Lääne-Virumaa

Jänedal räägitakse reedel ajaloohõngulise Piibe maantee perspektiividest

Reedel, 21. märtsil Jäneda konverentsikeskuses toimuval I Piibe konverentsil vaagitakse võimalusi Tallinnat Tartuga ühendava Piibe maantee (pikkus 165,5 km) äärsete paikade mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks tutvustamiseks ja räägitakse erinevate organisatsioonide koostööst selle ettevõtmise kordaminekuks. Konverentsi korraldab OÜ Piibe Maantee Arendus.

I Piibe konverentsil esinevad ettekannetega Järva-Jaani vallavanem Arto Saar, maanteameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi, maanteameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum, koduloolane Valdo Proust ja Janek Safrankovski mittetulundusühingust Jägala Linnamägi.

“Oodata on huvitavaid ja sisukaid ettekandeid, millest kooruvad huvitavad arutelud, näiteks sellest, kuidas ühendada ühtsesse süsteemi loodus-ja matkaradasid ja tugevdada turismialast koostööd. Esinejatele saab ka küsimusi esitada,” ütles konvrentsi peakorraldaja, MTÜ Piibe Maantee Arendus eestvedaja ja Järva-Jaani vallavalitsuse arendus-ja rekreatsiooninõunik Arlet Palmiste.

“I Piibe konverentsile on oodata osalejaid kõikidest selle ajaloolise tee äärde jäävatest omavalitsustest,” lisas ta. “Tulemas on omavalitsustöötajad, ettevõtjad, mittetulundusühingute eestvedajaid jne. Konverentsi lõunavaheajal toimuval sõbralaadal on võimalus jätkuda vestlust huvipakkuvatel teemadel, esitleda piirkondi tutvustavaid infomaterjale ja pakkuda Piibe maantee äärsetes paikades valmistavaid meeneid ja tooteid. Meeldiva keskkonna teemakohaseks vestlemiseks annab õhtune koosviimine Musta Täku Tallis.”

“Jõgeva vallas paiknevast Eesti taimekasvatuse insituudist tullakse Piibe konverentsile köögviljaseemnetega,” ütles asutuse direktor Mati Koppel.

“Piibe maantee äärsete omavalitsuste ja teiste institutsioonide koostöö on uus väljund ka Jõgeva linnale, mis loodetavasti võimaldab meie maakonnakeskusele senisest veelgi rohkem kultuuri- ja turusmihuvilise avalikkuse tähelepanu saada ja ergutab ka omalt poolt genereerima ja teostama ideid, kuidas Eestimaa kaardil värvikamalt silma paista,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Ehkki I Piibe konverentsile osalejate registreerimine kestis kuni 3. märtsini, on võimalus kohaletuleku soovist märku anda praegugi meiliaadressil piibemaantee@gmail.com.

Jaan Lukas

Tapal mälestatakse Ants Tedrekulli

13. märtsil toimub Tapa Kultuurikojas kohaliku pillimehe Ants Tedrekulli (1951-2013) heategevuslik mälestuskontsert.

Ants sündis 3. septembril 1951 Tapal. Tema elu oli pillimehele omaselt kirev. Ta pidas lisaks pillimehe veel ka kiviraiduri, pilliõpetaja, autojuhi ja lühikesel perioodil Ambla Kultuurimaja juhataja ameteid. Ta oli kitarriõpetaja piirkonna kultuurimajade kitarriringides ja Tapa ja Koeru muusikakoolides. Ants mängis paljudes ansamblites. Neist ükski ei saavutanud suurt meediatähelapanu, kuid omasid siiski olulist rolli piirkonna kultuurielus. Viimati mängis ta kitarri ansamblites WHB, Kolm soovi, Arlet Palmiste ansambel, Uba jt. Ants oli ka laululooja. Tema parimaks teoseks jäi laul “Suvi pikem oleks võinud olla..”. Loo laulis linti omal ajal Ivo Linna. Ants Tedrekull lahkus meie hulgast peale lühikest haigust 20. novembril 2013.

Mälestuskontserdil astuvad üles kõik piirkonna olulisemad ja tuntumad pillimehed. Lavale astuvad Tapa muusikooli õpilased ja õpetajaid, pianist Sven Kullerkupp, Toomas Krall, Urmo Kütismaa, Mattias Mustonen, Hans Kurvits, Aleksander Bondarev, Aleksander Jairus, Indrek Jurtsenko, Lehtse neiud, ans Uba, ans Kolm soovi ja Meelis-band. Kontsertit juhib Arlet Palmiste.

Kontserdi tulud lähevad Antsu alaealiste laste toetuseks. Temast jäi maha kolm alaealist last. Kõik soovijad saavad teha annetuse ka internetis Ave Printsi kontole EE2800001101089660.

“Maale elama” algatus korraldab neljas maakonnas infopäeva

26. aprillil Tartus toimuv “Maale elama” mess hõlmab sel aastal kogu Eestit. Registreerumine messile on hoogsalt käima läinud – tänaseks on osalemisest märku andnud kogukonnad 29 omavalitsusest ja 11 maakonnast. Järgmisel nädalal toimuvatelt infopäevadelt oodatakse osalejateringi laienemist 50 kogukonnani.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on tõsta teadlikkust maal elamise suhtes, muuta ühiskonna hoiakuid positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Kõik kogukonnad ja vallad on oodatud infopäevadele, kus saab vastuse küsimusele, kuidas leida hakkajaid inimesi oma kodukanti elama. Kuulda saab nii uuselanike kui ka neid maale kutsunud omavalitsuste kogemusi.

Infopäevad toimuvad:

Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, Pärnu) – 11. märtsil kell 13-16
Lääne-Viru maavalitsuses (FR.R Kreutzwaldi 5, Rakvere) – 11. märtsil kell 13-16
Lihula Kultuurikeskuses (Tallinna mnt 1, Lihula) – 13. märtsil kell 11-14
Rapla Haldushoones (Tallinna mnt 14, Rapla) – 14. märtsil kell 10-13

Lisainfo: www.maale-elama.ee

Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

16. märtsil, emakeelepäevajärgsel pühapäeval, vallutavad Rakvere spordikeskuse taas raamatud ja raamatuhuvilised – kell 11.00 avab uksed kuues tasuta raamatu laat.

Laadaline võib rahakoti rahulikult koju jätta, sest kõik laadal pakutav maksab 0 eurot ja 0 senti ning tingimisvõimalust ei ole!

Selleks, et laadal raamatuid jätkuks ja valikut oleks, on võimalik panustada igaühel. Küllap on meil kõigil kodus raamatuid, mida me ise enam ei vaja, kuid mida ära visata ka ei taha. Neid raamatuid võib aga vaja olla kellelgi teisel. Seetõttu kutsume inimesi üles tuulama oma raamaturiiulites, et sealt enesele mittevajalik välja sorteerida ja laadale tuua. Oluline pole mitte see, kas leiate sealt ühe raamatu või viis kotitäit, vaid see, et lugemist väärt raamatud taas kasutamist leiaks ja kellelegi rõõmu pakuks. Lisaks raamatutele võib tuua ka muid infokandjaid – heli- ja videosalvestisi, lauamänge ja muud sellist.

Selleks, et korraldajad jõuaksid kokkutoodud kirjavara sorteerida ja laudadele laotada, tuleb see kohale tuua enne laata. Raamatuid võtavad Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötajad vastu kahel eelneval päeval – 14. ja 15. märtsil alates 10.00 – 20.00 Rakvere spordikeskuses. Loe edasi: Rakveres peetakse taas tasuta raamatu laata

Lääne-Viru tammest saab Suure Tõllu päästepaadi emapuu

Emapuu vastupidavust katsetavad Ilmar Tamm MTÜ-st Raudlaeva Maja ja Lääne-Viru ettevõtja Ergo Eesmäe,

RMK Lääne-Virumaa metskonnas langetati eelmisel nädalal 100-aastane tammepuu, millest saab Suure Tõllu päästepaadi ajastutruu koopia emapuu.

Ehitatav paat saab olema 8 meetri pikkune ja on ajastutruu koopia Suure Tõllu päästepaadist, mille emapuu, kaared ja täävid on tammepuust, plangutus männipuust ning kinnitusvahenditeks on vaskneedid. Paat antakse valmimise järel üle Eesti Meremuuseumile Lennusadamas, kus tähistatakse tänavu laialdaselt aurik-jäälõhkuja Suur Tõll 100. juubelit. Jäälõhkuja läbib pidustuste eel põhjalikud renoveerimistööd ning tänu käesolevale projektile jõuab selle ahtritekile tagasi ka autentne päästepaat.

Projekti eestvedaja, MTÜ Raudlaeva Maja on päästepaadi rajamisel autentse tulemuse kindlustamiseks teinud põhjaliku uurimistöö allikamaterjalide osas. MTÜ esindaja Ilmar Tamme sõnul on paadi emapuu puupaatide põhitala, mille külge ülejäänud paadi osad kinnitatakse. “Emapuu mahapanek on väärikas sündmus, mis on võrreldav majale nurgakivi panekuga,” selgitas Tamm, kelle sõnul hakkavad laeva ehitus- ja viimistlusetappe arhiivi- ja fotomaterjali põhjal teostama MTÜ Puulaevaselts Vikani tuntud paadi- ja laevaehitusmeistrid. Kogu vajalik puitmaterjal päästepaadi ehitamiseks saadakse riigimetsast. Käesolev paadiehitus on osapooltele juba kolmas ajalooliste päästepaatide valmistamise ühisprojekt.

Emapuu valisid RMK Lääne-Virumaa metskonnas välja Kalev Viiksaar, Peeter Saar, Jorma Frieberg ja Ilmar Tamm ning 8,5-meetrise tamme ohutu transpordi Triigist ehituspaika Haapsallu võtsid oma õlgadele Ergo Eesmäe, Priit Hinto ja Meelis Michelson. Plaanide kohaselt valmib päästepaat käesoleva aasta suveks.

Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.

Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.

Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.

Loe edasi: Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Esietendub Viivi Luige luulel põhinev lavastus “Talvehotell”

Aasta kõige pimedamal ajal toob Rakvere teater vaatajate ette lavastuse “Talvehotell”, mille Viivi Luige luule põhjal on lavastanud Tiina Mälberg. Talvest ja valgusest kõnelevas lavastuses mängivad Anneli Rahkema, Natali Lohk ja Mait Joorits. Kunstnikutöö on teinud Krista Aren ja liikumise seadnud Liis Niller. Kristallkaussidel ja gongidel loob helisid Kaia Karjatse.

Etendust kirjeldab teater järgnevalt: “Talvehotellist alustatakse retke, et siia ikka ja jälle naasta. Kuigi see pole kodu, on see kodune paik, kus jalgu puhata, jõudu koguda ja kosutust saada. Iga siia sattuv rändur on kui taimesibul või seeme, mis on mullas lume all hoitud ja kogub jõudu uueks alguseks, et siis õide puhkeda, vilja kanda, närbuda.”

“Me räägime valgusest, mis on kõige südames. Ma arvan, et Eestimaa talv on veel palju muud kui tüütu lumerookimine või kõrged küttearved. Soovin aidata oma lavastusega avada vaatajate südameid ja meeli, et nad jaksaksid ning julgeksid elada ja kasvada,” selgitas lavastaja Tiina Mälberg.

Laulvatel kristallkaussidel ning gongidel saadab etendusi tantsu- ja gongiterapeut Kaia Karjatse. “Inimkehadel, nagu kõigel materiaalsel, on vibratsioon. Muusika ja helide abil võib vibratsiooni puhastada, tasakaalustada ja tõsta. Mida kõrgem on vibratsioon, seda tugevam on inimese vaimne ja füüsiline tervis,” sõnas ta.

Esietendus toimub 11. detsembril.

Rakvere Teater tänab sallimeistreid

7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.

Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.

Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.

Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.

Võsu rannaklubis korraldatakse
heategevuslik jõululaat ja kontsert

21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.

Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.

Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.

Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.

Rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV keskendub tänavu põhjamaisele muusikale

Olles ainulaadne kogu lähipiirkonnas, pakub rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV erakordse võimaluse avastada elektro-akustilise süvafolgi ja industriaalse alatooniga elektroonilise seisundimuusika erinevaid varjundeid, põnevaid sümbioose ja lummavaid helimaastikke oma žanrite silmapaistvamatelt esindajatelt.

Seekordne festival keskendub kargele põhjamaisele muusikale, esinejad tulevad Rootsist, Norrast, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.

Legendaarne Deutsch Nepal Rootsist segab oma muusikasse küll ka idamaiseid alatoone, kuid needki pärinevad peamiselt “maailma katuse” lumistelt nõlvadelt. Bard Tõnu Tepandi annab festivali raames tunnipikkuse kontserdi oma aegumatute ja tuntumate lugudega, mis on eestlasi lummanud juba mitmeid ja mitmeid aastakümneid. Norrast saabub festivalile Svartsinn, pakkudes kaasahaarava retke põhjamaiselt pimedasse maailma, elektroonilisi helimaastikke ilmestamas toekas tšellosaund.

Põhjamaiselt karget ja mehist neofolki pakub Soome bänd Tervahäät, kelle harva toimuvad esinemised on alati elamuseks. Tähelepanu väärib ka Lamia Vox, mis on ühenaiseprojekt Venemaalt Peterburist. Lamia Voxi muusika käsitleb okultismitemaatikat ja teeb seda äärmiselt professionaalse lähenemisega nii meloodiatesse kui ka kompositsiooni. Veel astuvad festivalil üles Anemone Tube Saksamaalt, Enu Kaleidoskops Lätist ja Morgue’s Last Choice Eestist.

Tänavu saavad festivali pileti ostnud tasuta osaleda ka 6. detsembril Rakveres hotelli Art hoovimajas toimuval festivali ametlikul soojenduspeol Darkland Night, kus astuvad üles noored kohalikud kollektiivid Tamhiis (dark elektro), Valendik (melanhoolne elektroakustiline folk) ja Helsingis resideeruv DJ Saiico Prantsusmaalt.

Lisaks eelnevale on festivali piletiga tasuta pääs ka 8. detsembril kell 14 Rakvere Kolmainu kirikusse kontserdile Darkland Fire Advent: Pyhä Kuolema (Soome).

Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Täna pärastlõunal andis Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.

Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, “Kullervo” (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja “Petroskoi” (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.

Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust “Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust “Petroskoi” mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko “Kullervo” külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud “köök/keittiöt” on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes. Loe edasi: Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia

Neli lavastust repertuaarist välja

Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.

Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”

50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.

Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.

Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.

Tõnu Lilleorg

Lahemaa esemelise pärandi hoidmise koolitus

Vanad asjad Käsmu meremuuseumis. Foto:Toomas Tuul

Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.

Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.

Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.

Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.

Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.

Lisainfo: www.lahemaa.ee

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Virumaa maausulised valisid uue juhatuse

Laupäeval, 21. septembril Virumaal Sämi-Tagakülas toimunud Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu valis koja uue juhatuse. Koja vardjaks sai Tallinnas rahvusliku käsitöö edendajana ning kutseõpetajana tegutsev Kairi Orav. Koja kirjutajaks valiti Kaja Toikka, kes on ka Maavalla koja juhatuse liige ning Lüganuse külaliikumise edendaja ja õpetaja. Koja vanemaks valiti Ülle Männik, kes tegutseb Rakveres üksikettevõtjana.

Koda korraldab rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ning seisab looduslike pühapaikade hea käekäigu eest. Jätkuvad ka huvilistele avatud pärimussündmused. Iga-aastane hingedeaja püha korraldatakse tänavu 19. oktoobril Kunda hiiemäel. Järgmise aasta 8. juunil tähistatakse taas Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Tammealuse hiies suvistepüha. Samuti jätkatakse kodalaste ja huviliste nõustamist pärimuslike maausuliste kalendri-, varru-, pulma-, matuste- jm tavade järgimisel.

MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmena osaletakse FSC säästva metsanduse rahvusliku standardi koostamises. Viru koja tegevusvaldkonnaks on seejuures põlisrahva huvide kaitsmine metsa majandamisel. Tänavu suvel pälvis avalikkuse tähelepanu Maausuliste Viru Koja karistamine pärimuslike hiietavade järgimise eest. Keskkonnainspektsioon määras kojale trahvi eelmise aasta sügisel Ebavere hiiemäel hingedeaja pühal süüdatud lõkke eest.

Viru koja lehekülg: www.maavald.ee

Maausuliste Viru Koda ühendab Viru- ja Vadjamaalt pärit ja/või seal elavaid põliselanikke. Koda asutati 2010. aastal Põhja-Maavalla maausulisi ühendavast Härjapea kojast jagunemise teel. Koja juhatuse esimene vanem aastatel 2010-2013 oli looduslike pühapaikade uurija ja kaitsja ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Eesti Korteriühistute Liit korraldab Rakveres korteriühistute Virumaa foorumi

Foorumi peateemaks on “Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?”. Koos Virumaa kohalike omavalitsustega arutletakse koostöö võimaluste üle ja kuulatakse Virumaa ühistute parimaid renoveerimiskogemusi.

Foorumil keskendutakse muutustele, mis ootavad korteriühistuid ees lähiaastatel. Koos otsitakse vastust küsimustele. Mis toob korteriühistutele suvel valitsuse poolt parlamenti saadetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus? Kui suured on järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi toetussummad korteriühistute renoveerimiseks, ning milliseid kohustusi seatakse toetuse saamiseks maja kompleksele renoveerimisele?

Foorum toimub esmaspäeval 16.09.2013, Rakveres Targa Maja(SEB pangamaja) II korruse saalis aadressil Turu plats 2. Foorum algab hommikul kell 10.00 ja vältab läbi terve päeva kella 17.00- ni.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liit regionaalseid foorumeid regulaarselt korraldanud nii Lõuna-Eestis Tartus kui ka Lääne-Eestis Pärnus. Virumaal suurfoorumite läbiviimisesse on tulnud viimasel aastatel paus, mida liit üritab täna läbiviidava foorumiga täita ja edaspidi igaaastaseks muuta.

Foorumil osalemine on tasuta.

Sagadis pannakse seened näitusele

RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.

RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.

Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.

Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Toimuvad puidu turustamise ja ühismüügi seminarid

SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.

Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.

Seminaril käsitletavad teemad:

*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel

Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee

Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lääne-Virumaal tunnustati Eha ja Paul Rehemaa perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Eha ja Paul Rehemaa perekonda Tapa vallast Jäneda külast.

Eha ja Paul Rehemaa perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu hoidmise ja edendamise eest . Eha ja Paul koos tütardega on olnud aktiivsed kohalikku ellu panustajad ja seisnud Jäneda kogukonna hea käekäigu eest. Pereema Eha korraldab igal nädalal soovijatele käsitöö alaseid kooskäimisi, kus lisaks käelistele tegevustele saavad inimesed suhelda ja leida lahendusi ka oma argimuredele. Eha on aktiivne käsitöö tegija ning on täiendanud end nii käsitöö kui ka loodusravi teemadel, pakkudes oma teadmisi ja oskusi ka kogukonna teenistusse. Nii Eha kui Paul võtavad aktiivselt osa ka kohapealsest kultuurilisest tegevusest, Paul laulab muuhulgas Lehtse kammerkooris ning teeb kaasa kohalikus näitetrupis. Perekond Rehemaa panus kohaliku elu elavdamisse ei ole kogukonnas jäänud märkamata.

Konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine jõuab lõpule

Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.

Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.

Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.

Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.

Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.

Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.

Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt