Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.
Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.
Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.
Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.
Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.
Kogumiku koostaja Merle Pintson ütleb trükise eessõnas: „Igapäevarutus ei märka ma alati, kui hoolivad, vastutulelikud ja südamlikud inimesed meie kõrval elavad. Igaüks neist vääriks vähemalt lehekülge raamatus. Iga inimene on meistriteos ning igaühes on peidus minigi eriline anne, kullatera. Neid kullaterasid noored otsisid ja leidsid, panid oma tunded-mõtted paberile ja kokku sai väike valik eredatest inimestest.”
Birgit Änilane Põlva Ühisgümnaasiumist kirjutab oma loos „Minu väikesed inimesed” järgnevalt:
„Pole olemas inimest, kes oleks meist kellestki parem, kõigil meil on olemas oma halvad ja head küljed. Kuid on olemas inimene, kes on meile tähtis. Inimene, kellest peame rohkem lugu ja keda austame. Minul on kaks imekallist inglit, kelle pärast suudan ma hommikul voodist välja tulla ja naeratada. Minu elu on nad muutnud nii positiivselt kui negatiivselt, kuid õpetanud mulle rohkem kui mõni inimene õpib terve elu jooksul. Need kaks kullatüki on minu õde Ronja, kes on kolmeaastane, ja kaheaastane vend Hans Kristian.”
Reedel, 13. detsembril toimunud kogumiku esitlusele kogunesid nii autorid kui ka nende eeskujud. Maavanem Ulla Preeden tunnustas noori toredate kirjatükkide eest ning soovis kestvat kirjasulge edaspidiseks.
Kogumik „Minu inimesed” on kättesaadav kõigis maakonna raamatukogudes ja koolide raamatukogudeski.
Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.
Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).
Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.
«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»
Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.
Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.
Vanal Võromaal om tulõman hulga joulu-tegemiisi latsilõ ja suurõmbilõ. Eesti suurõtiimuusõum Varbusõl kuts uman jouluprogrammin «Valgusõ tii» üten lüümä nikani ku 20. joulukuu pääväni.
Programmin saa nätä ka esierälist joululatõrnat, mille meisterd’ ummi kässiga valmis muusõumi vanno asjo kõrdategijä Jaanusõ Einari. Latõrn om tettü Eesti rahva muusõumi latõrna perrä, miä om inämb ku sada aastakka vana.
Põlva talorahvamuusõumin Karilatsin omma vanaperädse joulu-tegemise (kooni 20.12.) eräle suurõmbilõ ja vähämbile.
Innekõkkõ suurilõ om võro kultuuri õdak «Tsiatapminõ ja piigavägi» Võromaa kultuurikuan (Võromaa muusõumin) 18.12. kell 19. Tsiatapmisõst kõnõlõs Pulga Jaan, Võromaa laulõ laulva Kalkuna Mari, Hintsi Anna, Karu Kadri ja Platsi Liiso.
Foto: MTÜ Setomaa TurismKultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.
Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.
30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.
Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .
Võro Instituut ja Uma regionaalprogrammi ettevalmistav nõvvukogo kutsva huvilisi kullõma ja üten kõnõlõma tsõõriklavva ümbre. Jututeemas om, kuimuudu saa Vana Võromaa rikkusi pruuki, et inemistele paigapääl tüükotussid manu tulnu ja määnest tukõ võinu majanduselo härgütämises anda Vana Võromaa regionaalprogramm.
Tsõõriklavva ümbre omma oodetu kõik, kiä seo asjaga köüdüst tundva vai kinkalõ asi huvvi pakk.
Vana Võromaa arõnguprogrammi vällämärkmist alostiva Vana Võromaa umavalitsuse, maavalitsuse ja Võro Instituut. Ütenkuun regionaalministri bürooga kõrraldedi ettevõtluse uurmine ja idee-tsõõr, toimus ütine tsõõriklaud. Ettevõtmiisi jaos om raha andnu regionaalministri valitsemisala.
Näitus on Eesti Ornitoloogiaühingu 90. sünnipäeva puhul valminud rändnäitus, kus on välja pandud kakskümmend fotot tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare kogust. Valitud pildid näitavad Eesti lindude värvikirevust, suursugusust ja mitmekesisust.
Lindudest räägib Riho Kinks Eesti Ornitoloogiaühingust. Muusikalise vahepala pakuvad Räpina Muusikakooli õpilased.
Näituse avamisele on oodatud kõik huvilised, osalemine on tasuta. Näitusega saab Põlvamaa keskkonnamajas tutvuda tööpäeviti kuni 31. jaanuarini 2014. aastal.
Sel laupäeval, 14. detsembril ootab Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusat muusikaõhtut Varbuse teemajas koos Anne Maasiku ja Heikki-Rein Veromanniga.
Kontsertõhtu sarja “Tee kõlad” viimasel kontserdil laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste. Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. Lisaks muusika nautimisele saab uudistada maanteemuuseumi võimsat masinaparki ja püsinäitust “Tee ajalugu”.
Varbuse teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.”
Kontsertidele on vajalik eelregistreerimine: merily.vars@mnt.ee või 53341973.
Traditsiooniline maavanema eestvedamisel toimuv maakonna vaimulike kokkusaamine toimus sel korral Kanepis. Eile, 11. detsembril külastati üheskoos Kanepi kogudust ja Kanepi seltsimajas arutleti piirkonna sündmuste ning koguduste tegemiste üle.
Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail tutvustas külalistele Kanepi kirikut, selle ajalugu ja tähelepanuväärsemaid episoode ning Kanepi koguduse igapäevaseid tegemisi. Koguduse õpetaja tundis muret väikeste maakohtade üha väheneva elanikkonna pärast, mistõttu muutuvad ka kogudused väiksemaks.
Üheskoos leiti, et koguduse hea toimimise eelduseks on kohaliku kogukonna toetus ja aktiivsus.
Lähenevate jõulude ja advendiaja puhul kinkis maavanem vaimulikele Põlvamaa käsitöömeistri valmistatud jõuluküünlad.
Põlvamaal on tavaks saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem Ulla Preeden maakonna vaimulikud kokku oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Tänasest kuni 20. detsembrini toimuvad Eesti Maanteemuuseumis laste jõuluprogrammid “Valguse tee”. Tavapärasest erinevalt viiakse programm läbi muuseumi väliekspositsioonis Teeaeg, kus toimub rännak mööda muinasjutulist teekonda.
Tänavuse jõuluprogrammi läbivaks teemaks on valgus. Arutletakse selle üle, milliseid erinevaid looduslikke valgusallikaid leidub ning miks inimene hakkas kasutama kunstlikke valgusallikaid, milline on olnud nende arengulugu ja kuidas nad inimesele igapäevaelus abiks on.
“Sel aastal otsustasime osa jõulumaa tegevusi läbi viia Teeajas, kus tavalised käib vilgas toimetamine just suveperioodil. Meie vabaõhu näitusekeskkond pakub rohkelt avastamisrõõmu ja on sobilik selleks, et korraldada siin õpetlik, kuid samas muinasjutuline rännak valguse salapära avastamiseks,” rääkis programmi ideest maanteemuuseumi kuraator Merily Värs.
Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.
“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.
ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.
“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.
“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.
“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig
2014. aastal 90. aastapäeva tähistav Räpina Aianduskool on kaasaegse visuaalse identiteedi otsingutel ning kutsub kõiki tublisid graafilise disaini meistreid looma aianduskoolile esinduslikku ja pilkupüüdvat logo. Tööde esitamise tähtaeg on 6. jaanuar 2014. Täpsemad tingimused RAKi kodulehelt: http://www.aianduskool.ee/logokonkurss/
20. novembril oli Põlva kultuuri- ja huvikeskus tulvil Põlvamaa käekäigust huvitujaid. Põlvamaa arenguprioriteetide ja -võimaluste üle tuli kaasa mõtlema ja arvamust avaldama 219 inimest. Lisaks Põlvamaa inimestele oli arengukonverents kohale meelitanud ka naabreid Võru-, Valga ja Tartumaalt ning Jõgevamaalt ja Tallinnastki.
Konverentsi esimese osa – ettekannetega – alustas regionaalminister Siim Valmar Kiisler, kes rõhutas, et töökohTade säilimise ja loomise juures on võtmekohaks transpordi küsimused. Hajaasutusega piirkondades ei asu töökohad enam kodu läheduses ning mobiilsuse tagamiseks on tarvilik panustada liikumisteedesse.
Paavo Palk Euroopa Komisjoni Eesti esindusest rääkis Euroopa majanduse tulevikust üsna positiivsetes toonides: kuigi Euroopa Liidu (EL) eelarve esimest korda kahaneb, siis Eestile tulevate toetuste summa kasvab märgatavalt ning Eesti saab kokkuvõttes neli korda rohkem raha EList tagasi kui sinna panustab.
Konverentsi üks oodatuim esineja Kaur Kender loobus viimasel hetkel siiski Põlvamaale tulemast. Kenderi vabanduskirjas seisis: ” Ma vabandan kogu südamest, et ma ei saa tulla. Aga asjaolud on viimase kahe nädala jooksul arenenud nii, nagu oleks tsunaami tabanud vulkaani”.
Konverentsipäeva Kenderi ootamatu mittetulemine tühimikku ei jätnud ning Maila Kuusiku hoogne ja huvitav ettekanne maakonnaplaneeringutest täitis kenasti tekkinud aja. Kuusiku sõnul ei ole planeerimine tuleviku ennustamine, vaid tulevikuks eelduste loomine, sest kui ei teata, kuhu tahetakse välja jõuda, ei ole ka tegevusel palju mõtet.
Konverentsipäeva poolitas meeleolukas Põlvamaa valdade minimess, kus vallad kohalike ettevõtjate, MTÜde ja muude ühenduste kaasabil oma messiboksid olid üles seadnud. Messil pakuti maitsmiseks mitmeid suupisteid, šokolaadi, veini ja uusimaid Tere piimatooteid. Samuti oli nähtaval kaunis käsitöö, turismi- ja puiduettevõtted ning mitmed muud tegevusvaldkonnad.
Päeva teises pooles toimusid maakonna prioriteetide ja haridusteemalised arutlusringid, kus üheskoos mitmeid arvamusi ja ideid edasisteks tegevusteks leiti.
Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlvamaa elanikke osalema 16. novembril Meenikunnos toimuvale räätsaretkele „Räätsadega rabas“.
Kuigi arvatakse, et räätsadega oleks mõistlik liikuda ainult talvel lume peal, siis saab tegelikult räätsadega hästi hakkama ka lumevaesel perioodil, külastades näiteks rabasid ja soid.
Retk algab laupäeval, 16.novembril kell 12.00 Meenikunno soos asuva päikeseloojangu maja parklas, kust minnakse edasi ühisele räätsaretkele. Retk kestab orienteeruvalt 2 tundi.
Korraldajate poolt on olemas räätsad, kuid osalejad peaksid kandma kummikuid.
Räätsaretkel osalemine on tasuta. Osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel, mida saab teha kuni 14.novembrini siit.
Üritust toetab Põlvamaa Partnerluskoja Leader programm. Üritust korraldavad osaühing Loodusturism ja liikumissari Meie Liigume Põlvamaa ühistreeningute sarja raames..
12. novembril said Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval kokku maakonna lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad. Infopäeval tutvustati ohvriabi teenust maakonnas, nõustamiskomisjoni tegevuse statistikat, võimalusi haridusliku erivajadusega õpilaste komisjoni suunamiseks ja õppekavade määramiseks ning anti ülevaade maakonna sotsiaalstatistikast.
Infopäev Põlva Maavalitsuses
Ohvriabi teenusest traumaatilise kogemuse saanud lapsele andis ülevaate Põlvas tegutsev ohvriabi peaspetsialist Anne Klaar. Klaari sõnul on väga oluline jälgida trauma üleelanud lapse seisundit ja käitumist. Iga üksikjuhtumi puhul käitumisjuhised mõnevõrra erinevad ning konkreetseid soovitusi on keeruline anda. Siiski on mõned üldised printsiibid, mida traumaatilise sündmuse üleelanud lapse puhul võiks rakendada. Esiteks jälgimine, kuidas on lapse käitumine võrreldes varasemaga muutunud. Teiseks tuleks lapsele avameelselt eakohaseid sõnu kasutades selgitada juhtunut. Samuti oleks hea kui laps saaks oma igapäeva tegemiste ja rutiinidega jätkata. Klaari sõnul on traumaatilise sündmuse üleelanud laste puhul väga oluline, et nad mõistaks juhtunut ning neile oleks tagatud turvatunne.
Maavalitsuse lastekaitse spetsialist Elle Vidder tutvustas seejärel hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise võimalustest. Nõustamiskomisjoni otsusega on võimalik saada eritingimusi: õpilasel võimalik õppida võimetekohase õppekava järgi, vajadusel väiksemas klassikollektiivis, individuaalse õppekava alusel, erivajadusega põhikoolilõpetajal kasutada eksami sooritamisel eritingimusi (lisaaeg, puhkepausi jne) ning koolil on võimalik taotleda klasside moodustamiseks lisarahastamist.
Maakonna sotsiaalteenuste seisust andis ülevaate Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Kadri Plato. Põlva maakonnas on 01.01.2013 seisuga rahvastikuregistri andmetel kokku 30 038 inimest, kellest mehi 14 955 ja naisi 15 083. Sotsiaalkindlustusameti 2012. aasta andmetel kohaselt oli puue määratud 1662 korral ja töövõimekaotus oli tuvastatud 2592 Põlva maakonna inimesel. Sotsiaaltöö puhul kuuluvad sihtgruppi väga mitmed isikute rühmad (lapsed, eakad, töötud, paljulapselised pered, puudega inimesed jt), kes võivad abi vajada. Arvuliselt kuulub sotsiaaltöö sihtgruppi ligemale 45% maakonna elanikest.
Põlva maakonnas töötab enamikes kohalikes omavalitsustes ainult üks sotsiaaltöötaja, mis seab takistused sotsiaalteenuste arendamiseks. Vaid neljas omavalitsuses (Põlva, Räpina ja Veriora vald ning Põlva linn) on tööl kaks ja enam sotsiaaltöötajat. Erandiks on Kanepi vald, kus töötab küll ainult üks sotsiaaltöötaja, kuid sotsiaalteenuste osutamine on võrdne mitme sotsiaaltöötajaga omavalitsustega.
Plato sõnul võimaldavad enamik omavalitsusi siiski oma inimestele vajaduspõhiselt sotsiaalteenuseid. Sotsiaalteenuste korraldamine ja osutamine vajab mitmete osapoolte koostööd ja mõistmist, sest panustamine inimeste paremale toimetulekule annab pikemas perspektiivis rahuloleva ja toetava kogukonna. Oma panus sotsiaaltöö korraldamises on peamiselt sotsiaaltöötajal, kes peab olema motiveeritud, teotahteline ja pädev ning saama igakülgset abi ja nõustamist (koolitused, komisjonid, täiendav töötaja) sotsiaaltöö tegemiseks.
Põlva Maavalitsuse eestvedamisel toimuvad sotsiaalvaldkonna töötajatele infopäevad üldjuhul igakuiselt. Kokkusaamiste eesmärgiks on saada uut teavet, parendada võrgustikutööd ning vahetada kogemusi.
Lisainfo: Elle Vidder, haridus- ja sotsiaalosakond, Põlva Maavalitsus, tel 799 8934, e-post elle.vidder@polva.maavalitsus.ee
Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.
Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.
Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.
Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“ Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele
Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma LehtVarbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.
«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»
Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.
«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs
Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma LehtPõlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.
Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.
Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.
Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.
Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.
Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä. Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ
Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.
16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”
Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.
Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
7. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” oli põhitähelepanu noorte õigustel ja kohustustel.
Lisaks ettekannetele, tosinale osaluskohvikule ja filmi vaatamisel tunnustati Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud konverentsil maakonna tublimaid noorsootöö valdkonna edendajaid. Aasta enim silmapaistnud noorsootöötajaks valiti Kai Laanemaa. Aasta koostööks valiti Kanepi õpilasmaleva koostöö Kanepi kalmistuvahiga ja aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks osutus Laheda vald.
Konverentsipäeva avanud maavanem Ulla Preeden sõnas, et noortel on oluline püüelda oma soovide täitumise poole ning kõik see, mida tahetakse elus saada on iseenda teha, peaasi selle juures on teada oma õigusi ja kohustusi.
Järgnenud ettekanded õiguste ja kohustuste teemale keskendusidki. Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru rääkis inimõiguste kujunemisest, lasteõigustest ning sellest, et iga õiguse taga on peidus ka kohustus. Veebikonstaabel Andero Sepp rääkis internetikasutamise varjatud ohtudest. Pärast ettekandeid vaadati üheskoos konverentsi teemat kokkuvõtvat auhinnatud Taani filmi “Hoia minust kinni”.
Pärast lõunal moodustati kultuurikeskuse saali tosin osaluskohvikut. Teemade paljusus võimaldas igal ühel leida endale meelepärane. Valida sai järgnevate teemade vahel: noorte töötuse vähendamine, omaalgatuse ja poliitikasse kaasamise suurendamine kohalikus omavalitsuses, kooli vägivalla vastu võitlemine, ennetustöö narkootiliste ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks, interneti ohutus, Euroopa reisijaõigused, lasteombudsman, meedia ning rahvusvahelised noorteprojektid. Päev lõppes teemade kokkuvõtetega.
20. novembril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maakonna arengukonverents “Tänased valikud – homse võti”, kus osalejaid kutsuvad tulevikusuundade üle kaasa mõtlema mitmed tuntud arvamusliidrid ja eksperdid, toimub Põlvamaa valdade minimess ning arutlusringid maakonna prioriteetide ja hariduse teemal.
Konverentsile registreerumine toimub 15. novembriniregistreerimislehel või telefonil 799 8919; 799 8903.
Konverentsi päeva esimeses pooles räägib regionaalminister Siim-Valmar Kiisler haldusreformist. Hannes Rumm Euroopa Komisjonist arutleb Euroopa majanduse tuleviku üle ja räägib Põlvamaa võimalustest Euroopas. Kirjanik ja ettevõtja Kaur Kender küsib “Kas ja miks on vaja regionaalpoliitikat?” ning Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühingust arutleb maakonna planeeringu rolli üle. Loe edasi: Põlvas toimub maakonna arengukonverents
Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.
Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.
Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.
Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.
Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.
Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.
5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.
Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.
Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.
Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk
Traditsiooniline Põlvamaa noortekonverents “TAHAN≠TOHIN≠PEAN” toimub 7. novembril 2013 algusega kell 9 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Konverents keskendub sel aastal noorte õiguste ja kohustuste teemale. Ettekandeid teevad õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru ja veebikonstaabel Andero Sepp ja noortel on võimalus vaadata konverentsi teemat kokkuvõtvat PÖFFil näidatud filmi.
Osaluskohvikus saab kaasa rääkida 12 teemal. Näiteks noorte omaalgatuse suurendamisest kohalikus kogukonnas, koolivägivalla vastu võitlemisest, rahvusvahelistest noorteprojektidest, Euroopa Liidu reisijaõigustest ning noorte kaasamisest poliitika kujundamisse. Teemalaudkondi juhivad oma ala spetsialistid. Konverentsi raames tunnustatakse ka maakonna noorsootöö valdkonnas toimetavaid tublisid inimesi, organisatsioone ja olulisemaid algatusi.
Registreerimine ja lisainfo Põlvamaa noorteportaalist aadressil www.polvanoored.ee
Tillu kodukohvik on nüüdseks Põlva äärelinnas raudtejaama vastas tegutsenud juba pool aastat. Selle aja jooksul on kodukohvik külastajaid üllatatud põnevate maitsete ja toidukooslustega ning seetõttu on saadud ka hüüdnimi Müüdimurdjad. Tillu kodukohvik on oma õdusa interjööriga leidnud tee inimeste südametesse.
Novembrikuu õhtuid soovitakse aga eriliselt mõnusateks muuta, mistõttu leiab igal nädalalõpul kodukohvikus aset õdus muusikaõhtu kontsertsarjast ,,Tilluke muusikamaius”.
Kohviku perenaise Eve Veski sõnul soovitakse kontsertidega panna nurgakivi Põlva kohvikukultuuri vundamendile.Esinema on kutsutud muusikud, kelle muusika kohviku omanikele endile väga hinge läheb ning kelle helid nende kodukohviku miljööd täiustavad.
Igaks kontserdi toimumise ajaks valmib põnev erimenüü, mis sisaldab ka esineva muusiku lemmikrooga. Kontserdipileti esitamisel on samal õhtul tagatud ka tasuta sissepääs ööklubisse “Kino”.
Kontsertide toimumise päeval avatakse kodukohvik kell 19.00. Kontserdid ise algavad kell 20.00, mistõttu jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada. Kodukohvik jääb avatuks kuni südaööni.
Kontserdid saavad toimuma 01.11, 9.11, 15.11, 23.11 ja 29.11.2013.
Tillukese muusikamaiustamise avavad 1. novembril Hedvig Hanson ja Andre Maaker.
Lisainfo: Eve Veski, tel 520 6576, www.talutoit.blogspot.com
Valmis Põlvamaa koolinoorte omaloomingukogumik „Minu inimesed”, kuhu on kokkukogutud lood õpilasi innustanud ja neile eeskujuks olnud inimestest.
Täna kell 16.00 avatakse Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) fotonäitus “Imelised linnud”.
