivile tõrvikuhoidja. See mees saab kõigega hakkama,” iseloomustas seppa Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee.

Kuressaares valiti parim ehitis

konkurss — Eramu, mis valiti parimaks ehitiseks.

Kuressaare linnavalitsus kinnitas konkursi žürii ettepanekul ja rahvahääletuse põhjal Kuressaare parimaks ehitiseks 2009–2010 Lootsi 11a eramu. Hoone projekteeris Tõnu Laanemäe OÜ-st Paik Arhitektid ning selle ehitas EBC Ehitus AS, teatas Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.

Ülekaalukalt valis rahvas parimaks ehitiseks Lootsi tn 11a eramu, teiseks jäi Merikotka tn 59 eramu, kolmandaks muusikakooli renoveeritud hoone, neljandaks rannahoone, viiendaks Maxima kaubanduskeskus ning kuuendaks Luksusjahi tootmishoone.
Kuressaare linnaarhitekti Hannes Koppeli sõnul võib konkursiga rahule jääda. „Žürii oli karm ja põhjalik. Algselt tabelis olnud paarikümnest ehitisest jäi sõelale kuus, millest linnakodanike kaasabil üks ja ainus välja valiti. Mõneti on kõik need kuus hoonet head näited ja enamgi veel,“ lausus Koppel.
Kuressaare parima ehitise auhind antakse pidulikult üle 14. jaanuaril linnavolikogu esimehe ja linnapea uue aasta vastuvõtul kultuurikeskuses.

Allikas: meiemaa.ee

Pihtla vald sai kirikult kingituseks kalmistu

Pihtla vallavolikogu otsustas võtta vastu Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) kingitusena Reo surnuaia.
Pihtla vallavanem Jüri Saare sõnul kalmistu vastuvõtmine vallale mingeid täiendavaid kohustusi ei too, kuna omavalitsus hoiab seda kalmistut korras ka praegu. Saare sõnul tuli initsiatiiv kalmistu vallale üle anda kiriku poolt. Kirik plaanib oma maadele nunnakloostri rajada ja sellega seoses korrastab maa-asju.

Allikas: meiemaa.ee

Saare maavalitsus ei lepi, et hiidlastel on pikem suvi

Saare maavalitsus ei kooskõlastanud 2011. aasta Kuivastu-Virtsu parvlaevagraafikuid ja veomahte, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud graafikud ei arvesta saarlaste ja Saaremaad külastavate turistide vajadustega, kirjutab Meie Maa. Majandusministrile tehtud ettepanekuteks on pikendada suvist graafikut kahe nädala võrra, turismihooaja lõpuni ning lisada graafikujärgseid reise olulistele riiklikele pühadele ning nädalavahetustele, kui toimuvad suuremad üritused.

Erinev suveperioodi pikkus on määratletud ka Hiiumaa ja Saaremaa liinile. Hiiumaa parvlaevaliini suvise perioodi pikkus on 30. mai – 28. august ja Saaremaa parvlaevaliini suvise perioodi pikkus 16. juuni – 14. august. “Siinkohal märgiksin ära, et veomahtudelt on Saaremaa liinil enam kui 2/3 reisijatest ja autotranspordist ning suvise liiklusmahu tõus on kogumahult samuti tunduvalt suurem kui Hiiumaal. Seetõttu meile jääb arusaamatuks Hiiumaa liini eelistamine Saaremaa liinile suveperioodil,” lisas maavanem Toomas Kasemaa.

Mustjalas selgusid tugevamad käesurumises

Mustjala spordisaalis peeti Saaremaa esivõistlused käesurumises. Võistlus peeti spetsiaalsel laual klassikaliste reeglite järgi ja absoluutarvestuses. Kuna kohale oli tulnud kuus kanget meest, andis kohtunikekogu õiguse võistlus läbi viia turniirisüsteemis, kus kõik osavõtjad said omavahel kätt suruda. Kaotust said tunda kõik, see näitab käesurujate tugevat, ühtlast taset. Turniiri võitis ja saavutas käesurumise meistri tiitli Laimjala valla mees Fred Pokk 4 punktiga. Tema saab nüüd aasta aega uhkusega kõvema käe särki kanda. Sama punktisumma juures sai hõbemedali Mustjala valla Küdema külavanem Marko Siinvert.
Kolmanda ja neljanda koha võtsid Leisi valla mehed Elari Kovaljov ja Kaarel Humal. Viienda koha saavutas Karl Kolter Mustjalast ja kuues Saaremaa kõva käsi on Siim Vaga Leisi vallast.

Põder testis Kuressaares jõulurahu

Päev pärast seda, kui jahimehed olid jahiloomadele jõulurahu välja kuulutanud, tampis noor põder Kuressaare Tervisepargis kuuest kohast üle suusaradade ja kadus laste kilgete saatel kelgumäe tagant üle tee metsa, kirjutab Meie Maa.

Foto on illustratiivne.

Aastaid Tervisepargis suusatanud inimesed pole seal kunagi varem põtra näinud, küll aga hulgaliselt rebaseid ja metssigade tõngutud maad.

“Ei tea, mis sellel põdral küll hakkas, et keset päeva äkki siin suusatajatega võidu sibama kukkus. Kas ta selles pisikeses metsatukas ööbis ja inimeste hääled ajasid ta ärevaks, ei tea. Olen aastaid käinud talviti kolm korda nädalas siin suusatamas, aga pole kunagi varem linna Tervisepargis põtra näinud,” imestas Rain Arnus, kes töötab Kuressaare autoteeninduses. Mees lisas muheledes, et ilmselt oli põder teadlik jõulurahu väljakuulutamisest.

Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Jaan Ärmus noore põdra jõulureedest linna Tervisepargis käimist suureks imeks ei pea. “Põtrade ränne käib siit läbi. Loode tammikust nad tulevad ning lähevad Tori abaja ja lennujaama vahelt läbi Vätta poolsaare poole,” selgitas Ärmus Meie Maale.

Jahinduse peaspetsialisti hinnangul võis noor põder jahihooaja lõpus omapead jääda, põdralehm ilmselt lasti eest ära. “Noored põdrad seetõttu liiguvadki rohkem ringi. Praegused ilmastikutingimused sunnivad samuti neid rohkem süüa otsima. Siin võib olla mitu seost. Põder on ka varem Kuressaare linnast läbi käinud, Tori abajast otse üle läinud.

Üldjuhul peaksid põdrad juba talvitumispaigad omaks võtnud olema. Võib-olla see põder oli mingil põhjusel erand. Põtrade talvitumispaigad on põhiliselt metsanoorendikud, enamasti männinoorendikud.

Kõige enam himustab ta pajuistandustes okste otsi, peenikesi võrseid, järgmisena männinoorendikke, seal ta koorib männikoort,” andis kogenud jahinduse peaspetsialist teada.

Veebikogumik Saaremaa lastelauludest

Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa.

Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.

“Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.

Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.”

Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.

Paadla kandi rahvas sai oma seltsimaja

Saaremaal on viimastel aastatel ridamisi seltsimaju avatud; laupäeval oli kord Paadla kandi seltsi käes, kes sai endale remonditud ruumid Kõrkkülas, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

PRIA toetuse abil on esialgu korda tehtud kunagise Kärla kolhoosi Paadla osakonna kontori- ja sööklahoone sööklaruum ja üks väiksem ruum, kuhu kavandatakse mängude tuba. Kui leitakse rahastusvõimalused, tehakse korda ka köök.   

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Kultuuriaasta pidulikul lõpuüritusel oli Muhumaal taaskord põhjust uhkust tunda oma tublide poegade üle – nii tänavune Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumi laureaat kui ka Kultuuripärl 2010 on pärit Muhust, veel enam, neid seob õpetaja-õpilase suhe: rahvapillimängu edendaja Vello Tikerpalu ja saksofonist Villu Veski.

“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.

Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.

Loe edasi: Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Ruhnu saare elanikud tegid ise kalendri

Sel nädalal leidsid kõik ruhnulased oma postkastist 2011. aasta kalendri, kus on peal nende oma saare lugu. Nimelt oli MTÜ Ruhnu Kultuurielu ilma igasuguse suurema jututa ja õige tasa valmis teinud ajalooliste fotodega Ruhnu kalendri.

Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.

Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.

Teed Saaremaale tahetakse hoida jäävaba uue pukseriga

Kuna riik Roomassaare sadamat jäävabana ei hoia, kavatseb AS Saarte Liinid soetada pukseri, mis oleks võimeline sõitma kuni 30 sentimeetri paksuses jääs ja suudaks seeläbi pikendada sadama navigatsioonihooaega, kirjutab tänane Meie Maa. Ettevõte lükkas hanke pukseri tarvis käima, kuid praegu on see pooleli, kuna hanke tulemus vaidlustati. Loe edasi siit.

Allikas: Meie Maa

Saaremaa aasta naiskodukaitsja on Laine Tarvis

Laupäeval Sandla kultuurimajas toimunud Saaremaa naiskodukaitsjate aastapäevapeol kuulutati välja ka tänavune aasta naiskodukaitsja, kelleks osutus Laine Tarvis (pildil), teatab tänane Meie Maa.

„Meie juhatuse otsus oli vankumatult üksmeelne, sest ei ole meie väärikal juubeliaastal teist nii väärikat naiskodukaitsjat, kes oleks nii palju panustanud meie organisatsioonile, Kaitseliidule kui ka kogu riigile,” vahendas Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Rita Loel.

Laine Tarvis ütles aunimetuse eest tänades, et see võtab teda sõnatuks.

Laevasõit muutub saarte püsielanikele poole odavamaks

Riigikogu rahanduskomisjon hääletas oma teisipäevasel istungil 2011. aasta riigieelarve seaduse eelnõule kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanekuid, teatas riigikogu pressitalitus.

Muude ettepanekute hulgas toetati ka Reformierakonna ja IRL-i fraktsiooni ettepanekut 28,3 miljoni krooni täiendavaks eraldamiseks Väinamere Liinidele, et parandada Hiiumaa ja Saaremaa püsielanike liikumisvõimalusi ja majanduse konkurentsivõimet.

“Tänase otsuse tulemusel muutub praamipilet saarte püsielanike jaoks ligikaudu poole odavamaks,” märkis reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas.

Eelarve maht kasvab kõikide muudatuste tulemusel kokku ligi 150 miljoni krooni võrra.

Eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus toimus riigikogu täiskogul kolmapäeval.

Saaremaal koguti vaimupuudega lastele 10 000 krooni

Heategevuskampaania “Toetame Saaremaa vaimupuudega lapsi” käigus kogutud 10 665 krooni eest soetavad ettevõtmise eestvedajad Kallemäe koolile ja selle õpilastele jõuludeks kingitusi, kirjutab tänane Meie Maa.

“Summa kogunes lõpuks ikka päris suur,” nentis president Toomas Hendrik Ilvese tunnustuse pälvinud kampaania algataja, Taavi Rauniste. “Meile näitab rahasumma ka seda, et oleme inimeste usalduse võitnud,” lisas noormees ja jätkas: “Lootsime kampaania käivitudes maksimaalselt kokku saada 2000 – 3000 krooni, millest Kallemäe koolile ning umbes kahekümnele 5. – 6. klassi õpilasele jõuludeks legosid ja lauamänge kinkida. Sellisest summast ei osanud me küll unistada.”

Allikas: Meie Maa

Kuressaare linnas hakatakse kärssninasid küttima

Kuressaare linnavalitsus andis jahiseltsile loa küttida Roomassaare poolsaarel suurt pahandust tegevaid metssigu, kirjutab Meie Maa.

“Metssead on Roomassaare kergliiklustee juures juba palju pinnast üles tõngunud ja et nende tekitatav kahju oleks minimaalne, otsustasime kaasata Laugi jahiseltsi püssimehed neid jahtima,” sõnas Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp.

Kui jahimeeste püssitoru ette peaksid jääma Kuressaares üha rohkem võimust võtvad rebased, saab ka neid küttida.

Möödunud aastal andis linnavalitsus välja sarnase loa, siis tabasid jahimehed Kuressaare linna territooriumil üheksa metssiga.

Ruhnu rahvamaja juhatajaks ihkab seitse inimest

Ruhnu rahvamaja juhataja ametikohale kandideerib seitse inimest, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Ruhnu vallavalitsus vaatab avaldused läbi ja otsustab seejärel, kellega edaspidi vesteldakse. Seitsme kandidaadi seas, kes Ruhnu rahvamaja juhatajaks pürgivad, on ka üks Ruhnu saare elanik.

Mustjala looduskeskuses ootab suur sületäis meisterdamispõnevust

Mustjala looduskeskuses (Saaremaa puhkeala) ootab päkapikk alates 8. detsembrist neljal detsembrikuu päeval suuri, keskmisi ja väikesi päkapikutööhuvilisi endale külla. Saame kokku jõulueelsel päeval, et koos jõuluettevalmistustele õige hoog sisse anda. Oleme kokku kogunud hulga metsakraami: oksi, sammalt ja käbisid. Teeme loodusmaterjalist vahvaid kingitusi lähedastele ja jõulukaunistusi oma koju. Räägime jõulukommetest, joome jõuluteed ja krõbistame piparkooke.

RMK