Rubriik: Harjumaa

RAM koolis jätkub Gaia Hariduse kursus

Eesti Ökokogukondade Ühenduse 17 liiget ja lähemat sõpra viisid kevadel üheskoos läbi Eesti esimese Gaia Hariduse kursuse Rocca al Mare koolis (RAM). Sel sügisel kursus jätkub ning kuuenädalase kursuse raames annavad tunde ka eelmisel kevadel osalenud Gaia Hariduse koolitajad, keda on kümne ringis.

Kursuse raames tutvuvad õpilased kõigi Gaia Hariduse aspektidega (ökoloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ja majanduslik), õpivad, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas neid luua (kasvõi enda vahetus sotsiaalses keskkonnas).

Tegevusse on planeeritud palju liikumist, mänge, filme ja osalevat õppimist. Külastati nii Uue Maailma Seltsi kui ka Lilleoru kogukonda, kuhu toimus ka kahepäevane väljasõit.

Hetk Gaia Hariduse suviselt infopäeval. Foto: Katrin Lipp, Bioneer.ee
Gaia Hariduse programm on alguse saanud maailmas populaarseks saanud ökokülade liikumisest. Eesti Ökokogukondade Ühenduse aktiivsed vabatahtlikud tundsid, et jätkusuutliku elu haridust oleks väga vaja ka Eesti koolides.

Seetõttu lõid umbes 17 vabatahtlikku 2009/2010. aasta talvel Gaia Hariduse Eestile kohandatud mudeli, mis on pidevas täienemises. Rahvusvaheliselt on tegemist kuu ajalise kursusega täiskasvanutele.

Eesti koolides rakendatav programm on Euroopa esimene. Euroopas on üle 300 ökoküla. Eesti ökokogukondade sellesuvisel kokkutulekul toimus ka Gaia Hariduse infopäev. Tulevikus on kindlasti plaanis pikemaid kursusi korraldada ka täiskasvanutele.

Sel suvel korraldas Gaia Haridus, mis on Eesti Ökokogukondade Ühenduse projekt, ka koostöös Vabaharidusliiduga kolm kahepäevast koolitust täiskasvanutele, kes nõudsid kursuse lõppedes lisa.

Allikas: Bioneer.ee

Raku, Harku ja Maardu järves täiendatakse kalavarusid

Varude taastamise käi­gus saavad kala­maime juurde näiteks Raku, Harku ja Maardu järv, kirjutab Eesti Päevaleht.

Linask. Foto: fishing24.ee

Keskkonnaamet on kalakasvatusliku taastootmise programmi raames asunud Eesti jõgedesse ja järvedesse asustama kala- ja vähimaime, et nende kohati kesiseks jäänud püügivarusid rikastada. Nii nagu mujal on Harjumaalgi sihikule võetud just sellised veekogud, mis on õngemeeste seas kõige popimad püügikohad.

Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti rääkis, et kui seni on jõutud uusi kalu asustada Lõuna-Eesti tuntumatesse kalakohtadesse Pangodi, Tamula ja Vagula järve, siis järgmise nädala alguses läheb see lahti ka Maardu, Harku ja Raku järvel. Kõigisse kolme järve on keskkonnaametnikel plaanis asustada linaskeid. „Maardu järves näiteks ei olegi praegu veel linaskit sees, kuigi tegu on väärtusliku püügikalaga. Samas Harku järve paneme peale linaskite ka noori hauge,” selgitas Tuusti.

Kalavarude turgutamise kõrval üritavad keskkonnaametnikud uuesti hinge sisse puhuda ka mitmele aastaid tagasi hävinud Harjumaa jõevähiasurkonnale. Näiteks Vääna jõest kadusid vähid paar aastat tagasi ja sama saatus tabas ka Soodla jõe vähke. Toona kahtlustati, et vähkide suure suremuse taga võis olla vähikatk. „Sel aastal otsustasime mõlemasse jõkke jälle uued vähid asustada – nii Vääna kui ka Soodla jõkke sai panna enam kui kolm tuhat noort vähki,” rääkis Tuusti. Tema sõnul pole põhjust karta, et ka uued noored vähid võiksid nendes jõgedes hukkuda. „Vähikatk ei jää tavaliselt veekogusse püsima, sest katk kaob ühes elusate vähkide kadumisega,” selgitas Tuusti.

Vaata täna Indigolaste Moosikontserti live’is internetis

Indigolapsed. Foto: www.arkademy.com

Etno-folki harrastav elurõõmus noorte muusikute ansambel Indigolapsed annab täna oma kolmanda sügisese Moosikontserdi, mis läheb kuulajate rõõmuks ka live’is internetti.

Moosikontserdi mõte on selles, et bändiliikmed täiendavad publiku abiga oma talvevarusid ja igaüks, kes tuleb kontserdile moosi või meepurgiga, saab bändi demoplaadi. Bändi demoplaadil on uued lood, mis lindistati septembri koolialguse konstesdil: indiaanilaul KUATE, …emamaa, soovilaul, tiibadega viiul, kõrilaulja Cosmo soolopala ja võib-olla veel mõned juba kuuldud laulud veidi uuemas esituses.

Indigolaste eestvedaja Tom Valsberg ütleb siiski, et kuna pannkooke läbi interneti süüa ei saa ja samuti ei saa internetile anda moosipurki ja …vastu saada demoplaati, soovitab ta igal perel vähemalt ühe liikme ka kontserdile kohale saata. Ülejäänud aga võivad koju jääda.

Tom on live’ esitusest ka ise hoos: “Tõstke kõik vanaemad ja vanaisad, koerad ja kassid, naabrimehed ja papsid 20.00-23.00 arvuti ette.” Ja vajutage siis sellele lingile siin.

Tänane kontsert algab Tallinnas Okupatsioonide muuseumis kl 20.00.

Allikas: Indigolapsed.ee

Telliskivi loomelinnakus läheb täna käima
sügishooaja avamine

Täna kell 12 esinevad Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Sügisballil aulas Lenna, Maryn E. Coote and The Groovy Kuutasaurus, Betoonking ja Villu Kraan. Minasiitäraeilähes astuvad üles Daria & Kapatu (Kaabel, R2), Kris (Haigla) ja Talv On.

Homme, 9. oktoobril Eesti Popsil saab kuulata Ans. Andurit, Argo Valsi ja Eesti Popsi DJsid Tero ja Murdu.

9. oktoobril jätkub sügis Telliskivi loomelinnakus sportliku laupäevaku ja kirbuturuga. Õuealadel lähevad kell 12-16 lahti turniirid legendaarses vibra- või neljaruudumängus, lehekuhja hüppamises ja petangis ning oomelinnaku A-korpuse kolmanda korruse galeriis saab adrenaliini tõsta lauatennises ja piljardis. Lisaks mõnusad laupäevased snäkid ja väike kesvamärjuke. Turniiride võitjatele auhinnad! Kirbuturg avab uksed tavapäraselt hommikul kell 10.

Homme arutletakse TLÜs eesti tõlkekultuuri üle

Laupäeval, 9. oktoobril toimub Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi korraldatav konverents „Tõlkimine ja/kui retseptsioon. Fragmente Eesti tõlkeloost“, kus Eesti tõlketeoreetikud, kirjandusteadlased, semiootikud ja võõrfiloloogid käsitlevad oma ettekannetes Eesti tõlkeloo eri aspekte 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni.

Lähtudes tõlgete kirjastamise empiirilistest andmetest ja nende suhetest ajaloolise, ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga ning tõlketekstide analüüsist ja tõlkijate/kriitikute tähelepanekutest, üritatakse konverentsil mõtestada (eelkõige, aga mitte üksnes ilukirjanduse) tõlkimise funktsioone ja tõlkijate rolli Eesti kultuuri kujunemisel läbi aegade. Mida tähendab, et „eesti kultuur on sündinud tõlkides“? Kuidas kirjutada Eesti tõlkelugu? Millised ühiskondlik-poliitilised olud/institutsioonid mõjutavad või tingivad tõlkenormide väljakujunemist? Kuidas põhjendada teatud lähtekeelte/kultuuride (eba)populaarsust eri aegadel? Mis on tõlkija koht kultuuris? Kuidas mõjutab tõlge originaalloomingut? Need on ainult mõned küsimused, millele konverentsil osalejad eri distsipliinide vaatepunktist vastuseid otsivad.

Konverentsile on oodatud kuulama ja arutama kõik huvilised. Sissepääs on vaba.

Konverents toimub ETF grandi „Tõlkijad kultuurirepertuaari (ümber)kujundajatena“ raames ja toetusel.

Konverentsi täpse programmi leiad siit.

Saada oma maamaja näitusele

Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum kutsuvad osalema näituseprojektis “Loodusjõud maamaja sees ja ümber”.

Autor: Mirjam Nutov

Viimastel aegadel on majade puhul hakatud üha rohkem väärtustama nende ajaloolist – järjepidevuse ning arhailisuse – ja koduks olemise poolt. Rõhutades tänapäevases kontekstis oluliseks saanud aspekte hoonestusest, on jäänud sageli tahaplaanile majade sügavam mõte. Vastandudes lageda taeva kõledusele ja looduse stiihia meelevallale, on taluelamud pakkunud aegade hämarusest saati kaitset vihma, tuule ja külma eest ning hoidnud endas koldetuld. Madalatest rehemajadest kuni kaasaegsemate taluhäärberiteni on oma praktilise ja esteetilise tahu kõrval nõudnud aastaaegade vaheldumisele vastavat paindlikkust, tulemaks toime jäiste talvede ja lõõmavate suvedega. Nende elementide tunnetamises, taltsutamises ja vastumõjude tasakaalustamises peitub üks oluline võti nii ehituslike võtete kui arhitektuursete vormide mõistmiseks.

Sellest mõttest ajendatuna kutsuvad Eesti Vabaõhumuuseum ja Harjumaa Muuseum (HELTH projekt) üles kõiki, kes elavad või suvitavad mõnes maamajas, saatma näituse tarbeks fotosid loodusjõudude, hoone ja enda suhetest. Selleks võib olla nii hubane küttekolle kui aknale kogunenud jäälilled, päikesest põletatud seinapalgid või vihmadest räsitud katused. Kindlasti on palju teisigi viise kuidas inimesed näevad oma elamist põhjamaises kliimas ning oleme huvitatud igasugustest fotodest, mis antud teemat kajastavad.

Fotosid märgusõnaga ”Maamaja” oodatakse aadressile liisitaimre@gmail.com kuni 2. novembrini 2010.

Nõuded fotodele:

  • fotod tuleb esitada JPG või TIFF failiformaadis;
  • foto pikema külje suurus peab olema 2000-6000 pikslit;
  • fotode suurim lubatud maht on 5 MB;
  • failinimi ei tohi sisaldada täpitähti, kirillitsat ja kirjavahemärke.

Üks autor saab konkursile esitada kuni 5 fotot. Fotodele tuleb juurde lisada autori nimi ja pildistamise aeg ning koht talu nime täpsusega, samuti mõned laused selgitava tekstiga pildistatu kohta.

Kõik laekunud tööd jäävad nähtavaks projekti kodulehel, mille aadressi leiate detsembri algul Eesti Vabaõhumuuseumi http://www.evm.ee/ ja Harjumaa Muuseumi http://www.muuseum.harju.ee/ kodulehtedelt. Maksimaalselt 25 pilti valitakse välja rändnäituse jaoks.

Projekti HELTH (Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses) eesmärgiks on traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku säilitamine ning seda rahastatakse Euroopa territoriaalse koostöö Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Täpsemalt uuritakse vanade talu eluhoonete sisekliimat – temperatuurimuutusi ja niiskust – ning töötatakse välja lahendused nii perioodiliselt kui aastaringselt kasutatavate majade renoveerimiseks, et pikendada nende eluiga. Projekt kestab aastani 2013.

Projekti juhtpartner on Eesti Vabaõhumuuseum ning partnerid Harjumaa Muuseum, Tallinna Tehnikaülikool, Helsingi Aalto Ülikool ja Gotlandi Ülikool.

Lisainfo: Rasmus Kask, tel 5024265

Allikas: www.keila.ee

Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli

Foto: harmoonikum.ee
Viimsis tegutsev Harmoonikum avab Tarkade Naiste Kooli, mis toob kokku õpihimulised naised iga vanuses. 22 õpitoa vältel ammutatakse universaalseid, kuid kohati unustuse hõlma vajunud tarkusi.

Tarkade Naiste Kooli eesmärk on võidelda ühiskonnas juurduva õpitud abituse vastu. Koos tuletame meelde universaalsed ning vajalikud, kohati unustuse hõlma vajunud teadmised, mis on abiks igas vanuses ja rollis naisele.

Koolituskava on jaotatud 22 õpitoa ja seminari vahel, mis kestavad oktoobrist kuni maikuuni. Kooli edukal läbimisel, saab iga naine öelda, et on aidanud kaasa peresuhete parendamisele ning jätkusuutlike väärtsuhinnangute juurutamisele. Korraldajate eesmärgiks on luua harmooniline, klubilise iseloomuga õhkkond, mis loob ideaalse pinna uute, heada ja veel paremate ideede sünniks.

Tarkade Naise Kooli avaüritus toimub 19. oktoobril algusega 18.00 ning oodatud on kõik huvilised. Avaürituse teemaks on naise roll ja vastutus ühiskonnas. Targad naised hakkavad koos käima 2-3 korda kuus, neljapäeviti ning laupäeviti. Osalemine tasuline.

Loe koolituskava kohta lähemalt siit.

Lisainfo: www.harmoonikum.ee

Alanud on veealune näitusesari “Silmad vees”

Neli aastat tagasi riputas Kaido Haagen Kalevi basseinis vee alla pildirea veealustest elukatest. Näitus kandis nime „Silmad vees“. Nüüdseks on valminud uus seeria veealuseid pilte ja näitust “Silmad vees II” saab näha Eesti erinevates basseinides.

„Selleks, et külastaja saaks tõetruu ja vahva elamuse osaliseks, tuleb ta panna võimalikult sarnasesse keskkonda, kus pildid on tehtud,“ selgitas Haagen eriskummalist näitusesaali valikut. Kaido Haageni sõnul erineb „Silmad vees II“ lisaks rändnäituse formaadile, mis käib läbi pea kõik maakonnad, eelmisest üsna mitmeti. „Esimesel korral olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, nüüd on esitlusele tulev pildiseeria tehtud Eesti vetes ning digitaalse fotoaparaadiga,“ lisas Haagen.

Igapäevaselt on võimalik näitust vaadata snorkli ja maskiga, näituse avamise ja sulgemise
päeval on võimalik proovida sukeldumist täisvarustuses. Praegu on näitus üleval kuni 9. oktoobrini Loo ujulas. Seejärel avatakse see 10. oktoobril Viimsi koolis.

Järgnevat näituse ajagraafikut vaata siit: http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees

Draamateatris on käimas Kivirähki nädal

Hiljuti 40aastaseks saanud Andrus Kivirähk on Eesti Draamateatri jaoks oluline autor. Isegi väga oluline – viimase 16 aasta jooksul on meie lavadele jõudnud 15 Kivirähki enda või tema kaasautorlusega teksti, neist kaks on ta lavale seadnud ise. Ja kohe, juba 10. oktoobril lisandub 16. näidend, “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” Mark Twaini ainetel ja Hendrik Toompere jr-i lavastuses.

Tähistamaks noore klassiku ümmargust tähtpäeva, korraldab Eesti Draamateater Ugala teatri toetusel Andrus Kivirähki nädala, mil Draamateatri lavadel võib seitsmel õhtul näha Kivirähki näidendi põhjal tehtud lavastust. Täna oli nooremal publikul võimalik vaadata Ugala poolt külakostiks toodud lastelavastust “Limpa ja mereröövlid”, homsest võtab teatepulga üle Draamateater ning siis järgnevad üksteisele “Vombat”, “Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…”, “Voldemar”, “Eesti matus”, “Aabitsa kukk” ning uue lavastuse “Neegri vabastamine kõrgel kunstilisel tasemel” esietendus. Kivirähki nädala ringi tõmbab järgmisel esmaspäeval taas kokku Ugala teater “Helesinise vaguni” etendusega.

Publikul on võimalik kohtuda ka kirjaniku endaga. Neljapäeval, 7. oktoobril kl 17.30 vestleb draamateatri maalisaalis Andrus Kivirähkiga Andres Laasik, teatrivaatleja ja kolleeg Eesti Päevalehest. Piletid kohtumisele on müügil teatri kassas, kodulehel ja Piletimaailma müügipunktides üle Eesti.

Tanel Tomson, Eesti Draamateatri kommunikatsioonijuht

Jaan Tätte ja Marko Matvere asusid täna ümberilmareisile

Täna kella 13 paiku asusid ümberilmareisile näitlejad ja laulumehed Jaan Tätte ja Marko Matvere, edastas Postimees.

Koos nende paadiga asusid teele veel umbes kuuskümmend alust, kes maailmarändureid natuke aega saadavad, et siis aga kodusadamasse naasta.

Tätte ja Matvere ning teiste paadiliste lahkumist oli vaatama tulnud paarsada inimest ja mõned uudistajad olid kaasa võtnud isegi piknikukorvid ja toolid. Loomulikult olid kohal mõlema mehe lähedased.

Oma sõnavõtus hoiatas minister Juhan Parts reisilisi Somaalia piraatide eest, kuid avaldas lootust, et nood ei tunne laeva toetajapanka, sest katamaraani nimeks on Noreda.

Marko Matvere püüdis samuti rahvale veel tänu avaldada, kuid katkestas lause poole pealt ja ei suutnud enam jätkata.

Koos Tätte ja Matverega on reisil katamaraani kapten Toonart Rääsk ja kogenud meresõitja Raul Normak.

Mihklipäeva kirmask Eesti Vabaõhumuuseumis

2. oktoobril peetakse Eesti Vabaõhumuuseumis seto mihklipäeva, kirjutas Setomaa.ee.

Tallinna leelokoor Sorrõseto eestvedamisel toimub külapidu ehk kirmask, kus esinevad seto koorid ja pillimehed, saab tantsu lüüa, kaasa laulda ning muul moel lustida, maitsta saab rahvuslikku sööki-jooki. Üritus tõotab kujuneda ühe hõimurahva omamoodi kokkutulekuks. Päev algab jumalateenistusega vanas Kuie külakoolis ning lõpeb kirmaskiga Kolu kõrtsis. Saamaks ettekujutust ühest tõelisest Setomaa külapeost, võivad uudistama ning kaasa lööma tulla kõik huvilised. Sissepääsu tagab muuseumipilet.

Täna tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva

Igal aastal 1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva. Traditsioon algatati 1975. aastal rahvusvahelise muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel. Eestis toimuvad sel puhul mitmed kontsertid ja Eesti televisoon kannab üle muusikapreemiate kätteandmise tseremoonia.

Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle muusikapreemiad. Eesti Muusikanõukogu, mis katusena ühendab meil tegutsevaid muusikainstitutsioone, pärjab kaheksandat aastat järjest muusikapreemiatega eesti muusikuid. Sel aastal antakse välja ka kolm preemiat meie silmapaistvatele muusikutele kogu senise muusikalise tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali helikunsti Sihtkapital annab üle üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silmapaistnud muusikategelastele. Esinevad praegused ja tulevased tähed, muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit juhatab Eri Klas. Õhtut juhivad Blacky ja Aarne Saluveer. Otseülekanne ETVs algab kell 19.

Rahvusooper Estonia korraldamisel toimub ooperigala “Generatsioon XXXL”. Täna Pärnu kontserdimajas ja 2. oktoobril Estonia kontserdisaalis kell 19.
Ettekandele tulevad katkendid Mozarti, Bizet’, Puccini, Verdi, Händeli, Mascagni jt ooperitest. Õhtut juhib Chalice, kes kuulajate rõõmuks ka ise Verdi “La traviatast” pärit Alfredo aariaga üles astub. Dirigent Carlos Spierer (Saksamaa).

Eesti Kontsert tähistab rahvusvahelist muusikapäeva Wolfgang Amadeus Mozarti laulumänguga “Bastien ja Bastienne. Täna, 1. oktoobril kell 16 Estonia kontserdisaalis ja 2. oktoobril kell 17 Jõhvi kontserdimajas.

www.teater.ee

Linnainstallatsioonide projektikonkurss LIFT11

Veel loetud päevad oodatakse Tallinna linnainstallatsioonide projektikonkursile linnakunsti projekte. Triin Talk koos paari sõbraga teeb kindlasti ühe väikse projektikese Kalamajja ranna äärde. Konkurents on oodatud!

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 raames toimuva linnainstallatsioonide festivali LIFT11 sissejuhatav üritus „LIFT UP!” toimub täna 2010 kell 19 Tallinnas projektiruumis MÄRZ aadressil Olevimägi 7.

LIFT11 on linnainstallatsioonide festival, mis toimub Tallinna avalikus ruumis ajavahemikus mai kuni september 2011. Festival on üks Tallinna Kultuuripealinna ettevõtmistest.

Linnainstallatsioonid – kunsti, arhitektuuri, disaini ja maastikuarhitektuuri piirimail seisvad objektid – püüavad ergastada meie kohatunnetust, pakkuda kriitilist või humoorikat kommentaari linnakeskkonnale, juhtida tähelepanu kohalike kogukondade harjumustele, probleemidele, unistustele. Kõnetada – küllap üpris eri moel – nii põliselanikke kui kultuuripealinna turiste, teravdades ruumikogemust ning esitades küsimusi kohaidentiteedi ja ruumikasutuse kohta.

Sügisel toimuva konkursi tulemusena valitakse teostamiseks kümmekond installatsiooni, mis jäävad linnaruumi kevadest sügiseni 2011. Kesklinna ja selle ümbruse asumitesse loodavad kohaspetsiifilised teosed ja ruumid võimaldavad tuua esile Tallinna „postkaardikuvandist“ erinevaid kohti ja pakuvad suve jooksul ka võimaluse erinevate seotud ürituste jaoks.

Festivali kuraatorid on kunstiteadlased Maarin Mürk ja Ingrid Ruudi ning arhitektid Margit Argus ja Margit Aule.

Vaata lisa: http://lift11.ee/lift11

Tallinna lastemuuseum eksponeerib laste kogumispisikut

Alates septembri lõpust saab lastemuuseumi teisel korrusel uudistada uut näitust “Kogumispisik”.

Väljapanek püüab heita pilku  kogumisharrastuse kaudu erinevate põlvkondade lapsepõlve, tutvustades laste hulgas populaarsemaid ning oma ajale kõige tüüpilisemaid kogumisobjekte alates 1950.aastatest kuni praeguse ajani, lisandiks mõned põnevamad erandid. Eksponeeritud esemed pärinevad arvukatest erakogudest ning Tallinna
linnamuuseumi kogust.

Näituse koostas Tuuli Silber. Kujundasid Kristiina Nurk ja Tuuli Silber.

Endiselt on avatud ka muuseumi püsiekspositsioon ”Need vanad armsad
mänguasjad”.

Lastemuuuseum Tallinnas Kotzebue tn 16 on avatud K-P kl 10.30 – 18 (kassa suletakse kl 17.30). Alates 1. nov. kl 10.30 – 17 (kassa suletakse kl. 16.30). E, T suletud.

Lisainfo: www.linnamuuseum.ee/lastemuuseum

Reedel kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta

Reedel, 1. oktoobril kell 18 toimub Kanuti Gildi saalis Tallinna ülikooli koreograafia osakonna poolt Mait Agu mälestuseks korraldatud etendusõhtu, kus antakse välja iga-aastane Mait Agu nimeline stipendium, esitletakse Mait Agu raamatut ning kuulutatakse algavaks Mait Agu aasta, mis lõppeb tema 60ndal sünniaastapäeval täpselt aasta hiljem.

Kaheosalise ning kokku ligi 3 tundi (osaliselt vabas vormis olemise ja kohtumise ajaga) kestva etendusõhtu jooksul taasesitatakse kahte sellekevadist bakalaureuseõppe diplomilavastust: Kristina Raja “Nagu riik riigis” ja Kristiina Kapperi “21:11”.

Õhtu teises osas esitleb enda mõnusat suvist kontsertprojekti koostöös jazzmuusikute Jaak Sooääre, Raul Vaigla ja Tanel Rubeniga koreograafia osakonna tantsuteater Tee Kuubis.

Etendusõhtule on eriliselt oodatud koreograafia osakonna vilistlased, kuid ka kõik teised huvilised.
Pileteid (50.-/25.-) on võimalik osta pool tundi enne etendusõhtu algust kohapeal. Sooduspiletid kehtivad koreograafia osakonna vilistlastele eelregistreerimisel.

Eelregistreerimine ja lisainformatsioon: Karmen Ong, karmeno@tlu.ee , 5214524.

Von Krahli Akadeemia 2010: sünd, surm, seks

Kava: www.vonkrahl.ee
Just sellist pealkirja kannab Von Krahli Akadeemia 2010, mis seekord toimub koostöös Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 ning Eesti Akadeemilise Seksoloogia Seltsiga, kes on sel aastal korraldamas Põhjamaade Kliinilise Seksoloogia Seltsi (www.nacs.eu) 32. aastakonverentsi. Tänu sellele saab 12.-18. oktoobril elu, surma, elusolemise ja seksuaalsuse põhiküsimustele kompetentsemaid vastuseid tipptasemel seksoloogidelt, filosoofidelt ja teadlastelt üle maailma.

Raskete teemade ja kerge meele ühendamine ning vastupidi, on olnud Von Krahli Akadeemia lipukirjaks juba aastast 2003. Uskudes, et teadus, filosoofia ning kunst on eelkõige selle jaoks, et elamist elamisväärsemaks ja kergemaks muuta, võtab seekordne Von Krahli Akadeemia luubi alla inimese seksuaalsuse aastal 2010 ning avab ja analüüsib seda nii teaduse, argipäeva kui ka poeetilise tasandi muutujana. Kartmata rumalaid küsimusi, kuid peljates akadeemilist autismi, saavad kõik soovijad osa loengutest, diskussioonidest, etendustest, filmidest ja näitustest, mis antud temaatikat puudutavad.

Onkoseksoloogia, transgender, väärikas elu lõpp, religioon ja seksuaalsus, intiimsuse erinevad tasandid, puudutus, pornograafiline keha on ainult osa temaatikast, millega Von Krahl soovib tõsta eestlase teadlikkust iga inimese identiteedi lahutamatust tahust – seksuaalsusest. Selle teooriast ja praktikast, ohtudest, ideaalidest, lootustest ning vastutusest.

Esitused ja ettekanded toimuvad Tallinna vanalinnas: Von Krahlis (Rataskaevu 10) ja Eesti Tervishoiu Muuseumis (Lai 30).

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

Foto: unehoiukeskus.kubija.ee
ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.

Prügihunt kutsub mängima ja võistlema

Nädalavahetusel alanud Prügihundi kampaania raames käivitub Tallinnas taas mäng „Sõprade prügiring”.

Selles mängus osalemiseks tuleb oma kodused jäätmed üle vaadata ja kindlaks teha, millised neist peaks jäätmejaama viima. Jäätmejaama saab viia vanu kodumasinaid, autorehve, sorditud ehitusjäätmeid, ohtlikke ja taaskasutatavaid jäätmeid (pakendid, kiled jne).

Sõpruskonna esimene liige peab mängus osalemiseks meeskonna jäätmejaamas registreerima ja sellele nime andma. Järgmised sama võistkonna jäätmeviijad liituvad prügiringiga. Iga liituja puhul arvestatakse ühte jäätmejaama külastuskorda.

Mängu võidab see sõpruskond, kuhu on kampaania lõpuks kogunenud kõige enam liikmeid. Tänavu kestab „Sõprade prügiring” kuni 18. oktoobrini ja võitjatiimi ootab seiklusfirma 5000kroonine kinkekaart.

Aasta eest osales mängus poolsada võistkonda ja suurimas prügiringis oli kokku 22 liiget.

Koolinoorte videovõistlusest oodatakse osa võtma kõiki Tallinna 1. –12. klassi õpilasi. Konkursil osalemiseks on vaja kokku panna kuni 30sekundiline videoklipp, mis räägib igapäevasest prügisorteerimisest. Video filmimisel võib kasutada nii kaamerat, mobiiltelefoni kui ka fotoaparaati. Žürii hindab ennekõike ideed, mitte tehnilist lahendust.

Võistlustööd tuleb esitada Tallinna keskkonnaametile DVD-l 18. oktoobriks. Parimad töid näidatakse Tallinna Vabaduse väljaku ekraanil ja Forum Cinemasi kinodes. Auhinnaks on kinopileteid Forum Cinemasi kinodesse.

Prügihundi kampaania algas 25. septembril ja vältab 22. oktoobrini, kui Solarise keskuses tehakse kampaania kokkuvõtted.

Prügihundi kampaaniat korraldab Tallinna keskkonnaamet, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Rohkem infot Prügihundi kampaania kohta: www.tallinn.ee/prygihunt.

Pirita vaba aja keskus kutsub omaloominguõhtule

Pirita vaba aja keskus kutsub igas vanuses huvilisi üle Eesti osalema 13. novembril põneval omaloominguõhtul „Lauasahtli lood ja laulud“. Need, kes veel ise laval oma loomingut teistega jagada ei tihka, on oodatud kuulama ja kaasa elama.

13. novembril toimuv omaloominguõhtu on esimene omataoline ettevõtmine Pirita vaba aja keskuses. See on hea võimalus nii iseenda jaoks loonud autoritele kui ka juba vanadele kaladele esitada õdusas atmosfääris omakirjutatud, juba esitatud ja veel esitamata laule ja luulet. Oodatud on instrumentaalne ja vokaalne omalooming, mis on seatud akustilistele pillidele, olgu viimasteks kitarr, klaver, suupill, saksofon, käsitrumm või mõni muu instrument, mis seina seest voolu ei nõua.

Sahtlinurka kogunenud loomingut oodatakse esitama ka poeete. Üles võib astuda üksi või kuni neljaliikmelise koosseisuga. Üks esineja/koosseis võib esitada kuni kolm – soovitatavalt emakeelset – lugu/luuletust eeldusel, et need ei hõlma kokku rohkem kui 8 minutit.

Esinejate registreerimine toimub kuni 13. oktoobrini Pirita vaba aja keskuse kodulehel www.piritavak.ee. Loomingu helinäide tuleb saata CD-l Pirita VAKi postiaadressil (Merivälja tee 3, 11911 Tallinn) või failiga e-posti aadressil merike@piritavak.ee samuti 13. oktoobriks. Võib saata ka lingi, kust on võimalik loomingut kuulata.

Rohkem info saab e-posti aadressil: merike@piritavak.ee ja telefonil 645 7627‪.

10.10.10 tööpidu tuleb ka paljudes Eestimaa paikades

10. oktoobril ehk 10.10.10 toimuvad paljudes maailma paikades www.350.org ülemaailmsed tööpeod ehk eestipäraselt talgud kliima ja ühtasi kogu maakera heaks. 171 riigis on praeguseks registreeritud üle 4000 talgu, aga kuna 15 päeva on veel aega, lisandub talguid iga päevaga. Eestis planeeritakse talguid praeguseks juba 17 linnas.

10. oktoobril viiakse igas maailmanurgas ellu mõni tegu, mis aitab leevendada kliimakriisi: küll paigaldatakse ühiskondlikesse aedadesse päikesepaneele, seatakse üles tuuleturbiine või korraldatakse jalgrattaõpitubasid.

Tegu on rohujuuretasandi kampaaniaga, mille ülemaailmseks eesmärgis on peatada halvim kliimamuutustes. Sina võid olla üks tuhandetest inimestest, kes korraldab talgud oma kogukonnas.

Talgud on fokuseeritud 350 ppm CO2-le – see on CO2 miljondikosa ja ühtlasi ohutu ülempiir atmosfääris. 350.org eestvedajad usuvad, et lühend ppm võiks tähendada ka people-powered-movement: liikumist, mis hoiab riikide juhid kursis värskeimate teadusavastustega kliima kohta, et hädavajalikud globaalsed muutused saaksid alata.

Mullu korraldas 350.org kõige laialdasema poliitiliste aktsioonide päeva ajaloos, selle käigus leidis aset üle 5000 sündmuse. Tollest päevast alates tekkis võimas efekt – 117 riiki tõotas võtta eesmärgiks 350 ppm CO2 atmosfääris.Et maailma riikide juhtidel ebaõnnestus kliimakokkulepete sõlmimine Kopenhaagenis, tuleb seda enam haarata muudatuste elluviimine enda kätte juba rohujuure tasandil, luues kogukondade jaoks jätkusuutlikke lahendusi ja tugevdates survet muudatusteks.

Vaata Eestis toimuvate talgute kaarti siit.

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum

ITrotid kutsuvad uue meedia visioonikonverentsile

ITrotid kutsuvad esmaspäeval, 27. septembril kel 10 algavale uue meedia visioonikonverentsile Tallinnasse Solarise keskuse Tallinna pressikeskusesse.

IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.

Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

Esimene osa: Mis on uue meedia sisu?
Ega seal miskit keerulist pole. See on tekst, heli, liikumatu ja liikuv pilt. Jätame seekord veel lõhnad ja muu sellise välja.
Liikumatust pildist räägib Toomas Tuul, liikuvast pildist Rein Maran, helist Tauno Makke ja tekstist Aarne Ruben.

Teine osa: Kuidas seda kõike näidata?
Kuvamisest räägib Andres Toodo, levimisest Urmas Lett, autoriõigustest Kalev Rattus, levitamise eetilistest probleemidest Tõnu Samuel, televisioonist Artur Granström.

Kolmas osa on arutelu: Kuhu uus meedia liigub?
Konverents toimub eesti keeles. Moderaatorid Tiit Lepik ja Kaido Einama. Tõenäoliselt lisandub veel esinejaid. Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse.

Kaasa aitavad Looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised.

Osavõtutasu ühele inimesele koos käibemaksuga 600 krooni (ei sisalda toitlustamist).

Info ja registreerimine: Tiit Lepik, ITrotid OÜ juhataja, e-post tiit@itrotid.ee, tel 51992928 ja 6010704.

Telliskivi Selts korraldab Kalamaja-Pelgulinna rattaretke

Telliskivi Seltsi eestvedamisel toimub 25. septembril Kalamaja ja Pelgulinna tänavail suur rattaretk, mille eesmärgiks on edendada jalgrattakasutust linnaliikluses ja tõmmata tähelepanu ratturi liikumisvõimalustele piirkonna tänavatel.

Telliskivi Seltsi teatel algab rattaretk kell 14.00 Salme Kultuurikeskuse eest. Retke käigus läbitakse kindlaksmääratud kontrollpunktid, kuid nendevahelise maa läbimiseks võib igaüks valida endale meeldivaima tee. Nii ei ummistata tänavaid ja hiljem tekib võimalus võrrelda, kustkaudu sai kiiremini ja mugavamalt ning kus oli rattaga keerulisem liikuda.

Peale sõitu toimub Telliskivi Loomelinnakus avalik arutelu, mille käigus püütakse leida vastused järgmistele küsimustele: Kus on praegu suurimad kitsaskohad, mis ei võimalda piirkonnas mugavat jalgrattaliiklust? Kuidas muuta Kalamaja ja Pelgulinna tänavad jalgrattasõbralikumaks ja kas ratas võiks olla alternatiiviks autole? Arutelust võtab osa ka Kesklinna politseiosakonna juht Valter Pärn, kes räägib liiklusohutusest ja nõuetest rattaga liiklemisel.

Rattaretkele oodatakse ligi sada ratturit, teiste hulgas ka linnaosavanem Karin Tammemägi.

MTÜ Telliskivi Selts on avalikes huvides tegelev piirkondlik selts, mis loodi 2009. aastal. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parandamine, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine.

Allikas: Telliskivi Selts