Tallinn

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Tarmo Tederi raamatuesitlus Kapsas

Ajakirjanik Tarmo Teder esitleb Lemmikraamatute kogus Kapsad 8. märtsil oma uut proosakogumikku “Keedetud hinged”. Loeb ka üht-teist ette ja jutustab niisama lugusid. Veini ja õlut pakub ka. Kel on ja saab, võib ka ise joogipoolist kaasa võtta.

Hiljem pakub Kirjanike Kümbla sauna.

Kirjastus kirjutab Tarmo uue raamatu kohta niimoodi:
“Raamat koosneb umbes kolmekümnest proosaloost, mis on jagatud kahte tsüklisse – esimene sisaldab kümme stiilset novelli, teine koosneb lühematest, peaaegu usutavatest lugudest, milles esinevad sageli ka tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased.
Proosakogumik on kantud vaimukusest ning sõnaoskusest, selle puhul võib rääkida ka omanäolisest stiilist ning julgest, kohati groteski piiril kujundimaailmast.”

Lisainfo siin.

Tallinna Lauluväljakul toimub heategevuslik koguperepäev

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.

Vaata täpsemat infot!

Ühine ka “Naistelt naistele” Facebooki lehega!

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Rahvusraamatukogus tuleb arutelu teaduseetikast

5. märtsil kell 17 toimub väikeses konverentsisaalis teadus- ja kultuuriõhtu „Teaduseetikast”, kus TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop käsitleb teaduse ja eetika kokkupuutepunkte.

Eetikat ja moraali võime pidada inimestevaheliseks vaikivaks kokkuleppeks, teadus aga pretendeerib objektiivsusele. Miks vajab teadlane lisaks valemitele, eksperimentidele ja faktidele eetikat? Margit Sutrop on Vabariigi Presidendi Mõttekoja liige ja Euroopa Komisjoni teadusdirektoraadi eetika ekspert.

Registreerimine: Saksa saal, tel. 630 7360, deutsch@nlib.ee

Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

Ikenobo koolkonna meister Midori Yamada tuleb tutvustama enam kui 500 aastase ajalooga ikebanat, jaapani lilleseadekunsti, teatab Jaapani Suursaatkond.

Ikebana on eriline Jaapani kunstivorm kus kombineeritakse taimed (nagu näiteks oksad, varred, lilled või puulehed) sobiliku nõuga, et tulemuseks oleks kunstiteos, mille erinevad elemendid vastavad loodusele ja aastaaegadele.

Ikebana sai alguse Buddhale lillede ohverdamise kombest ja on midagi enamat kui pelgalt lilleseadekunst. Ikebanat ei kasutata ainult selleks, et ruumi täita, vaid ka selleks, et tuua välja ruumi olulisust ja harmooniat aastaaegade vaheldumisega.

Midori Yamada on Ikenobō Venemaa osakonna rajaja ja endine juht. Alates 1992. aastast on ta tegelenud ikebana, tušimaali (sumie) ja teetseremoonia (Omote Senke koolkond) õpetamisega. 1997-2002 töötas ta Venemaa Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis jaapani keele professorina. 2008. aastal pärjati ta tegevus Tõusva Päikese ordeniga. Tema sulest ilmus Matsuo Basho uustõlge “Kitsas tee sisemaale” Moskvas, 2010. aastal.

See üritus on kõigile huvilistele tasuta ja tõlgitakse jaapani keelest eesti keelde ning osaliselt ka inglise keelde. See on suurepärane võimalus tulla ja tutvuda lilleseadmiskunsti, ikebanaga.
Loe edasi: Jaapani Suursaatkond korraldab ikebana demonstratsiooni

A-Galeriis on avatud näitus “Varjend 2415”

Näitusel “VARJEND 2415” tegeleb rühmitus Urmas-Ott meeste ehete arendamisega. Tööd on paigutatud kohaspetsiifilisse ruumiinstallatsiooni. Kunstnikud ehitavad postapokalüptilisse maailmapilti sobituva tuumasõjajärgse varjendi, mille fiktiivsed ellujäänud on kohandanud eluruumideks. Eksponeeritavate ehete esteetika on tuletatud küsimusest: mida väärtustaksid ja kannaksid apokalüpsise üleelanud inimesed? Millised väärtushinnangute muutused toimuksid sellises maailmas elava inimese psüühikas.

Rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste) on välja kasvanud kahe noore metallikunstniku ühisest loomingulisest tegevusest. Rühmitus on oma tegevuse jooksul kasutanud meediumitena ehtekunsti, sepist, graafikat, tänavakunsti, performance’eid ning loonud kollektiivis “Postinstrumentum” eksperimentaalmuusikal baseeruvaid etendusi. Aastal 2010 pälvis rühmitus Roman Tavasti nimelise stipendiumi.

Noor kunstnik Liis Koger maalib hingele olulist

Neljapäeval, 1. märtsil kell 17 avatakse rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Liis Kogeri personaalnäitus „Seal külmas kambris tulid…”. Avamisel musitseerib Jaan Sööt.
Tegemist on noore kunstniku teise isikunäitusega. Näituse pealkiri on poeet Mihkel Reinkorti luuletuse esimene rida, mis juhatab sisse ja hoiab endas kõigi tööde teemat: armastuse ringkäiku hetkedes. Näitusel on eksponeeritud valik õlimaale, mis valminud aastatel 2011-2012. Iga töö juures mängib olulist rolli värv. Kunstniku sõnul on tegemist ekspressiivsete ja intuitsiooni usaldavalt loodud maalidega sellest, mis hingele oluline. Lõppkokkuvõttes loeb tunne, sest see on elus ainus, mida usaldada. Maalid on dialoog vaataja ja pildi vahel, tööde esitamise valikul on võitnud soov pakkuda vaatajale õrnu ja erke meeleseisundeid.
Liis Koger on sündinud 1989. aastal ja õpib Tartu ülikoolis maali erialal. Lisaks ühele isiku- ja arvukatele ühisnäitustele on tema töid eksponeeritud välismaal.
Noor kunstnik on jõudnud endale nime teha ka luuletajana. 2011. a. ilmus Liis Kogeri debüütkogu ,,Tantsud armastuse lõppu”. Tema luulet on avaldanud ajakiri „Looming”. Näitust toetavad Sohvaklubi, Sushi Cat, Nautimus ja Odessa.
Väljapanek jääb avatuks 15. märtsini.
Annika Koppel

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Kolme riigi noored teevad Stockholmis kunsti

Tänasest reedeni osaleb Tallinna Noorsootöö Keskuse noortegrupp Läti, Eesti, Rootsi koostöötegevuse „Youth Space 2010-2013“ kolmandas
loomingulises töötoas Stockholmis, mis valmistab ette augustis toimuvat noorte kunstifestival.

Viie päeva jooksul toimuvad erinevad töötoad digitaalkunstist ja kaunitest kunstidest. Näiteks koostavad noored animatsiooni teel joonis- ja nukufilme,
püüavad jutustada oma elulugusid digitaalse maailma vaatenurgast ning proovivad teha näojumestusi ja kehamaalinguid. Eestit esindav Piret
Bergmann korraldab noortele töötuba, kus läbi noorte kujutlusvõime ehitatakse taaskasutatavatest materjalidest tuleviku visiooni.

„Youth Space 2010-2013“ on Riia, Tallinna ja Stockholmi koostöötegevus, mis toimub programmi „Central Baltic INTERREG“ raames. Koostööpartnerite ühise
pingutusena luuakse unikaalne õppimise-, suhtlemise- ja kaasamise keskkond „Youth Space“. Noortekeskus Riias, noorteportaal ja mitteformaalse õppimise
programmid on olulisteks, kuid mitte ainsateks pikaajalise ühistegevuse väljunditeks.

Tallinna Noorsootöö Keskus koordineerib ülelinnalist noorsootööd ning on katusorganisatsiooniks seitsmele Tallinna noortekeskusele, noorte
infokeskusele ning Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskusele. Sihtrühma kuuluvad eelkõige 7-26aastased noored.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks

Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:

“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.

Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.

Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”

Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.

Üöeskutsega saab tutvuda siin.

Homme kuuleb Tallinnas arutelu vabakonnast ja presidendivalimistest Venemaal

Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.

Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.

Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.

Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.

23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.

Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa

Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.

Tallinna Giidide Ühing kutsub tasuta ekskursioonidele

Sel aastal oma 20. aastapäeva tähistava Tallinna Giidide Ühingu giidid kutsuvad huvilisi teisipäeval, 21. veebruaril tasuta ekskursioonidele. Tasuta ekskursioonid annavad linnakodanikele võimaluse näha UNESCO Maailmapärandi nimistusse kuuluvat Tallinna vanalinna ja erinäoliste linnaosade harjumuspärast ümbrust teise pilguga ning tutvuda giidi ametiga.

Ekskursioonidel osalemiseks on vajalik registreeruda e-postile tallinnagiid@gmail.com (eestikeelsed ekskursioonid) ja julia.burnasheva@gmail.com (venekeelsed ekskursioonid).

Giidid tunneb ekskursioonide alguskohtades ära Tallinna Giidide Ühingu sildi järgi.

Giidide ametipäeva tähistamise algatas 1985. aastal Ülemaailmne Giidide Organisatsioon (WFTGA), Eestis on seda tähistatud alates 1994. aastast.

Ekskursioonid ja nende alguskellaajad:

1. Paksust Margareetast Aleksander Nevski katedraalini ehk mere äärest Toompeale. Jalutatakse vanalinna pikimal tänaval, Pikal tänaval, ja edasi Pikka Jalga pidi üles Toompeale. Kohtumispaik Paks Margareeta. Algus kell 15.

2. Harju ja Rüütli tänava lood. Jalutatakse mööda kaht põnevat vanalinna tänavat, räägitakse tuntust ja tundmatust, sekka ka natuke legende ja müstikat. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

3. Tõnismägi. Jalutatakse mööda Roosikrantsi, Hariduse ja Tõnismäe tänavat, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Vabadussõja võidusammas, Vabaduse väljakul. Algus kell 15.

4. Kadrioru asum. Jalutatakse Kadrioru tänavatel, tutvustatakse piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 14.

5. Kadrioru park. Jalutatakse pargis, tutvustatakse pargi ja piirkonna ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Park Café, Luigetiigi ääres. Algus kell 15.

6. Kalamaja asum. Jalutatakse piirkonna tänavatel, tutvustatakse paiga ajalugu, hooneid ning asutusi. Kohtumispaik Balti jaama Rohelise turu kõrval. Algus kell 15.

7. Vastlaretk Pääsküla rabarajal. Kelgud kaasa! Kohtumispaik Hiiu tänava lõpus, Hiiu 48 juures. Bussid 14, 18, 33, Hiiu peatus. Algus kell 14.

8. Ревельские адреса пушкинских знакомых. Встреча возле башни Кик ин де Кёк. Puškini tuttavate aadressid Revalis. Vene keeles. Kohtumispaik Kiek in de Kök. Algus kell 12.

9. Истории Нижнего города. Встреча на Ратушной пощади. All-linna lood. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 14.

10. Вышгород – рыцарский город. Встреча перед Собора Александра Невского. Ülalinn- rüütlite linn. Vene keeles. Kohtumispaik Aleksander Nevski Katedraal. Algus kell 15.

11. О чем рассказывают дома и улицы Старого города. Встреча на Ратушной площади. Millest räägivad vanalinna majad ja tänavad? Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 15.

12. От Фалька до Коменданта. Встреча в парке Фалька (рядом с посольством Великобритании). Falgist Komandandini. Vene keeles. Kohtumispaik Falgi park (Suurbritannia suursaatkonna juures). Algus kell 15.30.

13. Нижний город – город купцов. Встреча на Ратушной площади. All-linn – kaupmeeste linn. Vene keeles. Kohtumispaik Raekoja plats. Algus kell 16.

Tallinna Giidide Ühing loodi 1992. aastal ja ühendab üle 160 giidi.

Tallinna Giidide Ühing on alates 2007. aastast Ülemaailmse Giidide Organisatsiooni (WFTGA – World Federation of Tourist Guide Associations) liige. WFTGA asutati 1985. aastal ning on juba 25 aastat tutvustanud UNESCO maailma kultuuripärandit. 2011. aastal toimus Tallinnas juubeliaasta kulminatsioon: Tallinna Giidide Ühing korraldas WFTGA XIV kongressi (WFTGA Convention).

Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Sel nädalavahetusel toimuval turismimessil Tourest tutvustavad setod uut turismimarsruuti Seto Külävüü. Marsruudi tõmbenumbriteks on ehedad tooted ja teenused, näiteks piirkonna toidukultuuri parimad esitajad, kuid ka kolm seto muuseumi Värskas, Saatses ja Obinitsas ning Seto Ateljee-Galerii kui kohaliku kultuuri hoidja ja näituste-õpitubade korraldaja.

MTÜ Setomaa Turism juhataja Ülle Pärnoja sõnul on Seto Külävüü loomine teeninud mitut eesmärki. „Esiteks teeb see külastajale lihtsamaks heade valikute tegemise piirkonnas. Setomaa turismitegijatele tähendab marsruut ühte turismitoodet, mis hõlmab enda alla ehedamaid teenused, mida me üheskoos Seto Külävüüna turundame ja seeläbi suurema mõjujõu saavutame. Nii tegutseme rohkem ühe asja nimel,“ lausus Pärnoja.

Seto Külävüü peegeldab seto kultuuri omapära ja selle erinevaid kihte – seto keelest seto toidukultuurini. Nii saab ka messikülastaja kogeda Seto Külävüüd mitmest küljest – messi degusteerimislaua on seekord katnud Külävüül ehedat seto kööki pakkuvad ettevõtted, kontserte annavad seto leelokoorid, sõnamängus saab külastaja katsetada oma osavust seto keelest arusaamisel ja marsruudigi võib mõttes esimest korda messil läbi sõita. Setomaa juhendaja ja kaardi abil mõistagi.

Sõnamängu auhinnad on kõik Setomaa päritolu ja kutsuvad piirkonda külastama. Auhinnafondi on panustanud Setomaa Turismitalo, Helena Puhkemaja, Taarka Tarõ, Obinitsa Seto Muuseumitarõ, Seto Talumuuseum, Saatse Seto Muuseum, Seto Käsitüü Kogo Kagureis ning Hirvemäe Puhkekeskus. Sõnamängu auhindade loosimine toimub messil reedel ja laupäeval kell 17.00 ning pühapäeval kell 15.00. Loe edasi: Setod tutvustavad uut turismimarsruuti Seto Külävüü

Hõimuklubi Komimaast

Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 15. veebruaril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule “Keeleliste tunnetega Komimaast”.
Keeleteadlane Anu-Reet Hausenberg räägib hõimuklubis oma teekonnast komide juurde – sellest, kuidas ta jõudis väitekirja kirjutamise käigus komide kaugema ajaloo ja hingeelu tagamaade tunnetamiseni.

Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsov mõtiskleb selle üle, miks on komidel ajalooliselt kujunenud kaks kirjakeelt ja kas neid on tänapäeval võimalik ühendada.

Koostöös Eesti Keele Instituudiga toimuv hõimuklubi on tasuta, kõik huvilised on teretulnud. Üritust toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

Homme toimub omastehooldajate kokkusaamine Tallinnas

15. veebruaril toimub järjekordne omastehooldajate kokkusaamine Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59. Tasuta üritus
algab 13.00 ja kestab paar tundi.

Seekordseteks külalisteks on Saku päevakeskuse juuksur Ülle Piip ja pediküürija Leila Talk. Üheskoos arutletakse, kuidas paremini toime
tulla juuste lõikamise ja keha eest hoolitsemisega kodustes tingimustes, lamava haige puhul.

Omastehooldajate tugirühm on kooskäimisvõimalus neile, kes hooldavad kodus lähedast. Siit leiab tuge teistelt hooldajatelt, spetsialistide
loengutest saab uusi teadmisi ja kogemusi.

Tallinna omastehooldajate tugirühm kohtub iga kuu (va juuli) kolmandal kolmapäeval Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses, Endla 59(kui ei
ole märgitud teisiti) ja üritus algab kell 13. Osalemine on tasuta.

Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.
Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset
abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba
pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides,
Kohtla-Järvel ja Narvas.

Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus

Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.

Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.

Siiri Sisask esitleb kauaoodatud albumit „Hommikupuu“

23. veebruaril esitleb Siiri Sisask oma rockalbumit „Hommikupuu“, mis valmis koostöös rahvusvahelise kontserniga Universal Music. Plaadil on 10 uut lugu, esimene singel ”Toolid on tühjad” ilmus jaanuari keskel. Alates esmaspäevast, 13. veebruarist jõuab raadiojaamadesse kaksiksingel „Siin ja praegu“ & „Ma ei ütle midagi muud“.

Möödunud aasta kevadel võttis albumi „Hommikupuu“ produtsent Marko Atso rahvusvahelise plaadifirmaga Universal Music ühendust. Pärast esialgse muusikalise materjali kuulamist allkirjastati koostööleping. „Meil on suur au, et nii unikaalne laulja usaldas oma muusika meie kätesse,“ ütles Universal Music esindaja Leen Kadakas. „Tegemist on äärmiselt andeka ja võimsa artistiga, kelle sahtlisse kirjutatud lugude hulk ja kvaliteet lõid meid sõna otseses mõttes pahviks. Kogu albumi valmimisprotsess oli äärmiselt sujuv ja professionaalne ning album „Hommikupuu“ näitab Siiri Sisaskit täiesti uuest küljest,“ lisas Kadakas.

Esitluskontserdil Rock Cafe’s astuvad lisaks Siiri Sisaskile lavale Eesti tippmuusikud – basskitarril Mihkel Mälgand, trummidel Marko Atso, kitarri mängib Tarvo Valm ja tšellot Kaido Kelder.

Lisainfo: Kirke Ert, tel 555 20004

Tulemas on rahvusvaheline turismimess TOUREST 2012

Reedel, 17. veebruaril 2012 kell 12 avab välisminister Urmas Paet Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses rahvusvahelise turismimessi TOUREST 2012. Baltimaade vanim ja suurim turismimess TOUREST toimub nüüdseks juba 21. korda. Kui esimesel rahvusvahelisel turismimessil TOUREST 1.-3.11.1991 Tallinnas osales 82 eksponenti 8-st riigist, siis tänavusel TOURESTil on ligikaudu 450 eksponenti, kes esindavad 25 riiki: Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Austria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Iisrael, Indoneesia, Itaalia, Jaapan, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Mauritius, Namiibia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Tai, Tshehhi, Tuneesia, Türgi, Valgevene.

Messi külastama ootame üle 20 tuhande külastaja.

Peahallis on eripakkumistega väljas kõik Eesti suured reisikorraldajad, kõik laevafirmad, mitmed lennu- ja bussifirmad, paljud reisibürood, spaad, muuseumid jpt. Puhka Eestis hallis tutvustavad kõik Eesti maakonnad koos ettevõtjatega oma piirkonna eripära, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis ootab lapsi tore lasteprogramm.

TOUREST pakub külastajatele ka huvitavat interaktiivset melelahutusprogrammi. Pealaval ootavad külastajat traditsioonilised oksjonid ja mängud eksponentide auhindadele ning kirev kultuuriprogramm. Hulgaliselt mänge, loosimisi ja etteasteid toimub ka Puhka Eestis hallis ja eksponentide boksides. Lapsi ootab laupäeval ja pühapäeval Lastehallis taas oma tegemistega Pipi. Turismiasjalistele on kaasalöömiseks erialaprogramm.

Täpsem info kodulehelt.

Kohtumiseni messil TOUREST 2012!

Fotonäitus Šveitsist tõstab fookusesse migratsiooniteema

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17 avatakse VI korruse trepigaleriis fotonäitus “La Suisse plurielle ehk Šveits ja migratsioon”.

Šveitsi mitmekesisus peegeldub arvukates ja eripalgelistes rahvusgruppides. Maa ajalugu on ühtlasi migratsiooni ajalugu. Välismaalased moodustavad Šveitsi elanikkonnast 20,7%. Kõige rohkem elab seal itaallasi, järgnevad teised Lõuna-Euroopa rahvad. Tänapäeval tuleb kõige enam uusasunikke Saksamaalt. Sisserännanud rikastavad ning tänu neile on tänapäeva Šveits moodne ja maailmale avatud maa Euroopa südames.

Fotonäitus «La Suisse plurielle» otsib migratsiooni jälgi kolmes linnas – Bernis, Lausanne´is ja Luganos, kusjuures peatähelepanu on lastel. Fotograafid Ursula Markus, Edouard Rieben ja Pierre-Antoine Grisoni jälgisid 30 päeva jooksul kohalike ja sisserännanute kooselu kolmes linnaosas – Molino Nuovos (Lugano), Lorraine´is (Bern) ja Maupas’s (Lausanne). Nii valmis seeria, mis annab elu edasi nii autentselt kui võimalik.

Näituse vahendas Eestisse Sveitsi Suursaatkond Helsingis.

Austria, Saksa ja Sveitsi saalis saab näha ka kogusid tutvustavat näitust “Kultuuride mitmekesisus ja multikultuurne kirjandus Austrias, Saksamaal ja Sveitsis”.

TLÜ Studia Generlia avalik loeng: kuidas lugeda loodust?

Tallinna Ülikooli teadusaasta saadik ning Ökoloogia Instituudi vanemteadur Mihkel Kangur peab neljapäeval, 9. veebruaril algusega kell 14 Studia Generalia avaliku loengu paleograafiast kui tööriistast looduse mälestuste uurimiseks. Loeng toimub Tallinna Ülikooli senati saalis (Uus-Sadama 5, Mare hoone, ruum M-648).

„Veebruari tähistatakse üle-eestilisel teadusaastal maateaduste kuuna, sellest tulenevalt kõnelen oma loengus valdkonnast, millega Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis on tegeletud juba mitmeid aastaid. Paleogeograafia on pea sama lai mõiste nagu geograafiagi, eesliides „paleo” näitab aga, et loeng keskendub peamiselt ajajärkudele, mille kohta meil puuduvad kirjalikud arhiivimaterjalid, kuid mille jooksul toimunud protsessid mõjutavad meid tänini,” tutvustab oma loengu temaatikat Mihkel Kangur ise.

„Kõik loodusnähtused ja protsessid, sh ka inimtegevus, on omavahel sedavõrd tihedalt seotud, et nende lahterdamine või kitsaste piiride etteseadmine viib paratamatult lihtsustamiseni ja naiivsete ettekujutuste tekkimiseni. Samas on lihtsustamine ja protsesside erinevate järkude eristamine sageli vajalik, kuna see võimaldab protsessidest endist paremini aru saada. Geograafia on oma algsest tähendusest ehk Maa kirjeldamisest arenenud omamoodi interdistsiplinaarseks superteaduseks, mis kirjeldab Maal toimuvaid kompleksseid protsesse ajas ja ruumis ning üritab leida seoseid erinevate fenomenide vahel. Mõningatest saavutustest ja tähelepanekutest oma Studia Generalia ettekandes juttu teengi,” jätkab Kangur.

Mihkel Kangur on hariduselt geoökoloog ning tema uurimissuunad on seotud paleogeograafilise informatsiooni kujunemise teooriaga. Kangur on alates 2005. aastast Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor, 2010. aastal valiti ta ka Eesti Geograafia Seltsi presidendiks.

Studia Generalia on avalike loengute sari, mis koosneb Tallinna Ülikooli õppejõudude, teadlaste ja ülikooli külalislektorite avalikest loengutest. Igal inimesel, kes ülikooli ustest sisse astub, on võimalik autoriteetsete mõtlejate eestvedamisel ühiskonda puudutavatel aktuaalsetel teemadel kaasa rääkida. Avalikud loengud toimuvad üks kuni kaks korda kuus neljapäeviti. Loengutesse kuulama ja diskuteerima on oodatud kõik huvilised nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljastpoolt. Juba toimunud loenguid on võimalik vaadata Tallinna Virtuaalses Ülikoolis.

Tallinna Ülikooli Studia Generalia sari on üle-eestilise Teadusaasta sündmus. Teadusaasta kohta saab lisainfot aadressilt ww.tlu.ee/teadusaasta või http://www.miks.ee/.