Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

IMG_4424Nüüdsest on Põlva, Otepää ja Valga jäätmejaamades avatud Moostes tegutseva MTÜ Taaskasutuskoda vastuvõtupunktid, kuhu inimesed saavad tasuta tuua majapidamises olevaid üleliigseid asju.

Taaskasutuskoja perenaine Kiristi Zolgo nentis, et vastuvõtupunktide avamine on tingitud rahva tungivast soovist kui ka kurbadest tõsiasjadest. “Valgale lähim taaskasutuskeskus asub Viljandis või Tartus ja selleks, et asjad õigesse kohta jõuaksid, peaks olema tõeline keskkonnasõber – et mitte öelda keskkonnaentusiast,” leiab Zolgo.

Taaskasutuskoja kogumispunktidesse, mis valmisid koostöös Keskkonnateenused AS’i ja kohalike omavalitsustega, on Zolgo sõnul oodatud majapidamis- ja köögitarbed, nõud, raamatud, spordivahendid ning valgustid. Vastuvõtupunktide avamisega loodab Taaskasutuskoda tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ja võimaldada asjade loovutamist võimalikult mugavalt ja kodu lähedal.

Loe edasi: MTÜ Taaskasutuskoda teeb revolutsiooni Kagu-Eesti jäätmejaamades

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo
Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Tantsukarussell “Tähed Laval” toob Eesti parimad tantsurühmad Põlvasse võistlema

11 jaanuaril 2014. aastal  toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suurejooneline Tantsukarussell „Tähed Laval“.

See on uuenduslik tantsufestival, kus igal maakonnal  ja kahel suuremal linnal (Tallinn ja Tartu) oli võimalus välja panna oma parim tantsutrupp.

„Lauljatel on olemas Laulukarussell, mille kaudu propageeritakse laulmist ja tänu sellele tuleb pidevalt peale uusi andekaid lauljaid. Nüüd on aeg  tantsuvaldkonda propageerida ja sellele rohkem tähelepanu pöörata“, selgitab „Tähed Laval“ võistluskontserdi eesmärke peakorraldaja ja idee autor Andre Laine.

Reedel algavale võistlusele on registreerunud 14 kollektiivi. Igal trupil tuleb esitada kaks tantsunumbrit, millest üks peab olema seatud Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis osalenud muusikapalale. Teise võistlusnumbri valikul olid rühmadel vabad käed.

Tantsuvõistluse võitja saab autasuks rändkarika ning sarnaselt Eurovisioonile privileegi olla järgmisel aastal võistluse korraldajaks.

Etenduse algus 11. jaanuaril kell 16.00

 

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.

“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT

II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS

III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)

Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.

I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.

Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.

Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.

Põlvamaa koolinoored kirjutasid oma inimestest

Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.

Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”

Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed”  järgnevalt:

„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”

Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.

Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.

Põlvamaal avatakse näitus imelistest lindudest

Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.

Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.

Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.

Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.

Põlvamaa arengukonverentsil arutleti
maakonna tulevikusuundade üle

Siim Kiisler Põlvamaa arengukonverentsil.
Siim Kiisler Põlvamaa arengukonverentsil.

20. novembril oli Põlva kultuuri- ja huvikeskus tulvil Põlvamaa käekäigust huvitujaid. Põlvamaa arenguprioriteetide ja -võimaluste üle tuli kaasa mõtlema ja arvamust avaldama 219 inimest. Lisaks Põlvamaa inimestele oli arengukonverents kohale meelitanud ka naabreid Võru-, Valga ja Tartumaalt ning Jõgevamaalt ja Tallinnastki.

Konverentsi esimese osa – ettekannetega – alustas regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes rõhutas, et töökohTade säilimise ja loomise juures on võtmekohaks transpordi küsimused. Hajaasutusega piirkondades ei asu töökohad enam kodu läheduses ning mobiilsuse tagamiseks on tarvilik panustada liikumisteedesse.

Paavo Palk Euroopa Komisjoni Eesti esindusest rääkis Euroopa majanduse tulevikust üsna positiivsetes toonides: kuigi Euroopa Liidu (EL) eelarve esimest korda kahaneb, siis Eestile tulevate toetuste summa kasvab märgatavalt ning Eesti saab kokkuvõttes neli korda rohkem raha EList tagasi kui sinna panustab.

Konverentsi üks oodatuim esineja Kaur Kender loobus viimasel hetkel siiski Põlvamaale tulemast. Kenderi vabanduskirjas seisis: ” Ma vabandan kogu südamest, et ma ei saa tulla. Aga asjaolud on viimase kahe nädala jooksul arenenud nii, nagu oleks tsunaami tabanud vulkaani”.

Konverentsipäeva Kenderi ootamatu mittetulemine tühimikku ei jätnud ning Maila Kuusiku hoogne ja huvitav ettekanne maakonnaplaneeringutest täitis kenasti tekkinud aja. Kuusiku sõnul ei ole planeerimine tuleviku ennustamine, vaid tulevikuks eelduste loomine, sest kui ei teata, kuhu tahetakse välja jõuda, ei ole ka tegevusel palju mõtet.

Konverentsipäeva poolitas meeleolukas Põlvamaa valdade minimess, kus vallad kohalike ettevõtjate, MTÜde ja muude ühenduste kaasabil oma messiboksid olid üles seadnud. Messil pakuti maitsmiseks mitmeid suupisteid, šokolaadi, veini ja uusimaid Tere piimatooteid. Samuti oli nähtaval kaunis käsitöö, turismi- ja puiduettevõtted ning mitmed muud tegevusvaldkonnad.

Päeva teises pooles toimusid maakonna prioriteetide ja haridusteemalised arutlusringid, kus üheskoos mitmeid arvamusi ja ideid edasisteks tegevusteks leiti.

Maret Reinumägi

Infopäev tõi Põlvamaa lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad kokku

12. novembril said Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval kokku maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Infopäeval tutvustati ohvriabi teenust maakonnas, nõustamiskomisjoni tegevuse statistikat, võimalusi haridusliku erivajadusega õpilaste komisjoni suunamiseks ja õppekavade määramiseks ning anti ülevaade maakonna sotsiaalstatistikast.

IMG_8080 (1)
Infopäev Põlva Maavalitsuses

Ohvriabi teenusest traumaatilise kogemuse saanud lapsele andis ülevaate Põlvas tegutsev ohvriabi peaspetsialist Anne Klaar. Klaari sõnul on väga oluline jälgida trauma üleelanud lapse seisundit ja käitumist. Iga üksikjuhtumi puhul käitumisjuhised mõnevõrra erinevad ning konkreetseid soovitusi on keeruline anda. Siiski on mõned üldised printsiibid, mida traumaatilise sündmuse üleelanud lapse puhul võiks rakendada. Esiteks jälgimine, kuidas on lapse käitumine võrreldes varasemaga muutunud. Teiseks tuleks lapsele avameelselt eakohaseid sõnu kasutades selgitada juhtunut. Samuti oleks hea kui laps saaks oma igapäeva tegemiste ja rutiinidega jätkata. Klaari sõnul on traumaatilise sündmuse üleelanud laste puhul väga oluline, et nad mõistaks juhtunut ning neile oleks tagatud turvatunne.

Maavalitsuse lastekaitse spetsialist Elle Vidder tutvustas seejärel hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise võimalustest. Nõustamiskomisjoni otsusega on võimalik saada eritingimusi: õpilasel võimalik õppida võimetekohase õppekava järgi, vajadusel väiksemas klassikollektiivis, individuaalse õppekava alusel, erivajadusega põhikoolilõpetajal kasutada eksami sooritamisel eritingimusi (lisaaeg, puhkepausi jne) ning koolil on võimalik taotleda klasside moodustamiseks lisarahastamist.

Maakonna sotsiaalteenuste seisust andis ülevaate Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Kadri Plato. Põlva maakonnas on 01.01.2013 seisuga rahvastikuregistri andmetel kokku 30 038 inimest, kellest mehi 14 955 ja naisi 15 083. Sotsiaalkindlustusameti 2012. aasta andmetel kohaselt oli puue määratud 1662 korral ja töövõimekaotus oli tuvastatud 2592 Põlva maakonna inimesel. Sotsiaaltöö puhul kuuluvad sihtgruppi väga mitmed isikute rühmad (lapsed, eakad, töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt), kes võivad abi vajada. Arvuliselt kuulub sotsiaaltöö sihtgruppi ligemale 45% maakonna elanikest.

Põlva maakonnas töötab enamikes kohalikes omavalitsustes ainult üks sotsiaaltöötaja, mis seab takistused sotsiaalteenuste arendamiseks. Vaid neljas omavalitsuses (Põlva, Räpina ja Veriora vald ning Põlva linn) on tööl kaks ja enam sotsiaaltöötajat. Erandiks on Kanepi vald, kus töötab küll ainult üks sotsiaaltöötaja, kuid sotsiaalteenuste osutamine on võrdne mitme sotsiaaltöötajaga omavalitsustega.

Plato sõnul võimaldavad enamik omavalitsusi siiski oma inimestele vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine vajab mitmete osapoolte koostööd ja mõistmist, sest panustamine inimeste paremale toimetulekule annab pikemas perspektiivis rahuloleva ja toetava kogukonna. Oma panus sotsiaaltöö korraldamises on peamiselt sotsiaaltöötajal, kes peab olema motiveeritud, teotahteline ja pädev ning saama igakülgset abi ja nõustamist (koolitused, komisjonid, täiendav töötaja) sotsiaaltöö tegemiseks.

Põlva Maavalitsuse eestvedamisel toimuvad sotsiaalvaldkonna töötajatele infopäevad üldjuhul igakuiselt. Kokkusaamiste eesmärgiks on saada uut teavet, parendada võrgustikutööd ning vahetada kogemusi.

Lisainfo: Elle Vidder, haridus- ja sotsiaalosakond, Põlva Maavalitsus, tel 799 8934, e-post elle.vidder@polva.maavalitsus.ee

Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht
Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht
Põlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.

Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.

Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.

Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.

Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.

Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?

Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Põlvamaal maiustatakse muusikaga

Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.
Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.

Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.

Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.

Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.

Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.

Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.

Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.

Põlvamaa noored kohtuvad järgmisel neljapäeval Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.

Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.

Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

IMG_714630. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Maarahvas koguneb laupäeval Põlvasse kongressile

Laupäeval, 14. septembril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuval VI Eesti Maarahva kongressil käsitletakse ennekõike haldusreformi, maaelu arengukava ja haridusireformiga seonduvaid teemasid.

Eesti Maarahva kongressi volikogu esimehe, Riigikogu liikme Ester Tuiksoo sõnul koosneb foorumi päevakava kolmest osast, mille teemadeks on “Haldusreform – tõmbekeskuse mudel”, “Maaelu arengukava 2014-2020” ja koolireformiga seonduvad probleemid.

“Maarahva kongressil tulevad arutlusele nii maapiirkondadele kui ka kogu Eestimaale olulised valuküsimused,” ütles Tuiksoo. “Maarahva kongress on erakondadeväline, oodatud on arvamuste paljusus ja oodatud on kindlasti erinevad seisukohad nimetatud teemadel.  Osalema oodatakse inimesi erinevatest poliitilistest erakondadest ja organisatsioonidest, põllumeeste ühendustest, külaseltsidest ning seltsingutest, Leader-tegevuse eestvedajaid jne. Delegaadid Maarahva kongressile valivad omavalitsused, kuid küalisena võib end kongressile registeerida igaüks.”

Maarahva kongressi kordaminekul on oluline roll erinevate valdkondade tunnustatud spetsialistidel. Nii räägivad haldusreformi temaatikast ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja inimgeograaf filosoofiadoktor Garri Raagmaa. Koolireformiteemalist arutelu juhib endine haridus- ja teadusminister ja praegune Riigikogu liige Mailis Reps.

Eesti Maarahva kongressil osalejate poole pöörduvad president Arnold Rüütel, Põlva linnapea Georg Pelisaar, Tallinna linnapea ja Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme.

Eesti Maarahva kongress kui maarahva esinduskogu  tuli esmakordselt kokku 1994. aasta 3. märtsil. V Eesti Maarhva Kongress toimus 2010. aastal Paide kultuurikeskuses.

Jaan Lukas

Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti. 

Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras
Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras

Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.

Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.

Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal.  Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Põlva linna jaanituli

Jaanituli-2013veebReedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.

Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.

Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.

Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.

Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.

Tule kogu perega!

Pääse 2 €

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.

Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.

Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?

Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

kodukohvik TilluKui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.

Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.

Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.

Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Selgus Kagu-Eesti parim teatrigrupp

Mooste Veskiteater
Mooste Veskiteater

Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.

Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja – Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja – Virko Annus.

Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja – Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja – Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja – Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja – Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja – Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.

Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne – Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest – Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme – lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater – Aare Loorits

Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

KabujalakesedPõlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Põlvas on tuleval laupäeval Kagu-Eesti teatripäev

KAGUTEATERLaupäeval, 13. aprillil algusega kell 10 toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Kagu-Eesti teatripäev. Esindatud on neli truppi Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt. Üles astuvad Kanepi harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa näitemängu seltsing, Tõrva kultuurimaja näitering, Kungla muusikalitrupp, Tsooru külateater ja Krabi külateater.
Näha saab lavastusi erinevas žanris: komöödia, draama, muusikal.
Etendusi hindab žürii koosseisus Ene Järvis, Katrin Luts ja Virko Annus.
Vaheajal saab nautida Bonzo esinemist.

Põlva talupood kutsub tegema Tillut

Tillu 001“Tule, teeme Tillut!” – täpselt nii veider üleskutse lepatriinuvärvilistel plakatitel on kulutulena Põlvamaal levima hakanud. Millega tegu?

Selle kelmika üleskutse taga on  Põlva talupood. Tillu saab olema nende kodukohviku nimi ning kohvikut tegema kutsutakse huvilisi lähedalt ja kaugelt.

,,Tegu on ühe suure vabatahtlikkuse alusel ja õhinapõhiselt toimuva aktsiooniga,” räägib talupoe perenaine Eve Veski. ,,Ootame kõiki huvilisi, kes soovivad käed külge lüüa Põlva ühe omanäolisema kohviku valmimises.”

Alguse sai kõik sisekujundaja konkurssist, mille võitis OÜ Indoors sisekujundaja Janne Maal. Janne palvel antakse töötasuks pakutud igapäevane tasuta kook ja kohv mõnele kliendile, kes vastutasuks kirjutab paar rida endast ja kohvikust raamatusse, mille Janne lõpuks endale saab. See, et kohviku sisekujundus valmiks töötubade vormis ning kõik huvilised saavad sellesse oma panuse anda, oli ka üks Janne ideedest.

Nüüdseks on projektist välja kasvanud mitmetahuline aktsioon, mis hõlmab endas vanavara taaskasutusse toomist, töötube kohviku kujundamisel, koduseid töid sisekujunduslike elementide valmistamisel ning võimalik, et sellest tegemisest valmib ka üks film. Projektis ,,Tule, teeme Tillut!” on kasutust leidnud kõik talupoe pererahvale olulised aspektid nii taaskautuse, ühistegemise, vabatahtliku panuse kui ka ,,kastist väljas” mõtlemise osas.

Lisainfot leiab Põlva talupoe veebipesast www.talutoit.blogspot.com või kodukohvik Tillu Facebooki lehtelt.