Pärnu

Mitmekülgne Sagadi mõis

Nõndanimetatud Eesti Hollywood ja metsamuuseum on ühed esimesed asjad, mis seostuvad praeguse Sagadi mõisaga, aga kohale jõudes lummab külastajat esmalt just riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mis otsast lõpuni korrastatud.

Sagadi mõis Foto Urmas Saard — Sagadi mõis. Foto: Urmas Saard

Kui suur buss Sagadi mõisa peahoone tagaküljelt härrastemajale lähenes, pani tiigilt peegelduv punane kivikatus ja seina roosad-valged värvid TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahva imetlusest ahhetama. Armastuse sümbolina kirjeldatav tiik ja sügisvärvides loodus tervitasid esimesena järjekordseid külastajaid, kes moodustavad aasta peale jagatud mitmekümne tuhandelisest huviliste hordist üksnes tühise murdosa. Erkroheline muruplats keset hiiglaslikult suurt mõisa õueala meenutab täismõõtmetes jalgpalliväljakut, mille ääres kaunis kõrghaljastus, varaklassitsistliku peahoone esikülg ja selle vastas kaugel üle rohetava väljaku paistmas kuldse nupuga kellatorn ja peavärav. Lisaks palju muud silmapaistvat, mille korraga haaramine näis võimatuna. Seepärast võtsime aega, et kõigega ükshaaval lähemalt tutvuda.

Esmakordselt on mõisa mainitud aastal 1469. Viimane võõrandamiseelne omanik Ernst von Fock lahkus suure füüreri kutsel Saksamaale aastal 1939. Kuni 1974. aastani kasutas peahoonet kool. Nüüd omab mõisakeskust Riigimetsa Majandamise Keskus. Temale kuuluvad mõisasüdames asuv metsamuuseum, looduskool, restoran ja hotell.

Loe edasi: Mitmekülgne Sagadi mõis

Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Kümmekond päeva tagasi külastas suurem seltskond TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppureid Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumit, kus võeti endilt vanaaegsel kombel näpujälgi ja võinuks proovida osalemist tänavalahingus, vastavalt soovile kas märatsejate või märulipolitsei poolel.

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard — Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust. Foto: Urmas Saard

Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga avas SA Virumaa Muuseumid politseimuuseumi 2013. a mais. „Aga millal asutati Eesti politsei?“ küsis giid Natalja. Ega ei osatudki ootamatule küsimusele kohe vastata. Natalja naeris ja ütles, et tegelikult on isegi noored politsei kadetid vastanud ekslikult nagu oleks Eesti politsei asutatud alles 1991. aastal. „See on taasloomise aasta, aga Eesti politsei sünnidaatumiks peetakse 1918. a 12. novembrit,“ selgitas giid. 2010. aastal toimus politsei reorganiseerimine. Piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendamine politseiga tekitas Siseministeeriumi haldusalas uue ühendatud ametkonna. Nende eelteadmistega läksime muuseumisse kõndima, et tutvuda politsei töö erinevate tahkudega, testida turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida politseivarustust ja osaleda muudes vähem vilumusi nõudvate politsei ülesannete täitmisel.

Konstaabli igapäevaelu tutvustavas ruumis avas Natalja jämedate trellidega arestikambri ukse ja soovi korral saanuks mõnigi külastaja proovida sealset kitsukest pinda istumiseks. Eksponaadi omandas muuseum pärast seda, kui Rakvere politseijaoskond uude hoonesse kolis.

Loe edasi: Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Legendaarse metsavenna Ants Kaljuranna (20.10.1917–13.03.1951) sajanda sünniaastapäeva järgsel hommikul kogunes mõnikümmend inimest Pärnumaal Mihkli kirikaeda, kus tema mälestuskivi ette asetati pärjad ja meenutati punaterrori vastast kangelaslikku võitlust. Sellele järgnes Pärnus metsavendlust käsitlev ajalookonverents.

Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja noorem veebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest Foto Urmas Saard — Konverentsi moderaatorid major Mehis Born ja nooremveebel Heiki Magnus tänavad Eerik-Niiles Krossi sisuka ettekande eest. Foto: Urmas Saard

Metsavendluse sümboltähise juures

Nõukogude okupandid tabasid Kaljuranna 1949. a jaanilaupäeval ja hukkasid sangari sõjaväetribunali otsusega 1951. a märtsis. Kuna tema hauda ei teata, avati 2011. a 10. juulil Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel metsavenna auks mälestuskivi. Laupäeva hommiku karges jaheduses ja madalalt päeva valgustanud päikese kiirte heleduses asetasid ühise pärja kivi ette nooremveebel Heiki Magnus, Eesti endiste metsavendade liidu juhatuse esimees ja major Mehis Born, Kaitseväe toetuse väejuhatuse staabiohvitser.

Rahvasuus paremini teatud Hirmus-Ants, kodaniku nimega siiski Ants Kaljurand, jääb Borni sõnul Eesti metsavendade sümboliks, mis säilitab ülekohtuga silmitsi seistes meie eneseusku jääda eestlaseks ja käituda eestlasele kohase väärikusega. Borni seisukohalt peab ajaloo mõistmine looma aluse, mille põhjal riigikaitsjad kavandavad taktikat võimalike samalaadsete tuleviku olukordade tarbeks.

Loe edasi: Ants Kaljurand andis põhjust rääkida metsavendlusest

Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Major Hengo Tulnola oli asko, sõjamehena Vabadusristi kavaler ja arhivaar, kelle mälestuseks avati auväärse isiksuse 120. sünniaastapäeval Pärnus Laatsareti tänaval mälestustahvel.

Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval Foto Urmas Saard — Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga Hengo Tulnola mälestustahvli avamisel Pärnus Laatsareti tänaval. Foto: Urmas Saard

Aadressil Laatsareti 4 asuva Hengo Tulnola (16.10.1897–17.01.1986) omaaegse kodumaja seinal avatud mälestustahvli valmistamist, paigaldamist ja katte eemaldamist korraldasid kaitseväe major Mehis Born ja Tiina Tojak Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsist ning Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidust. Kiviraidur Ülo Kirt valmistas tumedast marmorist kuldkirjadega mälestustahvli, millel sõnad: „Taaralaste Tarkade Koja asko major Hengo Tulnola VR 1/3 elas siin majas 1922–1928.“ Kogu ettevõtmist rahastas Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum.

[pullquote]Avitagu seo kirätahvli taa maja saina pääl inemiisil iks meelen pitä sinno ni tõisi Võromaa kõvvu poigi kiä omma Esti ello kõvva avitanu![/pullquote]Eilsel, 16. porikuu päeval ja muistse maarahva ajaarvamise järgi 10230-ndal, eemaldasid sinimustvalge lindiga kinniseotud valge lina mälestusplaadilt auväärse mehe lapselapsed, Lihulas elav Merike Järvekald ja pärnakas Timo Tulnola. Torupilli puhus Kulno Malva, Kaitseliidu Sakala maleva torupilliorkestri mängija. Asko seisusele kohaselt toimetasid kombetalituslikku riitust Maavalla Koja esindajad tule ja mõõgaga.

Loe edasi: Laatsareti tänaval kuuldi Taara tammikute kanget häält

Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Eesti Keele Instituudi poolt välja kuulutatud tänavuse selge sõnumi võistluse Tarbepildi kategoorias märgiti ära diplomaat Jüri Trei EV 100 juubeliks koostatud kaart „Eesti autonoomia sündis Peterburis/Petrogradis“.

Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart Eesti autonoomia sündis PeterburisPetrogradis — Jüri Trei poolt EV 100 juubeliks koostatud kaart “Eesti autonoomia sündis Peterburis / Petrogradis”

Loe edasi: Jüri Trei selge sõnum levib ka Eesti riigi sünnilinnas

Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Külauudiste palvel räägivad Pärnu JK Poseidoni tegevjuht Joonas Mengel, noortetöö juht ja esindusmeeskonna mängija Joonas Einfeldt ning esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi klubi hooaja lõppedes kolmel teemal: Sindi staadioni esimese ehitusjärgu valmimine ja avamäng; praegune hooaeg ja liigavõit; järgmise hooaja ootused ja tõusmine II liigasse.

Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal Foto Marko Šorin — Poseidon ja Tori Põrgulised Kodu Kuubis areenal. Foto: Marko Šorin

Joonas Mengel püüdis valitud küsimustele vastata suhtelise põhjalikkusega. Martin Kuldmägi ja Joonas Einfeldt kommenteerisid oma perspektiivist vaadatuna ning vastavalt isiklikule rollile klubis.

1) Sindi staadioni avamäng

Joonas Mengel: Ilm oli nagu ta oli, oleks võinud parem olla, kuid oleks saanud kindlasti ka halvem olla, vähemalt ei müristanud ja ei sadanud mängu ajal rahet nagu hiljem samal päeval. Kuna nädala keskel sadas mitu päeva päris rasket vihma, siis neljapäeval oli ka õhus, et avamäng tuleb edasi lükata, kuna sel hetkel oli väljakul rohkem vett kui murul näha. Õnneks reedene päev lubas väljakul piisavalt kuivada, et laupäeval oli võimalik murule jooned peale teha.

Loe edasi: Joonas Mengel: vaid üks kaotus hooaja peale on väga hea tulemus

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard — 50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson — Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Tänasel rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil kuulis Pärnu Raeküla vanakooli keskuse saali kogunenud arvukas publik ansambli Curly Strings tuntud loo kõmrikeelse versiooni esmaesitlust.

Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja) Foto Urmas Saard — Folkgrupi Band Arall juht Gerallt Rhun (seisja). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga.[/pullquote]Kohe kui Band Arall kuus rahvamuusikut kuulajate ees kohad sisse võtsid ja ansambli juht Gerallt Rhun asus püüdlikult eesti keeles publikuga suhtlema, oligi juba esinejate ja kontserdi külastajate vahel kõrgendatud emotsionaalne side loodud. Tundeelamust lisasid ka esinejate selja taha asetatud sinimustvalge ja külalisesinejate maa lipp. Wales’i lipukanga kahe võrdse horisontaalse välja ülemine osa on valge, alumine roheline. Kanga keskel kaunistavat punast lohet on Wales’i lahingulippudel kujutatud alates seitsmendast sajandist. 1959. a võeti lipp ametlikult kasutusele.

Et wales’lased tervitavad sõnaga shwmai, sai selgeks esimese kaasakiskuvalt rütmika tervituslauluga. Kõmri keelt kõneldakse peamiselt Wales’is, kus seda räägib umbes pool miljonit inimest. Wales’is kasutatakse kõmri keelt inglise keele kõrval nii ameti- kui koolikeelena. Kuid pärnakatele püüdis Gerallt iga järgneva laulu sisu tutvustada eesti keeles. Kuuldes, et kauged külalised on vanakooli sõbrad, sai nende eriline südamlikkus veelgi paremini mõistetavaks.

Loe edasi: Wales´i folkgrupi Band Arall esinemised Pärnus

Ettevõtlusnädal Raekülas – Tagasi kooli Raeküla moodi

Oktoobri esimene nädal on ettevõtlusnädal, mille raames on Raeküla Vanakooli Keskus otsinud üles Raeküla kooli endised õpilased. Selle nädala raames külastavad Raeküla noored muusika huvilised ka helistuudiot Stuudio89.

Pärnu Raeküla kool Foto Urmas Saard — Pärnu Raeküla kool. Foto: Urmas Saard

Ester Kose, MTÜ Selts Raeküla noorsootöötaja, teatel külastavad Raeküla koolide ettevõtlikud vilistlased ja lihtsalt koolides õppinud inimesed (nii vanas kui uues koolimajas) koolitunde ja tutvustavad oma tegemisi läbi ettevõtlikuse prisma. Ettevõtlikus ei ole vaid äriline edu vaid ka soov muuta enda ümber elavate inimeste mõtlemist. Juhtides kodanikuühendusi ja neid algatades on tegu samuti ettevõtlikusega.

Raeküla Vanakooli Keskuse huvikooli laulu- ja pillistuudio õpilased ning noortekeskuse noortebändiga külastatakse Tallinnas tegutsevat helistuudiot Stuudio89. Stuudio omanik Franck Reisner teeb noortele tutvustava ringkäigu stuudios ja räägib noortega ka ettevõtlikuse teemal. Stuudios kohtutakse veel Raekülast pärit muusiku ning õpetaja Kristjan Kaasikuga. Ringkäigu lõpetab ühine musitseerimine ja helisalvestamine.

Tegus nädal ettevõtlike inimestega näitab noortele, et südamega tehtud otsused teevad inimesed õnnelikuks ning edukaks igal elualal.

Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Septembris alustab telekanalis TV7 kristlike lastelaulude võistlussari Laulumaa. Saates astuvad 5-12aastaste laululaste hulgas üles ka Pärnumaa tüdrukud, kaksikud Aurelia ja Rebecca Murrand.

Aurelia Murrand Foto erakogu — Aurelia Murrand. Foto: erakogu

Aurelia on 11aastane Pärnust pärit tüdruk, kes on laulmisega tegelenud juba väikse lapsena. Tema esituses kõlab tuntud kristliku ülistuslaulude autori Timo Lige lugu “Nii kaunis”.

[pullquote]Sel laupäeval, 23. septembril kell 18.30, läheb eetrisse Laulumaa teise hooaja kolmas saade[/pullquote]”Mulle meeldib laul, mida saates laulsin. Vahel sõnatuks võtab mind see, kui kaunis on maailm mu ümber- sellised on algussõnad. Mu ema valis selle laulu,” ütleb Aurelia Murrand.

Aurelia kaksikõde Rebecca astub üles Eesti pop-rock ansambli Crux looga “Päikselisem pool”.

Tüdrukute lauluõpetaja on nende ema, Ester Murrand, kes tegeleb koorilaulu, vokaalmuusika ja solistiõppega juba aastaid.

“Mind paelub selle saate juures kõige enam laste siiras usk, see kuidas läbi laulude peegeldub armastus inimese ja Jumala vastu. Lisaks saab vaataja väga armsa muusikaelamuse,” ütleb saatejuht ja kristliku lastekoori Juhhei juht Annika Soon.

Loe edasi: Pärnu kaksikud õed astuvad üles uues lauluvõistlussaates Laulumaa

Õppiv minister esines õppivatele väärikatele

Sarnaselt eelmistele kordadele tervitasid ka käesoleva õppeaasta algul Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppijaid kolledži direktor Henn Vallimäe, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Avaloenguga esines haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Helle Salumäe juhendamisel laulsid Sindi muusikakooli õpilased ja sõnalise esitusega tervitasid Sindi gümnaasiumi 4. a klassi õpilased, keda õpetab Eneli Arusaar.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad Foto Urmas Saard — Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajad. Foto: Urmas Saard

Eile Pärnu Strandi Jurmala saali kogunenud enam kui 570 väärika poole pöördunud minister ütles, et meie rahvuslikku identiteeti ehk kokkukuuluvust on hoidnud rikas emakeel, põlvkondade järjepidevus ja meie mõnevõrra isepäine haridus. „Elukestvast õppest kõneldakse peamiselt küll tööalaste oskuste ja teadmiste tõstmise ja konkurentsivõtmes, kuid tegelikult pole vähem oluline ka see, et elukestval õppel on oluline roll inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel,“ kinnitas Uppsala ülikooli doktorantuuris õppiv minister, kes loodab oma tööga lähiaastail valmis saada.

Reps rääkis elukestva õppe neljast sambast, millest esimene on õppimine, et teada saada. „Teada on ju põnev ja mõnikord on kodused mälumängijad teleekraanil esinejaist teadjamadki.“ Teine sammas käsitleb õppimist oskuste omandamisena. Kolmas sammas lubab õppida teistega koos elamist. „On vaja teada uutest seadustest ja kohaliku elu korraldustest, ka välispoliitikast ja sündmustest maailmas.“ Neljas sammas käsitleb õppimist selleks, et olla ja oma eluga toime tulla. „Mida vanem on inimene, seda rohkem nihkub tähelepanu õppijana viimase samba poole. Õppida, et olla, sest teadmisi ja oskusi on juba elu jooksul kogutud.“

Loe edasi: Õppiv minister esines õppivatele väärikatele

Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Pärnusse saabunud kruiisilaevade esimene hooaeg on läbi saanud. Tagasivaatelisi mõtteid jagavad sellest OÜ Balti Silver Reisid juhatuse liige Silvi Bljumovitš ja ristluslaeva Island Sky kruiisidirektor Jude Cathcart.

Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus Foto Urmas Saard — Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus. Foto: Urmas Saard

Bljumovitš soovib väga tunnustada Pärnu Sadama poolt tehtut ning kruiisilaeva Island Sky hästi toredat vastuvõttu mõlemal korral. „Mainisin Jude´ile teise külastuse ajal, et Pärnu Sadamal on õhtuüllatusena varuks laeva lahkumist saatev ilutulestik, nii et kapten sättis laeva väljumisel selliselt, et pardal olevatel inimestel oleks parem jälgida ning nautida.“

Kuigi esimene Pärnu külastus tuli päris ootamatult, oli Bljumovitšile suureks abiks varasem hea Pärnu tundmine. „Juba noore giid-tõlgina käisin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Soome gruppidega Pärnus ning tegin seal ekskursioone. Tollel ajal oli Pärnu üks nendest vähestest linnades, kus välisturistid võisid Eestis väljapool Tallinna ööbida. Teiseks linnaks oli Viljandi. Tartut võis küll külastada, kuid ööbimine oli keelatud.“

Loe edasi: Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Teist aastat järjest peeti Lahtis rahvusvahelise ühenduse Y’s Men (Ineternational Men’s Club) Soome ja Balti riikide piirkondlik aastakonverents, kus Eestit esindas Pärnu Y-klubi.

Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y's Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus Foto Urmas Saard — Haamri kopsatusega kinnitatakse, et järgmine Y’s Men Soome ja Balti riikide piirkonna konverents toimub Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Y´s Men liikumine on seadnud oma tegevuse sihiks kristlike eluhoiakute väärtustamise ja levitamise, mille üheks kandvaks osaks on abivajajate toetamine,“ selgitas Eesti piirkonna juht Piia Karro-Selg, keda siiski palju rohkem teatakse ennekõike Raeküla Vanakooli Keskuse juhatajana. Pärnumaal ongi Pärnu Y-klubi kujunenud Raeküla Vanakooli keskuse ja Pärnumaa kasuperede ühenduse alaliseks koostööpartneriks. Augustiunetusel osales klubi heategevusloterii ja heategevusliku kohvikuga Pärnu Maarjakodu katuse remondi raha korjamisel. Maarjakodu on intellektipuudega inimestele asutatud gurpikodu, kelle tegevust tahab Y’s Men abistada palju suuremalt, kui seda ühekordne tegevus võimaldaks.

Esmalt asutati Y’s Men klubi 1920. aastal Toledos, mis on linn Ameerika Ühendriikide Ohio osariigi Lucase maakonnas. Vabatahtlikest koosneva liikumise algataja ja eestvedaja oli kohtunik Poul William Alexander (8. detsember 1888 – 29. juuni 1967). Aastal 1922 asutati Y’s Mens klubide rahvusvaheline assotsiatsioon. Poul William Alexander töötas aastatel 1922 kuni 1924 selle rahvusvahelise ühenduse presidendina ja direktorina kuni aastani 1929.

Loe edasi: Y’s Men Soome-Balti järgmine konverents toimub Pärnus

Pärnu kolledži väärikate ülikool keskendub riigi juubelile

Strand SPA & Konverentsihotellis toimuval Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli üheksanda õppeaasta avaaktusel esineb haridus ja -teadusminister Mailis Reps.

Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard — Mari Suurväli esitab Kultuurikatlas Sven Mikserile kutse esineda Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Väärikate ülikooli programmijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleva õppeaasta õpisoovijate hulk ületab 470 piiri. Õppeaasta märksõnaks on valitud “oskused” ja uuendusena võimaldatakse eksterniõpet, mis tähendab valikulist loengutel osalemist, aga siiski peaksid lisanduma õpikojad, et täiendada teadmisi ning oskuseid kindlas valdkonnas. „Seni moodustasid õpikojad, õppekäigud ja loengud õppekavana komplekse terviku, kuid tänavusel õppeaastal on võimalik ka eksterniõpe,“ selgitas Suurväli.

Väärikad olid tegusad ka suvisel ajal. Mais käidi Sigulda Taimeparaadil ja külastati sama reisiga Turaidat. Pärnu kolledži sünnipäeva peo ajal osales Suurväli ühes oma auditooriumi aiasõpradega rohevahetusel, mida nad on juba mitmeid aastaid korraldanud. Juuni keskpaigas käisid poliitikahuvilised väärikad Kultuurikatlas. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel toimus seal väitlus, mille teemaks oli „Euroopa Liidu tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku istmetest Pärnu elukestvad õppijad. Külastati Jaan Poska maja. Augustis jõuti ka Paide Arvamusfestivalile, aga oli veel teisigi väljasõite.

Loe edasi: Pärnu kolledži väärikate ülikool keskendub riigi juubelile

Island Sky tõi jälle sadakond turisti Pärnusse

Paar nädalat tagasi Pärnut külastanud ristluslaev Island Sky saabus täna hommikul taas Pärnu kruiisisadamasse.

Island Sky teist korda Pärnus Foto Urmas Saard — Island Sky teist korda Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kliendid on peamiselt Uus-Meremaalt ja Austraaliast, samuti Suurbritanniast[/pullquote]„Kruiisidirektor Jude Cathcart teatas, et ristluslaev Island Sky kuulub operaatorfirmale APT, mis tänavu tähistab juba oma 90. sünnipäeva. Firma alustas Melbourne bussifirmana ja nüüd opereerib väikeste kruiisilaevadega maailmameredel, aga tegeleb ka jõekruiisidega. Kliendid on peamiselt Uus-Meremaalt ja Austraaliast, samuti Suurbritanniast. Ka seekord on laeval kõik reisijad Uus-Meremaalt ja Austraaliast,“ rääkis Pärnu poolne reisikorraldaja Viivika Orula.

Kapten Henrik Karlsson nautis 23. augustil väga siinset vastuvõttu sadamas ja kohalike inimeste soojust. „Armas oli väikelinna atmosfäär,“ ütles viis aastat Island Sky meeskonda juhtinud suurte kogemustega meremees Karlsson, kellel pea kolm aastakümmet teenistust seljataga. Ka täna hommikul saabus 75-liikmeline laevameeskond lootusega, et vastuvõtt kujuneb sama soojaks.

Loe edasi: Island Sky tõi jälle sadakond turisti Pärnusse

Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Kõrvemaa maastikukaitseala piirkonnas asuvas Voose külas valmib Skandinaavia ja kogu Põhjamaa esimene põhumaja, mida tutvustatakse positiivse energiaga Päikesekoduna.

Tanel Talve Voose Päikesekodu ees Foto Urmas Saard — Tanel Talve Voose Päikesekodu ees. Foto: Urmas Saard

Tervislik ja energiasäästlik

[pullquote]Põhuplaati pole siinkandis terviklahendusena kunagi varem veel kasutatud[/pullquote]Nädalapäevad tagasi, 22. augustil peeti Pärnu ehitusettevõtte Kodu Kuubis OÜ eestvedamisel õppepäev, mille sihiks seati vajadus näidata Eesti inimestele põhust maja ja mis otstarvet see Harjumaa Anija valla Voose külas täitma hakkab. Kodu Kuubis OÜ eesmärgiliseks tegevuseks on olnud juba kolmel aastal hästi tervislike ja energiasäästlike looduslike ehitusmaterjalide kasutamine. Ettevõte keskendub põhuplaadi suurepäraste omaduste tutvustamisele ja sellest materjalist majade ehitamisele. Sama ettevõtte juhatuse liige Germo Karro selgitas, et ökoloogilisest materjalist ehitamine pole tellijale kulukam, aga lõpptulemusena säästab palju rohkem rahva raha ja tervist kui senised harjumuspärastest ehitusmaterjalidest majad.

Loe edasi: Voose Päikesekodu on esimene põhumaja

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

[pullquote]Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i[/pullquote]Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Island Sky üllatas pärnakaid

Täna hommikul saabus Pärnusse kruiisilaev Island Sky, mis alustas merereisi Ojamaa suurimast linnast Visbyst, peatus Riias ja jätkab veel täna teekonda Tallinna, kust suundub Peterburi.

Island Sky kruiislaevaga Pärnut külastavad turistid tänavad kättpidi pasunakoori Õnn Tuli Õuele mängijaid Foto Urmas Saard — Island Sky kruiislaevaga Pärnut külastavad turistid tänavad kättpidi pasunakoori Õnn Tuli Õuele mängijaid. Foto: Urmas Saard

Pärnu sadama juhatuse liige Sander Kilk ütles, et laevafirma teatas Island Sky tulekust sadamale alles eile hommikul. „Laeva saabumine tuli meilegi üllatusena.“ Kas samasuguseid üllatusi võiks veelgi käesoleval aastal tulla? „Vaevalt, pigem mitte. Taolisi lepinguid sõlmitakse üldjuhul pikalt ette,“ vastas Kilk.

Laev saabus eelnevalt antud ajast ligemale pool tundi varem. Kell 7.45 võis Kesklinna sillalt näha läbi paksu udu paistvaid laeva kontuure, mis asus Pärnu jõel ümber pöörama, et ahter ees liikuda reisisadama kai äärde. Laeva ehitusaasta on 1992. Pikkust on alusel 90,6 ja laiust 15,3 meetrit. Laeva 59 kajutit mahutavad 114 reisijat.

Pärnu Vanasadama kail tervitas külalisi taas pasunakoor Õnn Tuli Õuele. Ka punane vaip oli jälle maha laotatud. Kõik nii nagu Serenissima saabumisel 17. juulil. Mitmed paarid tantsisid puhkpillimuusika saatel. Õnn Tuli Õuele pealik Ado Kirsi haaras vahepeel ruupori ja laulis läbi selle. Mõneks ajaks tõstsid teisedki orkestri liikmed pasuna huulikud suult ja laulsid kaasa. Külalised olid säärase vastuvõtu eest väga tänulikud. Paljud tänasid pasunapuhujaid isiklikult kättpidi, anti kätt isegi fotograafidele.

Loe edasi: Island Sky üllatas pärnakaid

Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Kui noorsootöötaja kolleegiga Noorusemajja jõudis, olid jäämurdmise mängud juba alanud. Kiire, Tootsi ja Teele asemel võis õpperuumis valida, kas istuda Vladimiri, Paolo või Joveta kõrvale. Grupi ees seisid Lauri ja Köstri asemel aga suure naeratusega Antonio ning Ieva.

Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus Foto Uudo Laane — Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus. Foto: Uudo Laane

Milliseks kujuneb meie ühine koolitee läbi mitte-formaalse õppe, ei kujutanud me sel hetkel veel ette. Selge oli see, et oma arusaamad Oskar Lutsu Kevades nähtud koolielust pidime me unustama. Aeg oli kirjutada ühiselt oma Kevade erasmus+ viisil.

13.-21. augustil toimus Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “DIY: Diversity and Inclusion fot Youth – Do it Yourself!“.

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches koos juunior-koolitaja Helin Laanega Hispaaniast ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Leedu, Itaaliast, Sloveeniast, Slovakkiast, Hispaaniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Igast riigist kolm kuni neli osalejat.

Loe edasi: Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Uhla-Rotiküla jooksu võitja Taavi Tambur

Tänasel taasiseseisvumisepäeval peetud Uhla-Rotiküla 10, 4 kilomeetri pikkuse teise elamusjooksu võitis Taavi Tambur, naistest oli parim Anu Teppo. Kõigi osalejate vahel välja loositud jalgratta võitis fortuunaks olnud Viola, kes kinkis peaauhinna oma vennale Meirole.

Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja Foto Urmas Saard — Taavi Tambur, teise Uhla-Rotiküla jooksu võitja. Foto: Urmas Saard

Sparta jooksja Taavi Tambur puudutas finišilinti ajaga 35.18,1. Järgmisena ületas ajaga 35.57,7 lõpujoone tähise Marek Nõmm. Pjedestali kolmanda koha kindlustas endale Timmo Jeret, jooksu peakohtunik Priit Neeme mõõtis tema stopperiajaks 36.32,7.

Naiste arvestuses mõõdeti Anu Teppo tulemuseks 43.37,6. Üldarvestuses tuli ta 12. kohale. Jaana Õunaid oli ajaga 46.29,5 naiste teine. Naistest kolmandana läbis lõputähise Anu Taveter.

Noormeestest osutus parimaks Ragnar Lelle ja tüdrukutest Laura Kallas. Seenioride arvestuses oli meestest parim Jaanus Aus ja naistest Anu Teppo. Uulu jooksjatest oli meeste seas kiireim Tõnu Tamm, naistest Sirje Kõresaar. Raeküla jooksjatest oli väledam Alo Treial ja naistest Anu Teppo.

Loe edasi: Uhla-Rotiküla jooksu võitja Taavi Tambur

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard — Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Loe edasi: Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Loe edasi: Kauge, kuid lähedane Georgia

Pärnust Lottemaale mööda kergliiklusteed

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada Lottemaa ja Pärnu kesklinna vahele rajatava kergliiklustee rahastamist linna piires, samuti kergliiklustee ehitamist Vana-Pärnus kulgeva Haapsalu maantee äärele.

Olemasolev Raeküla ja Lottemaa vaheline tee pole enamikes lõikudes jalgratstega sõiduks mitte eriti mugav Foto Urmas Saard — Olemasolev Raeküla ja Lottemaa vaheline tee pole enamikes lõikudes jalgratstega sõiduks mitte eriti mugav. Foto: Urmas Saard

Kergliiklustee Pärnu kesklinna ja Lottemaa ühendamiseks on Pärnu osas 9 km pikkune, kulgedes kesklinna sillast linnatänavaid pidi Pärnu ja Tahkuranna valla piirini. Sealt edasi plaanib Tahkuranna vald ehitada kergliiklustee kuni Lottemaani.

Tahkurannal on hetkel ettevalmistustööd käsil ja loodetavasti valmib valla piires asuv tee 2019. aastal. Linnas valmib tee Pärnu linnavalitsuse teatel 2018. aasta sügisel. Erinevatel lõikudel on plaanis teha mitmesuguseid töid: uuendatakse olemasolevat kergliiklusteed, tagatakse ohutud peale- ja mahasõidud, markeeritakse ning osaliselt ehitatakse välja uus tee koos valgustusega. Projekti kogumaksumus on 1 443 642 eurot, millest Euroopa Liit tasub 1 168 944 ja linna eelarvest makstakse 274 698 eurot.

Haapsalu maanteel rekonstrueeritakse olemasolevat kergliiklusteed Siimu sillast kuni Audru valla piirini ja paigaldatakse valgustus. 1,5-kilomeetrine tee peab valmima juba tänavu.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti kogumaksumus on 366 646 eurot, millest Euroopa Liit tasub 264 913 eurot ja linna kanda jääb 101 733 eurot. Vajalikud riigihanked on läbi viidud ning lepingud sõlmitud. Lepingud sõlmiti teede ehitamiseks aktsiaseltsiga TREF Nord, omanikujärelevalvet teostab OÜ Toomtsentrum. Ehitusega tahetakse alustada lähiajal.

Urmas Saard

Jaak Känd loeb Nullpunktis luulet kogu maailmast

Jaak Känd, kelle mütsi serval selgitav sõna „Jutumees“, pole mitte üksnes väga heas tähenduses suur ja alati oodatud jutumees, vaid ka suurepärane luuletuste lugeja, keda kuuldud väljapool Pärnutki.

Jaak Känd Pärnu Nullpunktis Foto Urmas Saard — Jaak Känd Pärnu Nullpunktis. Foto: Urmas Saard

Rüütli tänavalt Jekateriina kiriku suunas diagonaalselt üle Lastepargi sammudes märkab terane silm kõnniteeplaadil märgistust, mis märgib XVII – XIX sajandi Pärnu kindluslinna geograafilist keskpunkti. Samas paiknes Uus turg. Nüüd asub Rootsi-aegse turuplatsi ühes nurgas Nullpunkti nimeline kohvik, mille kõrval mõnus istuda, tuttavatega kohtuda ja kolmapäeva õhtuti kuulata ühe mehe vahendusel luule valikut tervest maailmast.

Eile õhtul luges Jaak Känd Nullpunktis eesti ja teiste poeetide luulet juba üheksandat korda ning lubab sellega jätkata kuni augusti lõpuni. Tänavu suvel harjutab Känd sarnaste avalike esinemistega ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlustel osalemiseks. Kolmapäevaseid etteasteid nimetab ta “Luulesiiditeeks”. Luulehuvilised pärnakad mäletavad, et esmakordselt kuuldi teda taolises formaadis vabas õhus esinemas Hommiku tänaval Kolhethi restorani ees, paar nädalat ühte jutti, kõigil päevadel lõuna paiku.

Loe edasi: Jaak Känd loeb Nullpunktis luulet kogu maailmast