Audru vald

AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Pärnu linnavalitsus otsustas välja kuulutada arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida Audru aleviku keskosale ja selle mõjualale parim arhitektuurne ideelahendus.

Linnavalitsus soovib kujundada aleviku südamest esindusliku, paikkonna ajaloolist pärandit väärtustava avaliku ruumi, mis pakub meeldivat ja turvalist elukeskkonda ning vaba aja veetmisvõimalusi igas vanuses inimestele.

„2015. aastal koostas MTÜ Linnalabor Audru aleviku keskuse ruumikava projekti, mille käigus intervjueeriti hulgaliselt kohalikke elanikke. Ühe puudusena nimetasid aleviku inimesed, et Audrul puudub selge tunnetatav keskpunkt. Arhitektuurivõistlusega soovimegi leida Audru keskpunktile parima võimaliku lahenduse. Tulemuseks peaks olema kvaliteetne ning kasutajasõbralik avalik ruum keskväljaku näol, ühes kõige sinna juurde kuuluvaga,“ sõnas Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus.

Keskväljak hakkab paiknema osavallakeskuse hoone läheduses, kus aga täpselt, on jäetud võistlusel osalejate välja pakkuda.

Loe edasi: AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Oma aja kangelased

Tänavu heinamaarjapäeval möödub Eesti vabadus- ja ilmasõjas langenud Audru kihelkonna kangelaste auks püstitatud mälestussamba avamisest 80 ja taasavamisest 30 aastat. Eilsel 1. nelipüha päeval tähistati ümmarguseid tähtpäevi kogunemisega Audru kalmistul.

Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto Urmas Saard — Küünlad Eesti vabaduse eest langenud Audru kihelkonna kangelaste mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aga meie oleme jäänud, oleme üks vanimaid rahvaid oma territooriumil[/pullquote]Mälestussammas avati esmakordselt 1939. aasta 2. juulil. „Sammas, mis ehitati Pärnu kunstniku Erich Lepsi kavandi järele, läks maksma pisut üle 2000 krooni, missugune summa koguti korjanduste, kontsertide ja pidude korraldamiste jne. kaudu. Mälestussamba alumine osa on valmistatud raudkividest, kuna ülemise osa ehitusmaterjaliks kasutati Vasalemma marmorit. Samba keskosas on igal neljal küljel marmorplaat, millel vastavad tekstid ja langenute nimed. Samba tipus asetseb Vabadusristi kujutus,” kirjutas 1939. aasta 8. mai Päewaleht. Kuid juba 1945. aasta kevadel purustati mälestusmärk vandaalide poolt.

Taastamise järel avati mälestussammas uuesti 1989. aasta 2. juulil. Katte eemaldasid vabadussõja veteran Georg Tamm ja esimese samba jalami betoonivalu teinud Mart Kalda. Mahuka kõnega esines Heinz Valk.

Loe edasi: Oma aja kangelased

Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo „Minu arm“ tuli jõudis ettenägematu viperuse tõttu Audrusse kolmveerandtunni pikkuse viivitusega, aga hoolimata ootusärevusest polnud märgata rahva meeleolu langust.

Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto Urmas Saard — Laulupeo tuli on jõudnud Audru kiriku juurde. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Audru on helilooja Aleksander Saebelmann-Kunileiu sünnipaik[/pullquote]Juubelipeo avamäng Tule Tulemine kannab enesega kaasas laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge kõigisse Eestimaa nurkadesse. Esimest korda toimus ülemaaline Tule Tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga. Tänavu saab Tule Tulemise traditsioon 50-aastaseks.

Täna hommikul anti tuli Vigala Mõisakooli ees Raplalt üle Pärnumaale ja tund hiljem toimus Lihula kõlakojas Lääneranna lauljate, tantsijate ja pillimängijate kontsert „Oma Pidu“. Järgnevalt peeti üleriigilise noorte puhkpillimängijate seminar-laagrist osavõtjate koondorkestri kontsert Pärnu-Jaagupi keskväljakul. Tuld tervitati kohas, kus alustas tegevust Pärnumaa vanim puhkpilliorkester.

Loe edasi: Laulupeo tuli läbis Kunileiu sünnipaika

Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Läänemaal kaheksandat aastat metsikutele taimedele pühenduv Kristi Lehtla kinnitab, et Eestimaa põldudel ja metsades leidub suur valik inimesele söödavaid looduslikke toidutaimi, milles sisalduvad toitained ja vitamiinid on meile väga vajalikud.

Kristi Lehtla Foto Urmas Saard — Kristi Lehtla. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Taimetark Lehtla valmistas võilille pannkoogi taigna, mille hulka segas ka nõgest ja maltsa[/pullquote]Et umbrohust valmistatud toidud võivad osutuda ka hästi maitsvaks söögipooliseks, seda tõendasid Kihlepas Eassalu külaseltsi majja kogunenud poolesajale huvilisele taimetargad Mercedes Merimaa, Evari Tšetšin, Kristi Lehtla, Herdis Elmend, Merle Einola. Juhina kandis eilse päeva hea kordamineku eest hoolt Kaire llus, kes on üks kolmeteistkümnest Pärnumaa maitsete aasta korraldustoimkonna tublidest naistest.

Kontaktürituse korraldajad soovisid viia omavahel kokku toitlustusasutuste pidajad, kokad ja metsikute taimede tundjad, et ärgitada harjumatuid taimi lisama meie kohvikute ja restoranide menüüsse. Kõneldi taimede korjamisest, hooajalisusest ja säilitamisest. Tutvuti maitse- ja metsikute taimede kogujate ning kasvatajatega. Kuid kõige põnevam osa oli ikkagi väikestes seltskondades toimunud toitude valmistamine ja hilisem degusteerimine ning ühine maitsmine.

Loe edasi: Kadi Elmeste: kuidas nii lihtsad asjad võivad nõnda hästi maitseda?

Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Eilsele ja tänasele päevale kavandatud Võilillefestival toimub Pärnumaal Kihlepa Neitsiraba Külastuskeskuses kaheksandat korda, et paljude aastate pingutusena kasvatada tublisti eestlaste “umbrohu-söömise-lembust”.

Kihlepa Võilillefestival Foto Urmas Saard — Kihlepa Võilillefestival. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mitmeid vägevaid jooke võis kohapeal pruukida, aga ka puruna kaasa osta[/pullquote]Päris hulk aastaid üha enam terves riigis tuntust kogunud Kihlepa külamaja ümbrus andis külastajale märku olulisest muutusest, sest kõik pole enam jäänud endiseks. Selgus, et vanade ja ohtlike puude maha võtmisega on Eassalu-Neitsi Külaseltsi hallatav Kihlepa külamaja ümbrus võtnud täiesti uue väljanägemise. Ühe kännu otsas seisis pikka kasvu habemik, kes songleeris kergete kurikatega ja korraldas valjuhäälsete korraldustega parkimist. Suured pilliroost nukud teatasid saabunutele, et asutakse õiges kohas ja kõik on oodatud Võilillefestivalile. Külamaja seinale riputatud valge lina ja õuel lehvivad lipud meenutasid, et tänavu kuulutati maitseaasta maakonnaks Pärnumaa.

Loe edasi: Rahvameditsiinis nimetatakse võilille elueliksiiriks

Pärnuga liitunud valdade raamatukogud ühendatakse

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil otsustati Audru, Tõstamaa ja Paikuse raamatukogud liita Pärnu Keskraamatukoguga.

Pärnu linnavolikogusse suunati eelnõu raamatukogude ümberkorraldamiseks. Kavandatava liitmise teel tahetakse alates käesoleva aasta 1. maist liita Pärnu linnavalitsuse hallatavad raamatukogud Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogu Pärnu keskraamatukoguga.

Seoses liitmisega soovitakse lõpetada Aruvälja, Jõõpre, Lindi, Audru, Lavassaare, Tõstamaa, Pootsi, Tõhela ja Paikuse raamatukogude iseseisev tegevus tänavu 30. aprillil. Abilinnapea Marko Šorin selgitas, et seejärel saavad neist keskraamatukogu haruraamatukogud. „Kogu teenindus jätkub nii, nagu on seni olnud. Pigem laieneb pädevate töötajate võrgustik,“ ütles Šorin. Volikogu toimub 29.märtsil.

Aruvälja külakeskuse raamatukogu. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Juba mõnda aega köidab möödujate tähelepanu Pärnu-Lihula maantee äärne uus tavatult lookleva kujuga hoone, mille tumepunasele seinale on kinnitatud Audru kihelkonna triibulise seeliku värvides peened liistud.

https://youtu.be/cwg51NWc4WU

Aruvälja külakeskus Audru vallas Foto Urmas Saard — Aruvälja külakeskus Audru vallas. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul toimus Pärnumaal Audru vallas Aruvälja külakeskuse avamispidu, mille juurde kuulus ka traditsiooniline lindilõikamine. Piduliku toimingu viisid läbi Audru vallavolikogu esimees Jaanus Põldma, Audru vallavanem Siim Suursild, AS Pärnu REV juhataja Andres Kesküla, Audru vallavolikogu liige Mati Sutt ja Aruvälja raamatukogu juhataja Malle Kiisk.

Uusehitis valmis asukohas, kus kasutuskõlbmatuks muutunud 80-aastane koolihoone lammutati. Omaaegset koolimaja, hilisemat rahvamaja ja külaseltsi tegevuse paika meenutab nüüd teepoolselt küljelt nähtav makett, mille õuepoolne avatud osa, mõõtmetega 6,5 x 3 x 3,5, on tehtud lastele mängumajaks. Maja ehitamist juhtis Mati Sutt, abistasid Ervin ja Edgar Tomson ning õpilasmalevlased. Mati Sutt valmistas ka suure puust majavõtme, mis liikus pidupäeva sõnvõtjate käest kätte.

Loe edasi: Undrukutriipu võõbatud Aruvälja külakeskus sai avatud

Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

Maanteeameti teatel alustati juuli algul Pärnumaal Audru vallas Valgeranna tee 1,7 kilomeetri pikkusel lõigul kergliiklustee ehitust.

Valgeranna sillast ranna parklani rajatava kergliiklustee valmimise järel saab peatselt jalgrattaga turvaliselt Pärnust Valgeranda sõita. Tee-ehitust rahastatakse Euroopa Liidu meetmest, mis toetab kesklinna ümber paiknevate elamupiirkondade ühendamist linnaga.

Valgeranna kergliiklustee ehitus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis Valgeranna tee viimase osa ehitusest

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard — “Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Loe edasi: “Armastuse ausammas“ ja legend

Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Automudelismi Eesti karikasarja teisel etapil tõid Karmen Mets ja Andy Aron kaksikvõidu Pärnumaale F1-32 ehk vormel klassis, mis nõuab edu saavutamiseks väga meisterlikku kätt.

Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks Foto Urmas Saard — Pärast sõitu tunnistas Kaiar, et Karmen ja Andy teevad tal ES-24 klassis elu järjest kibedamaks. Foto: Urmas Saard

Laupäeval, 25. veebruaril toimus Sindis automudelismi Eesti karikasarja 2. etapp. Võisteldi klassides N-14; F1-32; ES-32 ja ES-24. Võistlejad osalesid Tallinnast, Sauelt, Haapsalust, Äksist, Jõõprest ja Sindist. Oodatud 35 võistleja asemel tuli kohale veidi alla 30 võistleja.

Tavapäraselt alustasid võistluspäeva noored, tosina võistlejaga. Sindist oli eelregistreerimisega kirja pandud 3 võistlejat, kuid püssirohtu jätkus ainult ühel. Eelsõitudeks jagati võistlejad kahte gruppi ja meie pesamuna Karin startis B grupis, kuna tal ei ole veel reitingutabelis piisavalt punkte, et tugevamas grupis võistelda. Karin tegi ilusa sõidu ja võitis oma grupi 205 ringiga, edestades järgmist võistlejat seitsme ringiga. Kui ka A grupp oli oma etteaste sooritanud, selgusid finaalikohad. Karin platseerus finaali viiendana, mis äratas meis lootused heale tulemusele ka finaalis. Paraku lagunes Karini sõit finaalis katastroofiliselt: alustas liiga aeglases tempos ja ei suutnud seda oluliselt tõsta ka võistluse lõpuks. Mudel oli tehniliselt väga hea, kuid midagi pidi toimuma Karinis endas. Selle „jalutamisega” loovutas karin kaks kohta ja lõpetas võistluse seitsmendana. Samas oli rebimine esikohale kogu võistluse jooksul väga pingeline ja lõpuks lahutas esimest ja teist kohta ainult 0,15 ringi! Kolm paremat:

Loe edasi: Vormel klassi kaksikvõit tuli Pärnumaale

Briti päevad Pärnus taastulekul

MTÜ Estobrit eestvedamisel korraldatakse Pärnus novembri esimesest kuupäevast kuni pühapäevani Briti päevasid kolmandat korda.

Pärnumaal teatakse elavat ja töötavat ligilähedaselt poolteist tosinat britti, neist paljud on sõlminud ka eestlastega abielu. Maakonnas elavad briti kogukonna liikmed hoiavad kokku ja lävivad omavahel. Estobriti juhatuse liikmete Erika Jereti ja Roger Evansi sõnul on aktiivne suhtlus andnud suurepärase aluse koostööle ka Briti saatkonnaga Eestis ja Briti Nõukogu Eesti esindusega, mille tulemusena edeneb hästi Briti päevade läbiviimine mitte üksnes Pärnu linnas, vaid mujalgi lähiümbruses.

Loe edasi: Briti päevad Pärnus taastulekul

Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.

Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus Foto Urmas Saard — Avatud talude päev Pärnumaal Sepa mahetalus. Foto: Urmas Saard

Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.

Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.

Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.

Loe edasi: Põllumeeste bussiga avatud talude päeval Pärnumaal

Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Sindi pensionäride ühendus tegi eile väljasõidu rahvasuus hästi tuntud Vene talusse, kus perenaine Ljubov Petrova ja noorperenaine Veronika Meibaum esitlesid austusavalduses vene rahva esivanemate elutarkust ja südant soojendavat rahvuskultuuri.

Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga Foto Urmas Saard — Ljubov Petrova ja Veronika Meibaum võtavad vastu vene kombe kohaselt soola ja leivaga. Foto: Urmas Saard

Bussisõiduga Sindist umbes kolmveerandtunnise teekonna kaugusel asub Audru valla Soomra külas huvitava looga omaaegne eestlastele kuulunud Sanga-Tõnise talu, mida nüüd juba 15 aastat majandavad rõõmsameelsed ema ja tütar. Kogemustega juht tagurdas ettenägelikult bussi mööda kitsukest teelõiku taluväravasse, et jalavaeva vähem oleks. Bussist väljujatele astus vastu noorperenaine Veronika, kelle kandikul ilutses kaunis teeserviis. Ta palus endale järgneda läbi uhke peavärava. Tagantpoolt tulijad ei kuulnud kutset ja püüdsid otsemat teed kasutades õuele jõuda. Siiski see ei õnnestunud, sest punapõskne Veronika palus kõigil läbi auvärava siseneda.

Juta Velleste küpsetas öösel soolakringli, mille külakostiks tõi, aga Ljubov tuli vastu soola ja leivaga. Perenaist tean hästi juba 5 aastat. See oli 2011. a küünlakuu viimasel päeval, kui ta tõi Sindi muuseumisse Hohloma näituse. Üllatusin, kui ta kaugelt käe välja sirutas ja mind nimepidi mäletades tervitas. Sedakorda ei jätkunud aega jutustada 17. sajandil alguse saanud käsitööst Volga tagustes metsades, sest turismitalu pidajatel on palju muudki näidata ja jutustada.

Loe edasi: Veronika Meibaum: vene talu on meile eelkõige hobi

Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Merle Laidro on Audrus elav viie lapse ema ja ettevõtja, kes valiti tänavu „Pärnumaa aasta ema 2016“ aunimetuse vääriliseks. Sama tunnustust väärinuks ka kõik kuus nominenti – Margrit Kits, Margit Sooniste, Dea Jürimäe, Merle Laidro, Kristel Tael ja Merle Taggu, aga valituks pidi paraku saama ainult üks.

Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal neljandat korda Pärnumaal aasta ema. Kandidaatide hulgast aitasid valikut teha Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esindajatega.

Emadepäeva eelsel päeval kuulutas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem Kristi Kivisaar pidulikult välja konkursi “Pärnumaa aasta ema 2016” tulemused, tunnustusüritusele Pärnu raekoja saali olid palutud kõik nominendid ühes oma perega. Traditsiooniliselt tervitasid kodutütred saabujaid välisuksel, esikus ja treppidel. Sellise austusavaldusega anti sõnatult teada, kui väga oodatud kõik emad oma peredega on!

Kodutütar Ranne Kuldmaa luges laste suust kuuldud naljakaid mõtteid oma emast. Südamlikult laulis kodutütarde trio Eva Tauli klaverimängu saatel. Järgmisena tuli laulma terve kodutütarde koor. Üldse oli emasid tervitamas veerandsada kodutütart Audrust, Paikuselt, Pärnu-Jaagupist ja Arest.

Loe edasi: Merle Laidro, „Pärnumaa aasta ema 2016“

Audru Männituka lasteaia õuealal peetakse jüripäeval taas laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Audru laste folkloori ringi juhendajad Evi Vaher ja Anneli Kala tutvustavad möödunud aastatel pildistatud väikese valiku fotode abil pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”, mida on peetud igal kevadel nüüdseks juba üle 10 korra.

Audru Männituka lasteaia pärimuspidu Karjapoiss on kuningas Foto erakogust — Audru Männituka lasteaia pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”. Foto: erakogust

Nad ütlevad, et koos nendega on samuti pidutsenud nii Hoiuspuu naisrühm kui ka Hoiuspuu Memmed ning terve lasteaiapere. Külalisi on käinud esinemas ja ühiselt lustimas Aruvälja lasteaiast, Kilingi-Nõmme folklooriringist ja mujalt. „Kõigil aastatel esineme Audru vallapäevadel ja teistel valla üritustel. Traditsiooniks on saanud koostegemised vanematega – kas toomapäev või kolmekuningapäev. Samuti tähistame ja räägime lähemalt rahvalikest pühadest.“

Lastele meeldivad väga korra igal aastaajal külla tulevad Hoiuspuu Memmed, kes räägivad oma lapsepõlvest ja mängivad nendega mõne mängu või õpetavad tantsusid.

„Oleme teinud väljasõite Kurgjale, kus lapsed saavad näha loomi ja tutvuda erinevate tööriistadega. Tihedalt oleme koostöös oma valla muuseumiga. Püüame hoida elus oma kodukandi pärandit ja süstida lastele armastust ning huvi selle vastu. Tänu lastele on hakanud huvi tundma oma pärimuse vastu ka vanemad.“

Loe edasi: Audru Männituka lasteaia õuealal peetakse jüripäeval taas laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimub sel aastal Baltica osaluspeona. „Saame kokku jüripäeval, 23. aprillil kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuealal. Kui ilm meid tõesti alt veab, lustime Audru rahvamaja katuse all,“ ütlevad peo korraldajad Evi Vaher ja Anneli Kala.

Laste pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas” toimus esimest korda 2000. aastal. Sealt alates on Pärnumaal Audru lasteaia hoovil pea igal kevadel pärimuspidu peetud.

Pidu on üles ehitatud jüripäevase perepeona, mis toetub kohalikule pärimusele ja kus saavad osaleda kõik peolised, lastest vanavanemateni.

Loe edasi: Pärimuspidu “Karjapoiss on kuningas”

Jõõpres alustati tänavuste Pärnu Briti päevadega juba aegsasti enne 14. oktoobrit

Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.

Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas Foto Urmas Saard — Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard

Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.

Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.

Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.

Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.

Urmas Saard

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub talvisele kokkutulekule

Eesti Ökokogukondade Ühenduse talvine kokkutulek keskendub sel nädalavahetusel globaalse majanduse alternatiividele.

Traditsiooniline kogukondade kogunemine leiab aset Kihlepa külamajas, Audru vallas, Pärnumaal.

Seekord on ökokogukondade talvine kokkutulek 2-päevane. Raamatu “Globaalpohmelus” autor Kaupo Vipp teeb ülevaate oma raamatus kajastatud teemadest, jagab teaduskäsitlustel ja majandusprognoosidel põhinevat selgitust, miks on ökokogukondlik eluviis tulevikus mitte lihtsalt üks eluviis teiste hulgas, vaid ainuvõimalik eluviis üldse!

Õieterapeut, taimetark ja ökokogukondliku eluviisi viljeleja Mercedes Merimaa räägib söödavatest taimedest looduses ja ravitsemisest (õieteraapiaga tegelenud 20 aastat) ning juhendab töötuba Varemerohu juure tinktuuri valmistamisest ja värske varemerohu juure kasutamisest.

EÖÜ juhatuse liige ja kogukond “Väike Jalajälg” liige Krista Noorkõiv jagab oma muljeid reisidest Saksamaa ökokülasse “Sieben Linden” (ja kursusele Inspiring Change), Damanhuri ökokogukonda Itaalias ning Templehofi kogukonda Saksamaal. Oma rännakul keskendus Krista majandusliku aspekti uurimisele ökokülades: kuidas on üles ehitatud inimeste rahaline panustamine erinevatesse kogukondadesse ja mis tähendust on seal eraomandil.

Kokkutulekul arutleb ühendus ka oma 3 aasta tegevussuundade üle. Tehakse ülevaate 2014. aastast, mis oli organisatsiooni senini kõige edukam tegevusaasta. Samuti kuuleb ökokogukondlikust liikumisest Eestis ja Euroopa ökokülade ühenduse GEN Europe tegemistest, mille liige on ka EÖÜ.

Programmiga saab tutvuda siin!
Jälgi ka Facebookis!

Kokkutulek toimub ühenduse projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus

Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).

Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:

27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.

Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.

Vaata plakatit! (.pdf)

Audru kultuurikeskuses saab osa kontsertmõtisklusest

Täna, 26. detsembril kell 18 astuvad Audru valla kultuurikeskuses üles Paul Daniel (kitarr) ja Roland Karu (saksofon). Muusikud on koos musitseerinud juba mitu head aastat. Mängitakse muusikat filmidest „Roosa Panter”, „Talveöö” jne.

Sissepääs tasuta.

Lindi lasteaed-algkool plaanib teaduspäeva

Lindi lasteaed-algkool kutsub teaduspäevale, kus huvilistele on avatud loodus- ja tehnikamaja töötoad, planetaariumietendused ja teaduseetendused. Lindi lapsed teevad miniettekanded merebioloogiast.

Päeva lõpuks kuulutatakse välja aasta isa. Piduliku päeva puhul on avatud ka kohvik.

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.