Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.
„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“
Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.
12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.
Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.
12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.
Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604
Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.
„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.
Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.
Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.
Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.
Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.
Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.
Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures. Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.
Koolinoortele mõeldud teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub kuuendat korda 30. novembrist 2. detsembrini Kuressaares, kuhu tuleb kohale ligi 60 õpilast ja 19 juhendajat üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema ning tehtut teistega jagada.
Saaremaa Miniteaduspäevadele tulevad kokku 6.-12. klasside õpilased, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja soovivad seda teistele tutvustada. „Tore, et Eestis leidub jätkuvalt õpilasi, kes tegelevad teadustööga. Ilmselt uue õppekava käivitumisest tingituna on huvi konverentsil osaleda kasvanud. Ette on valmistatud 35 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse Eestis pesitsevaid linde, linnaõhu saastet, elektrivoolu tekitamist puuviljade abil, une tähtsust, üksikvanemlust ja Lõuna-Korea koole,“ rääkis Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja.
Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater.
Noori juhendavad koha peal juba kogenud teadlased, sh. Tartu Ülikooli Arendusprorektor Erik Puura, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi Botaanika õppetooli doktorant Liina Saar ja sama instituudi Loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar.
Osalevad koolid: Aste Põhikool, Kuressaare Gümnaasium, Lihula Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Suure-Jaani Gümnaasium, Tallinna Arte Gümnaasium, Tartu Descartes’i Lütseum, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tartu Kivilinna gümnaasium ja Tartu Kommertsgümnaasium.
Diabeedibuss on ratastel arsti vastuvõtt, kus kohas saab:
• saab hinnata diabeediriski;
• pidada nõu diabeediõega;
• saab end mõõta, kaaluda ja anda vereproovi, et saada selgust, kas on põhjust diabeedi pärast muretseda.
Buss on: 11:00 – 14:00 Kuressaare Kultuurikeskuse juures 15:00 – 16:30 Orissaare Kultuurimaja esisel platsil
Möödunud nädalal avatud ja nädalapäevad vältav Saaremaa merenädal tipneb sel reedel ja laupäeval, 3.-4. augustil Raiekivi säärel toimuvate Kuressaare 16. merepäevadega. Kaks päeva kestev merepidu pakub publikule rikkalikku programmi ja tegevust kogu perele.
Traditsooniliselt saabub merepäevadeks Roomassaarde Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan, mis sildub sadamas reede hommikul kell 9. Lisaks vapilaevale on Roomassaare sadamasse oodata ka piirivalvelaeva PVL-112 Valve ja misjonilaeva Jenny Kruse. Raiekivi säärel on aga huvilistele avatud juba eelmistest merepäevadest tuttav karavell Libava ning esmakordselt Kuressaarde seilav kaljas Hoppet. Loomulikult on kohal Saaremaa oma väikelaevaehitajate alused. Merepäevadele tulevate laevadega saab selgi korral lõbusat meresõitu teha, telefonikontaktid leiab selleks merepäevade kodulehelt www.merepaevad.ee.
Merepäevade alal on tänavu rannarahva muuseumi töötoad, kus muuhulgas saab meisterdada mänguasju, paate ja õngi. Avatud on lasteala ning antiigi- ja vanavara Haakriku laat, valmistada saab ka päris logiraamatut. Põhjala toidu revolutsiooni raames valmistab erinevaid kalaroogi Eesti tippkokk Dimitri Demjanov ning osaleda saab jällegi meremälukal.
Eriilmeline on tänavustel merepäevadel muusikaprogramm. Merepäevade avatseremoonial reede õhtul kell 19 esineb rahvusooper Estonia solist Väino Puura, Tallinna ülikooli meeskoor ja Estonia Marine Brass. Jazzialal titeranna kohvikus astub publiku ette esimesel õhtul TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kvintetti The 251s ning Eesti ja Fääri muusikud ühisprojektiga Faroeesti. Laupäeval astub üles aga kontrabassist Peedu Kass ning Kuressaare oma noored muusikud Britta Virves, Maria Väli ja Pille-Rite Rei. Peatelgis astub reede õhtul üles Tanel Padar & The Sun, SÜGi noormeeste bänd The Natives ja DJ Hannes Kalamäe. Laupäeval seevastu on laval Gerli Padar & The Moon.
Rohkem infot Kuressaare XV merepäevadest leiab merepäevade kodulehelt merepaevad.ee.
Saarema Ooperipäevad püstitasid publikurekordi. Foto: concert.eeTänavused Saaremaa Ooperipäevad lüppesid rekordilise publikuarvuga. Eile enne viimase kontserdi toimumist kogutud 12 500 külastajat on taaskord tublisti rohkem kui varasematel aastatel. Suurem külastajate arv sai võimalikuks eelkõige tänu avaramaks ehitatud ooperimajale Kuressaare Piiskopilinnuse kõrval, mis mahutas tänavu ligi 2000 külastajat.
Ooperipäevade kunstilise juhi Arne Miku sõnul annab kuue päevaga kogutud publik hinnanguliselt 15 Rahvusooper Estonia täismaja. „See on olnud tõeline, pühendunud ooperipublik, sest muusikalide või operetiga pole me kunagi kedagi siia meelitanud,“ lisas Mikk. Ootamatult kujunes Ooperipäevade nõutuimaks ja publikurohkeimaks sündmuseks tavapärase
Ooperigala asemel hoopis pühapäeval toimunud Ooperipäevade Lastegala.
Lastegala kulminatsiooniks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla poolt Ooperipäevade tellimusel kirjutatud „Ood ooperisaarele“, mille solistideks Ain Anger ja Ivo Linna.
Ooperipäevad lõpetas „Opera jazz“, mis miksis tuntud klassikalist ooperimuusikat jazziga, esitajateks kordamööda Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester ja Estonian Dream Big Band, solistideks Sofia Rubina, Antti Sarpila, Rauno Elp ja Moskva Helikon Opera lauljad ning dirigentideks Eri Klas ja Mikk Murdvee.
Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten tunnistab, et hoolimata väljamüüdud saalidest ei ole Saaremaa ooperipäevad veel kasumisse jõudnud. Suuremaks ehitatud ooperimaja ja päeva võrra pikem festival suurendas aga publiku hulka ning aitas ürituse eelarve mõistlikku tasakaalu viia. „Olen õnnelik, et ooperipäevad toimusid ja toimusid ülimalt edukalt. Peale Eesti Kontserdi ei suudaks sellist festivali keegi korraldada ning juba praegu on see kasvanud nii kultuurilises kui ka regionaalses mõttes sedavõrd olululiseks sündmuseks, mille jätkusuutlikuses pole mõtet kahelda,“ kinnitab Leiten. Loe edasi: Saaremaa Ooperipäevad lõppesid rekordilise publikuarvuga
Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…
Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:
E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi
Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.
Kaks imeilusat ilma oma mitmekülgsete võimalustega tegi seda tõepoolest. Kui minnes oligi mõttes vaid korraks läbi astuda, siis enne “uste sulgemist” lahkuda ei raatsinud.
Kohal oli ligemale sada kaubapakkujat seinast-seina tootevalikuga, koeraomanike mõõduvõtt ilusaima koera tiitlile, olid mitmed oksjonid ja viktoriin, linnavalitsuse telgist jagati loosivõite kauni kodu kandidaatide pakkujatele, meeleolukat vaheldust töid oma esinemisega rahva-, kõhu- ja linetantsijad, söögi ja joogi eest hoolitsesid Orissaare Valge Vares ja Kuressaare Lions klubi Piret tublid naised.
“Muljed on väga kirjud, ilmataadile tuleb ainult tänusõnu öelda. Eks me peame mõtlema, mida ohvrialtarile tuua, sest isegi see hommikune väike vihmasadu lõppes parajaks ajaks ära,” on aiapäevade peakorraldaja Reet Truuväärt ürituse õnnestumise üle õnnelik.
Osalejaid oli rekordarv – 94. Korraldajaid ja külastajaid rõõmustas lätlaste arvukas osalemine, koguni viis ettevõtjat oli kohal – kes pakkus roose, kes suveniire, keraamikat, kübaraid-mütse, kes läti leiba jp muud.
“Eriliselt väärib tunnustamist meie lilleseadjate telk, sest kui me otsime ühelt ürituselt iva ja tõsist sisu, siis on lilletelk olnud see koht, kust seda otsida ja leida. Oleme püüdnud aktuaalset teemat just läbi lilletelgi sisse tuua. Kui eelmisel aastal olid alternatiivsed lilleseaded ja materjalide kasutamine suunatud eelkõige lihtsatele taimsetele materjalidele, mida ka igaühel kodu juures leidub, siis sel aastal oli põhirõhk toataimedele ja kuidas neid huvitavalt kompositsioonidesse seada koos aialilledega. Aga ka see, kuidas toalilli suvitama viia,” rääkis Reet.
Osalejate auhindamine
Reede õhtul korraldati osalejatele koosviibimine Roomassaare kohvikus, kus külalised nägid meie kaunist merelist vaadet ja kus tunnustati kõige omanäolisemaid eksponente, mis muide on muutunud juba traditsiooniks.
Lillemissi auhinna sai Kuressaare floristide telk, lillepäevade raskekaallase auhinna said Peipsi kandi puuskulptorid, aiapäevade üllataja auhind omistati Harjumaa firmale, kes näidiskasvuhoone kokku pani, mida on korraldaja sõnul aastaid oodatud. Kõige kaugema nurga Atsiks tunnistati Latrose Valmierast, kellel oli väga ilus lilleline väljapanek.
Lastel oli pikalt uudistamist koerte šõu-matšil, kus ka laps-koer võistlus korraldati, istuda poni selga ja tunda end suure ratsanikuna, aga küllap unistas iga laps ka puuraidurite valmistatud väga erilisest ja pilkupüüdvast mängumajast, mis ei jätnud külmaks täiskasvanuidki.
Peakorraldaja eriline tänu kuulus ka aia- ja lillepäevade projektijuhile Merle Vahale.
Kuressaare Linnavalitsus korraldab avaliku fotokonkursi “Kuressaare, 450-aastane kaunitar”. Kuressaare on nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud arenev kuurortlinn, mille kuulsusrikas ajalugu ulatub aastasadade taha. Fotokonkursi eesmärk on läbi fotograafia aidata kaasa Kuressaare linna kultuuri ja turismi edendamisele ning muuhulgas motiveerida inimesi ka paremini pildistama. Pildistamisel peaks silmas pidama konkursi teemat „Kuressaare, 450-aastane kaunitar“ ehk linna piires pildistades võiks tabada midagi, mis tundub omane ainult Kuressaare linnale. Fotograaf võib tabada põnevaid momente, huvitavat valgust, kauneid vaateid, toimetavaid inimesi jne.
Konkurss korraldatakse kahes vanuserühmas: noored (kuni 16aastased, k.a) ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Noortel on õigus esitada töid soovi korral ka üldarvestuses. Iga foto saab konkursil osaleda vaid ühes vanuserühmas. Konkursile oodatakse fotosid, mis on tehtud 2011–2013. aastal Kuressaare linnas. Iga autor võib esitada kuni viis tööd. Auhinnafond on järgmine: üldarvestuses I koht 350 eurot, II koht 250 eurot, III koht 150 eurot; noorte vanuserühmas I koht 200 eurot, II koht 100 eurot, III koht 50 eurot. Lisaks antakse välja eriauhind publikuhääletuse võitnud foto autorile.
Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist. Kõikidest esitatud fotodest koostatakse näitus, mida eksponeeritakse linna sünnipäevanädalal (6.–12. mai 2013) Kuressaare kindluse põhjabastioni väravakäigu galeriis. Publikuhääletus toimub Kuressaare linna veebilehel www.kuressaare.ee.
Iga foto edastamisel tuleb märkida foto pealkiri, pildi saamislugu, võistleja kontaktandmed (nimi, vanus, aadress, telefon, e-post). Tööd tuleb esitada digitaalselt andmekandjal Kuressaare Linnavalitsusse või laadida üles konkursi korraldajale ligipääsetavas keskkonnas, kust saab foto konkursi tingimustele vastavas formaadis alla laadida, ning saata link aadressil linn@kuressaare.ee.
MTÜ Minu Tasakaal viib 26. mail kell 12.00-16.30 koostöös Saaremaa Vähiühingu ja Eesti Vähiliiduga Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas läbi tasuta infopäeva, mille raames on nii kõikidel vähihaigetel, nende lähedastel, kui ka teistel huvilistel hea võimalus näha ning soovi korral ka praktiliselt järele proovida, mida loovteraapiad endast kujutavad ning millist kasu võivad need tuua.
Kuressaare infopäeval on võimalik osaleda foto- ja muusikateraapia töötubades, suhelda töötubade juhendajatega ning saada nendelt abi ja täpsemat infot.
26. mai kava:
12.00-12.30 lühiülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule
12.30-14.00 praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses töötoas. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
14.00-14.30 pisike paus teejoomiseks ja muljete jagamiseks
14.30-16.00 teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes. Lähemat tutvust saab teha fototeraapia ja muusikateraapiaga
16.00-16.30 kokkuvõte, küsimused-vastused
Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe! Kui tervet päeva ei saa osaleda, vali endale sobiv ja ühine meiega!
Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.
Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul, täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.
Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.
Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.
Raegaleriis esitletakse Wiiralti ja Okast.
“Täna on meil tänu kahele erakollektsionääride, Mart Maastikule ja Marek Kokale, võimalik näha sellist rariteetset kunsti,” sõnas Lii Pihl. Paljus on aga “süüdi” abilinnapea Tiina Talvi, kes teadis Mart Maastiku kollektsioonist ning tänu kellele sai ka Raegalerii kuraator sellest teadlikuks, kirjutab Meie Maa.
“Me oleme nagu kaks sõpra Prostokvašinost, tunneme teineteist lapsest saati,” tutvustas Mart Maastik nii ennast kui Marek Kokka, ” ja mingil imelikult moel on meil tekkinud üks huvi, ja see on Wiiralt.” Ta tänas paljusid inimesi, kes aitasid kaasa näituse korraldamisele, aga ei unustanud tänada Eesti Vabariigi valitsust, tänu kellele said kolmapäeval paljud inimesed vaba päeva, kaasa arvatud õpetajad. Muidu võib-olla poleks tulnud nii palju inimesi näituse avamisele. Ääremärkusena: see oli küll tühi lootus.
Aga miks just Okas ja miks just Wiiralt? “Minu jaoks on Evald Okas lihtsalt onu Evald,” avaldas Maastik, “ta on ema kaudu kauge sugulane, kes käis alati mu vanaema ja vanaisa sünnipäevadel.” Wiiraltist aga niipalju, et Maastiku vanaisa õppis koos Wiiraltiga ühes koolis ja lausa ühel kursusel. Niisiis oli ta kuulnud vanaisa pajatamas Wiiraltist. Maastik rääkis ka sellest, et suurem osa neist töödest on ostetud välismaalt, oksjonitelt.
Pärast seda tegi kunstiajaloolane Anne Untera väikese sissejuhatuse mõlema kunstniku elulugudesse. “See on ajalooline sündmus, et Saaremaa kaks Wiiralti kollektsionääri esitlevad oma kogu niiviisi,” märkis ta alustuseks, “sest Wiiralt ja Okas on meie kaks suurt graafikut. Eestis on Wiiralt hinnatud, aga muu maailm alles avastab Wiiralti kunsti.” Pärast kunstnike biograafiate lühitutvustust peatus Untera üksikute maalidel, juhtides nii tähelepanu nii mõnelegi huvitavale detailile. Näiteks pidas ta üheks parimaks, kui mitte kõige paremaks Wiiralti teoseks Aafrikas maalitud taiest “Berberi tüdruk kaameliga.”
Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.
Kokkutuleku esialgne kava
Kell 11 – osalejate registreerimine kooli õppehoone fuajees (Kuressaare, Kohtu 22); külastamiseks on avatud õppebaasid linna ja Upa õppekompleksides; avatud on kooli kohvik ja restoran, osta saab sooja sööki.
Kell 12 – bussid sõidavad Kudjape kalmistule õpetajate kalme ning Upa õppekompleksi külastama.
Kell 17 – algab kontsertaktus Kuressaare Spordikeskuses, Vallimaa 16a.
Kell 18 – pakutakse tervitusjooki kooli hoovis, algab vilistlaspidu kooli saalis K4 ning restoranis.
Osta saab õpilastöid ning kooli meeneid, vaadata albumeid vanade piltidega ning koolis tehtud videofilme, tulemas on ka üllatused!
Osalejate registreerimine vilistlaste kokkutulekule on alanud. Seda saab teha kooli infosekretäri telefonil +372 452 4600 või e-mailil info@ametikool.ee. Registreerimisel palub kool lisaks oma nimele teada anda lõpetamise aasta ja telefoninumbri.
Reedel lõppes Kuressaare ametikoolis kahepäevane kokaõpilaste kutsevõistlus “Kokakunst Kuressaares 2012”, kirjutab MeieMaa.
Võistlusel osalesid eraldi teise ja kolmanda kursuse kokad, kes loositi kaheliikmelistesse võistkondadesse. Võistlusülesandeks oli kahekäigulise piduliku söögikorra valmistamine.
Teise kursuse õpilased pidid valmistama hakklihatoidu. Ülejäänud toiduainete osas kasutati pimekorvi põhimõtet ehk need ei olnud võistlejatele varem teada.
Kolmanda kursuse õpilaste põhitoiduaineiks olid broilerifilee ja kama. Alles võistluse algul teatavaks tehtud üllatustoiduna tuli lisaks valmistada naturaalne omlett.
Toidu välimuse, lõhna ja maitse kõrval hindasid kohtunikud ka hügieeni, töökorraldust köögis ja meeskonnatööd.
“Kui sa lähed oma kooli tagasi ja köögis tunned end kindlamalt, siis seepärast, et sul on see kogemus,” ütles õpilastele võistluste kohtunikekogu esimees, restorani Mannerheim peakokk Rudolf Visnapuu. Loe edasi: Lõppes kokaõpilaste kutsevõistlus Saaremaal
Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.
Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.
Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.
Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.
See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.
Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.
Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.
Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.
Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.
Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö. Majandusauhinnad 2011:
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011
Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt. Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud. Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.
Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.
Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.
Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.
Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).
Kuressaare 450 juubeliaasta logo ideekavandi võistluse parimaks tunnistati Raul Vinni töö “Ajatelg”, mis võistluse žürii hinnangul kannab edasi 2013. aastal toimuva Kuressaare 450 juubeliaasta visuaalse mõtte.
Äramärkimist vääris ka Tambet Alliku ideekavand “Kurepesa”, mis mõjub selge, konkreetse ja ajatu märgina, mida võimalusel perspektiivselt Kuressaarega siduda.
Žürii hinnangul on mõnevõrra edasiarendamist vajavale lahendusele vaatamata Raul Vinni loodud logo funktsionaalsus ja ideeline ülesehitus hea. Minimaalsete elementidega on mõte, mis, kus ja milleks toimuma hakkab, edasi antud. Žüriiliikmete otsus oli üksmeelne ning võidutöö autorit tasustatakse 500-eurose preemiaga.
Kokku laekus ideevõistlusele 10 tööd, mis kõik žüriile hindamiseks kvalifitseerusid. Ideevõistlusele laekunud tööd saab üldisemalt jagada kaheks: kavandid, mis oma ideelisuse ja kujunduslikkusega mõjuvad brändilikumalt, ning kavandid, mis visuaalse ülesehituse ja detailirohkusega saavutavad graafilise pildi mahu. Võistluse puhul oli žürii põhieesmärgiks välja selgitada parim lahendus Kuressaare 450 juubeliaasta logole, mida peab olema võimalik paigaldada erineva suurusega ja erinevast materjalist kandjatele.
Juubeliaasta logo ideevõistluse žüriisse kuulusid linnapea Mati Mäetalu, kultuurinõunik Heli Jalakas, disainer Kai Laanmets, Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja Karmen Paju, linnaarhitekt Hannes Koppel, Saaremaa muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas, kultuurivara kunstikuraator Lii Pihl ja Kuressaare vanemarhitekt Kadri Randoja.
Kõikide ideekavanditega saab tutvuda Kodukoha blogis!
Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.
„Valitsuse tänane otsus tähendab järjekordset olulist sammu kompetentsikeskuse projekti arengus, aga ka väga olulist sammu kogu Tehnikaülikooli Kuressaare kolledžile,“ sõnas TTÜ Kuressaare Kolledži direktor Anne Keerberg. „Saame välja arendada tervikliku taristu, kus teadus- ja arendustegevus ning õppetöö teineteist vastastikku toetavad. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus on hea näide ülikooli, avaliku sektori ning ettevõtjate vahelisest koostööst,“ lisas Keerberg.
Tallinna 19 kinnistule ehitatava katsebasseini ja laborite hoone eeldatavaks maksumuseks on 1,9 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 3,2 miljonit eurot, mis hõlmab lisaks Kuressaare Ametikooli juurde rajatavat tehnoloogilaaborit, väikelaevaehituse sektori uuringuid ning muid sisutegevusi. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, omafinantseeringuga panustavad Tehnikaülikool, Kuressaare Ametikool, Kuressaare linn, Saaremaa Omavalitsuste Liit ja Eesti Väikelaevaehituse Liit. Kava kohaselt valmib Saaremaale loodav kompetentsikeskus täies mahus 2013. aastal.
Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse moodustas Tallinna Tehnikaülikool Kuressaare kolledži teadus-arenduskeskusena tänavu jaanuaris. Kompetentsikeskuse eesmärk on väikelaevaehituse alase insenertehnilise oskusteabe koondamine ja arendamine.
Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse projektipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia, Kuressaare Ametikool, Saaremaa Omavalitsuste Liit, Kuressaare linn, Saaremaa Arenduskeskus ja Eesti Väikelaevaehituse Liit.
Koolinoortele mõeldud teaduskonverents Saaremaa Miniteaduspäevad toimub kuuendat korda 30. novembrist 2. detsembrini Kuressaares, kuhu tuleb kohale ligi 60 õpilast ja 19 juhendajat üle Eesti. Miniteaduspäevade eesmärk on julgustada noori teadusega tegelema ning tehtut teistega jagada.
Tänavu 90. sünnipäeva tähistav Kuressaare Ametikool kutsub oma vilistlasi ning endisi töötajaid vilistlaste kokkutulekule Kuressaares, 25. augustil 2012.
