Tööstuspärandi tulevikumõtted jõudsid Sindi muuseumisse

Täna pandi Sindi muuseumis üles näitus, mis sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ja Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilaste ning juhendajate ühisest mõtisklusest interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Heidi Vellend näituse ülespanekul Foto Urmas Saard
Heidi Vellend näituse ülespanekul. Foto: Urmas Saard

Tänavu jaanuaris külastasid üliõpilased Sindit, et kohapeal koguda oma ideekavandite koostamiseks vajalikke materjale ja eelteadmisi. Märtsis toimus Tallinnas Suur-Kloostri tänava auditooriumis Sindi tööstuspärandi võimalike tulevaste kasutusideede tutvustamine, mille juures osales vabriku varemete omaniku Sonny Aswani esindajana ka Tarvo Teder. Sealse esituse vastu tundsid huvi veel volikogu liige Kardo Kase, linnapea Marko Šorin ja linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Neljale tudengite töögrupile andsid hinnanguid Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna juhataja professor Lilian Hansar, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna professor Andres Ojari jt.

Pakutud ideed on huvitavad ja kohati lausa ulmelised. Uljana Dudina ja Mirell Nõmm peavad võimalikuks surfamist vabrikut läbival kanalil ja peahoone müüride vahel elamusspordi harrastamist.

Lauri Läänelaid ja Kristel Alliksaar paneksid peahoone varemetesse hõljuma tekstiilist valmistatud seintega tööruumid. Kaisa Lindström ja Helmi Langsepp usuvad, et sakraalset tunnet avaldav hoone kutsub inimesi varemetesse jalutama. Nende ideeks on süsinikkiust valmistatud kangasrajad. Ehituse jäänuseid saaks kasutada näituste ja konverentside korraldamiseks, 3D abil saaks tutvustada vabriku ajalugu. Mihkel Raev ja Kaisa Lensen näevad muuseumi paiknemist torniga hoone osas.

Seoses Euroopa muinsuskaitsepäevadega on Sindi muuseum erandlikult avatud ka laupäeval ja pühapäeval, kell 10:00 kuni 15:00.

Urmas Saard