Rubriik: Läänemaa

Dirhami alalise mehitatud piirivalve jätkamiseks
kogutakse toetust

Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”

Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…

Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.

Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”

Ivar Soopan, www.laanlane.ee

Iloni Imedemaal on värvikas koolivaheajaprogramm

Koolivaheajal (26.-30. oktoobrini) on Iloni Imedemaal iga päev vahva programm ning kooliõpilasele soodustus – kaks külastust ühe hinnaga.

Kolmapäeval on näiteks kavas kõrvitsalaternaid valmistada ja lindudele söögimaja teha. Neljapäeval meisterdatakse järjehoidjaid ja pesulõksuloomi. Reedel valmivad optilist illusiooni loovad mänguasjad. Laupäeva mahub muu hulgas kokandustund ning pühapäeval meisterdatakse kummitusi.

Rohkem infot:www.ilon.ee

Taebla parimad hoidiste tegijad on selgunud

9. oktoobril tehti Taebla kultuurikeskuses teatavaks hoidiste konkursi n-ö parimad palad. Peaauhind läks „Lumemarjamoosi” eest Aili Randmaale ja Anne Laurile Martna põhikoolist.

Võitjaid selgitas välja neljaliikmeline žürii, kuhu kuulusid Ülle Erman, Margit Tülp, Maiu Kallas ja Gregor Alton. Peaauhinnaks oli 10 kg suhkrut, lisaks jagati välja üheksa eriauhinda. Kõik kohaletulnud said näitusele toodud hoidiseid maitsta.

Kokku tõid 20 osalejat konkursile 34 hoidist. Enamik osalejaid oli Taebla vallast, aga mõned ka Haapsalust ja Martna vallast.

Näitus toimus riikliku puu- ja köögivilja teavituskampaania raames ning oli osa tervisliku toitumise nädalast Taebla vallas.

Võitnud „Lumemarjamoosi” retsept:
1 kg peeti, 1 kg alõtšasid, 1 kg suhkrut

Taebla vallas kestab tervisenädal

3.–9. oktoobrini peetakse Taebla vallas tervisliku toitumise nädalat. Selle raames korraldatakse koolitus ja näituskonkurss „Sügisannid toidulaual”.

Osalemiseks tuleb registreeruda meiliaadressil vv@taebla.ee või telefonil 472 0306. Oodatud on eelkõige kodumaisest toorainest (vähemalt 80% ulatuses) valmistatud hoidised, mis on ise kodustes tingimustes valmistatud.

Parimad hoidised valitakse välja ja tehakse teatavaks 9. oktoobril kell 11 Taebla kultuurikeskuses.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

 

Taevaskoda

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni  kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”.  Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Koolitused Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuses

29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.

”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja
www.pivarootsi.eu

 

Kogutakse allkirju Metsküla algkooli sulgemise vastu

Veebisaidil petitsioon.ee kogutakse allkirju selle nimel, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi volikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt suletakse Metsküla algkool pärast 2011/2012 õppeperioodi lõppu.

Metsküla algkooli koolipere. Foto opleht.ee
Metsküla algkooli koolipere. Foto: opleht.ee

“Metsküla kooli sulgemine oleks järgmine samm Matsalu rahvuspargi hävitamisel,” kirjutab Mark Soosaar. “Kas sellest on vähe, et Eesti rahvuspargid “kastreeriti” mõned aastad tagasi keskkonnaministeeriumi otsusega lõpetada rahvusparkide juhtkondade tegevus? Kas nüüd on järgmiseks sooviks inimeste lahkumine rahvusparkide territooriumilt? Miks ei näe keskkonnaamet ja -ministeeerium kohalikus elanikus liitlast Eestimaa looduse hoidmises ja vaatab ükskõikselt pealt, kui väikelaste koolitee olulise pikenemise tõttu nende perekonnad kaitsealalt minema kolivad? Teisiti on võimatu prognoosida olukorda, mis tekib Metsküla kooli sulgemise korral.”

Metsküla algkool taasavati 1989. aastal. Praegu õpib koolis 14 last.

Praeguseks on Metsküla kooli sulgemise vastu andnud allkirja 397 inimest, allkirja andmiseks on aega veel üks päev. Oma hääle väikese kooli kaitseks saab anda siin: http://petitsioon.ee/metskula-kooli-sulgemise-vastu/

Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Kõmsi rahvamaja. Foto: hanila.ee

23. septembril kell 16 ootab MTÜ Mahetootjate Selts Kõmsi vallamajas seminarile mahetootjaid. Toodangu turustamise ja Eesti Mahe tegevuse teemadel teeb ettekande Jaan Nõmmik ning eri riikide mahetoodete turustamise viise ja tootjate koostöövõimalusi tutvustab Merit Mikk.

Seminar toimub projekti „Läänemaa mahetootjate koostöövõrgustiku arendamine“ raames ja on toetatud Kodukant Läänemaa leader-meetmest.

Kell 19 ootab MTÜ Kodukant Läänemaa oma liikmeid ja külalisi tähistama sügise saabumist kodukandi toidupeoga Kõmsi kultuurimaja suures saalis. Loe edasi: Toidupidu Kõmsi kultuurimajas

Matsalus valmis kolm ajaloolist lootsikut

Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.

Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.

Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.

Kopenhaageni Ülikooli kontserdid Eesti muusikutega

Foto: Dankultur.ee

Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band annab Haapsalus kaks kontserti – 15. septembril kuursaalis iseseisva ning 16. septembril ühiskontserdi Haapsalu Big Bandiga (dirigent Aarne Õunapuu) ja osadele orkestriliikmetele Taanis toimunud kontsertidest tuttava Haapsalu tütarlastekooriga Canzone, dirigendid Karin Lükk ja Ulrika Grauberg.

Eestit külastav Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band ehk MIBB (dirigent Mads J. Pagsberg) on asutatud 1995. aastal ning on saavutanud tunnustuse kontsertorkestrina üle 15 kontserdiga aastas. Eestis toimuvad esinemised Tallinnas ja Haapsalus.

Taani orkestri repertuaarist leiab traditsioonilisi swinginumbreid 1930ndatest ja 1940ndatest, kuid ka eksperimenteerivat bigbändi muusikat 1970ndatest. Viimastel aastatel on repertuaari ka lisandunud funk ja ladina muusikat.

Orkester annab kaks kontserti ka Tallinnas – 13. septembril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli aulas koos Tallinna Tehnikaülikooli Big Band’iga, dirigent Teet Raik ning 14. septembril kell 22 kuuleb Taani muusikuid Von Krahli baaris.

Lisainformatsioon:
Silvi Teesalu, Taani Kultuuri Instituut
Tel +372 505 8699, e-post info@dankultur.ee
www.dankultur.ee

Eesti Erametsaliit: maaomanike hoiatusaktsiooni ei toimu

Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.

„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.

EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“

Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.

Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.

Haapsalus põrutas mosse otse elumajja

Foto: laanlane.ee
Haapsalus sõitis laupäeval kl 15 ja 16 vahel sõiduauto Moskvitš Lahe ja Suur-Liiva tänava nurgal sisse puust elumajja, kirjutab www.laanlane.ee. Sõiduauto esiosa sai tugevalt kannatada, samuti oli suuri purustusi majal, inimesed kannatada ei saanud.

Kohal käis politsei, kes palus autojuhil alkomeetrisse puhuda. Praegu pole teada, kas juht oli joobes või mitte.

Õnnetuse hetkel juhi kõrval istunud mees rääkis sündmuskohal, et ei tea, miks õnnetus juhtus. Ta pakkus, et oma osa võis olla päikesel, mis Vasikaholmi poolt liikunud auto juhile näkku võis paista. Kiirus oli kõrvalsõitja hinnangul 40-50 km/h.

Moskvitšil oli küljes järjelkäru, millega mehed olid teel küttepuude järele. Sama maja, mida auto rammis, olevat varemgi sel moel kannatada saanud, sest asub laugja kurve peal. Vaata fotogaleriid siit.

Allikas: laanlane.ee

Läänemaal algab täna koraalimaraton

Koraalimaraton ehk Kiriku Laulu- ja Palveraamatu (KLPR) terviklik ning järjestikune läbilaulmine algab teisipäeval, 23. augustil kell 10 Haapsalu toomkirikus.

Käesolev aasta on kuulutatud laulu- ja palveraamatu aastaks, sest meie lauluraamat saab peatselt kahekümne aastaseks. Kiriku laulu- ja palveraamatu aasta üks tippsündmus – koraalimaraton – on teine sellelaadne ettevõtmine Eestis. 2002. aastal lauldi lauluraamat kaanest kaaneni Viljandi kultuuriakadeemia ja Viljandi Pauluse koguduse eestvedamisel. Nüüd laulame laulu- ja palveraamatu kõik 484 laulu läbi Läänemaa Missio ajal, mis toimub 23.-25. augustil kella 10 – 22 Haapsalu toomkirikus.
Koraalimaraton on palveosadus, mille ühel teljel on kiriku lauluvara ja teisel teljel lauljaid-palvetajaid Haapsalu erinevatest kogudustest ja Maarjamaa igast nurgast. Laulu kaudu liidetakse interneti abil kogu Eestimaa. Koraalimaratoniga saab ühineda interneti teel läbi Kuressaare Pereraadio pildiraadio http://www.pereraadio.com/pildiraadio/
Kolmepäevane laulumaraton algab lauluraamatu esimese lauluga: „Au, kiitus olgu igavest´ Kolmainu Jumalale” ning lõpeb neljapäeva õhtul laulu ja palvega „Dona nobis pacem” („Anna meile rahu”).
Koraalimaratonile on kõik oodatud, osaleda saab kaasa lauldes, aga ka kuulates ja palvetades. Tere tulemast koraalimaratonile – tulge osa saama ainulaadsest lauluosadusest!
Lisainfo tel 528 0635, Tiit Salumäe.

Laanemaa.ee

Pürksi külas näeb Tiit Hundi ülevaadet Eesti kaladest

Pilt näituselt. Foto: Tiit Hunt

Pürksi külas Noarootsi loodusinfokeskuses on avatud Eesti Loodusmuuseumi näitus “Eesti kalad”.

Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud peaaegu kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei sattu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga – lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele, on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega.
Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Külastus etteteatamisel tel 5804 5787.
Näitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsem info: Tiit Hunt, Eesti Loodusmuuseumi zooloogia osakonna juhataja, tel 5067 488, tiit@loodusmuuseum.ee.

Muinasjutupidu ja “Minu Eesti” jututund Valge Daami päevadel Haapsalus

Laupäeval, 13. augustil kell 13 toimub Haapsalu lasteraamatukogus (Wiedemanni 11) II korruse lastesaalis muinasjutupidu, mis tähistab kahe Petrone Printi lasteraamatu ilmumist. Epp Petrone kirjutas raamatu “Muinasjutud armastusest“, kus ta jutustab enda versioonid maailma rahvaste juttudest, mis ühel või teisel viisil puudutavad armastust. Kogumikus on lood 28 erinevalt maalt, illustreerimisel osales kokku 16 Eesti kunstnikku.

“Proovisin leida eriilmelisi rahvajutte, mis puudutaks tähtsaid teemasid nagu õige kaaslase leidmine, lähedaseks saamine, petmise andestamine, ühesõnaga, armastama õppimine,” ütleb autor. “Kokku tuleb minu meelest huvitav antropoloogiline mosaiik maailma rahvaste lähenemisest armastusele, ja ma loodan ka, et see raamat on mõnusaks vastukaaluks igasugusele vägivallakultuurile, millega tänapäeva lapsed kipuvad oma elus kokku puutuma.” Täpsemalt saab raamatu kirjutamise köögipoolest lugeda siit!

Muinasjutupeol jutustab Epp Petrone lugusid, mida kuulajad saavad oma piltidele püüda. Kunstnik Maara Vint aitab joonistajatel leida oma nägemuse igast loost. Osalema on oodatud kõik muinasjutu- ja kunstihuvilised, olenemata east. Maara Vint on üks raamatu “Muinasjutud armastusest” illustraatoritest, aga peale selle on temalt äsja ilmunud oma muinasjutt “Teopoiss Theo“. Selle looga algab Petrone Printi värviraamatute sari, mis seob originaalmuinasjutud ja võimaluse neid ise värvida.

Kõigi muinasjutupeol osalejate vahel loositakse välja Petrone Printi lasteraamatuid, pakutakse morssi ja üllatus-võileibu.

Valge Daami päevade raames toimub Haapsalu vanalinnas Saue tänaval 13. augustil kell 10-19 ka raamatulaat, kus on sõbrahinnaga müügil Petrone Printi raamatud ning võimalik saada Epp ja Justin Petrone raamatutesse autorite pühendusi.

Ning selsamal 13. augustil kell 16 esineb Haapsalu lasteraamatukogu (Wiedemanni 11) I korruse küünlasaalis Justin Petrone, kes räägib enda raamatutest “Minu Eesti” ja “Minu Eesti 2“, samuti oma uutest plaanidest.

Täpsem info: epp.petrone@gmail.com, tel +372 527 1009.

Haapsalus algab sel nädavahetusel Valge Daami aeg

Sel nädalavahetusel algab Haapsalus Valge Daami aeg, mis on pühendatud piiskopilinnuse vahel elavale kuulsale legendile – Valgele Daamile. Valge Daami aega peetakse augustikuus täiskuu ajal.

Reedel võib Karja tänaval osa saada käsitöölaadast ja erinevatest töötubadest. Loomekeskuses on avatud näitused ja õhtul näidatakse kaunis-lõbusaid-nukraid filme. Galeriis Central saab terve nädalavahetuse jooksul lasta ennast jäädvustada ajaloolises Haapsalus. Iloni imedemaal näidatakse etendust “Pettson ja Findus rebasejahil” ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis peab vestlusringi lugejatega Tallinna Sünagoogi ülem Rafail Beltšikov. Lisaks võib nautida muusikat, kuulata Haapsalu linna muinsuskaitse spetsialisti ja “helisevat näitlejat” Kristjan Üksküla. Piiskopilinnuses etendatakse hilisõhtul vabaõhulavastust “Valge Daam”.

Laupäeval peetakse Valge Daami regatt. Lisaks käsitöölaadale avatakse ka kaks raamatulaata, üks Karja tänaval ja teine (tasuta raamatute laat) lasteraamatukogu hoovis. Rannarootsi muuseumis õnnistatakse ja lastakse vette renoveeritud Naissaare paat. Kultuurikeskuse ees toimub Björn Koobi teibimaali töötuba, kus publiku silme ees valmib teibirulle kasutades maal. Lisaks saab taas kuulata muusikat, näha etendust ja tantsu ning ka ise tantsida.

Pühapäeval on jätkuvalt avatud käsitöötänav ja Rootsituru lava. Rootsiturul peetakse ka Haapsalu salli päeva, kus saab osaleda nii õpitubades kui ka kudumisvõistlusel. Toimuvad näitusmüük, käsitööloterii ja moedemonstratsioon. Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee etendavad Haapsalu salli lugu. Lisaks on võimalik kuulata erinevat muusikat, vaadata Aita Vaheri sõnadeta etendust “Südamelähedased asjad” ning lihtsalt lesida Limonaadimaja lesilas.

Täpsemat infot Valge Daami aja kohta leiab siit.

 

Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Täna lõpeb Läänemaal Roostal Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“, mille avasid reedel Liikumise Kodukant juhatuse esimees Liina Saar ja Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Maapäev on Liikumise Kodukant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas alates 1996. aastast. Sel aastal on koos Liikumisega Kodukant korraldaja ja vastuvõtja Kodukant Läänemaa

Maapäeva ettevõtmised said hoo sisse juba 1. augustil, mil algasid Kodukandi Koolituskeskuse õppepäevad Läti ja Ukraina külalistele. Nädala sees tutvusid 33 väliskülalist 17 riigist Harju-, Rapla- ja Järvamaa küladega, samuti toimus õppereis Pärnu- ja Läänemaale. Reede algas Avatud ustega Läänemaa valdades, kes võõrusatasid 15 maakonna delegatsioone.

Roostal said kokku 440 osalejat, korraldajat, külalist ja vabatahtlikku, kes kolme päeva jooksul seadsid sihte kaheks järgmiseks Kodukandi tegevusaastaks. Maapäeva avamisel kuulutas Riigikogu esimees Ene Ergma (ühtlasi hindamiskomisjoni esimees) välja Liikumise Kodukant üle-Eestilise konkursi Aasta Küla 2011 võitja. Loe edasi: Läänemaal lõpeb täna Eesti Külade IX Maapäev

Neli kohta + neli aega + kaks kuntnikku = neli näitust

1.-14. augustini resideerivad Evald Okase Muuseumis kunstnikud Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet Prantsusmaalt, et Haapsalu miljööst inspireerituna loominguga tegeleda.  Kunstnike Haapsalus veedetud aeg koosneb residentuurist, workshopist ja näitusest.

Haapsalus, Evald Okase Muuseumis, seisavad Nicolas Schneider ja Antoine Lejolivet vastamisi uue väljakutsega – luua teistsuguses aegruumilises situatsioonis. Väljapanek koostatakse sel korral üheskoos ja samaaegselt, lühikese perioodi jooksul kohapeal. Tulemusi esitletakse 14.-31. augustini samas muuseumis toimuval näitusel.
Tegu on küll kahe koos töötava, kuid samas kahe täiesti erineva kunstnikuga. Koos tegutsevad kaks täiesti erineva mõttemaalimaga isiksust, kes jälgivad teineteise loomingut, arutavad, vahetavad mõtteid ning jõuavad seeläbi ühisosani. Nende ühine looming on justkui maastik, mida nad läbivad rännates läbi aja ja ruumi, lastes end voolust kanda.
Kunstnike meelisväljendusvahendid on valgus, vesi, helid. Nende teosed on kui osad maastikust, mida nad on kas vaadelnud või siis ise välja mõelnud ning joonistamine on sealjuures mõlemale olulisim väljendusvahend.

Neljal küll järjestikku toimuval, kuid üksteisega mittesarnaneval näitusel mängivad kunstnikud meisterlikult aja ja ruumiga.Vaatajani tuuakse ühisel maastikul läbitu: kujutluspildid ja objektid, mis kõik jutustavad oma loo.

Näitus „Ükskord me kõnnime Marsil” avatakse Evald Okase muuseumis 13. augustil kell 18. Väljapanek jääb avatuks  31. augustini.

Lisaks näitusele korraldavad kunstnikud muuseumis joonistamise töötoa, millest võtavad osa 12 Eesti kunstnikku-kultuuritegelast: Mall Nukke, Elis Saareväli, Inga Heamägi, Rauno Thomas Moss, Maria-Kristiina Ulas, Lembe Ruben, Henri Hütt, Kaie Olmre-Hütt, Andres Väiko, Olivia Osik, Pille Laub, Katti Pärkson-Kull.
Workshopi käigus läbitakse erinevad etapid, mille tulemusena valmib osalejate ühine teos.
Töötoa algul töötavad kõik osalejad samas formaadis paberiga. Joonistused valmivad limiteeritud aja jooksul, mida võib kutsuda ”pingeseisundis joonistamiseks”.
 Seejärel viiakse valminud joonistused oma algsest dimensioonist välja. Töid vähendatakse ja suurendatakse, kasutades selleks video, foto, interneti ja teiste meediavahendite võimalusi.

Lõpetuseks segatakse kõik esimes etapis loodud joonistused omavahel kokku üheks suureks dimensiooninihkega näituseobjektiks, mida ekspneeritakse 13. augustil avataval näitusel „Ükskord me kõnnime Marsil“.

1.-14. augustini Nicolas Schneider´i ja Antoine Lejolivet´i residentuur Evald Okase Muuseumis.
10.-12. augustini joonistamise töötuba “Ükskord me kõnnime Marsil”.

13. augustil kell 18 avatakse näitus “Ükskord me kõnnime Marsil”. Näitus jääb avatuks 31. augustini.

Evald Okase Muuseum

Doonoritelgid jõuavad Haapsallu

Viiendat aastat toimuv doonoritelkide ringreis jõuab 8.-9. augustil Haapsallu, kus telgid ootavad doonoreid lossi esisel väljakul.

„Haapsalus doonoritelkides käis aasta tagasi kahe päeva jooksul verd andmas 277 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 30. Tänu nendele heatahtlikele ja lahketele Haapsalu inimestele kogusime 105 liitrit verd, mis on abivajajate jaoks hindamatu väärtusega,“ ütles Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste. „Kõige rõõmustavam on see, et lisaks tuhandetele püsidoonoritele tuleb doonoritelkidesse igal aastal ka sadu esmaseid vereloovutajaid. Nii tegid möödunud suvel oma esimese vereloovutuse 470 inimest just doonoritelkides.” „Doonoritelkide projekt, mis kannab üldnimetust „Ka doonor on riigikaitsja“, on saanud alguse ideest, et riigi olemasolu sõltub eelkõige selle inimestest. Doonorid osalevad iga päev meie riigi ja inimeste kaitsmisel. Doonorlus on omamoodi lakmuspaber, mis näitab meie kodanikuühiskonna tugevust, aga ka hoolivust, abivajajate märkamist ning vabatahtlikku abistamist,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp, kelle sõnul on doonoritelkide eesmärk vere kogumise kõrval tutvustada veredoonorlust laiemalt.

Lisainfo www.verekeskus.ee

Filmitalgud alustavad võtetega

Täna alustavad filmitalgud võtteperioodi. Esimeseks võttekohaks on Haapsalu, kus filmitakse üks massistseen ehk liiklusummik autodega.

Liiklusummiku tekitamiseks oodatakse autodega inimesi täna kell 13.00 Haapsalu lossiväravate juurde. Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt kaks tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub.

Riietuse kohta ütlevad korraldajad, et mida hullem, seda parem. Selga tuleb panna fantaasiarikas riietus, mida sobib kanda maailma viimasel päeval. Arvestada tuleb, et kuigi meil on kesksuvi, on filmis detsembrikuu ja jõulud. Kaasa võiks võtta ka süüa ja juua, sest võttepäev tuleb pikk.

Päeval toimub Haapsalu linnuses produktsiooni Meistriklass, kell 15.00 avatakse ka animatsiooni töötuba. Töötoas osalemine ei nõua eelnevat registreerumist ja kohale võib tulla ka algusajast hiljem. Animatsiooni töötuba paneb uksed kinni kell 20.00.

Kell 21.00  algab Haapsalu linnuses kõigile huvilistele Rahvaülikool ehk loeng, mille teemaks (nagu ka Meistriklassis) on produktsioon. Talguõhtu lõpetab vabaõhukino kus näidatakse lõbusat komöödiafilmi “Malev”. Suurel ekraanil näidatakse ka päeval filmitud materjali.

Täpsemat infot filmitalgute kohta leiab siit.

Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul,  saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.

Mida selga panna? Pane selga just see, mida ise kannaksid kui oleks maailma viimane päev! Pea meeles, et meie filmis on detsembrikuu ja jõulud aga väljas suvi – nii et ka jõuluteemalised riided on väga teretulnud. Mida hullem, seda parem – näita üles oma loomingulisust!

Mida kaasa võtta? Kindlasti reibas meeleolu ja süüa-juua, et valmistuda pikaks ent huvitavaks võttepäevaks. Ilmselgelt ka oma auto. 😉Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul,  saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.Võte algab kell 14.00 ja kestab orienteeruvalt paar tundi. Poole päeva pealt liigutakse edasi Rohuküla Sadamasse, kus võte jätkub. Õhtul,  saavad võttel osalenud meelt lahutada-jahutada animatsiooni õpitoas ja Eesti filmiklassika teose nautimisel; samuti on oodata esinema filmimaailmaga sinapeal huvitavat persooni ning näitame suurel ekraanil samal päeval filmitud materjali.

Üheksandat korda koguneb külade parlament

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant koostöös MTÜ Kodukant Läänemaaga viivad ellu Eesti Külade IX Maapäeva ehk külade parlamendi. Selle aastane maapäev toimub 5.-7. augustini Läänemaal, Noarootsi vallas, Roosta Puhkekülas.

Selleaastase maapäeva teema „Tagasi koju“ sügavamaks mõtteks on maapiirkonnast lahkunud elanike, sealhulgas noorte kaasamine maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas on tagasi koju ka oma juurte juurde tagasitulek ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamine nii kodus kui võõrsil.

Mõttetalgutele on oodatud ligi 347 inimest, nende seas 20-liikmelised delegatsioonid kõikidest maakondadest, külalised riigitasandilt ning huvilised välismaalt. Registreerunud on 18 välisriigi esindajad. Suursündmuse korraldamisse on kaasatud 66 vabatahtlikku. Sündmuse tuumaks on 6. augustil toimuvad mõttekojad, kus käsitletakse nii Ühtset Põllumajanduspoliitikat puudutavaid teemasid kui ka LEADER tegevusgruppide ja kogukonna arengu konsulentide poolt tõstatatud küsimusi. Seekordseteks teemadeks on: kaasamine otsustusprotsessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähendus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Loe edasi: Üheksandat korda koguneb külade parlament

Vormsi tähistab olavipäeva

Neljapäevast pühapäevani toimub Vormsi saarel traditsiooniline olavipäeva tähistamine, kus läbi nelja päeva pakutakse erinevaid sündmusi igale maitsele.

Olavipäevad algavad neljapäeval kolm päeva kestva konverentsiga, kus keskendutakse Vormsile kui kultuurisaarele. Hilisõhtul on võimalus kuulata kontserti, kus on kavas kavas Bachi, Chopini ja Kullerkupu looming. Toimub mälestusjumalateenistus ja küünalde asetamine kalmistule.

Reedel saab osa Püha Olavi kiriku taasavamisele pühendatud tänujumalateenistusest ning õhtul võib jaanitule platsil vaadata Jan Uuspõllu etendust “Isa”. Lisaks Uuspõllule esinevad ka Chalice ja Orelipoiss.

Laupäeval peetakse seltsimajas Vormsi Kodukandi Ühenduse aastakoosolek ja tehakse jalutuskäik Rumpos. Õhtul saab kirikus kuulata vanamuusika ansamblit Rondellus. Jaanitule platsil toimuval simmanil mängivad tantsuks ansamblid “Tarvanpää” ja “Kratt”.

Pühapäeva hommikul on jaanitule platsil Vormsi saare üldkogu, kus arutatakse saare arengukava, tutvustatakse projekti “Smart Vormsi” ning räägitakse ka perearsti teenusest saarel. Keskpäeval avatakse Rälby külas laat.

Täpsema Vormsi olavipäevade kava leiab siit.

29. juuli ehk olavipäev on Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäev, mida tähistatakse peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga lambapüha. Karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks tapeti lammas, vasikas või mõni muu loom. Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi märgib olevipäev uudsetoidu (vilja või kartuli) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust. Olevipäeval süüakse lambaliha, klimbisuppi ja õunasuppi.