Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Nii Sindis kui Paikusel on Kase aiandi hooldada kõik rippanumates ning kastides tänavapilti kaunistavad suvelilled.

Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid Foto Urmas Saard
Kardo Kase kastab Sindit kaunistavaid lilleampleid. Foto: Urmas Saard

Et suvelilled püsiksid kogu suve värskelt ilusatena, peab neid sageli kastma ja kindlate vaheaegade tagant väetama. Sindis tegutsev Kase aiand on lillelise silmailu ette kasvatanud, välja toonud ja püsivalt selle eest hoolt kandmas.

Sindis on õielisi ampleid ehk rippanumaid kolmekümne ringis, umbes sama palju ka lillekaste. Paikusel paarkümmend amplit rohkemgi, kaste paarikümne ümber. Kase aiandi perefirma agronoom Kardo Kase nimetab ennast tagasihoidlikult lihtsaks töömeheks, kes iga kolme päeva järel kõiki lilli kastmas käib. Selleks otstarbeks valmistas ta spetsiaalse agregaadi, millega saab hästi hõlpsasti kasta.

Lilletaimi on Sindis ja Paikusel kahesuguseid: surfiiniad ja pelargoonid. Surfiinia ehk ripp-petuunia õitseb väga pikaajaliselt. Kasvukohtadena sobivad nii poolvarjulised kui päikeselised paigad.

Loe edasi: Lilled vajavad pidevat hoolt ja kaitset varganägude eest

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard
Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Loe edasi: Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.

Vasakult Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet Foto Urmas Saard
Pärnumaa parim õpetaja Lembit Roosimäe, parim põllumees Mihkel Vainula, Pärnu Postimehe eripreemia laureaat Kadi Ruumet. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.

Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.

Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.

Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat

Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

25. juulil uudist muudetud ja täiendatud

Täna hommikul toimus Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Mart Tõnismäe kabinetis töökoosolek, mis võttis kokku läinud nädalavahetusel, 22. ja 23. juulil aset leidnud hoovimüügi päevade korralduse head ja parandamist nõudvad küljed.

Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda Foto Urmas Saard
Sirje Soovik kirjutab loteriigia võidetud raamatusse pühenduse, et linnavalitsuse kingitus ühele osalejale tema kodus pidulikult üle anda. Foto: Urmas Saard

Hoovimüügil osalenute asukohtade päris täpne arv jäi lahtiseks, aga kindlasti oli neid tublisti üle paarikümne. Selgus, et lisaks eelnevale registreerimisele linnavalitsuses otsustasid oma koduõued külalistele avada veel mõned viimase hetke liitujad. Kuigi eelteavitust tehti eelnevalt piisavalt palju, jätkus ikkagi küllalt palju inimesi, kes alles hoovimüügi toimumise ajal avastasid rõõmsa üllatusena, et taas on Sindis midagi uudset teoksil.

Tõnismäe tunnistas viga, et registreerimise teatele polnud lisatud viimast kuupäeva, et kõik osalejad oleksid jõudnud ka eelteavitavale lehele, millel asuval linna kaardil hoovimüügi asukohad märgitud. Kuid vaatamata sellele pole veel saadud mitte ühtegi negatiivse sisuga tagasisidet. Kepikõnni järel linnavalitsuse postkasti postitatud postkaardile kirjutasid mõned teekonna läbijad ka oma hinnangu, mis andis kinnitust, et aeti õiget asja. Näiteks Siret Kukk julgustas kindlasti samaga jätkama. Ka hoovimüüjad palusid linnavalitsust tunnustada. Eriti tänulik oli Liivia Enn Raba tänavalt, aga ka mitmed teised.

Loe edasi: Sindi hoovimüügi päev kordub sügisel

Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev on õhtusse jõudmas ja kõige hilisemale ajale avatuks jäänud koduväravadki sulgumas. Neist mitmed jätkavad veel pühapäeval ja nendega liituvad uued kauplejad. Hoovimüük pole üksnes raha loovutamine tarviliku kauba eest, vaid uudne võimalus kohtuda väikese kogukonna meeldivate inimestega ning üllatuda korduvalt oma kodulinna aedade ilu võlust.

Sindi hoovimüügi päevade esimene päev Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevade esimene päev. Foto: Urmas Saard

Pikal tänaval elav perekond Piiriste pani oma koduväravasse pilkupüüdvalt kutsuva reklaami juba esmaspäeval. Hille hoolitseb Sindi linnaruumi peenarde eest. Pole siis ime, et koduaed näeb välja nagu liigirohke botaanikaaed, mida on kujundatud juba kaheksa aastat. Esimene ostja on kohal juba veidi enne kümmet. Naerataval Hillel on kõik juba aegsasti külaliste vastu võtmiseks valmis. Abikaasa Toomas on teda igal sammul abistamas. Hea kondiitrioskuseid valdav Hille õde Heili Tähepõld toob äsja ahjust võetud hõrgutisi kohvikusse. Ostja on õnnelikult rahul, et saab oma iluaeda täiendada nelja uue taimega. Müüja näib veelgi õnnelikumana ja katab esimesele tasuta kohvilaua.

Tahtmine on võimalikult palju müügikohti külastada. Seepärast ei võimalda aeg kõikjal liiga pikalt paigale jääda, kuigi kaup on aus, müüjad toredad ja valmis sinuga pikemalt kui tavakaupluses vestlema. Mõni maja vahet on siledale kiviparketile tõstetud rõivaste valiku jaoks pikem stange ja Ilme Prenge tulnud maja perenaisele appi asjatundlikult kaupa soovitama. Näib, et mitmed müügihoovid pole ainult ühe pere ettevõtmine. Ühinetakse ühisele tegevusele ka sõpruskonniti.

Loe edasi: Päev Sindi hoovimüügi päeval

Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ja kepikõnni juhendaja Sirje Soovik tegid täna viimaseid ettevalmistusi sellel nädalavahetusel toimuvateks hoovimüügipäevadeks, mida korraldatakse Sindi linnas esmakordselt.

Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis Foto Urmas Saard
Sindi hoovimüügi päevadeks ollakse valmis. Foto: Urmas Saard

Ühiselt külastati neid hoovimüügi kohti, mis olid juba aegsasti registreeritud ja jõutud kanda ka eelteavitavale linnakaardile. Tõnismäe andis üle reklaamid, mis aitavad hoovimüügi külastajatel leida avatud punkte. Keda kodust leida ei õnnestunud, neile jättis Tõnismäe paberid aialauale või maja trepile. Et tuul minema ei kannaks, asetas mõne kopsakama kivi peale. Oli neidki, kes juba ise reklaami eest hoolt kandnud. Näiteks Pikk tn 22 maja ees on kõrge ja kaugele nähtav värviline reklaam üles pandud. Reklaam teatab ka kohviku avamisest.

Sirje Soovik käis hoovimüügi kohad läbi selleks, et laupäeva keskpäeval alustada raekoja eest tervislikke eluviise harrastava rahvaga kepikõndi kõige sobivamal teekonnal, mis lubaks peatuda võimalikult paljudes kauplemise kohtades.

Lisaks tosinale kaardile kantud hoovimüügile on osalejaid veelgi. Ühtekokku on praeguseks avaldanud osalemise soovi üle paarikümne pere. Keda kaardile pole kantud, nemad peavad leidma ise parima võimaluse endast märku andmiseks.

Loe edasi: Sindi esimesed hoovimüügipäevad juba käesoleval nädalavahetusel

Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Täna hommikul otsustas C. R. Jakobsoni stipendiumi konkursi žürii valida Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Sindi gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe.

Lembit Roosimäe Foto Urmas Saard
Lembit Roosimäe esinemas Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Jakobsoni konkursile esitatud Roosimäe töötab Sindi gümnaasiumis õpetajana alates aastast 1990. Ajalugu on teda köitnud varajasest noorusest saadik. Jõgeva keskkooli lõpetamise järel valis ta kõhklematult ajalooõpingud Tartu ülikoolis. Diplomi omandamise järel läks ta Paikusele erikutsekooli poisse õpetama. Tosin aastat hiljem, erikutsekooli likvideerimise järel kutsuti õpetaja tolleaegsesse Sindi keskkooli.

Tema tunnid on ajaloohuvilisele õpilasele köitvad ja paljupakkuvad, sest õpetaja on erudeeritud, oma ainet suurepäraselt valdav. Roosimäe andest panna õpilased ajaloost huvituma kõneleb teadmine, et pea iga kolmas Sindi kooli lõpetaja valib riigieksamiks ajaloo. Igal õppeaastal juhendab ta õpilaste uurimistöid, mida on avaldatud ka kogumikus “Pärandilaegas”. Roosimäe väidab, et mida tugevam on noor ajaloos, seda paremini ta mõistab ja oskab selgitada maailmas toimuvat.

Loe edasi: Lembit Roosimäe on Pärnumaa populaarseim haridus- ja kultuuritöötaja

Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Keskkonnaamet teatab Pärnu jões Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju  hindamise avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

Sindi ujula veemõnusid nautimas Foto Urmas Saard
Sindi ujula veemõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur, kes esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Sindi linna ja Sauga valla territooriumidel asuvatel kinnistutel, Sindi paisust 550 meetrit ülesvoolu, Pärnu jõe põhja süvendi rajamiseks. Vee erikasutusloaga taotletakse Sindi linna väliujulas jõeala põhja süvendamist kõrguseni 0,5 m abs. See tähendab, et absoluutskaalas ehk meretaseme 0-st lähtudes jääks sealses paigas jõepõhi 0,5 m keskmisest merepinna tasemest kõrgemale. Süvendamise eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi paisu muutmist kärestikuks. See saavutatakse süvendustööde mahus 46 000 m3.

Ujula piirkonnas on praegune jõe sügavus Sindi paisu minimaalse paisutustasemega ligikaudu 2,5 m (4,5 m abs). Sindi paisu kärestikuks muutmise järgselt alaneb veetase jões ca 1,5 meetrit. Sindi linnavalitsuse korralduse (23.02.2016 nr 54) kohaselt peab vee sügavus välisujulas olema vähemalt 2 m.

Loe edasi: Algatati Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamine

Sindi hoovimüügi päevade ettevalmistused täies hoos

Uudist täiendatud Sindi linna kodulehel avaldatud tegevuspiirkonna kaartidega: 22. juulil ja 23. juulil

Hoovimüügi päevade korraldamise mõtte hõikas Sindi linnavalitsus välja juuni alguses. Vahepeal hoogu kogunud algatus leiab toetust ja kümmekond maja ongi juba otsustanud 22. ning 23. juulil oma hooviväravad kauplemiseks avada. Lisaks on selle ettevõtmise juurde küpsenud veel täiendavat põnevust.

Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus Foto Urmas Saard
Sirje Soovik ja Mart Tõnismäe peavad nõu kepikõnni ettevalmistamise asjus. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ütles, et samal ajal korraldatakse ka kepikõnni päevad. Kepikõndijate kontrollpunktideks on hoovimüügi pesad, mille läbimine saab vastaval postkaardil märgistatud erivärvi markeriga.

Täna hommikul külastas Tõnismäe töökabinetti suurte kogemustega kepikõnni juhendaja Sirje Soovik, kes on Sindi oma inimene. Kohtumisel täpsustati üksikasju. Laupäeval, 22. juulil alustatakse Sindi raekoja esiselt kepikõnni eelsoojenduse ja teele asumisega kell 12.00. Et kepikõndijad lisaks keppide omamisele eristuksid veel kuidagi rõhutatult teistest tänaval ja hoovimüügi pävadel osavõtjatest, soovitas Soovik midagi silmatorkavat välja mõelda. Näiteks lille- või tammepärjad pähe. Nii võiks toimuvale anda koguni uue nimetuse: „Sindi kepikõnni pärjapäevad“. Kellel endal keppe pole, neile lubas Soovik laenata. Muidugi on temalgi laenutatavaid keppe piiratud koguses.

Loe edasi: Sindi hoovimüügi päevade ettevalmistused täies hoos

Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus

Sindi naisliidu korraldatud väljasõidul külastati Surju hooldekodu Videvik, kus Sindi noormees Märt Jaanus Tammann andis eakatele meeliköitva kontserdi.

Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus Foto Urmas Saard
Märt Jaanus Tammann mängib karmoškaga rahvalikke viise Surju hooldekodus. Foto: Urmas Saard

„Üks väike rõõm las olla igas päevas või sõna hea, mis muudab kauniks kõik või killukene helesinist taevast…,“ ütles naisliidu esinaine Juta Velleste enne kotserti oma mõtete sissejuhatuseks.

Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane Märt Jaanus Tammann mängis karmoškal 50 minutit ühte jutti rahvalikke lugusid: „Mets mühiseb“, „Kõrtsu polka“, „Kristjani reilender“, samuti kõlas rahvalik padespaan ja palju muud. 14-aastane Märt Jaanus ütles, et alustas karmoškaga mängimise õppimist päris iseseisvalt paar aastat vanema venna eeskujul. Siiski on teda juhendanud ja kasulikke näpunäiteid jaganud Olavi Kõrre. Noormehe jutust ilmnes, et nooti ta ei tunne ja kõik lood õpib selgeks kuulmise järgi. Näiteks kuulab ta selleks youtube’is leiduvaid salvestusi või jätab kontserditel kuuldu meelde. Olgu selleks ansambli Untsakad repertuaar või midagi muud.

Loe edasi: Märt Jaanus Tammann esines Surju hooldekodus

Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Pärast pikka töömahukat õppeaastat on ka õpetajatel vaja hetkeks puhata ja aeg maha võtta. Sindi gümnaasiumis peeti parimaks viisiks seda teha ühiselt oma töökaaslastega Soomaal.

Kanuuga Navesti jõel Foto Urmas Saard
Kanuuga Navesti jõel. Foto: Urmas Saard

Paarkümmend minutit bussisõitu ja juba juhataski Tori valla Rätsepa külas asuv teeviit Ritsu talu maile. Navesti jõe kaldale rajatud Soomaa kanuumatka- ja saunakeskuses võttis saabujaid vastu Heitti Sosi, kes pakkus enne tõsisemat katsumust kohvi ja võileibasid. Kehakinnitamise aega võis kasutada suurelt ekraanilt Soomaa loodusega tutvustamiseks.

Seejärel jagunes matkaseltskond kaheks. Muist seltskonnast suundus teejuhiga rabamatkale. Teine osa tõmbas päästevesti selga ja võttis mõla kätte. Laskusime kõrgelt kaldapealselt alla kitsale jõelammile, kus hulk kahe- ja kolmekohalisi kanuusid kummuli sõiduvalmilt järgmisi veematkajaid ootamas. Heitti soovitas kahekaupa istuda kolmekohalistesse kanuudesse, kuna need püsivat paremini veel. Ta soovitas minu kaaslannal istuda ette, minul endal asuda tagumisele istmele. Istusime mõlemad esimest korda kanuusse. Tagaistmel istuja ülesandeks oli aluse „roolimine“ ühe mõlaga. Eesistuja mõla tõmbed olid üksnes abistavad ja ei saanud oluliselt ega väga kiiresti sõidusuunda muuta. Viimased Heitti õpetussõnad jäid juba kuuldeulatusest väljapoole ja edasi pidi oma oidu appi võttes liikuma.

Loe edasi: Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Andy ja Karmeni esimene võit endurol

Sindis toimus juhtrajaautomudelismi pikamaasõit, mis äraseletatult tähendab kaheliikmeliste võistkondade pooletunniseid vaheldumisi sõitmisi. Võistles tosin võistkonda: seitse Eestist, neli Soomest ja Soome-Leedu segavõistkond.

Esireas paremalt esimene ja teine Andy Aron ja Karmen Mets, nende taga Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine Foto Marko Mets
Esireas paremalt esimene ja teine Andy Aron ja Karmen Mets, nende taga Kaiar Tammeleht ja Margus Jõgilaine. Foto: Marko Mets

Uksed avati 1. juulil varakult, peale poolt nelja hakkasid ka võistkonnad kohale jõudma. Trenni lubati teha kuni õhtu kaheksani. Siis rada suleti ja mudelid läksid tehnilisse komisjoni. Peale tehnilist komisjoni algasid kell 21.00 kvalifikatsioonisõidud. Kuna tegemist oli võistkondadega, siis sai kumbki võistleja 30 sek. sõiduaega, mille jooksul oli eesmärgiks läbida võimalikult pikem teekond. Mõlema sõitja tulemused summeeriti. Võistluste sekretär oli osanud võistkonnad kenasti järjekorda panna, sest tulemused paranesid tõusvas joones, mõni üksik erand välja arvatud.

Kvalifikatsiooni lõpp kujunes väga põnevaks. Viimaseks olid sõitma pandud meie paar Andy Aron ja Karmen Mets. Enne neid oli Soome paar Emilia Sinisaari — Heikki Sinisaari saanud tulemuseks 12,72 ringi, kusjuures sõitsid korra rajalt välja. Ka meie paar tegi ühe sõiduvea, kuid suutis siiski lõpuks läbida 12,73 ringi. Nii napikat küll varasemast ei mäleta! Tugevamasse gruppi sõitsid end veel Niko Sorsa — Tomi Sorsa Soomest kolmandana, Eesti paar Kaiar Tammeleht — Margus Jõgilaine neljandana Aleksei Tsebõkin — Bruno Põldäär Haapsalust viiendana ja Kaur-Erik Tamm — Rasmus Blitner Äksist kuuendana.

Loe edasi: Andy ja Karmeni esimene võit endurol

Pärnus sõidavad uued bussid, kasutusel uus piletisüsteem

Alates täna hommikust hakkasid Pärnu linnaliinidel sõitma Türgis valminud 23 uut Mercedese bussi, neist kümme liigendbussid – kõik helesinised ja valgete pärnaõitega kaunistatud. Ühtlasi kehtivad nüüdsest Pärnu linna ja Sindi ning Sauga vahet sõitvatel bussidel ainult elektroonilised sõidukaardid.

Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, on vaatamata nädalavahetusele kogu päeva jälgimas, et uuenenud linnatransport ja piletisüsteem toimiks viperestuta Foto Urmas Saard
Andrus Kärpuk, MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, on vaatamata nädalavahetusele kogu päeva jälgimas, et uuenenud linnatransport ja piletisüsteem toimiks viperestuta. Foto: Urmas Saard

Reisija arvamus

Bussijaama peatuses astus bussist maha eakam proua, kes jäi esimese sõiduga uuel bussil väga rahule. „Mugav on madalale bussile peale minna ja väljuda. Istmed on ilusa kangaga ja mugavad. Buss tundub palju avaramana. Pingid ei ole liigselt kitsalt kokku surutud. Valjuhäälditest kostuv mahe helin on kõrvadele mõnus. Peatuste teadustamine võiks vaiksem olla. Ekraanidele ilmub peatuse nimetus, samal ajal näeb ka kolme järgmist peatust.“

Andrus Kärpuk hoiab kõigel silma peal

[pullquote]Sarnaselt Elroni rongide ja Tallinna uute trammidega peab kolmandast uksest sisenemise soovil vajutama uste kõrval olevat nuppu[/pullquote]Pärast ühteist sõitis MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk taas uutel bussidel, et kuulda reisijate arvamusi ja vastata küsimustele, mis üldjuhul on ikka enamvähem ühed ja samad.

Loe edasi: Pärnus sõidavad uued bussid, kasutusel uus piletisüsteem

Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Täna hommikul sõitsid XII noorte laulu- ja tantsupeole Sindi gümnaasiumi 1. kuni 4. klassi õpilased, kelle lauluoskuseid lihvib õpetaja Marje Tilk.

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel Foto Urmas Saard

Sindist astusid bussile 15 laululast ja kaks õpetajat, 16. laps liitub seltskonnaga pealinnas. Aga Ares ühineb Sindi lauljatega veel üks tubli seltskond. Koos hümniga on selgeks õpitud 8 laulu. Nüüd seisavad ees enne laulukaare alla sammumist veel viimased ühislaulmise harjutused. Esmalt sõidetakse Mustamäel asuvasse ööbimispaika. Seal saadakse käepaelad ja kohe hakataksegi hääli puhtaks laulma.

 

 

Sindi gümnaasiumi laululapsed ja õpetajad bussi ootel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lapsed teel laulupeole

Meile meeldib “Tita tots”

Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures Foto Urmas Saard
Malle Ormilaan Sindi gümnaasiumi 1 ja 2 klassi segarühma tantsijatega puhkehetkel Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli juures. Foto: Urmas Saard

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.

Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.

Loe edasi: Meile meeldib “Tita tots”

Sindi suplushooaeg avatud

Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda Foto Urmas Saard
Anu Luiga, Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse juhataja, tänab ja kiidab Raido Nazarovit ja tema meeskonda. Foto: Urmas Saard

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.

Loe edasi: Sindi suplushooaeg avatud

Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.

Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all Foto Urmas Saard
Mälestustuli on jõudnud Sinti ja peatub Presidendi kella all. Foto: Urmas Saard

Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.

Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.

Loe edasi: Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard
Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi Naisliit, rahvatantsijad Murueided, ansambel Õige Valik ja Sindi linnavalitsuse liige Raigo Paulberg panid keset linna jaanilaupäeva peo käima. Algselt eakatele väljakuulutatud õhtu haaras peokeerisesse igas vanuses jaanipäevalisi.

Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega Foto Urmas Saard
Heili Mängel autasustab jaanimängudes osalejaid maiustustega. Foto: Urmas Saard

Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ütles, et Karja tänava baari pidaja Raigo Paulberg on vastutulelik mees ja lubas ilma vähimatki tasu küsimata tulla tema koduõuele ning katta pidulaua rahva poolt kaasavõetud suupistetega. Ansambel Õige Valik tegi samuti linnarahvale kingituse ja esines nii enda kui kuulajate lõbuks kogu õhtu. Ansamblis musitseerivad laulja Arne Mängel ja klahvpillil Feliks Suurkaev. Lisaks oli meesterivis kitarrist Ain Kalmus. Sindi Murueided ei piirdunud üksnes põhikavaga. Nemad tulid murule tantsu lööma veel korduvalt pärast põhiosa. Tibutants võttis päris näitemängulise pöörde. Venelannad lisasid rahvuslikku hoogu. Arne Mängeli tütar Heily Mängel oli õhtujuht, tema koondas enda ümber nii lapsed, keskealised kui ka eakamad. Teistega ühines ka Jaanide laudkond, kes olid ennast ühte varjulisse serva eraldatumalt ära peitnud.

Loe edasi: Keset Sindit tõusis suur jaanileek kõrgustesse

Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus Foto Peeter Roots
Sindi gümnaasiumi 9 ja 12 klasside lõpetamise pidulik aktus. Foto: Peeter Roots

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.

„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid

Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega Foto Urmas Saard
Võidupüha maratoonarid läbivad mälestustule tõrvikutega Sindi linna, kus noortevolikogu liikmed tervitavad jooksjaid lippudega. Foto: Urmas Saard

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.

Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.

Loe edasi: Mälestustuli ja muinastuli saavad võidutuleks

Torist starditakse võidupüha maratonile

Kuuendat korda toimuv homne Pärnumaa Võidupüha maraton kutsub suve algust tähistama sportliku väljakutsega.

Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016 Foto Urmas Saard
Maratoonarid mälestustule tõrvikutega Pärnus Rüütli platsil aastal 2016. Foto: Urmas Saard

Võidupüha maraton on üks väheseid maratone Eestis, mis pakub võimalust läbida rada ühel ja kordumatul teekonnal. Lisaks tuntakse jooksu üha rohkem tema rahvusliku ja sinimustvalge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas ka tseremoniaalse toiminguga.

Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku mälestusteenistusel süüdatakse 22. juunil tuleleek, mis usaldatakse koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Eesti Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas Trivimi Vellistega, kes viivad koos Audru noorkotkastega tule järgmisesse sihtpunkti – võidupüha paraadi toimumise linna, tänavu Rakverre. Järgmise päeva hommikul sünnib Rakvere Vabadussõja mälestussamba juures mälestustule ja muinastule ühendamisel võidutuli, mida president Kaljulaid jagab paraadil kõigisse maakondadesse saatmiseks.

Loe edasi: Torist starditakse võidupüha maratonile

Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas Foto Urmas Saard
Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.

Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.

Loe edasi: Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard
Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Loe edasi: Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Saarde vallavanem Andres Annast võtab mälestustulest tuld, et asetada see Kilingi-Nõmme Vabadussõja ausamba jalamile Foto Urmas Saard

 

 

 

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru