Rubriik: Hiiumaa

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Omatoodangu- ja käsitööpäevHiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Kuulikodu-FBEi teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Saarte laulupäev

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Loe edasi: Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Hollandi tudengid Kärdlas

Hollandi tudengidKümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Muuseumiöö Soera talumuuseumis

Muuseumiööl, 18. mail korraldatakse Soera talumuuseumis nii kirbuturg kui ka fotojaht, saab kuulata haldjalugusid ning osaleda metsamatkal.

Kell 15.00 – 18.00 toimub Kirbuturg.

Kevad on suurpuhastuse aeg ning on paras aeg oma kapid korda teha. Kõik, mis seisab kodus kasutult ja kogub tolmu haara ühes. Kirbuturg tähendab muidugi seda, et hinnad on kirbu suuruses.

Kirbuturul oma kauba müümiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 5135971 (Liisi) või 55514125 (Kersti).

Samal ajal Kirbuturuga toimub fotojaht, mille käigus tuleb leida üles põnevad kohad Soera Talumuuseumi õuel ning jäädvustada need oma fotoaparaadi või telefoniga. Laste jaoks on terve Kirbuturu toimumise aja avatud väike meisterdamisnurgake.

Kell 17 saab kuulata Palade Loodushariduskeskuse Kivimitemajas salapäraseid ja maagilisi Hiiumaa haldjalugusid.

Kõik külastajad on peale haldjalugude kuulamist oodatud Kivimimaja verandale teed jooma.

Kell 18 toimub koos retkejuhiga väike jalutuskäik Soera radadel, mis saab alguse Soera elumaja eest.

Lisaks on terve õhtu läbi võimalik aidas nautida näitust “Hiiumaa kirikindad ja kindakirjad”.
Muuseumi külastamine on sel õhtupoolikul kõigile tasuta. Uksed on avatud kuni kella 20-ni.

Muuseumiöö Soera Talumuuseumis toimub koostöös Palade Loodushariduskeskusega.

Pärandiralli kutsub tuuritama mööda Hiiumaa põlistalusid

Foto: parandiaasta.ee

Pärandiralli neljas väljasõit sel reedel, 3. mail kutsub kultuuripärandi-huvilisi Hiiumaale. Reedene etapp on mitmes mõttes teistsugune – nagu meretagused asjad ikka. Sel korral sõidetakse sõna otseses mõttes rallit – mööda Hiiumaad bussiga ringi, alustades Kärdlast, läbi Pühalepa ja mitme küla Orjakule ning sealt ringiga uuesti Kärdlasse Hiiumaa Muuseumisse.

Pärandiralli koordinaator Elo Lutsepp sõnul tuleb pärandiralli esimene ülemere-retk põnev nii Hiiumaa põliselanikele, suvitajatele kui esmakordsetele saarekülalistele: “Uurime vähem tuntud paiku ja hooneid, aga vaatame ka tuntumaid, kuid uue nurga alt. Näiteks satuvad inimesed sageli segadusse, kui näevad, et neile olulistes paikades suuri puid maha võetakse – Pühalepa kirikuaia näitel analüüsime koos, miks ja kuidas on vaja suurte puudega sellistes paikades tegeleda.”

Pühalepa peatuse järel minnakse vaatama Hiiumaa uhket taluarhitektuuri: külastatakse ainulaadset seinamaalingutega Matse talu rehemaja Selja külas, Peetri-Mihkli taluhäärberit Moka külas ja omalaadset Mardina talu Jausa külas. Nagu ikka pärandirallil, tuleb juttu ka kohaliku pärandkultuuri pärlitest ning vanade mereteede uuesti kasutusele võtmisest. Samuti sõidab sel korral ralliga kaasa Eesti Rahva Muuseumi toimkond, kes tutvustab Hiiumaaga seotud suulise pärimuse kogumise projekte. Hiiumaa pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav Kultuuripärandi aasta kodulehelt.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuse kohta sündmuse Facebooki lehelt!

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 18. mail Vastseliinas. Lähemalt Pärandiralli kohta.

Unistus saab teoks

Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.

Seikluslik südamenädal

Järgmisel nädalal saab Kärdlas teoks seikluslik südamenädal – kolmel päeval oodatakse kõiki sportlikult liikuma ja meelt lahutama.
Geopeitus
Esmaspäeva keskpäeval ehk kl 12 algab geopeitus ehk aaretejaht. Kärdla linna on peidetud 20 aaret ja kõigil huvilistel on võimalus terve Südamenädala aja, st 22.–25. aprillini neid otsida.
Aare koosneb logiraamatust ja nn nännist. Aardeleidja peaks aardele midagi lisama ja soovi korral sealt midagi kasulikku endale võtma. Logiraamatusse tuleks lisada leidmise aeg, leidjate nimed ja võetud/pandud esemed. Seejärel tuleb aare uuesti ära peita.
Aarete asukohad on määratud koordinaatidega ja nende leidmisel on abiks GPS, maaameti kaardirakendus või nutitelefon. Südamenädala lõpus teevad korraldajad kokkuvõtte kui palju inimesi aardeid otsimas käis ja millist leiti kõige rohkem.
Fotoseiklus
Teisipäeval kell 18 algab kolmetunnine fotoseiklus – iga 15 minuti tagant avatakse seiklusministeeriumi kodulehel üks pilt Kärdlast. Võistkondade eesmärk on leida see koht, teha seal pilt etteantud teemal ja saata see seiklusministeeriumi meilile.
Punkte saavad kümme kiiremat võistkonda ja võidab see, kes kogub kõige rohkem punkte.
Kohtade vahel liiklemiseks on sobivaim vahend jalgratas, aga võistelda saab edukalt ka jalgsi.
Orienteerumine
Neljapäeval kella 16st saavad soovijad panna oma oskused proovile orineteerumisneljapäevaku rajal Palukülas. Start võistlusele antakse Kärdla lennujaama teeristist ja üle pika aja saab võistelda ka rattaorienteerumises. Samuti on avatud jooksurajad lühikesel, keskmisel, pikal ja valikdistantsil.
Võistluse start on avatud kuni 19ni, finiš suletakse kell 20. Kaart ja SI pulk on korraldajalt.
Võistlus on kõigile jõukohane ja liikumine teeb südamele head.
Südamenädalat korraldab MTÜ Seiklusministeerium eesotsas Joonas Väärtnõuga. Lisainfo joonas@seiklusministeerium.ee või tel 522 6895, aga ka www.seiklusministeerium.ee ja Facebooki lehel.

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Seitsmes Kärdla kohvikutepäev kutsub kohvikuid osalema

Soera talumuuseumi eelkohvik Kahwe Talulauda Lüürika (foto: Urmas Liit)

Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.

Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.

Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.

Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.

Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.

Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee

Kärdla linna preemia kandidaatide esitamine

Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.

Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.

Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.

Hiiumaa elanikud on oodatud turvalisuse mõttetalgutele

Hea Hiiu maakonna elanik!

Oled oodatud turvalisuse mõttetalgutele, mis toimuvad Kärdla Linnavalitsuse II korruse saalis kolmapäeval, 17. aprillil 2013 algusega kell 11. Tule ja anna teada oma murest, mis Sind saareelanikuna ärritab. Püüame üheskoos leida lahendusi.

Turvalisus on meie kõigi kaasabil loodav ohutu elukeskkond, kus igaüks tunneb end kaitstult. Parema turvalisuse tagamise eesmärgil viisid Lääne prefektuuri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaoskond ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teenindus koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega, Kaitseliidu Saaremaa Osakonnaga ja omavalitsustega 2012. aastal Saare maakonnas läbi mõttetalgute- arutelupäeva Saaremaa valdade elanikele. Mõttetalgute eesmärk oli välja selgitada turvalisust puudutavad mured ja probleemid ning leida üheskoos lahendused väljatoodud probleemidele, mida iga elanik saaks omal jõul või koostöös teistega lahendada. Arutelud valdades viidi läbi koostööprojekti „Turvaline küla” raames Avatud Ruumi meetodi abil.

Lääne prefektuuri turvalisusprojekt jätkub mõttetalgutega „Turvaline Hiiumaa” Hiiu maakonnas koos Kärdla politseijaoskonna ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kärdla teenindusega, partneriteks Kärdla Linnavalitsus, Hiiumaa vallad, Lääne päästekeskus ja Kaitseliidu Hiiumaa malevkond.

Projekti tulemuslikuks läbiviimiseks ootame kaasa aitama ja oma arvamust avaldama Hiiu maakonna elanikke, ettevõtjaid, külavanemaid, arvamusliidreid erinevatest ühendustest, valla- ja linnavalitsuse ning -volikogude ametnikke ja kõiki huvitatuid, et üheskoos välja tuua kogukonnas tekkinud probleemid ja mured ning leida neile lahendused. Eesmärgiks on ühiselt tagatud turvalisus kogu Hiiu maakonnas.

Palun teata enda osalemisest enne 10.04.2013 e-postiaadressil janne.mets@politsei.ee või tel 522 5141, et teaksime arvestada kohvipausi organiseerimisel osalejate arvuga.

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Kärdla Linnavalitsus

Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Kõikide Hiiumaa kinosõprade meeleheaks toimub 2. märtsil juba teistkordselt Filmiklubi kultuuriõhtu, mis ühendab väärtfilmielamused kinosaalist meeleoluka õhtupoolikuga Villa Loona kohvikus.

Filmiklubi on sel korral Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva ja Eesti Filmi 100. juubeli lainel ning toob hiidlasteni Hardi Volmeri värskeima mängufilmi “Elavad pildid”, mille esilinastus suurel ekraanil vaid nädalapäevad enne Hiiumaale jõudmist.

Filmiklubi on kord kuus toimuv kultuurisündmus, mis ühendab endas Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis filmi vaatamist ja hilisemat koosviibimist hubases Villa Loona kohvikus. Sündmus on mõeldud kõikidele filmisõpradele, kes peavad lugu väärtfilmidest ja heast seltskonnast.

Märtsikuu Filmiklubi valik langes Hardi Volmeri uusimale mängufilmile “Elavad pildid” seoses Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaga, mille eel filmi esilinastus toimus. Ajalooline draama «Elavad pildid» näitab ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, portreteerides iga ajastut sellele omases filmistiilis. Volmeri sõnul on tegu selles mõttes ainulaadse linateosega, et maailmas pole teada ühtegi teist mängufilmi, milles oleks kasutatud läbi sajandi kulgevat ajastuomast filmistilistikat.

“Sedalaadi film peaks olema nagu sõit Ameerika mägedel, et vahepeal võtab südame alt külmaks, siis paneb rõkkama ja kiljuma ning lõpuks poetad pisara, sest see on hää,” kirjutas Hardi Volmer Postimehes.  Loe edasi: Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaa pered saavad alates märtsist tasuta õigusnõustamist ka Skype’i vahendusel.LL värviline logo-page-001

«Kuna kümnendi alguses käisid mandri advokaadid õigusküsimustes Hiiumaal nõustamas, siis tekkis advokatuuril mõte proovida Hiiumaal ka pereõiguse projektiga. Nii leitigi lahendus, mis lubab vahetult anda õigusnõu, kuid mida ei sega näiteks Tallinna advokaatide ning Hiiumaa inimeste geograafiline vahemaa,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Lahendusega tulid välja Eesti Advokatuur, MTÜ Lastekaitse Liit ning Hiiumaa Lastekaitse Ühing projekti «Hea nõu lastega peredele».

Advokatuur on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas 2010. aastal alanud perede õigusnõustamist mujale Eestisse laiendada.

Nõustamine hakkab toimuma Kärdlas asuvas Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses (HUPS) aadressil Uus tn 2b. Kuna vestlusteks on vaja privaatsust ja täielikku konfidentsiaalsust, on olemas eraldi ruum koos vajaliku arvuti, internetiühenduse ja Skype’iga. Nõustamine toimub kolmapäeviti kell 15.00 – 18.00 ja ühe nõustatava tarbeks eraldatakse 45 minutit. Probleeme arvuti või interneti kasutamisega nõustab kohapealne töötaja. Lisaks tutvustatakse nõustamisel ka riigi õigusabi olemust ning abi saab ka asjakohaste abitaotluste vormistamisel.

Perenõustamises on kolm põhilist probleemide kategooriat Loe edasi: Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Kärdla Nukuteater kinkis Lea Sibul-Poolale pingi

Inspireerituna tuntud telesaatest kinkis Kärdla Nukuteatri rahvas 1998. aastal teatri asutanud Lea Sibul-Poolale päris oma pingi, mis paigaldati Kärdlas Uuel tänaval asuva Kärdla Nukuteari maja ette, mida proua peab oma teiseks koduks.

Lea Sibul-Poola on juba üle poole sajandi olnud aktiivne harrastusnukuteatri viljeleja, õpetaja ja nukumeister. Põhjus, miks ta aastaid tagasi nukkudega mängima hakkas, olid haiged lapsed, kes vajasid peale sanatooriumi ravi tuju tõstmist. Nukuteater koosneb teatri kunstilise juhi Lea Sibul-Poola ümber koondunud nukuteatrihuvilistest koolinoortest Hiiumaal.

Kärdla Nukuteatril on statsionaarne mängupaik, peamiselt mängitakse lasteaedade ja koolide lastele. Repertuaaris on ülekaalus sirmiteatrilavastused, viimastel aastatel on lisandunud uuenduslikke nukulavastusi. Alates 1999. aastast korraldab Kärdla Nukuteater iga-aastast nukufestivali Suur Sirmik, kus osalevad nukuteatrid mujalt Eestist.

Vaata uudiselõiku ka TV3-st!

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.

Emmastes saab näha Ain Mäeotsa filmi “Deemonid”

Emmaste Avatud Noortekeskuses linastub neljapäeval, 24. jaanuaril 2013 algusega kell 18 Ain Mäeotsa film “DEEMONID”. Pilet 2 €.

Ain Mäeotsa film “Deemonid” on katse vaadata hasartmänge ja kasiinot hasartmängusõltlase vaatepunktist – läbi kolme väga erineva inimese loo. Need lood põhinevad tegelikkuses aset leidnud sündmustel ja reaalsete inimeste kogemustel. “Deemonid” on tragi­koomiline lugu valedest, mida inimesed sageli endale ise räägivad. Vaata treilerit:

Režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, peatootja Kopli Kino­kompanii, kaastootja Exitfilm, osades: Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Ene Järvis, Evelin Võigemast, Mait Malmsten ja Eva Püssa. Film esilinastus sügis 2012.

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et  lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Käsitööselts kogub annetusi lasteaiale

“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt