Rubriik: Tallinn
TTÜs on täna viimane päeva TULE programmis osalemiseks
TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 – 2008/2009. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.
Programmi raames õpingute jätkamise võimalus on üliõpilasel vaid ühel korral.
Õpinguid jätkata soovija võib õppima asuda samas õppeasutuses või mõnes teises õppeasutuses samale või mõnele teisele õppekavale. Õppekava valiku eelduseks on põhimõte, et õpinguid jätkata soovija on täitnud vähemalt 50% õppekava mahust, millel soovitakse õpinguid jätkata. Õppekava täitmise mahtu arvestatakse VÕTA põhimõtete kohaselt.
Lisainfo Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
Mustamäel toimub õpilaste ja tudengite tuleskulptuuride võistlus
15. jaanuaril toimub Tallinnas Mustamäel Sääse keskuse juures juba traditsiooniline Tallinna õpilastele ja tudengitele suunatud tuleskulptuuride ehitamise võistlus. Osalema oodatakse kuni 7 meeskonda ning võistlust saadavad erinevad ülesastumised. Ürituse ajal süüdatakse ka tavaks saanud kuuselõke linnas kogutud jõulupuudest.
Tegu on osaga Tule ja Jää festivalist. 2011. aastal toimunud tuleskulpturiide maailmameistrivõistlused näitasid, et huvi Tallinnas toimuva Tule ja Jää peo vastu on suur nii Eestis kui ka väljaspool.
Tulel on läbi aegade olnud märgiline tähendus. Läbi aegade on tuli näidanud teed meresõitjaile, andnud sooja kodukoldes ning olnud oluliseks elemendiks kogu inimkonna arengus. Tuld on selle eest tänatud ja kummardatud. Tules on ürgne jõud ja maagia. Põhjamaades oli keskajal levinud komme süüdata talve murdepunktis suur kuusk või õlekuju ning selle ümber pidutseda.
Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis
12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist
Õpilased saavad võimaluse ülikoolielu nuusutada
Tallinna ülikooli õpilasakadeemia avas registreerimise kevadsemestri kursustele, mis võimaldavad gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastel langetada teadlikumat kutsevalikut.
Esmaseid teadmisi on võimalik saada näiteks praktilisest fotograafiast või Hispaania ja Itaalia kultuurist. Arutleda, kas maailm meie ümber on tõeline või illusoorne, kas reklaam on kunst või kommertslik mõttetus? Vene keelt kõnelevatel noortel on võimalik õppida, kuidas käituda kaamera ees loomulikult ja veenvalt.
Ühtekokku avab Tallinna ülikooli õpilasakadeemia 4. veebruaril üheksa kursust: „Filosoofia”, „Infootsing – ainult Google’ist ei piisa”, „Praktiline fotograafia”, „Kommunikatsioon: reklaam, suhtekorraldus, ajakirjandus”, „Esiaeg ja tsivilisatsioonide teke”, „Rakenduspsühholoogia”, „Sissejuhatus Hispaania ja Itaalia kultuuri ja keeltesse” ja „Huvikeemia”. Toimub ka venekeelne kursus „Käitumine kaamera ees”.
Kursuste kohta saab enam infot aadressilt www.tlu.ee/akadeemia. Kõikide kursuste õppepäevad toimuvad nädalavahetustel, ühe kursuse semestritasu on 15-20 eurot.
Õpilasakadeemia kursusi viivad läbi Tallinna ülikooli õppejõud, samuti kaasatakse külalislektoreid vastava
valdkonna spetsialistide seast. Praeguseks on õpilasakadeemias õppinud üle 3
000 noore üle Eesti.
Lisainformatsioon: Berit Oll, Tallinna ülikooli õpilasakadeemia projektijuht, telefonid: 640 9369, 5560 6000, e-post: berit.oll@tlu.ee.
Teisipäeval alustab pealinnas seto laste kool
Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada. Esimene koolitund toimub 10. jaanuaril kell 18 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse jaanuaris kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal ajal ja samas kohas. Kooli eestvedajad on Annela Laaneots ja Ülle Paltser. Loe lähemalt siit.
Allikas: setomaa.ee
Soeta oksjonilt piparkoogist president Ilvese portree
5500 piparkoogist loodud teos valmis spetsiaalselt viimaseks Piparkoogimaania näituseks. Teose mõõdud on 120 x 100 cm. Teose autorid on kunstnikud Eve Arpo ja Riin Rõõs rühmitusest You Must Relax.
Oksjon toimub osta.ee keskkonnas: http://www.osta.ee/23775193
Allikas: You Must Relax
KUMU astub kukesammul
Homme keskpäeval toimub Kumu kunstimuuseumis neljandat korda programm KUKESAMMUD peredele. Kukk on Kumu hariduskeskuse märgilind, kes aitab jõuda tarkuse ja julguseni. KUKESAMMUD käsitleb teemade kaupa teoseid Eesti kunstiklassika varamust.
Hooaja neljandal perepäeval saavad väikesed kunstisõbrad tuttavaks uute müütiliste tegelastega ja kuulevad nende kohta tuhandeid aastaid vanu lugusid. Seekord on programmi pealkiri „HERAKLES JA LORELEI. Müütilised tegelased”.
Muuseumi väikesed ja suured külalised saavad nautida uhkeid maale Kumu klassikakorrusel saalis „Kõrge stiil”, mida lapsed kõige enam armastavad. Sealt saadud elamustega suundutakse kunstiateljeesse, kus tegeletakse loovtööga.
Kumu kunstimuuseumi pereprogrammis KUKESAMMUD toimuvad lihtsas vormis vestlused kunstist, kunstiajaloost ja põnevatest asjadest nende ümber. Oodatud on lapsed vanuses 5–11 aastat. Programm arvestab eeskätt kõige väiksemate osalejatega, kuid on põnev ka nende vanematele. Pereprogramm KUKESAMMUD toimub Kumu kunstimuuseumis iga kuu esimesel pühapäeval.
Esmaspäeval stardib taas Tallinn Winter School
Esmaspäeval, 9. jaanuaril algab Tallinna Ülikooli arvult kolmas rahvusvaheline talvekool Tallinn Winter School, mis toob Eestisse üle 30
osaleja 15 riigist (Austraaliast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Kanadast,Mehhikost, Norrast, Poolast, Saksamaalt, Šveitsist, Soomest,
Suurbritanniast, Türgist, USAst ja Venemaalt).
Kõige enam osalejaid on traditsiooniliselt eesti keele ja kultuuri kursusel, kus õppetöö toimub kolmel erineval tasemel. Lisaks on võimalik õppida vene keelt ning osaleda uusmeedia töötoas. Uusmeedia kursus algab 17. jaanuaril ning osalejatele tutvustatakse interaktsiooni disaini põhitõdesid ning grupitöö tulemusena valmivad erinevate uusmeedia toodete (nt.mobiilirakenduste) prototüübid.
Lisaks õppetööle osalevad rahvusvahelised üliõpilased ka Eestit tutvustavas kultuuriprogrammis, mis sisaldab erinevaid loenguid, muuseumikülastusi ningväljasõite. Kultuuriprogrammi üheks osaks on ka 12.-13. jaanuaril toimuv kultuuridevahelise kommunikatsiooni töötuba, mis mängulise lähenemise kauduaitab arendada osalejate kultuurilist enesetunnetust.
Tallinna Ülikooli rahvusvahelise talvekooli kohta saab lisateavet veebiaadressilt http://winterschool.tlu.ee/
Tallinna Ülikool kutsub tulevikuõppimise seminarile
Reedel, 27. jaanuaril Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-225) toimuval seminaril otsitakse vastuseid tulevikku puudutavatele küsimustele. Innovatsioonis, loovuses ja püsivas õppimises nähakse üha rohkem tänaste globaalsete murede ja vastuolude lahendamise võtit. Kui me räägime
õppimisest, loovusest ja innovatsioonist 21. sajandil, siis millest me tegelikult räägime? Mis on tulevikuõppimine ning kuidas saaks see pakkuda
lahendusi riikide ja rahvaste ees seisvate murede lahendamiseks. Mil viisil viib tulevikuõppimine edasi Eesti ühiskonda ja hariduselu?
Ettekannetega esinevad:
* Mati Heidmets, Viive-Riina Ruus, Katrin Aava, Anu Toots, Peeter Normak, Kristjan Port, Grete Arro, Indrek Ibrus, Mart Laanpere, Inge
Timoštšuk, Katrin Poom-Valickis ja Mai Normak Tallinna Ülikoolist;
* Kristjan Rebane Eesti Arengufondist;
* Liina Hirv Eesti Õpilasesinduste Liidust.
Järgneb avatud vestlusring tulevikuõppimise teemal.
Ajakava, ettekannete teemad ja esinejad on kättesaadavad Tallinna Ülikooli kodulehelt.
Registreerumine seminarile on avatud kuni 20. jaanuarini siin
Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfondi haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.
Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi juhina jätkab Erik Terk
Tallinna Ülikooli Tuleviku-uuringute Instituudi nõukogu taasvalis instituudi direktoriks professor Erik Terki, kes on instituudi tööd juhtinud 1992.
aastast.
Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tegeleb erinevate stsenaariumide, prognooside ja strateegiliste analüüside koostamisega.
Näiteks võib tuua „Säästva Eesti“, Eesti ruumilise arengu baasdokumendi „Eesti-2010“, Tallinna arengustrateegia, Harjumaa arengustsenaariumite
koostamise, eurointegratsiooni mõjude uurimise, Eesti ja Soome ning samuti kolme Balti riigi integratsioonistsenaariumide koostamise. Hetkel analüüsib instituut muuhulgas Helsingi ja Tallinna linnaregioonide transpordi- ja linnaplaneerimise alase koostöö perspektiive.
Erik Terk on alates 2010. aastast Tallinna Ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor. Terki ametiaeg Tallinna Ülikooli
Tuleviku-uuringute Instituudi direktorina kestab 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2016.
Ilmus raamat Uue Maailma lood
Viimase aasta jooksul on tasapisi kogutud infot selle kohta, et mis see Uus Maailm on – intervjueeritud kohalikke, jalutatud asumis 
ahitektuuriekspertidega, tuhnitud fotoarhiivides ja uuesti üles pildistatud maju ja tänavameeleolu. Sellest kõigest on kokku saanud raamat pealkirjaga Uue Maailma lood, mis jutustab elust selles asumis oma tekkimise algusaegadest kuni päris viimase ajani välja.
Räägitakse majadest ja tänavatest, nende saamisest ja käekäigust. Kõnelevad need, kes asjast kõige rohkem teavad. Tänavatest jutustavad arhitektuuriajaloolane Oliver Orro, arhitektuuriteadlased Ingrid Ruudi ja Jarmo Kauge ning ajaloolane Robert Nerman. Elust, mis elu nendel tänavatel elati, linnaosa elanikud ise. Raamatus räägitakse kõige enam igapäevaelust — lapsepõlvemängudest ajal kui pärast raudteed algasid heinamaad, ühistest saunaskäimistest, sest vannitubasid ei olnud veel, põranda alt leitud luukeredest ning sellest kuidas 90. aastatel rahad kokku pandi ja koos sõpruskonnaga terve maja ära osteti. Seda raamatut lehitsedes saab selgeks, et kui lähedalt vaadata ja kuulata, on linnaosal tõepoolest oma nägu.
Raamatu koostajad on Uues Maailmas elades seda juba märganud. Et kõik see põnev ainult meie teada ei jääks, siis otsustasimegi selle kirja panna. Ning neid lugusid ja maju, mis selles raamatus kirjas, saab mööda asumit, raamat näpus, ise üles leida.
Kellel on huvi, saab lisainfot siit.
Nädala pärast algab üleriigiline laste ja noorte muusikateatrite festival
A-Galeriis avatakse Kaire Ranniku isikunäitus
Alates tänasest on A-galerii Seifis võimalus vaadata Kaire Ranniku isikunäitust PÜHENDUSEGA H-LE, mis on pühendatud kunstniku vanaisale, kes oli kullassepp ja kellassepp. Näitusel on eksponeeritud ehtelooming, mille inspiratsiooniks on vanaisa lõpetamata tööd.
Kaire Rannik näitusest: “Näitus on pühendatud minu vanaisale Hermanile, kes oli ennesõjaaegses Tallinnas kullassepp ja kellassepp. Vanaisa kunagise äri asemel kõrgub praegu Müürivahe tänaval Kinomaja, seda kohta ei ole võimalik täpsemalt määratleda.
Kahjuks ei ole mul olnud võimalust vanisaga kunagi isiklikult kohtuda, kuid mind on terve elu saatnud temast jäänud poolikud tööd ja katsetused. Tahtsin mõned nendest lõpetada ja vormida eheteks oma nägemuse kohaselt. Loodan, et vanaisal ei ole selle vastu midagi.”
Näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2012.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
A-galerii on ainus Tallinna vanalinnas ligi 70 professionaalse metallikunstniku loomingut esindav ehtegalerii, kelle tegevuste hulka kuulub ka galerii ruumides asuvas ajaloolises Seifis näituste korraldamine. Galeriis on esindatud oma töödega väga erinevate käekirjadega mitme põlvkonna loojad.
Aasta 2011 purustas Estonia publikurekordi
2011. aasta oli rahvusooperile viimaste aastakümnete edukaim, lüües käesoleva sajandi publikurekordid – 395 etendust ja kontserti külastas kokku ligi 160 000 inimest.
„Mul on südamest hea meel, et majanduslikult keerukal ajal – või ehk just selle kiuste – ei ole publik teatriskäimisest loobunud,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. Mäe sõnul pole Estonias piletite hindu viimase kolme aasta jooksul tõstetud. Edu aluseks pidas Mäe kõikide estoonlaste ühist tööd – lavastuste valikut, tasemel etendusi, olusid arvestavat planeerimist ja sihipärast turundust. “Tänan publikut ja teatri töötajaid suurepärase ühise aasta eest!“ lisas Mäe.
Suure publikumenu poolest on aasta jooksul silma paistnud ooperid „Parsifal“, „Boheem“, „Carmen“ ja „Manon Lescaut“, balletid „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Othello. Who Cares?“, „Manon“ ning „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, operett „Silva“ ja lastelavastused „Pipi Pikksukk“ ning „Mõmmi jõuluaabits“.
Lisaks eesti publikule pakuti külakosti teatrisõpradele Soomes, Venemaal, Lätis, Leedus ja USA-s.
Alanud aasta toob Rakverre ja Haapsalusse Eesti spordiaasta suursündmuse
Alanud aastal 3.-15. juulini peetakse Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kuni 19 aastaste noormeeste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir.
U-19 EM-finaalturniir on Eesti jaoks ajalooline sündmus, sest tegemist on esimese jalgpalli EM-finaalturniiriga Eestis ning ühtlasi on see esimene kord, mil Eesti jalgpallikoondis mängib EM-finaalturniiril. Euroopa meister selgub 15. juulil A. Le Coq Arenal.
Turniirist teeb rahvusvaheline spordikanal Eurosport mitu otseülekannet, neist ühel päeval ka Rakveres peetavalt alagrupiturniiri kohtumiselt. Eurospordi vahendusel jõuab telepilt Aasia, Aafrika, Põhja- ja
Lõuna-Ameerika suurimate telekanaliteni. Alagrupiturniiri kohtumised toimuvad 3., 6. ja 9. juulil A. Le Coq Arenal,
Kadriorus, Rakveres ja Haapsalus, poolfinaalid 12. juulil ja finaal 15. juulil toimuvad A. Le Coq Arenal.
Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR
Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.
1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.
Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.
1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.
Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid
Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.
A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi
Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga 
tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010). 2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.
Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.
Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse
Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum
Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus
Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas.
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.
Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses
Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.
Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele
Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.
Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.
Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.
24. ja 31. detsembril kella 11-15. Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.
Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.
PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.
Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!
Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”
Foto: Pelle Kalmo
Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid
Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.
Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.
Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.
Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.
Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid
Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine
Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.
„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Loe edasi: Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine