Sindi kiriku torni ümber ehitatakse tellinguid

Eelmisel nädalal tegi Pärnu Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku torni remontimiseks algust tellingute püstitamisega.

Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud Foto Urmas Saard — Sindi Jumalailmumise kiriku taastamine on alanud. Foto: Urmas Saard

Katuseabi OÜ projektijuht Robert Üts ütles täna hommikul, et välise vaatluse põhjal polegi Sindi kirik veel kõige halvemas olukorras. Tema sõnul on tulnud taastada ka palju hullemas seisundis hooneid. Siiski saab pilt päris selgeks pärast konstruktsioonide lahti võtmist. Kui väga suuri üllatusi ei ilmne, siis tahetakse töödega valmis saada hiljemalt augustis.

Kaunis ehitis, mille linn oli oma bilanssi saanud peremeheta varana, anti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) taotluse alusel ühes muinsuskaitselise kiriku kinnistuga tasuta üle aastal 2007. Tehniline uuring ja muinsuskaitse eritingimused koostati sakraalhoonele juba 10 aastat tagasi ja 2009. aastal valmis kiriku katuste taastamise põhiprojekt.

Kantsler Martin Toon selgitas, et omandireformi käigus EAÕK-le tagastatud kirikuvara on olnud suures osas avariiliselt väga halva seisukorraga. Riigieelarvelises toetusmeetmes olevate vahendite nappuse tõttu on tööde alustamine Sindis kiriku tehnilist seisundit arvestades kindlasti viibinud ülemääraselt kaua.

Loe edasi: Sindi kiriku torni ümber ehitatakse tellinguid

Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Esimest korda Läti Taimeparaadile jõudes meenutasid Sigulda kesklinnas maasse torgatud ülisuured ja väiksemad jalutuskepid, et viimati külastasin omaaegsete Koiva liivlaste asuala poisikese põlves, nii umbes 55 aastat tagasi koos emaga. Nüüd, üle poole sajandi hiljem, ühiselt TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvaga.

Siguldas toimunud 14 Läti Taimeparaad Foto Urmas Saard — Siguldas toimunud 14. Läti Taimeparaad. Foto: Urmas Saard

Kõige paremini mäletan Baltikumi suurima maapealse koopa imetlemist. Teatmiku andmeil on Gutmani koopal kõrgust 10, laiust 12 ja sügavust-pikkust pea 19 meetrit. Sedakorda koopa juurde ei jõudnud ja sealne tuntud raviv allikavesigi jäi rüüpamata. Aga värvilise ornamentikaga Sigulda keppe müüdi nii koopa ees kui ka mujal linnas juba siis ja need muutmatu välimusega jalutuskepid ongi kõige tuttavamad kauge aja mälestuskildudes.

Sama tuttavlikult mõjus bussist maha astudes seegi, et esimestena tänaval kohatud võhivõõrad inimesed kõnelesid omavahel sulaselges eesti keeles. Mida lähemale laada toimumispaigale oma seltskonnaga liikusime, seda rohkem kuulsime vastu tulevate inimeste suust eestikeelset jutlemist. Svetku väljakul peetav Sigulda taimelaat (Latvijas Stadu Parade) olevat just viimasel viiel-kuuel aastal saanud Eesti aiandusrahva kevadiseks meeliskohaks, kuhu minnakse enamasti suurte busside või isikliku sõiduautoga, harvem ühiskondliku transpordiga.

Loe edasi: Reisisihiks oli Läti Taimeparaad

Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Täna seitsmekümneseks saanud Trivimi Velliste ütleb, et praegu asub tema tegevuse keskmes mälestusmärgi püstitamine Konstantin Pätsile.

Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste Pärnus omaaegse Endla teatrihoone maketi juures, kohas, kus pea sada aastat tagasi kuulutati välja Eesti Vabariik. Foto: Urmas Saard

„Mitte keegi ei kahtle selles, et riigi väljakuulutamist juhtis Päts. Ärme kardame oma minevikku, kuigi minevik on olnud eesti rahva suhtes ülekohtuselt armutu,“ julgustab Velliste oma juubelihõngulise sünnipäeva õhtul. Ta rõhutab väsimatult, et Päts on eestlaste jaoks võrreldav ameeriklaste George Washingtoniga, sest mälestusmärgi rajamise algatajad näevad temas Eesti Vabariigi sünnisümbolit.

Kas usud, et vaatamata kahtlejatele ja vastuseisjatele mõtleb enamik inimesi endiselt sarnaselt Sinuga ühtviisi.

Jah, usun küll!

Mis seda kinnitab?

Näiteks needsamad paljud tänased õnnitlejad. Mitte ainult üksikisikud. Väga liigutav oli saada õnnitlus näiteks Sindi ajalooklubilt ja Sindi gümnaasiumilt. Aga nemad polnud ainsad. Tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!

Loe edasi: Hilisõhtune vestlus seitsmekümneseks saanud Trivimi Vellistega

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Kevadpühal toimus kolmandat aastat järjest Sindi laat. Kaugemas tagasivaates pole need kolm linna ajaloo ainsad laadad. Tänavune laat ja linna 79. sünnipäeva tähistamise ulatus ning suurejoonelisus tähendas paljude linnakodanike arvates Sindi kasvavat elujõulisust.

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard — Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele. Foto: Urmas Saard

Sindi laata avama tulnud linnapea Rein Ariko ütles Kahurimäeks nimetatud vallil seistes, et on selle künka lasknud kunagi linnavalitsuse tellimisel tekitada, aga ise ta sellele varem pole roninud. „Siit avaneb väga väga võimas pilt. Ja veel võimsamaks läheb, kui rahvas on hommikuse kohvi ära joonud ja tullakse linna 79. sünnipäeva tähistama, ostma, lustima, kaasa lööma. Loodame ja püüame teha omalt poolt kõik, et linna 80. sünnipäeval toimuks siin veelgi võimsam päevasündmus,“ lausus linnapea.

Päevajuht Peeter Kaljumäe küsis seepeale linnapealt: „Kas räägime juba mõtetes ka linna järgmisest juubelist, kuigi Sindi staatus järgmiseks aastaks muutub?“ Ariko meenutas, et omal ajal on olnud koguni selline imelik moodustis nagu Pärnu linna Sindi linn. „See oli küll eriti naljakas halduskorraldus. Möödub jälle mõnikümmend aastat, võibolla ka vähem ja puhuvad taas teised tuuled. Väheke kannatust ja tulevad uued poliitikud, kellel on samuti tarvis ennast ajalooraamatusse kirjutada,“ vastas küsija küsimusele enesekindlalt muhelev pikaajalise kogemusega omavalitsuse tippjuht, kes ei kahtle Sindi linna kestvuses.

Loe edasi: Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Tänavu kolmandat aastat Sindi sünnipäeva tähistamist vedanud Kadri Kärg Varris asetas ühiselt oma meeskonnaga pearõhu Sindi hariduselule, mis sai alguse 180. aastat tagasi ja hoogustas Seljamaa mälestusmärgile raha kogumist.

Video → Marko Šorin teeb ekskursiooni Sindi kooli ajalukku

Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse Foto Urmas Saard — Marko Šorin on toonud ekskursioonil osalejad SG Reporteri stuudiosse. Foto: Urmas Saard

Linnaõiguste saamise 79. aastapäeval, 1. mail, külastasid Sindi gümnaasiumit paljud vilistlased või selles koolis õppinud tuntud inimesed, kellega tänastel õpilastel oli põnev kohtuda. Koolimajas liikusid ringi ansambli Tuberkuloited laulja Indrek Raadik, Estonia teatri endine solist Hans Miilberg, ehtekunstnik Jaan Pärn, sõudja ja olümpiasangar Allar Raja, maletaja Kaido Külaots, tele- ja raadioajakirjanik Anu Välba.

Sindi gümnaasiumi vilistlane, endine linnapea ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin tegi huvilistele kaks ekskursiooni, mida ta on korduvalt varemgi oma kodulinnas läbiviinud, kuid teistsugustel radadel „Valmistasin kümnele suuremale huvilisele kooli vihiku. Viimasele lehele kujundasin vanaaegse reklaami põhjale üleskutse annetada Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi püstitamiseks raha,“ tutvustas Šorin oma ettevalmistust, millega ta keskpäevaks kogunevat rahvast soovis üllatada ja usinamaid küsimustele vastajaid premeerida.

Loe edasi: Sindi sünnipäeval mõeldi 180 haridusaastale ja Seljamaale

Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas Foto Johannes Mets — Andy Aron, Karin Mets, Karmen Mets Bauskas. Foto: Johannes Mets

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.

Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.

Loe edasi: Eesti kolmik oli Bauska pikamaasõidus tubli

„Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Karmen Vesselov, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine, avas Sindi muuseumis rändnäituse, mis pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Samas tunnustas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi noori kodutunde oskusliku mõtestamise eest.

Ike Joel Järv Foto Urmas Saard — Ike Joel Järv. Foto: Urmas Saard

“Naiskodukaitses on tänapäeval kaheksa eriala: toitlustamine, side- ja staap, sport, meditsiin, avalikud suhted, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine,” rääkis Vesselov 1. mail Sindi muuseumis toimunud foto näituse avamisel.

„Näituse pildid on valitud tänapäevast ja minevikust, võimalikult paljudest erialadest. Näeb toitlustamist, millised olid katlad varem. Ilusad naiste vormid on ajapikku samuti muutunud. Tänapäeval käivad naised ka kaitseväelastega ühesuguselt riietunult. On ka paraadist pilte,“ tutvustas Vesselov. Tema jutust selgus näituse kokkupaneku keerukus. Vanade fotodega oli asi lihtsam, kuna kõik pildid olid arvutisse juba kogutud ja teada, kust midagi leida. Raskem on digiajastu algusaegade fotode leidmisega. „Kõige rohkem võttis aega tänapäevaste fotode sorteerimine, sest nüüd osatakse neid arhiveerida. Võetakse üritustest 900 pilti, pannakse ühele kettale ja siis läheb otsimiseks ja valikute tegemiseks,“ rääkis Vesselov. „Soovitati valida 15 fotot, aga me ei suutnud ühe osas otsustada ja nii sai näituse jaoks 16 fotot,“ naeris Vesselov.

Loe edasi: „Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Alates kevadpühast kuni jaanikuu keskpaigani saavad kunstihuvilised Sindi seltsimaja väikeses saalis vaadata Olga Belash-Karasjova impressionistlikus stiilis valminud maale.

Olga Belash-Karasjova oma maalidega Foto Urmas Saard — Olga Belash-Karasjova oma maalidega Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

„Sõltumata ilmast õues, peab inimese enda sees alati päike paistma,“ leiab Sindis elav ja maalimist harrastav Olga, kes pärast kahte näitust Pärnus on otsustanud oma loomingut tutvustada ka kodulinna rahvale. Eile riputas ta abikaasa abiga viimaseid töid üles. Ühtekokku on õlivärvidega lõuendile kantud imelisi hetki paarikümne ringis.

Lühikese usutluse käigus ütles kunstniku hingega naine, et kujutav kunst on teda haaranud koolipõlvest saadik. Kuid vaatamata sellele tunnistas ta, et pole üsna kauakestvalt lubanud kulutada aega tegevusele, mis näis sedavõrd otstarbetuna. Aja möödudes mõistis Olga, et rõõmu toov lemmikharrastus võib siiski osutuda vägagi hästi mõtestatud tegevuseks. Meie tundelised elamused avaldavad kehalisele tervisele otsest mõju. Mida enam tegeleme meeldivaga, seda rohkem positiivsust endasse laeme. Nüüd avastab Olga maalikunstist palju suuremat tähendust, ületades kordades lihtsat harrastustegevust, millele varem ei osanud ülemäära praktiliselt kaalutleva inimesena mõistlikku selgitust anda.

Loe edasi: Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Seitsmendat korda toimunud Pärnu linna ja maakonna laste laulupäeval Kuldmikrofon osales 30 kolme- kuni seitsmeaastast mudilast, kes kõik said hõbedased või kuldsed medalid. Kuldmikrofoni, laulupäeva grand prix, otsustasid hindajad põhjaliku vaagimise tulemusena anda Mirtel Katrina Kitsele.

Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi Foto Urmas Saard — Kuldmikrofon 2017 võitja Mirtel Katrina Kits ja sama grand prix esimene omanik Elise Pani, seitse aastat tagasi. Foto: Urmas Saard

Žürii vastutusrikast tööd tegid täna Aet Vill, Pärnu Ülejõe põhikooli muusikaõpetaja ja Diane Pani, Pärnu Raeküla lasteaia muusikaõpetaja. Hindajate sõnul langes valik Mirtel Katrina kasuks väga väikese edumaaga mõnegi teise hea laulja ees. Mirtel Katrina juhendaja on tema ema Margrit Kits. Võidulauluks oli muhe lastelaul „Marju Kuudi kirju koer“, sõnade autor Ott Arder ja viisi looja Novella Hanson.

Seni, kuni žürii oma tööd tegi, võlus laulupäeva juhtinud Pipi (ehk Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk) Sindi seltsimaja lavale arvamata hulga päris pisikesi Pipisid. Üllatuslikult ilmusid lavale ka sama väikesed Elsad.

Loe edasi: Mirtel Katrina Kits võitis Sindis Kuldmikrofoni

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Sindi muusikakoolis toimus pärimusmuusika kontsert, millele eelnevalt õpiti ühiselt Pärnu muusikakooli ja kunstide majaga selgeks üks pillilugu. Sama kontserdi alguses kinkis Sindi Lastekas pille ja kontserdi teisel poolel esines lõõtsamängija Raido Koppel.

Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil Katariina Viik, Marliis Miilimäe Foto Urmas Saard — Kanneldajate duo Sindi pärimusmuusika kontserdil: Katariina Viik, Marliis Miilimäe. Foto: Urmas Saard

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk rääkis eelseisvast suurest üleriigilisest võistumängimisest, mis toimub juba sellel reedel, 28. aprillil, Viljandi pärimusmuusika aidas.

Eile kogunesid paar tundi enne kontserdi toimumist Sindi muusikakooli, Pärnu muusikakooli ja Pärnu kunstide maja viiuli- ning kandlemängu õpilased Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli saali, kus ühises suures ringis istudes valmistuti professionaalidest koosneva žürii ette astuma. Viljandis hinnatakse mängija individuaalset meisterlikkust ja traditsiooni tundmist. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu. Neist üks peab pärinema esitaja kodukandist. Kõigi pilligruppide parimaid võistumängijaid tunnustatakse ja parimatest parimad pääsevad suvisele Viljandi pärimusmuusika festivalile. Võistumängimisele on kutsutud kõiki muusika- ja huvikoolides või eraõpetajate käe all õppivaid tüdrukuid ja poisse alates seitsmendast eluaastast. Pärimusmuusikat ei õpitud noodist, vaid ikka kuulmise järgi.

Loe edasi: Pärimusmuusika kontsert Sindi muusikakoolis

Kuperjanovlastel külas

Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Veebel Andrus Gross Foto Urmas Saard — Veebel Andrus Gross. Foto: Urmas Saard

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.

Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.

Loe edasi: Kuperjanovlastel külas

Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis on suur kevadkoristus jagatud erinevate päevade peale nõnda ära, et klassid käivad neile sobival ajal lehti, oksi ja muud prahti kokku riisumas.

Video → 3. a koristustalgutel

Sindi gümnaasiumi 3a klass läheb talgutele Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 3.a klass läheb talgutele. Foto: Urmas Saard

„Kuna mitmesajale õpilasele samaaegselt tööriistu ei jätku ja niisama tööriistu käest kätte vahetada pole mõtet, siis oleme välja pakkunud töögraafiku, mille vabadesse lahtritesse saavad klassid märkida oma talgutel osalemise aja,“ selgitas Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal.

Neljapäeval töötasid kolmanda tunni ajal 3.a klassi õpilased. Enne õuele minemist küsis õpetaja Eneli Arusaar, kas mõni laps ei taha tööle minna? Ta kordas veel paar korda küsimust ja lisas juurde, et mitte keegi ei pea vastu tahtmist õue minema. Mitte ükski laps ei soovinud jääda tööst kõrvale. Kedagi ei pidanud õpetaja veenma töötamise vajalikkuses.

Töökasvatus on juba varem ära tehtud ja venivillemeid selles klassis ei kohanud ka muru rehitsemisel. Õpetajal oli töökorraldus hästi läbimõeldud ja sellepärast töötasid laste käed ilma liigseid liigutusi tegemata.

Loe edasi: Teeme ära talgud on jagatud paljudele päevadele

Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Täna hommikul astusid üle Sindi gümnaasiumi aula läve tänavuse õppeaasta abituriendid, 60. lennu ees astus nende klassiõpetaja Signe Lensment, kes ei pannud hetkekski käest suurt valget sõpra, Paikuse põhikooli 13. lennu sünnipäevakinki. Temalt on ka tänast päeva meenutavad read.

Video → Sindi gümnaasiumi tutipidu

Üks klass on kooli silm. Ja teine kõrv.
On iga õpilane närvirakk, mis õrn.
On õpetaja välisärritaja
ja seda ongi närvidele vaja.

Tänased päevakangelased on väga erinevad, elanud üle võite ja kaotusi, rõõmu ja kurbust, õnnestumisi ja läbikukkumisi. Osa neist on armsas vanas punases koolimajas veetnud kõik oma 12 kooliaastat – tõelised Sindi koolipere lapsed!

Nüüd on nad lõpusirgel. Jäänud on võtta veel viimane kõrgus – lõpueksamid. Ei tea nad praegu, kuhu kord saavad. Aga nad on jätnud jälje selle kooli ajalukku, iseenda ja õpetajate mällu.

Õpetaja Signe Lensment. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis algas hommik tutipeoga

Sindi linna sünnipäev laada ja kultuurisündmuste melus

Sindi linnaõiguste saamise 79. aastapäeval peetakse kolmandat korda laata, korraldatakse linnaekskursioone ja pööratakse tähelepanu 180-aastasele Sindi gümnaasiumile. Sindi muuseum üllatab oma programmiga.

→ Videousutlus Kadri Kärg-Varrisega

Sindi lipp Foto Urmas Saard — Sindi lipp. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris ütles, et käesoleva aasta keskseks teemaks valiti tänavu 180. sünnipäeva tähistav Sindi gümnaasium. „Selle raames toimuvad gümnaasiumis „Legendide tuurid“, mis tutvustavad lisaks ajaloolistele faktidele ka muid põnevaid seiku ja sellest koolist sirgunud säravaid inimesi. Meeleolukaid lugusid on võimalik kuulda Jaan Pärnast, Anu Välbast, Alar Aigrost, Allar Rajast, Andrus Nagelist, Hans Miilbergist, Indrek Raadikust ja Kaido Külaotsast.“ Linnaekskursioone viib läbi Marko Šorin ja tuleb olla valmis ka üllatusteks. Linnatuurile väljub rong kell 12.00 ja 13.00. „Kuna tegemist on eksklusiivse ringkäiguga, siis on kohtade arv piiratud! Piletiraha ei küsita, aga oodatud on annetused, millest saadav tulu läheb Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks,“ selgitas Kärg-Varris.

Nagu korralikule laadale kohane, saadab kogu päeva ka meelelahutuste kava. Päeva juhib positiivsusest pakatav laulja ja näitleja Peeter Kaljumäe. Esinejatest on kohal Murueided, Meelelahutusklubi Kuu naisrühm, Omasoodu, Sindi laulukoor, Ruubensi tüdrukud, Happy Dancers ja teised.

Loe edasi: Sindi linna sünnipäev laada ja kultuurisündmuste melus

Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Tänaste sündmuste ahelast sündis Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva avalöök, milles osalesid ka Sindi linna Raudtee tänava ühe väikese elamu inimesed.

Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel Foto Urmas Saard — Eesti Vabariik 100 südametule süütamine Sindi linnas Raudtee tänava koduõuel. Foto: Urmas Saard

Sada aastat tagasi, 8. aprillil, Petrogradis asetleidnud umbes 40 000 eestlase meeleavalduse mõjul liideti Venemaa Ajutise Valitsuse 1917. a 12. aprilli otsusega Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga, mille tulemusena tekkis ühtne ja autonoomne Eestimaa kubermang.

Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 2500 inimest täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Läänemere kalda ja Peipsi ranna vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste algust. Vanimad osalejad olid 91-aastane naine ja 82-aastane mees. Noorimad olid käesoleval aastal sündinud lapsed.

„Elukutselised“ matkajad asusid rännakule täpselt mööda endist piiri ja vastavalt nende kulgemisele kustus rändurite kaasaskantavate GPS-seadmete abil piirjoon kunagise Eestimaa ja Liivimaa vahel.

Lisaks liikusid rahvamatkajad lihtsamini läbitavaid radu. Erinevaid matkaradu oli 18. Matka lõppedes kogunesid kõik matkalised üheksasse rahvamajja Tõstamaal, Lõpel, Järvakandis, Lelles, Kurgjal, Oisus, Päinurmes, Sadalas ja Avinurmes, kus saabujaid ootas soe supp ja meelelahutuslik kava.

Loe edasi: Pildigalerii ja video: südametule süütamine kodutänava koduõuel

Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel toimus Are, Sauga ja Tori valla ning Sindi linna ühisseminar Tõstamaa vallas asuvas Maria puhketalus, kuhu olid kutsutud nelja omavalituse ametnikud ja juhid, kokku pea 50 inimest.

Maria puhketalu peatus Foto Urmas Saard — Maria puhketalu peatus. Foto: Urmas Saard

Ühisseminari eesmärgiks oli saada omavahel tuttavaks ja pidada plaane, kuidas võiks ühinenud omavalitsuses olla ülesanded jaotatud ja millised oleksid võimalikud juhtimise mudelid.

[pullquote]suuremal osal ametnikel on võimalus saada tööd ühinenud omavalitsuses, väike osa peab töö saamiseks läbima ümber- või täiendõppe ning mõned pikema staažiga ametnikud soovivad loobuda ja suunduvad vanaduspensionile[/pullquote]Esimesel päeval toimus ametnikevaheline tutvumine ja oma valla senise juhtimise hindamine. Kõikide omavalitsuste esindajad vaagisid oma valla plusse ja miinuseid. Peale esitluste ärakuulamist oldi naabrite suhtes juba palju teadlikumad. Teisel päeval keskenduti uue ja suurema valla ülesannete täitmisele ning võimalikele struktuurilahendustele. Töögruppide moodustamisel võeti aluseks ülesanded, mis kohalikul omavalitsusel seadusejärgselt tuleb täita. Mitu tundi arutamist, vaidlemist ja kompromisside tegemist ning juba saidki töögrupijuhid esitleda valdkonna eesseisvaid ülesandeid, nende täitmiseks vajaminevaid ametikohti ja võimalikku juhtimismudelit.

Loe edasi: Pärnumaal on käsil ettevalmistused nelja omavalitsuse ühinemiseks

Sindis peeti kaheteistkümnendat võimlemispidu

Eilsega on Sindi Avatud Noortekeskus korraldanud juba tervelt tosinal korral võimlemispidu. Pärnu maakonnast registreerus 150 esinejat ja oma osalemisega tekitas elevust ka hiireke Hubert.

Sindi võimlemispidu 2017 — Võimlemisrühma Stellla neiud, kellega Margit Scmidt 13 aastat tagasi Sindis alustas. Äärtel Helle Vent ja hiireke. Foto: Helen Parmen

Eelmisel aastal tähistas noorteühing 4H oma 25. juubelit, mis viis selle maskoti sünnipäevatuurile ja nii külastas sõbralik Hubert ka Sindi võimlemispidu. Hakkas siis sedavõrd meeldima, et oli eile ammu enne esimeste peoliste saabumist kohal. Jagas võimlemispeo kavalehti, rinnamärke, šokolaadi ja juhatas suurde saali.

Istusin siis hiirekese juhatusel hiirvaikselt oma kohale, Sindi noortekeskuse juhataja kõrvale. Alguseni oli veel mõni minut aega ja Helle Vent meenutas sosinal aastat 2005. „Sindi noortekeskus oli alles oma esimesi samme tegemas. Kaks endist huvijuhti, mina Sindi Gümnaasiumist ja Margit Schmidt Kilingi-Nõmme gümnaasiumist mõtlesime, mida vahvat võiks uue algatusena ette võtta? Oli ju varem koostöö alati suurepäraselt toiminud,“ jutustas Vent Sindi iluvõimlemisringi sünnilugu. Lasteaia juhtkond ja linnavalitsus olid kohe mõttest vaimustunud ja tööd alustati kolme kuni viieaastaste poiste ning tüdrukutega. Umbes 60 mudilasega lasteaia väikeses saalis pidi üsna raskelt alustama, aga mõne kuu möödudes jäid alles need, kellele ala meelejärgi oli. Hundiratas, spagaat, rõnga-, hüpitsa- ja pallikavad hakkasid vähehaaval ilmet võtma.

Loe edasi: Sindis peeti kaheteistkümnendat võimlemispidu

Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Pealtnägijate sõnul varises 17. märtsil Sindi omaaegse kalevivabriku ühe hoone nurk suures ulatuses maha ja välisel vaatlusel võib karta peatselt uusi murenemisi.

17 märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus Foto Urmas Saard — 17. märtsil toimunud varing Sindi omaegses kalevivabrikus. Foto: Urmas Saard

Muinsuskaitseameti järelvalveosakonna Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et talle oli sellest eile teatanud Tolaram Grupi esindaja.

„Eile õhtul leppisime kokku, arvestades omaniku esindaja ja meie insener-konsultandi ajakavu, et läheme koos omaniku esindaja ja Muinsuskaitseameti insener-konsultandiga mälestist üle vaatama ning varingu põhjuseid välja selgitama esmaspäeval. Siis on võimalik öelda, millised on esmased hädavajalikud tööd. Seadusest tulenevalt on omanikul mälestise korrashoiu ja vajadusel remondi kohustus. See on lähtepunkt. Mis, kuidas ja millal selgub järgmise nädala jooksul,“ selgitas Rent.

Tegemist on peaväravast vaadatuna parempoolse kasutuses olnud hoonega.

Sindi linnavolikogu aseesimees Aleksander Kask ütles, et on pidevalt murega vabriku varemeid jälginud. Tema teada on varinguid toimunud ka vabriku territooriumit läbiva kanali juures. Peaväravast otse kaugema hooneosa seina vaadates võib samuti näha väljasopistumist.

Loe edasi: Wöhrmanni omaaegse kalevivabriku hoonestus variseb

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Loe edasi: Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi kooli värv on punane. Jalutades rahulikus väikelinnas Sindis on raske mitte märgata majesteetlikku 1901. aastal ehitatud punastest tellistest koolimaja, mis on üks linna sümbolitest. Kooli sümboliks on aga maja ees kasvav punane vaher. Nagu eesti keeltki, on ka kooli sümbolit mitmed korrad püütud oma auväärselt kohalt minema pühkida, kuid ajaloo keerdkäikude kiuste on puu taas sirgumas oma ajaloolises asukohas. Kooli logoks on andnud ainet selle sama punase vahtra leht. Ja koolipere armastab oma sümboleid ning kasutab neid suurima aupaklikkusega ka kõikidel tellitavatel meenetel, mistõttu on needki valdavalt punased.

Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor Foto Urmas Saard — Ain Keerup, kümnendat aastat Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Tahtmata küll punast värvi ületähtsustada, on viimastel aastatel koolil sujunud koostöö väga hästi teisegi punast värvi oma tunnusvärviks pidava institutsiooniga – Päästeametiga. Ainsana Pärnumaa üldhariduskoolidest saab Sindi Gümnaasiumis valida valikainena vabatahtliku päästja eelkutseõppe,“ räägib Ain Keerup, kellel tänavu täitub kümme pingelist tööaastat Sindi gümnaasiumi direktorina.

Ainulaadset leidub selles koolis veelgi ja tänavu on erakordselt eaka haridusasutuse eluloos muljetavaldavalt palju ümmarguse numbriga tähistatavaid ajamärke vähemalt poole tosina jagu.

Vestluse alguses näitab Keerup paljude fotodega kujundatud ülevaatliku tekstiga kooli tutvustavat voldikut. Pildid kõnetavad lugejat ise ja säästavad kogenud tippjuhi aega, mis muidu kuluks vestluspartnerile koolist üldmulje loomiseks. Kuigi ega direktor kooli tutvustamata läbi saa, sest läheneval infomessil Suunaja 2017 tuleb nii temal, direktori asetäitjal Margit Rebasel kui ka 10. klassi õpilastel Chätlynil, Elirial, Nettyl ja Egonil vastata sadadele küsimustele, mida esitavad Sindi gümnaasiumis õppimisvõimalustest huvitatud noored.

Loe edasi: Punase vahtra kool – 180. juubelit tähistav Sindi gümnaasium

Sindi muuseumi kogud täienevad keskmiselt iga paari nädala järel

Käesoleval nädalal tõi sintlane Mai Jürs muuseumisse möödunud sajandi kolmekümnendatel tikitud loodusmotiiviga seinavaiba, mis täiendas hästi omaaegset töölise magamistoa seina voodi kohal.

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Foto Urmas Saard — Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale. Foto: Urmas Saard

Mõõtmetega 125X65 cm linasele riidele tikitud loodusmotiiv kujutab esiplaanil seisvat hirve koos vasikaga, taamal näeb kolme männipuud. Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Anna Tõtntsule, kes kasutas seda Tori vallas, Soone külas, Soometsa talus vooditaguse vaibana kuni aastani 1959.

Mai Jürs tuli mõttele selle käsitöö Sindi muuseumile kinkida pärast seda, kui oli lugenud uudist Helin-Helme Mugamäe sinise tikandiga vaipade näitusest.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et muuseumisse tuuakse uusi museaale keskmiselt iga kahe nädala järel. Väiksemate asjade alalisele hoiule võtmisega saab veel hakkama, aga suuremate esemete jaoks jääb ruumi väheks ja siis peab juba tõsiselt kaaluma nende vastuvõtmist.

Urmas Saard

Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Staarijäljendamise ehk playback võistlus on kujunenud Sindi gümnaasiumi õpilastele igal aastal oodatud sündmuseks. Täna oli kaheksa etteastet oma koolist ja üks külalisesinemine Pärnu Rääma põhikoolist.

Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5A klassi esinemine Foto Urmas Saard — Las Kechup, Sindi gümnaasiumi 5.A klassi esinemine. Foto: Urmas Saard

Konkursil osalenud noored said ülesandeks omavahel oskuslikult kombineerida näitlemis- ja esinemisoskuseid, eesmärgiga tuua žürii ja publiku ette võimalikult täpne koopia originaalesitusest. Playback võimaldas noortel samastuda neile meelepärase artistiga ja tunda endid laval staaridena.

Lavale julgesid minna ennast proovile panema Sindi gümnaasiumi klassidest 2.B (Vello Orumets, Vihm); 3.B (Ot Vinta); 4.A (Kala, Buratino lugu); 4.B (Beyond Beyond, So Alive); 5.A (Phil Collins, In the air tonight); 5.A (Las Kechup, The ketchup song), 7.B ja 1.A (Shape of that power); 5.B ja 4.A (Meisterjaan, Parmupillihullus) ning külalisena Rääma põhikooli 5. klass (Kate Bush, Wuthering heigts). Etteasteks anti aega poolteist kuni kolm minutit.

Matkimisõhtu juhtideks olid Sindi gümnaasiumi õpilased Eliria Kaup ja Ats Tobias Pikk, kes usutlesid kõiki esinejaid pärast nende etteastet.

Loe edasi: Lavatähtede matkimine Sindi gümnaasiumis

Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid

Emakeelepäeval külastasid Sindi linnapea Rein Ariko ning linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi õpetajaid.

Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe Foto Urmas Saard — Tatjana Grigorjeva-Keerup ja Mart Tõnismäe. Foto: Urmas Saard

Pikal vahetunnil aset leidnud kohtumisel andsid linnapea ja nõunik kõigepealt üle 2016. aasta kultuuritegelase aunimetusega kaasneva klaas püsti õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupile, kes ei saanud Eesti Vabariigi aastapäeva tähistaval pidulikul aktusel selle vastuvõtmisel osaleda. Grigorjeva-Keerupi teened kultuuri erinevates valdkondades on märkimisväärselt ulatuslikud, väljudes koolisisestest tegevustest veel palju kaugemalegi.

Tõnismäe on pärast haridus- ja kultuurinõuniku ametisse nimetamist ennast juba päris põhjalikult tutvustanud linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonile, aga pidas õpetajate suhtes lugupidavaks ennast ka neile lühidalt esitleda. Samal esinemisel tunnustas Tõnismäe õpetajate vastutusrikast tööd.

Nõunik rääkis vajadusest kutsuda ümarlaua taha Sindis igapäevaselt hariduse ja kultuuriga lähedases suhtes töötavad inimesed. Kohtumine toimub juba 24. märtsil.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kõnetas õpetajaid