20.–28. oktoobrini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused retroteemalisi tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, õpitoad, ekskursioonid, mängud ja võistlused. Koolivaheaja tippsündmused on noorte ja noorsootöötajatevaheline spordipäev ning retrohõnguline „90ndate RetroPidu“.
Igal päeval pakuvad noortekeskused põnevaid tegevusi tsirkuse, teaduse või kultuuri maailmast. Noortel on võimalus kaasa lüüa žongleerimise, stickflowers`i ja animatsiooni töötoast, valmistada Järve noortekeskusele maskotti ning osaleda harivates loengutes. Päevi täiustavad veel karaokevõistlused, lauamängud, filmiõhtud ja palju muud huvitavat. Loe edasi: Tallinna noortekeskused pakuvad noortele retrohõngulisi koolivaheaja tegevusi
Nüüd on viimane aeg oma kapis korralik inventuur teha! Kõik need riided, mis on kappi seisma jäänud, mida ehk kunagi ei olegi kantud, mis on suureks/väikseks jäänud või mis lihtsalt pole päris “Sinu oma” võid nüüd julgelt kokku pakkida ja enda sammud laupäeval, 27. oktoobril Tondi täikale seada!
Tegemist on ühe laheda ettevõtmisega, kus Tondi ärimaja ruumides saab lisaks ostu-müügi-vahetuse tehingutele ka muljetada ja niisama toredalt sügiselist laupäeva sõbrannade seltsis veeta. Vahet pole, kas kappi on seisma jäänud mõned saapad või kingad, riided või ehted, kallima ägedad triiksärgid või hoopis maailmatuma nunnud lasteriided – KÕIK LÄHEB MÜÜGIKS!
Täpsem info:
Aeg: 27.10.2012
Koht: Pärnu mnt 142, Tondi Ärikeskuse 1 korrusel kell 10:30-14:30
REGISTREERIMINE: kui on müümise soovi, anna ennast julgelt üles ja kirjuta meiliaadressile krismaria01@hotmail.com!
PS: Müügikohti ei ole päris lõputult, niiet kehtib reegel “kes ees, see mees”!
Müügiplatsi tasu: 1 euro (maksta võib kohapeal sulas).
Kohapeal on olemas lauad-toolid, soovi korral võib kaasa võtta stange (annab ka riietest parema ülevaate), korve, kaste vms. Lisaks on ka peeglid teretulnud!
Võta sõbrannad kaasa ning tule veeda laupäev mõnusalt lõbusas seltskonnas ja sõbralikult kaubeldes!
TEADAANNE! Theatrum Hospitalis on sügavalt nördinud Eesti Vabariigi erakondi tabanud alusetu süüdistamise lainest. Viimati langes sellise inetu käitumise ohvriks Reformierakond. Selleks, et korvata katteta kriminaalasjast põhjustatud kannatusi, läheb Theatrum Hospitalise esindus teisipäeval, 23. oktoobril kell 16.00 Reformierakonna peakontorisse üle andma omapoolset süütut kilekotti erakonna heaolu suurendamiseks.
Annetusega kaasneb teatri garantii, et tegemist on piisavalt puhta rahaga. Äärmisel juhul võib see olla siit-sealt hallikas ja natuke mudane, nagu võib leida paljudest kodudest näiteks voodi tagant. Vajadusel ei tohiks säärase raha pesemine olla eriti keeruline – iga ämm saab sellega hakkama. Pealegi oleks ju piinlik meie väljakujunenud hallis argipäevas prokuratuurile liiga musta rahaga silma paista.
Inimesed, kes tunnevad soovi Reformierakonda sel raskel ajal toetada, võivad meiega liituda, aga ka iseseisvalt Tallinna või mõne muu linna parteikontoritesse minna. Kui päris raha pole, kõlbavad ka koopiad rahatähtedest (ühepoolsed – kahepoolsed võivad tekitada mõnedes ametnikes valearusaamu). Siiski palub Theatrum Hospitalis jälgida head tava ja vältida parteidele viidavates annetustes Eesti kroone ja sente, samuti Eesti marku ja penne. Muu sobib kõik – eurod, Iiri ja Inglise naelad, Soome margad ja pennid, kuldnad, zlotid, fillerid, kopikad, drahmid, rublad, dinaarid jne.
Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.
Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.
Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.
Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.
Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.
Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.
Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.
Kolmapäeval, 17. oktoobril, kell 18.00 saab Loodusmuuseumis vaadata Rein Marani filmi “Laanetaguse suvi”,kusjuures filmi juhatab sisse autor isiklikult.
Filmi pääseb vaatama muuseumipiletiga (täiskasvanu 3 €; õpilane või pensionär 2 €; koolieelik 1 €).
Kõik, kes on samal päeval muuseumis käinud, ei pea pileti ettenäitamisel filmivaatamise eest eraldi maksma. Muuseumi ekspositsiooniga saab tutvuda ka pärast filmi vaatamist.
Eeloleval nädalavahetusel tähistab Nõmme kultuurikeskus oma 67. sünnipäeva. Sel puhul toimub reedest pühapäevani mitmeid tasuta kontserte ja etendusi nii kultuurikeskuse suures saalis kui ka mujal linnaosas. Nõmme kultuurikeskus tegutseb 1924. aastal kinoks ehitatud majas. Tallinna Kultuurimaja (asukohaga Nõmmel) loodi 1945. aastal. 1990. aastal nimetati kultuurimaja ümber rahvamajaks ning 1994. aasta sügisel muudeti asutus Nõmme kultuurikeskuseks. Sellest ajast alates tegutsetakse Nõmme linnaosa valitsuse allasutusena.
Lisaks meelelahutuse pakkumisele tegutseb kultuurikeskuses praegu üle 30 huviringi, samuti pakuvad veel 12 organisatsiooni seal tegevust erinevatele vanuserühmadele: alates beebidest lõpetades eakatega. Nõmme kultuurikeskuse direktori Maie Tarma-Kibina sõnul toimub sünnipäeva puhul seitse tasuta kontserti ja etendust üle Nõmme kingituseks kõigile nõmmelastele ja nende sõpradele.
20.-21. oktoobril toimuvad Toidupanga toidukogumispäevad. Tallinna, Tartu, Narva, Viljandi, Haapsalu ja Järvamaa toidupangad kutsuvad vabatahtlikke end registreerima http://osale.toidupank.ee/. Kõige rohkem abilisi vajatakse seegi kord Tallinna Prisma peremarketitesse.
Setomaal kõneainet tekitanud ning Tartus hea vastuvõtu osaliseks saanud Taarka Pärimusteatri noortestuudio etendus „Kuidas müüa setot?“ mängitakse Tallinnas NO99 teatris 17. oktoobril kell 21.
„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus
rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles,“ arutles noorte juhendaja Anne Türnpu.
„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost,“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.
Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautentsusele ja teisalt on
jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kinni, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg.
Juhendaja oli Anne Türnpu. Tekstidega oli toeks Marion Jõepera. Mängivad Taarka Pärimusteatri noortestuudio noored Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.
17. oktoobri Tallinna etenduse pileteid (hind 5 eurot, sooduspilet 4 eurot) on võimalik osta lisaks Teater NO99-le ka Piletimaailma müügikohtadest ning www.piletimaailm.com lehelt.
2007. aastal asutatud Taarka Pärimusteatri eesmärgiks on seto kultuuri hoidmine ja arendamine teatri vahendite ja võimaluste kaudu. Taarka Pärimusteatri noortestuudio noorte põhituumik on saanud teatriõpet Tanel Jonase, Merle Jäägeri ning Ain Mäeotsa käe all.
Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.
Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.
Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.
Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.
NUKU teatri, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Seksuaaltervise Liidu koostöös on valminud juhend muusikali „Kevadine ärkamine” teemade käsitlemiseks koolitundides.
Õppematerjali eesmärk on ärgitada nii õpilasi kui ka õpetajaid mõttevahetusele ning olla abiks enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste õppimisel inimese- ja ühiskonnaõpetuse-, aga ajaloo- ja kirjandustundides – seda nii põhikoolis kui gümnaasiumis.
7. oktoobril esietendunud „Kevadine ärkamine” on rokkmuusikal, mille tegevus leiab aset 1891. aasta Saksamaal. Lugu räägib noortest, kes meeleheitlikul ning kirglikul moel iseend ja oma seksuaalsust avastavad, samas kui neid ümbritseb ühiskond, mis rajaneb tabudel ja taunib kõike elavat ning tundelist.
Õppematerjali levitatakse tasuta. Juhend on virtuaalsena kättesaadav NUKU teatri kodulehelt. Õpetajad, kes soovivad saada juhendit trükiversioonina, palume sellest teada anda aadressil myyk@nuku.ee ning materjal saadetakse Teile postiga.
Kaktusenäitustel 13. – 21. oktoobrini saab teada, millised näevad välja erinevatesse perekondadesse kuuluvad kaktused ja kuidas neid meie kodustes tingimustes kasvatada. Näitus valmib koostöös Eesti Kaktusekasvatajate Klubiga. Eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.
13. ja 14. oktoobril ning 20. ja 21. oktoobril on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise osas. Pühapäeval, 14.oktoobril, kell 13.00 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.
Nädalavahetustel toimub taimede ja pookealuste müük ning osta saab ka kodumaised õunu. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.
Kaktuste kodumaa on Ameerikas. Neid kasvab Kanadast Patagooniani väga erinevates looduslikes tingimustes nii savannides, kõrbetes, mägedes kui ka vihmametsades. Kaktuseid kasvatatakse mitmel pool maailmas dekoratiivsete taimedena aedades ja parkides. Kaktused on populaarsed ka siseruumide kujunduses. Paljude kaktuste mahlaseid varsi ja maitsvaid marju on tarvitatud söögiks. Kaktuseid on kasutatud ehitusmaterjalina, muusikariistade, värvainete ja ravimite toorainena.
Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.
Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.
Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Loe edasi: Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused
Pühapäeval, 14. oktoobril toimub Harku raba teedel 78. Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta. Üritusele on oodatud ka kepikõndijad.
Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.
Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures valvega jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).
Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.
Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.
Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.
Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.
„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.
Juba kaheksandat aastat toimub Tallinnas Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille raames kuulutatakse välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja, keda tunnustatakse märkimisväärse panuse eest Eesti koerapidamiskultuuri ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse. Võitjat premeerib diplomi ja meenega BIG Match Show patroon Marju Länik. Koertenäitus leiab aset pühapäeval, 7. oktoobril kell 12.00 Tallinnas, Kristiine Spordihallis.
Üritusel saab näha nii segaverelisi kui ka tõukoeri, keda hindab kolmeliikmeline žürii. Lisaks toimuvad kohapeal mitmed demonstratsioonesinemised ja võistlused: koerad esitlevad sügistalvist riidemoodi ning näitavad oma võimeid ja oskusi üllatusterohkel triki-show’l. Lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Üritust viib läbi Marko Reikop.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR vahendusel saab üldsusele kättesaadavaks uus kollektsioon Eesti üldlaulupidude nootidest. Digitaalkogu esitlus toimub täna, 4. oktoobril kell 13 Rahvusraamatukogu 8. korrusel muusikasaalis.
Kollektsioon sisaldab ajavahemikus 1869-2009 toimunud 25 üldlaulupeo koorinoote. Digiteeritud on 168 Rahvusraamatukogu noodikogus hoitavat laulupeonooti, mille hulgas on üldlaulupidudel osalenud kõigi kooriliikide lauluvihikud alates meeskooridest kuni mudilas- ja valikkoorideni, samuti laulikud Nõukogude Eesti vene kooridele.
Nootide digiteerimise tellisid ja rahastasid Laine Randjärv ja Vello Salo, kelle soov oli võimaldada avalikkusele paremat juurdepääsu meie vaimse kultuuripärandi ühe olulisema traditsiooni peegeldajale – laulupidude repertuaarile.
Nõmmel on värskelt käima lükatud üks hea algatus – alustas mahetoidu tarbijaring OTT (otse tootjalt tarbijale).
Nõmmele hakkavad tootjad tooma mahetoitu kord nädalas neljapäeviti. Osta saab mahejuurvilja, -teraviljatooteid ja -mett, lähiajal lisanduvad kaubavalikusse mahepiim ja -lihatooted. Kohtumise koht on Paiste tn 10 seltsimaja ja järgmine kord sel neljapäeval 4. oktoobril kell 17.30 – 18.30.
Värskelt on üles saanud ka lihtne koduleht ja kogu süsteemi samm-sammult täiustatakse. Kodulehel (http://nommeott.blogspot.com/) on näha kaupade hinnakirjad, tootjate e-postiaadressid ning osadel juba pangakonto numbridki. Samuti näidisleping tootja ja tarbija vahel.
Setomaal kõneainet tekitanud Taarka Pärimusteatri Noortestuudio lavastuse „Kuidas müüa setot?“ etendused toimuvad oktoobrikuus ka Tartus ja Tallinnas.
„Noored seto juurtega tüdrukud muretsevad, mis Setomaal toimub. Nad rääkisid väga ausat ja väga valusat juttu. Neil oli valus rääkida ja ilmselt oli ka valus kuulata. Aga arvan, et see oli üks esimesi kordi üldse, kui nii tõsiselt nendest asjadest räägiti ja kus keegi seda niivõrd palavalt ja otse südamest välja ütles“, arutles noorte juhendaja Anne Türnpu ajaleht Põlva Koidule antud intervjuus.
„Nuuristuudio etendüsel tull sääne tunnõh pääle, õt olõgi NO tiatri etendüsel, a õnnõ pall´o parebal ja valu säntsel, mia minnu ja mu rahvast isiklikult pututas. Piat tunnistamma, õt üllätüs oll Obinitsa seto seltsimaja kuurih toimunu’ etendüse aigu veiga suur, ma olõ-õs valmis nii korgõ kvaliteediga’ etendüse jaost.“ kirjeldas kodukohta tagasipöördunud seto Rein Järvelill oma teatrielamust.
Lavastus käsitleb Setomaa probleeme noorte silme läbi nähtuna: Ühelt poolt peetakse julma jahti ideaalautsentsusele ja teisalt on jälje üles võtnud turundajad, mõistnuna, et ei ole asja, mida seto temaatika abil müüa ei saaks. Omavahelises kisklemises on aga ära unustatud noored, kes hoiavad oma suu järjest kindlamalt kini, teades, et igast nende sammust jääb maha vaid kriitika jalajälg. Loe edasi: „Kuidas müüa setot?“ jõuab Tartu ja Tallinna lavadele
Pühapäeval, 7. oktoobril toimub Tallinnas juba kaheksandat korda Eesti Koeraomanike Seltsi ja BIGBANKi eestvedamisel Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus BIG Match Show, mille tulud lähevad tänavu Tartu Koduta Loomade Varjupaiga toetuseks. Eestiga paralleelselt toimub üritus ka Lätis ning Leedus.
BIG Match Show patroon Marju Länik usub, et pühapäevasest üritusest tuleb üks südamlik ja põnev koosviibimine, mis pakub positiivseid elamusi nii show’ osalistele kui publikule. “Sel pühapäeval kogunevad loomasõbrad üle Eesti juba kaheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd. Lisaks sellele saavad näituse külastajad kaasa elada põnevatele etteastetele, kus peaosas on meie suurimad sõbrad – koerad,“ ütles Marju Länik.
BIG Match Show koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht koduta loomade varjupaika. Sel aastal lähevad tulud Tartu kodutaloomade varjupaigale, kelle heaks korraldati esmakordselt ka heategevuslik Facebooki kampaania. “Heateo tegemiseks tuleb minna Facebooki ja liituda seal BIG Match Show toetajaskonnaga, sest 1000 esimese registreerunu pealt teeb BIGBANK rahalise annetuse Tartu varjupaigale,” selgitas Marju Länik. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub Baltikumi suurim heategevuslik koertenäitus
Täna, 3. oktoobril kell 15.00 antakse Säästva Arengu Foorumil esmakordselt üle auhinnad Eesti rohemajanduse edendaja 2012. Säästva Eesti Instituut (SEI) tunnustab ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Välja antakse auhinnad kolmes kategoorias: riigi osalusega ettevõte, eraettevõte ja väikeettevõte.
Auhindade kätteandmine toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, aadressil Liivalaia 33. SEI korraldab Säästva Arengu Foorumit juba kuuendat korda. Selle aasta teema on ajendatud ÜRO egiidi all juunis toimunud Rio+20 konverentsist, mille üheks peateemaks oli rohemajandus. Säästva Arengu Foorumi korraldamist toetavad Riigikantselei ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) asutati 1992. aastal. Instituudi missioon on toetada ühiskonna otsustusprotsesse ja ärgitada muutusi säästva arengu suunas, pakkudes selleks integreeritud teadmisi keskkonna- ja arenguvaldkonnas ning seostades teadusuuringud poliitika kujundamisega. SEI Tallinn kuulub Stockholmi Keskkonnainstituudi globaalsesse võrgustikku.
Sügis ja kooliaeg on käes. Liivakella seminar alustab oma neljandat hooaega ja seitsmendat semestrit.Sügissemestri esimene arutelu toimub kolmapäeval, 3. oktoobril. Esimene külaline onTõnis Mägi.
Seminari korraldajad kutsusid laulja kohtumisele selleks, uurida, kuidas tal on õnnestunud oma elu selliseks elada? Kas tal on olnud ka raskeid või isegi väga raskeid valikuid ja mille põhjal ta oma otsuseid on teinud? Mis ja kes on aidanud tehtud otsustele kindlaks jääda? Tõnis lubas, et kui tema verbaalne võimekus intervjuu käigus peaks ammenduma, siis ta lihtsalt hakkab laulma. Arutelu teemal „Teekond mõistusest südamesse“ algab kell 17 Tallinna waldorfkooli aulas.
17. oktoobril tuleb Liivakella seminarileGerd Kanter, et rääkida sellest, kuidas ennast mitte liiga tõsiselt võtta. Intervjuu teemaks on „Ego taltsutamise kunst“.
Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.
Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.
Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.
Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid. Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest
8. novembril kell 12.00 – 18.00 toimub Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2, Tallinn) auditooriumis puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“.
Seekordsele konverentsile on esinema kutsutud tipparhitekte Saksamaalt, Norrast, Rootsist ja Inglismaalt. Eesti arhitektidest esineb konverentsil Rene Valner, kes tutvustab energiasäästlike puitmoodulmajade toimimist Eesti kliimas.
Inglismaa juhtiva arhitektuuribüroo Feilden Clegg Bradley Studios arhitekti Matt Vaudini juhtimisel valminud puidust ühiskondlike hoonete hulgast viimane, haigla Bathis, on ka selle aasta RIBA auhinna võitjate hulgas. Reinhard Kropfi (Helen & Hard, Norra) töödest tuntuim ja värskeim on Vennesla raamatukogu. Alex van de Beldi (Onix, Holland) ettekanne käsitleb Onixi büroo poolt projekteeritud auhindadega pärjatud puithooneid muuhulgas ka eetilisest aspektist.
Konverentsil on traditsiooniks võtta esinejate hulka ka üks insener, kelleks seekord on Tommy Wesslund Rootsist ja teemaks maailma esimene passiivmajast spordihall, mis valmis metsafirma Södra poolt korraldatud puitarhitektuuri võistluse tulemusena.
Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja ka konkursi Aasta Puitehitis 2012 võitja.
Kuni 25. oktoobrini on konverentsile registreerijatele pääsme hind 20 eurot. Alates 26. oktoobrist on pääsme hind 40 eurot. Kuni 24. oktoobrini kehtib üliõpilastele soodushind 5 eurot. Alates 25. oktoobrist on hind üliõpilastele 10 eurot. Ajakirjanikele on eelneval registreerimisel osalemine tasuta.
Puitarhitektuuri konverentsi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.