Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.
Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.
Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.
Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.
Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.
Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.
Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.
Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.
“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.
Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn
Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.
23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?
Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.
Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.
Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html
Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.
Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.
Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN
Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:
*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.
*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi
*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid
*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.
*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.
Aasta kõige pimedamal ajal toob Rakvere teater vaatajate ette lavastuse “Talvehotell”, mille Viivi Luige luule põhjal on lavastanud Tiina Mälberg. Talvest ja valgusest kõnelevas lavastuses mängivad Anneli Rahkema, Natali Lohk ja Mait Joorits. Kunstnikutöö on teinud Krista Aren ja liikumise seadnud Liis Niller. Kristallkaussidel ja gongidel loob helisid Kaia Karjatse.
Etendust kirjeldab teater järgnevalt: “Talvehotellist alustatakse retke, et siia ikka ja jälle naasta. Kuigi see pole kodu, on see kodune paik, kus jalgu puhata, jõudu koguda ja kosutust saada. Iga siia sattuv rändur on kui taimesibul või seeme, mis on mullas lume all hoitud ja kogub jõudu uueks alguseks, et siis õide puhkeda, vilja kanda, närbuda.”
“Me räägime valgusest, mis on kõige südames. Ma arvan, et Eestimaa talv on veel palju muud kui tüütu lumerookimine või kõrged küttearved. Soovin aidata oma lavastusega avada vaatajate südameid ja meeli, et nad jaksaksid ning julgeksid elada ja kasvada,” selgitas lavastaja Tiina Mälberg.
Laulvatel kristallkaussidel ning gongidel saadab etendusi tantsu- ja gongiterapeut Kaia Karjatse. “Inimkehadel, nagu kõigel materiaalsel, on vibratsioon. Muusika ja helide abil võib vibratsiooni puhastada, tasakaalustada ja tõsta. Mida kõrgem on vibratsioon, seda tugevam on inimese vaimne ja füüsiline tervis,” sõnas ta.
7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.
Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.
Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.
Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.
21. detsembril toimub Võsu rannaklubis heategevuslik jõululaat ja õhtul samas kohas Marvi Vallaste ja Urmas Lattika kontsert.
Jõululaat on avatud kella 11-16. Kell 12 ja 14 loeb lastele ette muinasjutte Kaire Bubnis. Toimub õnneloos ning avatud on kohvik. Päkapikkudel on kindlasti mõni üllatus varuks.
Heategevuslikule jõululaadale on oodatud müüma Eesti omatoodangu müüjad. Eriti oodatud on kõikvõimalik isetehtud (käsitöö erinevad vormid, söödav-joodav jms) esemete müüjad. Made in China ning kasutatud asju laadal ei müüda. Registreerimine kauplejaks on ilma kohustusliku tasuta, aga vabatahtlik annetamine laadapäeval on igati teretulnud. Kogu annetatav tulu läheb Vihula valla haridusasutuste laste kultuurifondi. Registreerimine: pailaps@pailaps.eu.
Kontsert algab samal päeval kell 19. Esinevad Urmas Lattikas ja Marvi Vallaste. Piletid on müügil kohapeal (täiskasvanud 3 eurot, lapsed 2 eurot, koolieelikud tasuta). Kohtade arv on piiratud.
Rohkem infot ja registreerimine laadale müüjaks: www.pailaps.eu.
Olles ainulaadne kogu lähipiirkonnas, pakub rahvusvaheline muusikafestival Darkland Fire IV erakordse võimaluse avastada elektro-akustilise süvafolgi ja industriaalse alatooniga elektroonilise seisundimuusika erinevaid varjundeid, põnevaid sümbioose ja lummavaid helimaastikke oma žanrite silmapaistvamatelt esindajatelt.
Seekordne festival keskendub kargele põhjamaisele muusikale, esinejad tulevad Rootsist, Norrast, Soomest, Venemaalt, Saksamaalt, Lätist ja Eestist.
Legendaarne Deutsch Nepal Rootsist segab oma muusikasse küll ka idamaiseid alatoone, kuid needki pärinevad peamiselt “maailma katuse” lumistelt nõlvadelt. Bard Tõnu Tepandi annab festivali raames tunnipikkuse kontserdi oma aegumatute ja tuntumate lugudega, mis on eestlasi lummanud juba mitmeid ja mitmeid aastakümneid. Norrast saabub festivalile Svartsinn, pakkudes kaasahaarava retke põhjamaiselt pimedasse maailma, elektroonilisi helimaastikke ilmestamas toekas tšellosaund.
Põhjamaiselt karget ja mehist neofolki pakub Soome bänd Tervahäät, kelle harva toimuvad esinemised on alati elamuseks. Tähelepanu väärib ka Lamia Vox, mis on ühenaiseprojekt Venemaalt Peterburist. Lamia Voxi muusika käsitleb okultismitemaatikat ja teeb seda äärmiselt professionaalse lähenemisega nii meloodiatesse kui ka kompositsiooni. Veel astuvad festivalil üles Anemone Tube Saksamaalt, Enu Kaleidoskops Lätist ja Morgue’s Last Choice Eestist.
Tänavu saavad festivali pileti ostnud tasuta osaleda ka 6. detsembril Rakveres hotelli Art hoovimajas toimuval festivali ametlikul soojenduspeol Darkland Night, kus astuvad üles noored kohalikud kollektiivid Tamhiis (dark elektro), Valendik (melanhoolne elektroakustiline folk) ja Helsingis resideeruv DJ Saiico Prantsusmaalt.
Lisaks eelnevale on festivali piletiga tasuta pääs ka 8. detsembril kell 14 Rakvere Kolmainu kirikusse kontserdile Darkland Fire Advent: Pyhä Kuolema (Soome).
Täna pärastlõunal andis Soome Vabariigi kultuuri- ja spordiminister Paavo Arhinmäki Helsingis Rakvere Teatrile, Tampere Teatteri Telakkale ja Lahti Teatteri Vanha Jukole üle Soome riikliku teatripreemia.
Auhinnaga tunnustati Kolme Teatri Koostööprojekti, mille tulemusena on 2013. aastal kahes riigis lavale jõudnud kolm rahvusvahelist lavastust: “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets) Rakveres, “Kullervo” (lavastaja Lauri Maijala) Lahtis ja “Petroskoi” (lavastaja Ari Numminen) Tamperes. Laureaadi valis välja Soome teatrikunsti nõukogu, mis koosneb Soome olulisematest teatripraktikutest ja -teoreetikutest. Sündmus on ainulaadne seetõttu, et esmakordselt pälvis selle preemia mõni isik või institutsioon väljaspoolt Soomet.
Kolme Teatri Koostööprojekt sai alguse 2011. aastal Tartus toimunud Eesti teatri festivalil DRAAMA, kus Lahti teatri Vanha Juko kunstiline juht Jussi Sorjanen nägi Rakvere Teatri lavastust “Tuulte pöörises” (lavastaja Andres Noormets). Nähtu mõjul otsustas Vanha Juko koos oma sõsarteatri Telakkaga Tamperest kutsuda ühisesse projekti ka Rakvere Teatri. 2013. aasta sügiseks on koostööprojekti raames lavaküpseks saanud kolm lavastust, mida esmalt mängiti koduteatrites Rakveres, Tamperes ja Lahtis ning mis alates 2014. aastast siirduvad külalisetendustele Eestisse ja Soome. Teatteri Telakka lavastust “Petroskoi” mängitakse Rakveres ja Eesti suuremates linnades alates veebruarist, Teatteri Vanha Juko “Kullervo” külastab Eestit septembris. Rakvere Teatris esietendunud “köök/keittiöt” on Eesti publikul võimalik näha veel vaid 2014. aasta juulis teatrifestivalil Baltoscandal, lavastuse ülejäänud etendused antakse Soomes. Loe edasi: Rakvere teatri koostööprojekt pälvis Soome riikliku teatripreemia
Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.
Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”
50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.
Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.
Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.
Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse.
Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.
Koolitajad on Gurly Vedru ja Tarvi Toome Ajalooinstituudist, Marike Laht Eesti Vabaõhumuuseumist, Merilis Roosalu Ajaloomuuseumist ja fotograaf Toomas Tuul.
Üritus toimub Lahemaa kultuuuripärandikoolituste sarja raames. Korraldaja on Keskkonnaamet koostöös Käsmu meremuuseumiga. Üritust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tegemist praktilise koolitusega, mistõttu on kohtade arv piiratud. Vajalik on eelnev registreerimine.
Kahepäevane koolitus on tasuta, söögipause aitab katta 10 eurot.
4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.
Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.
“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”
Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.
“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.
Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.
Laupäeval, 21. septembril Virumaal Sämi-Tagakülas toimunud Maausuliste Viru Koja korraline suurkogu valis koja uue juhatuse. Koja vardjaks sai Tallinnas rahvusliku käsitöö edendajana ning kutseõpetajana tegutsev Kairi Orav. Koja kirjutajaks valiti Kaja Toikka, kes on ka Maavalla koja juhatuse liige ning Lüganuse külaliikumise edendaja ja õpetaja. Koja vanemaks valiti Ülle Männik, kes tegutseb Rakveres üksikettevõtjana.
Koda korraldab rahvakalendri tähtpäevade tähistamist ning seisab looduslike pühapaikade hea käekäigu eest. Jätkuvad ka huvilistele avatud pärimussündmused. Iga-aastane hingedeaja püha korraldatakse tänavu 19. oktoobril Kunda hiiemäel. Järgmise aasta 8. juunil tähistatakse taas Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna Tammealuse hiies suvistepüha. Samuti jätkatakse kodalaste ja huviliste nõustamist pärimuslike maausuliste kalendri-, varru-, pulma-, matuste- jm tavade järgimisel.
MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmena osaletakse FSC säästva metsanduse rahvusliku standardi koostamises. Viru koja tegevusvaldkonnaks on seejuures põlisrahva huvide kaitsmine metsa majandamisel. Tänavu suvel pälvis avalikkuse tähelepanu Maausuliste Viru Koja karistamine pärimuslike hiietavade järgimise eest. Keskkonnainspektsioon määras kojale trahvi eelmise aasta sügisel Ebavere hiiemäel hingedeaja pühal süüdatud lõkke eest.
Maausuliste Viru Koda ühendab Viru- ja Vadjamaalt pärit ja/või seal elavaid põliselanikke. Koda asutati 2010. aastal Põhja-Maavalla maausulisi ühendavast Härjapea kojast jagunemise teel. Koja juhatuse esimene vanem aastatel 2010-2013 oli looduslike pühapaikade uurija ja kaitsja ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.
Foorumi peateemaks on “Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?”. Koos Virumaa kohalike omavalitsustega arutletakse koostöö võimaluste üle ja kuulatakse Virumaa ühistute parimaid renoveerimiskogemusi.
Foorumil keskendutakse muutustele, mis ootavad korteriühistuid ees lähiaastatel. Koos otsitakse vastust küsimustele. Mis toob korteriühistutele suvel valitsuse poolt parlamenti saadetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus? Kui suured on järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi toetussummad korteriühistute renoveerimiseks, ning milliseid kohustusi seatakse toetuse saamiseks maja kompleksele renoveerimisele?
Foorum toimub esmaspäeval 16.09.2013, Rakveres Targa Maja(SEB pangamaja) II korruse saalis aadressil Turu plats 2. Foorum algab hommikul kell 10.00 ja vältab läbi terve päeva kella 17.00- ni.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liit regionaalseid foorumeid regulaarselt korraldanud nii Lõuna-Eestis Tartus kui ka Lääne-Eestis Pärnus. Virumaal suurfoorumite läbiviimisesse on tulnud viimasel aastatel paus, mida liit üritab täna läbiviidava foorumiga täita ja edaspidi igaaastaseks muuta.
RMK Sagadi looduskooli ja metsamuuseumi eestvedamisel toimub sel nädalavahetusel, 14.-15. septembril Sagadis seenehuvilistele traditsiooniline seenenäitus.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul ei ole tänavune päikseline suvi seenekasvule just kõige soodsam olnud, kuid sellest hoolimata on Põhja-Eesti metsades rikkalik kukeseene- ja männiriisikasaak. “Näitusel saab tutvuda kõigi hetkel Sagadi ja Oandu ümbruse metsades leiduvate seentega, mis lubab head pilvikute ja puravike väljapanekut, kukeseeni ja riisikaid,” selgitas Keedus ja lisas, et näitusel tutvustatakse ka erinevaid seenelise korvi mittesobivaid seeni.
Seenehuvilisi oodatakse sel korral nii 14. kui 15. septembril ajavahemikul 10-18. Näitusel jagavad huvilistele seenetarkusi looduskooli juhendajad, looduskooli ruumides saab teha mikromatka seeneriiki ja uurida, mis rolli seened meie igapäevaelus mängivad. Populaarne seenenäitus toimub Sagadis juba 14 aastat.
Lisaks Sagadis toimuvale seenenäitusele korraldab RMK septembrikuu jooksul erinevates maakondades üle Eesti mitmeid põneva programmiga seenepäevi, mille käigus on võimalik tundma õppida kodupaiga seeni ja nautida varasügisest loodust. Täpsemad seenepäevade toimumisajad on leitavad veebist!
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.
Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.
Seminaril käsitletavad teemad:
*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel
Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee
Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Lääne-Virumaal esile tõstetud Eha ja Paul Rehemaa perekonda Tapa vallast Jäneda külast.
Eha ja Paul Rehemaa perekond pälvis tunnustuse kogukonnaelu hoidmise ja edendamise eest . Eha ja Paul koos tütardega on olnud aktiivsed kohalikku ellu panustajad ja seisnud Jäneda kogukonna hea käekäigu eest. Pereema Eha korraldab igal nädalal soovijatele käsitöö alaseid kooskäimisi, kus lisaks käelistele tegevustele saavad inimesed suhelda ja leida lahendusi ka oma argimuredele. Eha on aktiivne käsitöö tegija ning on täiendanud end nii käsitöö kui ka loodusravi teemadel, pakkudes oma teadmisi ja oskusi ka kogukonna teenistusse. Nii Eha kui Paul võtavad aktiivselt osa ka kohapealsest kultuurilisest tegevusest, Paul laulab muuhulgas Lehtse kammerkooris ning teeb kaasa kohalikus näitetrupis. Perekond Rehemaa panus kohaliku elu elavdamisse ei ole kogukonnas jäänud märkamata.
Eesti Külaliikumine Kodukant lõpetab 13. augustil koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamise. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Viimasena antakse teisipäeval tunnustus üle Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Harjumaa peredele.
Ida-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Kersti ja Aare Objarteli perekond Vaivara vallast Sõtke külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 10 Sõtke külas.
Lääne-Virumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Eha ja Paul Rehemaa perekond Tapa vallast Jäneda külast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 13.30 Jäneda külas Pärna majas.
Harjumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Mait Eeriku perekond Raasiku vallast. Tunnustamine toimub teisipäeval, 13. augustil kell 15.30 Raasiku kirikumõisas (Selli majas).
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga “Kogukonna pärl” soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. “Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,” rääkis Toobal. “Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.”
Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.
Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.
Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.
Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.
Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt
Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.
Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.
Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine: Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.
Heategevusliku kontserdisarja „Eesti mõisad 2013” kontserdid toimuvad 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Selles omapärases kontserdisarjas ühinevad arhitektuur, muusika, ajalugu, metseenlus, mõisaromantika ja kunstipärandi hoidmine, mis kõik seondub ka käesoleva kultuuripärandi aastaga. Sari on alates 1999. aasta suvest tutvustanud 58 mõisat üle Eesti ja toetanud igal aastal üht väikest mõisakooli, -hooldekodu või -lastekodu.
Ka Bo Chan. Foto: Arvo Aun
Sarja „Eesti mõisad“ peaesineja on algusest peale olnud barokkansambel Corelli Consort. Juulis 2013 saab nautida kava, mis on tõeline „Crème de la crème“ muusikagurmaanidele. Mõisate ballisaalides pakuvad imekaunist barokkmuusikat Hongkongis sündinud ja läbi USA Eestisse jõudnud kontratenor Ka Bo Chan ning barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab igas mõisas oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Jüri Kuuskemaa. Foto: Peeter Langovits
„Eesti mõisad 2013″ publiku ja metseenide sihtannetused lähevad Lääne-Virumaal Rakvere vallas asuva Lasila mõisakooli klaverifondi, et aidata kaasa Rakvere Vallavalitsuse, Lasila Põhikooli ja agentuuri Corelli Music ühisele soovile asendada mõisasaali vana ja väsinud klaver uuega veel sellel aastal! Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka edaspidi võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.
Lasila mõisakooli klaverifondi saab toetada sihtannetusega Rakvere Vallavalitsuse arveldusarvele nr 10502017536000 märgusõnaga KLAVER, “Eesti mõisad 2013” kõikidel kontsertidel on avatud annetuskastid ja toimuvad heategevusmüügid. Sarja lõppkontsert Lasila mõisas 28. juulil 2013 kell 18 on piletiteta, sissepääsuks on vaba suurusega annetus Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri ostmiseks vajaliku raha, u 10000.- € kokkusaamiseks kirjutasid Lasila Põhikooli, Rakvere Vallavalitsuse ja agentuuri Corelli Music esindajad 27. mail alla kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule.
KONTSERDISARI „EESTI MÕISAD 2013”
N, 25. juuli 2013 kell 18 Kõltsu mõis (Keila kihelkond, Harjumaa)
R, 26. juuli 2013 kell 18 Eivere mõis (Anna kihelkond, Järvamaa)
L, 27. juuli 2013 kell 18 Räpina mõis / Sillapää loss (Räpina kihelkond, Põlvamaa)
P, 28. juuli 2013 kell 18 Lasila mõis (Lasila Põhikool, Rakvere vald, Lääne-Virumaa)
Pildil Piret Ervald ja Ice de Wiqui. Autor: Ulvi Mehiste.
Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.
MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.
Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.
Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.
Pildil Risto Märtsin ja Sir Popey. Autor: Ulvi Mehiste.
Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.
Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.
Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.
120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.
Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.
100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.
Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.
Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”
Reedel, 19. juunil kell 17 avatakse kalurikülas Altjal luulekuur. Luulehuviliste kokkutuleku kulminatsiooniks on luuleöö, kus esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Kava:
Reedel, 19. juulil:
17:00 kogunemine, supp ja majutamine
18:00 tervitusring
19:00 Andres Ots Alliksaare luulest
20:30 Loovusretk mere äärde ja Altja metsadesse, kohtumine kohalikega ja pärimuslood
Laupäeval, 20. juulil
hommikune suplus neemes (vesi on soe!)
9:00 hommikukohv
10:00 Luulekuur
Andres Ots ja Siiri Veensalu (esinemisest ja häälest)
Evelin Tamm ja Elin Ots (loovusest ja kirjutamisest)
13:00 lõuna
14:00 kuur jätkub
19:00 luuleöö Altja neemes ja Toomarahval, esinevad Andres Ots ja Väino Uibo.
Vabalava omaluule lugemiseks, muusika. Luuleöö on kõikidele avatud ja külarahvale tasuta.
Hiljem Toomarahva õues lõke, muusika ja luule hommikuni.
Pühapäeval, 21. juulil
ujumine ja hommikukohv neemes
vestlusring ja teeleasumise lood ja luule
Anna oma tulekust teada tel 5038 911 või tammevelin@gmail.com või Facebooki lehel. Osalustasu 65-100 eurot koos söögi ja majutusega (telgis, aidas, heinalakas), oma söögiga 35-40 eurot. Osalejate arv on piiratud. Luuleööl esinemise soovist palutakse võimalusel ette teatada samadel kontaktidel!
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Sportkoer. Foto: Agle Oissar
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi. 
