Sindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“
Õunamoos ja pannkoogid puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent
Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.
Eakad ülekaalus
Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin
Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.
Eakate päev ühendati muusikapäevaga
Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.
Mihklipäeval paigaldati nurgakivi Jõemänniku elamurajoonile, mis asub Pärnust 7 kilomeetri kaugusel asuvas Paikuse valla Silla külas.
Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale. Foto: Urmas Saard
Maalilise Reiu jõe kaldal ja kõrgete mändide varjus kerkivate ühepereelamuteni on arendaja oma rahaga ehitanud 900 meetrit uut teed, mis praeguseks on vallale juba üle antud ja loodetavasti saab lähitulevikus ka mustkatte. Arendaja on ehitusala ettevalmistuseks teinud ära suure töö pinnase kuivendamiseks ja selleks kaevanud sügavad sirged kraavid, mis juhivad liigse vee jõkke. Elamute piirkonna sisesed tänavad on juba varustatud tänavavalgustusega. 42 posti küljes on tänapäevased väga vähese elektrikuluga pirnid: kahekümne kahel 56 W, ülejäänud 50 W.
Jõemännikut arendab P-Trucks OÜ, elamud on projekteerinud Pind OÜ ja ehitab Ardis Ehitus, müüjaks LVM Kinnisvara. 29. septembri keskpäevaks kogunesid kõik peamised asjaosalised, aga ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Kiisa tee 1 valmiva maja ette, kus töömees kaevas peaukse kõrvale väikese süvendi sümboolse nurgakivi kapsli betoonisegusse peitmise tarvis. Piduliku sündmuse käigus asetas Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige, kapslisse ehitust puudutava dokumentatsiooni usus, et sajandite möödudes võiks minevik endast kasulikke sõnumeid edasi anda. Silindrisse mahtusid veel sama päeva Pärnu Postimees, käibel olevad mündid ja paberraha, nimekaardid.
Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.
Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard
„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.
„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.
Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.
Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard
Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.
Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved. Kevad ja sügis on pilkupüüdvad ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“
Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“
Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.
Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.
Presidendi kellast ja lipu päevast
Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard
Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.
Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.
Majandus- ja kommunikatsiooni ministeerium on välja kuulutanud meetme, mille eesmärgiks on raudteepeatuste sobivam ühendamine muude transpordiliikidega ning olemasoleva ühistranspordi taristu potentsiaali parem kasutamine.
Tunamullu detsembris valmis Sindis 1,8 km pikkune kergliiklustee. Ehitus maksis üle 350 000 euro, millest EAS tasus 176 000, ülejäänu Sindi linn. Foto: Urmas Saard
10. septembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati tagada Sindi linna eelarve kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskus meetmesse „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega” esitatud projektitaotluse „Pulli raudteepeatust kogukondadega ühendava kergliiklustee rajamine” omafinantseering summas 16 705 eurot.
Toetuse andmise määruse järgi ehitatakse või remonditakse raudteepeatusest kuni 1,5 km kaugusele jääva sihtpunktiga kergliiklus- ning juurdepääsuteid. Rahastajaks on Keskkonna investeeringute keskus (KIK). Sindi linn, Sauga vald ja Maanteeamet esitasid ühistaotluse septembris.
Maksimaalselt antakse projektile toetust 85% abikõlblikest kuludest ja oma finantseeringu määr peab olema vähemalt 15%. Kolmepoolselt otsustati panustada 16%, et suurendada positiivse otsuse tõenäosust. Rahastaja sooviks oli volikogu poolne kinnitus, et kergliiklustee valmimisjärgsed ülalpidamiskulud kaetakse 5 aasta kestel pärast projekti lõppemist alates 2018.a hinnanguliselt summas 1900 eurot aastas. Varasemalt selliseid lisatingimusi ei ole seatud. On ju loomulik, et tee peab olema kasutatav aastaringselt, kommenteeris täiendavat klauslit Sindi abilinnapea Rein Ariko.
Vastupanuvõitluse päeval alustas Sindi Ajalooklubi oma kaheksandat hooaega. Ettekande tegi Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, kes rääkis Paikusega seotud kuulsaima luuraja Paul-Peeter Toome elust.
Lembit Roosimäe, Sindi Ajalooklubi peamine eestvedaja. Foto: Urmas Saard
Paul-Peeter sündis 1921. a 30. oktoobril Audru vallas ja õppis Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Roosimäe ütles, et paarkümmend aastat tagasi olid arhiivid tunduvalt avatumad, kui praegu ja seda võimalust kasutas ta omal ajal üsna ohtralt. Tol ajal pöördus tema poole Paikusel elav Paul-Peeter Toome (Tõnson) tütar palvega uurida arhiiviandmete põhjal isa käekäiku.
1941. a. 12. veebruaril ületas Paul-Peeter NSV Liidu ja Soome vahelise riigipiiri. Roosimäe esitas lõike hiljem tabatud luuraja ülekuulamisprotokollidest, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (parteiarhiiv) Tõnismäel. Muidugi olid protokollid koostatud vene keeles. Ülekuulamisprotokollis on kirjas tema tunnistus: „12. veebruaril mina koos Simmo, Mihkliga ja Rosenfeldt, Heimariga Saaremaalt (Roosimäe sõnul õppis viimane Pärnus pagariks) ületasime piiri kell 7 õhtul Loksa juures Harjumaal.“ Edasi tunnistas ta, et üleminekul neid keegi ei aidanud ja ületamiseks kulus 44 tundi. Soome piirivalve saatis mehed Porvoo merestaapi, kus toimus ülekuulamine ja saatmine Helsingisse. Toiming kestis kaks päeva. 25. veebruaril viidi neid endise ajalehe Vaba Maa toimetaja Harald Vellneri juurde, kus elati 15. aprillini. Seejärel saatis Vellner nad admiral Pitka korterisse.
Vastupanuvõitlemise päeval otsustas Sindi Ajalooklubi teha üleskutse püstitada Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks Julius Friedrich Seljamaa sünnilinna mälestusmärk, millega avaldatakse austust poliitikule, diplomaadile ja Tartu rahu läbirääkijale.
22. septembril esitas ajalooklubi Sindi linnavalitsusele palve kiita heaks kodanikeühenduse algatus, millele samal päeval toimunud linnavalitsuse istungil anti üksmeelne toetus ja avati annetuste tegemiseks vajalik pangakonto: Swedbank – EE102200001120145828, märksõna „Seljamaa“.
Juuli esimestel päevadel alustati tervisekeskuse seinte tervendamisega. Sindi abilinnapea Rein Ariko rääkis, et kui tavaliselt ollakse harjunud vanade läbi tilkuvate katuste remondiga, siis linna tervisekeskuse puhul muutusid muret tekitavaks vett läbi laskvad seinad.
Sindi tervisekeskuse esise asfalteerimisega lõpevad hoone juures suuremad tööd, millega alustati juulis. Foto: Urmas Saard
Viis-kuus aastat tagasi jõudsid hoone õuepoolsel küljel murendada pikalt välja kasvanud õunapuu oksad krohvpinda ja rikkusid niiskusrežiimi ning soodsa tuulesuuna korral surus vihmavesi läbi seina siseruumidesse. Tervisekeskuse patsientidele ja möödakäijatele on muutunud maja värv, aga tööde peaaegu avariilisuse tekitas hoovipoole külg, mis on nähtav vähestele. Jaama tn poolne külg oli rahuldavas olukorras. Teine häda oli keldriga, kus asub kivisöel köetav keskkütte katel. „Kui pumpa poleks õigel ajal käivitatud, võinuks vesi sõna otseses mõttes küttekoldesse voolata,“ rääkis Ariko probleemist, mille lahendamist polnud enam võimalik edasi lükata.
Vundamendi lahti kaevamisel selgus ehituslik iseärasus, mida varem ei teatud. Vundamendi süvend oli kaevatud selliselt, et sirgelt lõigatud muldseinad jäidki vundamendi ehituse ajal vajalikuks toestuseks, mille vahele asetati seguga seotult maakivid. Ehitusviis oli tolleaegseid tehnilisi võimalusi arvestades hästi mõeldud, sest vundamendi ümber oleva pinnase tihendamiseks puudus tol ajal vajalik vibraator, mis tänapäeval on täiesti tavapärane tööriist. Saalungid ehitati üksnes süvendi ülemisse serva. Vundamendile hüdroisolatsiooni paigaldamiseks pidi nüüd maakivide vahelised ebatasased pinnad survepesuriga pinnase täitest puhtaks pesema. Ümber maja paigaldati drenaaž, mille kaudu saab liigse vee juhtida läbi pumpla lähedal asuvasse kraavi.
Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.
Põgus unenäohetk Viinis
Hundertwasseri kunstimajas. Foto: Tiia Reiksaar
Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.
Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.
Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.
28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.
Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust
Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.
Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.
Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.
Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.
Fein-Elast Estonia OÜ on Sindi Avatud Noortekeskuse suurtoetaja, kes tunnistati sel aastal üheks Aasta Piirkonna Ettevõtte nominendiks.
Rain Randväli, Ardo Saulep ja Siim Raidmets. Foto: Urmas Saard
Esinduslik žürii on teinud valiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt tänavu välja antava Ettevõtluse Auhinna nominendid ja viie kategooria parimad ettevõtted kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval pidulikul auhinnagalal.
Erinevate valdkondade asjatundjad valisid välja kolm parimat ettevõtet viies kategoorias – Aasta Eksportöör, Aasta Välisinvestor, Aasta Piirkonna Ettevõte, Aasta Uuendaja ja konkursi ajaloos esmakordselt Aasta Vastutustundlik Ettevõte. Hindamise aluseks olid ettevõtte majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus ja teised tegurid, mis tagasid ettevõtete edu.
Aasta Piirkonna Ettevõte selgub Märjamaa Lihatööstus OÜ, kasevineeri valmistava UPM-Kymmene Otepää AS ja Sindis elastikniite tootva Fein-Elast Estonia OÜ seast.
Üheksandat aastat korraldas Sindi Avatud Noortekeskus 12. septembril elamusspordipäeva Sindi Skate, millest võtsid osa riigi parimad BMX-, rula- ja tõukerattasõitjad.
Lisaks kolme ala esimese kolme parima välja selgitamisele märgiti ära noorima osalejana 7-aastane Mattias Paaps Pärnust, parimad sintlased Eke Pikk ja Juss Ojala ning suurima kukkujana pärnakas Siim Raidmets
Ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin valmistus neljapäevast pühapäevani kestvateks Euroopa muinsuskaitsepäevadeks juba aegsasti ja koostas rohkelt ajalooliste fotodega illustreeritud vihiku, mis annab põgusa ülevaate kodulinna ajaloost.
Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast. Foto: Urmas Saard
Tiitellehele on kirjutatud „Euroopa Muinsuskaitse päevad 2015 Tööstuspärandi aasta“. Tuntud töösturi suure foto all selgitav allkiri: „J. Ch. Wöhrmanni asutatud väikelinn Sindi“. Selle 16-leheküljelise teatmiku kinkis linnapea kõigile huvilistele, kes tunnike enne keskpäeva kogunesid Sindi koolioone juurde, mis valmis 1901. a varem lammutatud kõrtsi asemele. Algselt asusid majas nii 1837. a asutatud kool kui ka 1892. a avatud Eesti esimene lasteaed ja 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.
Sama punastest tellistest laotud kolmekorruselise hoone juurest alustas Šorin mõttelist ringkäiku linna ajaloos.
Väikeses teatmikus jutustab Šorin, et algselt asusid Sindi asunduse asemel Saia ja Tõela külad. Pärnu jõest alla voolu jäi mõne versta kaugusele Zintenhofi ehk Sindi mõis, mille hoone asus praeguse politseikooli kohal. 1832. a Riia kaupmehe J. Ch. Wöhrmanni poolt asutatud vabrikule ja juurde tekkinud asundusele antigi nimi, mitte siin asunud külade, vaid just mõisa järgi. Kuni Sindile alevi staatuse andmiseni kuulus vabrikuasula administratiivselt Taali valla alla. Narva Kreenholmi asutamiseni oli Sindi vabrik Liivimaa ja ka Eestimaa kubermangu suurim tööstusettevõte, kus töötas iga viies tööstustööline.
Täna teatas Sindi abilinnapea Rein Ariko linnavalitsuse otsusest premeerida Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas osalemisega saavutatud MM-i pronksi eest 800 euroga.
Allar Raja Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonnas võidetud MM-i pronksiga. Foto: Urmas Saard
5. septembri pärastlõunal Prantsusmaal Aiguebelette’i järvel toimunud paarisaeru neljapaatide tasavägises ja ülipõnevas finaalis võitis Eesti nelik Saksamaa ja Austraalia järel MM-i pronksmedali. Samas paadis Allar Rajaga sõudsid Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo, kellel nüüd seisab ees tuleval aastal Rio de Janeiro suveolümpial võistlemine. Seni puudub Eesti paarisaeru neljapaadil medal olümpiamängudelt.
Tõnu Endrekson omab sissekirjutust Tori vallas ja Kaspar Taimsoo Viljandis. Usutavasti premeerivad ka need omavalitsused edukaid sõudjaid. Pärnu linnavalitsus premeerib Andrei Jämsät 1000 ja neljapaadi treenerit Matti Killingut 750 euroga.
Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”
Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard
Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.
Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.
Eelseisval laupäeval, 12. septembril peetakse rula, BMX- ja tõukerataste osalusel Sindi Skate 2015, mille ettevalmistused algasid juba mitu kuud tagasi.
Sindi Skate 2015. Märgi kavandaja Elvo Grimm ja valmistaja Sindi ANK. Foto: Urmas Saard
Traditsioonilist trikiratturite võistlust korraldava Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et sarnaselt eelmistele aastatele tuleb ekstreemsporti harrastavaid noori ka seekord kohale riigi väga erinevatest paikadest. „Demonstratsioonesinemist teevad riigi paremikku kuuluvad noormehed Jarmo Kangro ja Aleksander Tubin Tartust, Marko Padernik Kilingi-Nõmmest, Siim Raidmets ja Rain Randväli Pärnust. Muidugi hakkavad nad ka võistlema ja on ühed peamised favoriidid,“ nimetas Vent saabujatest tuntumaid nimesid. “Võistlustel osaleb ka vahetusõpilane Enric Garriga HIspaaniast.” Igal alal valitakse välja kolm paremat. Lisaks eriauhinnad noorimale osalejale, suurimale kukkujale, parimale sintlasele…
Juhataja sõnul kuulub korraldusmeeskonda kümmekond noort ja täiskasvanut. Kuulutuse ja märgi kavandi tegi Elvo Grimm. Videoklipi valmistas eelseisvateks võistlusteks Sindi noormees ja Kuldrula üks eestvedajatest Henri Holland. Temalt valmis ka 2014. aasta võistluse järelvideo. Võistlust pildistavad Sindi noormees Kaur Kasemaa ja Tallinna neiu Aliina Kask. Päeva juhib Taavi Burket, kes on nende võistlustega olnud seotud algusest peale. Kohtunikeks on väljapoolt Andre Aavik, Klen Arge ja Cristf Paulberg, lisaks sindikad Ardo Saulep ja Sören Mäesalu.
Spordisündmust turvavad politseikooli kadetid. Toitlustamise eest hoolitseb Mart Nõmm. Esmakordselt pakutakse suhkruvatti ja jäätist. Skatepargi remonti veavad Mihail Škljar ja Vallo Vaargas.
1. septembril tähistas Sindi muuseum sama mälukeskuse looja Olga Kalda sajandat sünniaastapäeva koduselt piduliku koosviibimisega, ühtlasi esitleti tähtpäevaks koostatud raamatut „Aja jälg Sindi Muuseumis“.
Kohtumine isiksusega inimlikkuses
Olga Kalda sajandale sünniaastapäevale pühendatud raamat “Aja jälg Sindi Muuseumis”. Foto: Urmas Saard
Viis päeva on ülimalt meeldejäävast sündmusest möödas ja saadud elamused kammitsevad endiselt mõistust, mis peaks tegema valiku peamisest. Paraku tõrgub mälu endale aru andmast, et kokkuvõtvat kirjatükki koostades pole mõeldav kõigest üksikasjaliselt jutustada. Ometi on hästi tähtsaid üksikasju nõnda palju, et nendest rääkimata jätmine muudab meele nukraks ja paneb kahtlema, kas olen üldsegi suutnud midagi jagada nendega, kellel polnud võimalik mälestusväärsel päeval osaleda.
Usun, et siin vahendamata jäänud kuuldust-nähtust oskab edaspidi oma vanavanemast palju enamat jutustada Liisi, kes tuli muuseumisse pärast esimest koolipäeva. Kindlasti oli huvitav, südant soojendav ja võibolla mõndagi uut kuulda ka Olga pojatütrel Elol, pojapojal Raimol ja minial Seljel. Nii Olga lähedaste kui kõigi teiste külaliste jaoks oli kahtlematult eriti liigutav Urve Lusmägi mälestuste laeka avamine. Isiklikult vahetu läbielamise edasiandmine jutustaja emotsioone nähes ja kuuldes on alati märksa väärtuslikuma sisuga, kui raamatust lugedes või fotolt vaadates. Ühena episoodidest kirjeldas Lusmägi Olgat kui väga sügavalt osavõtlikku inimest. Praegugi Sindis elav väga töökas, kuid vähema mõistmisega noormees ei saanud hääletuskasti juures osaleda. Olga leidis nukra ja nõutu noormehe jaoks lihtsa kuid nutika lahenduse, et inimene ei peaks ennast teistest alaväärsemana tundma. Ta tegi seda, mida ametnik oma igapäevaste ülesannete asjalikkuses poleks olnud kohustatud tegema. Väga hea näide!
Täna avati Sindi Linnaraamatukogus Sindi gümnaasiumi kauaaegse õpetaja Maie Tamme maalide näitus, mis jääb avatuks oktoobrikuu lõpuni.
Maie Tamme. Foto: Urmas Saard
Avasõnadeks luges raamatukogu direktor Ene Michelis Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatust “Suur maalritöö” luulekatket: „Tal pintsel viskas tireleid, / kui värvis valgeid sireleid / ja ülaseid ja õisi muid / ja õiekuhjas maikuu puid / ja vahtu lainetaval veel / ja vesililli veel ja veel. / Lõi takti pintsel laberik, / kui meister / värvis paberit. / Ja muhe muie oli tal, / kui värvis pilvi / taeva all. Mitmele leheküljele jätkuvast luuletusest jätkus huvitavat mõtteainet ka animatsiooni tehnikas teostatud filmile, mille režisöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp selgitavad, et luuletuses on äärmiselt huvitav sõnade mäng ja loovusel lennata laskmine. Luuletuse pealiskaudne sisu on maailma värvimine ja värvide õppimine, kuid on ka sügavam sõnum. Inimeste pidev rahulolematus ja oskamatus tunda rõõmu elust ning asjadest nende ümber nii nagu need parajasti on.
Alanud õppeaasta esimesel päeval külastas Sindi gümnaasiumit Pärnu maavanem Kalev Kaljuste.
Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem. Foto: Urmas Saard
Õppides Sindi kogemustel
Maavanem meenutas, et Sindis kooliteed alustades oli aasta 1985. Esimesse klassi läks 80 õpilast. Õpiti kahes paralleelklassis. „Siin õppides ei tulnud mul mõttessegi, et peaksin vahepeal kooli vahetama. Ma sain Sindist hea hariduse – keskhariduse! Minu arvates on õppides tähtis asjadest aru saada ja ülesanded õigel ajal ära teha. Õpime ikka iseendale, mitte õpetaja ega kellegi teise jaoks. Mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, kui vähe sa tegelikult tead ning soov uute teadmiste järele aina kasvab,“ rääkis Kaljuste lihtsalt mõistetavast kogemusest.
Maavanem kordas möödunud aastal kuuldud president Toomas Hendrik Ilvese kooli alguse telepöördumisest tõdemust, et hea õppimine on kooli, õpetaja, õpilase ja lapsevanema ühine looming. Uute asjade õppimisel elus ei tohi me kunagi unustada rõõmu, õnne ja põnevuse tunnet. „Õppides peame usaldama ja oskama kuulata teisi: endast targemaid ja elukogenumaid inimesi – oma õpetajaid! Õppige oma õpetajatelt, kaaslastelt ja elust enesest.“
Täna, 25. augusti õhtul avanes Sindis Raudtee tänaval asuvas Kaisa ja Tambet Tali kodus öökuninganna teine õis.
Öökuninganna Talide pere aknal. Foto: Urmas Saard
Punga puhkemise algust märgati kella seitsme paiku. Umbes kella 22.30 paiku oli õis täiesti avanenud. Täies ilus vanillilõhnalise õie läbimõõt oli 11 cm. Esimene õis avanes nädalapäevad tagasi ja kolmanda õie õitsemist võib oodata kolmapäeva öösel vastu neljapäeva.
Umbes 25 liigilises taimeperekonnas on öökuninganna nende hulgas kõige tuntum. Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinevasse kuukaktuste perekonda kuuluvat öökuningannat tuntakse eelkõige öösel avanevate suurte õite poolest. Mõnel juhul on õie läbimõõt ka kuni 30 cm. Öökuninganna õitseb ainult ühel ööl aastas ja õis närbub juba koidikuks.
Kaisa ütles, et nende peres hakkas öökuninganna taim kasvama 2012. aastal paarist väikesest vette pistetud oksast, mis võttis alles juuri alla. Sama aasta jõulude paiku istutati taim mulda. Juba järgmise aasta suvel avanesid esimesed kolm õit. Sama kordus ka mullu suvel.
Kuu tantsijad jooksevad läbi Sindi Konsumi supermarketi. Foto: Urmas Saard
Täna keskpäeval tantsisid Sindi traditsioonilise suvekontsertide sarja lõpetajatena Kuu rahvatantsu sega- ja naisrühmad. Esinemispaigaks oli seegi kord Konsumi esine parkla, kus juhumöödujate hulk kõige suurem. Aga sama kindlalt nagu on juurdunud suvekontsertide traditsioon otse linnatänaval, moodustavad ühe osa publikust ikka ühed ja samad inimesed. Nendeks on päris väikesed lapsed, kultuurilembelised noored, keskealised ja eakamad.
Kuu tantsijatel on alati midagi üllatuslikku varuks. Sedakorda tehti ussitantsu, millega haarati kaasa ka inimesi vaatajate hulgast. Lõpuks joosti koguni läbi supermarketi eesruumi.
Täna avati harrastuskunstniku Vanda Kirikali uuemate maalide näitus Sindi muuseumis, mis jääb avatuks 25. septembrini.
Vanda Kirikal oma pildi “Üksikuine…” ees. Foto: Urmas Saard
Umbes 9 aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal on välja pannud juba kuuenda näituse. Esimesed 3 näitust olid vaatajate päralt 2009., 2010. ja 2011. aastal Pärnu keskaegse kindlustuse Punases tornis. 2012. aasta mais avati näitus esimest korda Sindi muuseumis, järgmise aasta septembris aga Sindi raamatukogus. Sindis ongi Kirikal pikalt elanud ja seepärast mõistetav suurendatud huvi just siinsete näituste vastu.
Seoses 3. näituse avamisega Sindis on põnev meenutada tunamullu septembris avaldatud uudist ajalehes Sindi Sõnumid, milles kirjutati muuhulgas järgmist: „Vanda Kirikal arvas, et usutavasti jääb see maalinäitus tal nüüd küll viimaseks, sest maalimise vaimustus on temas raugemas. Nüüdseks on tema kireks ja hobiks saanud luule.“ Vaatamata tookordsele arvamusele on ta ikkagi jätkanud maalimist. Näitusel on 21 tööd, millest ainult üks veski kujutis tuleb varajasemast väljapanekust tuttavana ette. Kunstivaatleja Viktor Kaarneem ütles, et nimetatud vanema töö võrdluses on väga hea näha harrastuskunstniku suurt arengut. Talle, nagu mitmetele teistele külalistele, meeldisid eriti ööpildid. Ka Kirikal ise suunas näpu ühele taolisele, kuigi väga väikeste mõõtmetega maalile.
Täna keskpäeval esines pereansambel Rannarada üle tunni kestva kontserdiga Sindi Konsumi supermarketi esisel platsil.
Ülle Jantson ja Jaano Martin Ots. Foto: Urmas Saard
Juba aastaid on Sindis tavaks korraldada augustis suvemuusika kontserte kõige käidavamates kohtades. Tänavu tegi otsa lahti Rannarada. Pereansambli täiskoosseisus osalevad võimaluse korral Ülle Jantson erinevate akordionite, kandle ja flöödiga, Jaano Martin Ots isesuuruste kitarridega, Marta-Lotta Kukk viiulil, Anna-Loore Ots lauljana ning Jaan-Jakob Ots on samuti üks väike laulupoiss. „Pillimänguni läheb noorhärral veel pisut aega,“ selgitas Ülle, kelle osaks on kogu pereansambli juhatamine. Paraku sedakorda pidi rahvamuusikat armastav kuulajaskond leppima pere kahe vanema liikmega, sest nooremad olid hõivatud muude tähtsate tegemistega.
Sindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“
