Rubriik: Harjumaa

Moeshow Neo:n toimub tänavu juba üheksandat korda

16.veebruaril 2013.a. korraldavad Pirita Vaba Aja Keskuse töötajad ja noored taas noorte moeshow NEO:N (Noorte Enda Oma Nägu). Üritus toimub tänavu juba üheksandat korda.

Moeshow’le on oodatud oma moeloomingut esitlema 12-20 aastaseid noored Tallinna ja Harjumaa noortekeskustest ning koolidest.

Ürituse eesmärgiks on arendada ja kaasa aidata noorte omaalgatusele, loomingulisusele ning seda kõike läbi meeskonnatöö ja omavahelise suhtlemise. Kuna noored vajavad tunnustust oma tehtud töö ja saavutuste eest ning soovivad, et neid ühiskonnas märgatakse, on antud konkurss selleks väga hea võimalus.

Võistkonnad võivad olla kuni 7-liikmelised (autorid ja modellid). Noored moekunstnikud tutvustavad enda valitud taustamuusika saatel oma kollektsioone, mis on ideest teostuseni omalooming. Kollektsioonis kasutavate materjalide kohalt jätab korraldaja võistlejatele vabad käed.

Kolmeliikmeline žürii hindab kollektsioonide originaalsust ja fantaasiarikkust ning valib välja parima kollektsiooni.

Üritusest osavõtt ja kaasaelamine on tasuta ning seda üritust ei korraldata tulu teenimise eesmärgil.

Info ja registreerimine:
www.piritavak.ee/neon

Ürituse Facebooki lehekülg:
http://www.facebook.com/events/526440560707140/?fref=ts

Tallinnas toimub kutsehariduse suurüritus Noor Meister

Kutsehariduse suurüritus Noor Meister 2013 toimub 8.-9. märtsil kell 10-18 Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Ürituse sissepääs on külastajatele tasuta!

Kutsemeistrivõistlused 8. märtsil kell 10-18 ja 9. märtsil kell 10-14.
Võitjate autasustamine 9. märtsil kell 17.
Töötoad ja messihall 8.-9. märtsil kell 10-18.

Noor Meister koondab kaheks päevaks Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidusmaastiku. Suurüritusel toimuvad kutsemeistrivõistlused, õpetlikud töötoad ja kutseharidusmess.

Nii nagu spordiski võetakse mõõtu erinevatel aladel, siis panevad ennast proovile ka kutseõppurid erinevatel ametitel. Võistlustel selguvad parimatest parimad, kus arvesse lähevad kiirus, täpsus ning omandatud teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kasutamine. Eestisiseste kutsevõistluste paremikul on sageli võimalus minna võistlema välismaale.

Noor Meister 2013 toimuvatele kutsevõistlustele on kaasatud 21 võistlusala – müüjad, majutusteenindajad, mehhatroonikud, floristid, juuksurid, pagarid, kondiitrid, ehituspuusepad, tislerid, ehitusviimistlejad, plaatijad, maastikuehitajad, infotehnoloogid, veebidisainerid, graafilised disainerid, müürsepad, logistikud, puhastusteenindajad, elektrikud, elektroonikud ja rätsepad.

Uue lahendusena toimuvad suurüritusel töötoad, kus lihtsates ja põnevates töötubades saab oma käega proovida erinevaid ameteid ning piiluda kutsehariduse telgitagustesse. Lisaks kutsemeistrivõistlustele ja töötubadele toimub kutseharidusmess, kus on võimalik tutvuda ametikoolide võimalustega. Sündmusest võtab osa ka Rajaleidja karjäärikohvik, kust saab abi oma tuleviku planeerimisel.

Eesti kauneimad raamatud selgunud

untitledReedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.

Pirita Vaba Aja Keskuses toimub karpide meisterdamise töötuba

Reedel, 8. veebruaril algusega kell 17.30 saab Pirita Vaba Aja Keskuses meisterdada Jaanika Lillenthali juhendamisel kauneid käsitöökarpe.

Materjalid ja töövahendid kohapeal, kuid soovi korral võib kaasa võtta hea ja terava kipsnoa. Tule meisterda endale ehtekarp, mälestustelaegas või ilus kingitus sõbrale!

Vajalik eelregistreerimine e-postil merike@piritavak.ee või telefonil 6 457 627.

Osalustasu 7 eurot.

Uus näitus Tallinna Botaanikaaias “Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni”

26. jaanuarist kuni 3. veebruarini saab külastada Tallinna Botaanikaaia selle aasta esimest näitust „Iidsete aegade taimed, pitsatpuust pajuni“.

Tutvutakse taimeriigi arengulooga alates iidsetest aegadest, kui inimese jalg polnud veel maapinda puutunud kuni tänapäevani, kus inimtegevuse tagajärjel on palju taimeliike hukkunud või hukule määratud. Vaadata saab lähemalt ka kivisöeajastu uhket ja lopsakat taimestikku, selle asendumist okaspuude ja palmlehikutega ning esimeste õistaimede tekkimist.

“Tahame ka alanud aastal näitustega meie külalisi üllatada ja sealse infoga taimedest üha uusi ja huvitavaid fakte ja külgi välja tuua“,  seletab Tallinna Botaanikaaia direktor Karmen Kähr. „Seepärast alustame uut näituste aastat meile ebatavaliste taimede tutvustamisega. Näiteks taimed nagu pitsatipuu, soomuspuu, sammaspuu jt, olid olemas juba enne dinosauruste hiilgeaega. Lisaks näeme taimi, kes elasid üle jääajad ja on elus tänaseni,“ lisab Kähr.

Näituse kuraatoriteks on Krista Kaur, Taimi Puusepp ja Urmas Laansoo Tallinna Botaanikaaia keskkonnahariduse osakonnast.

Tallinna Botaanikaaia koduleht

 

Mälumäng “51. Kloostriturniir” Pirital

Sel laupäeval, 26. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses “51. Kloostriturniir – PK 75. juubel”. Esitatakse 75 küsimust sõnas, helis, pildis ja esemetena. Mäng on mõeldud 3-liikmelistele võistkondadele, aga tulla võib ka üksi või kahekesi, sest ka kohapeal saab moodustada võistkondi. Mäng on kauaaegse mängujuhi Peeter Kubo juubelimäng. Peeter Kubo on Pirita VAKis 11 aasta jooksul (2001-2012) juhtinud ja läbi viinud 72 mälumängu, millest on osa võtnud ligi 3500 mälumängurit üle Eesti.

Mängima oodatakse mälumängureid ning auhinnalaud on rikkalik!

Pirita Vaba Aja Keskuse koduleht

Nõmme rotarid tähistasid 75 aasta möödumist vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks

Nõmme-Tallinna Rotary klubi TiPos. Foto: erakogu
Nõmme-Tallinna Rotary klubi TiPos. Foto: erakogu

21. jaanuaril möödus 75 aastat Nõmme-Tallinna Rotary klubi vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks. Eile õhtul toimus sel puhul Café TiPos Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi tänuõhtusöök.

Eilsel kohtumisel pakkusid Nõmme rotarid välja ideid, kuhu võiks Nõmme areneda, ja abi koostööprojektide elluviimisel. Eelmisel reedel annetas klubi Nõmme põhikoolile 1000 eurot.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. aastal. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal.

Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood alustavad taas tasuta õigusabi andmist. Olukorra tõsidust ja teenuse vajaduse kasvu arvestades on Eesti Juristide Liit taaskäivitanud ning laiendanud vastuvõttude mahtu.

Alates 21. jaanuarist 2013.a alustavad üliõpilaste õigusbürood tasuta õigusnõustamisega Tallinna Linnakantselei I korruse teenindussaalis ja Kristiine Sotsiaalmajas (Sõpruse pst 5, I korruse arvutiklassis) . Tasuta õigusabi osutatakse esmaspäevast reedeni ning abivajajate teenindamine toimub elavas järjekorras. Täpsemat infot vastuvõtuaegade ja nõustajate keeleoskuse kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313 002.
Loe edasi: Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Vokaalansambel Häälemaa Pirita Vaba Aja Keskuses

foto: www.laikre.ee
Vokaalansambel Häälemaa Foto: www.laikre.ee

Laupäeval, 26. jaanuaril algusega kell 18.00 saab Pirita Vaba Aja Keskuses kuulata kaunist muusikat ansambli Häälemaa esituses.

Häälemaa koosseisus astuvad üles Piret Laikre, Elo Toodo-Jakobs, Viljar Kuusk ja Tõnu Laikre.

Ennast kirjeldavad nad nii: “Oleme 4 sõpra, kes võtsid end lõpuks kokku ja asutasid vokaalansambli – HÄÄLEMAA. Töiste ning lõbusate proovide tulemusel valmis kontsertkava, kus esitame põhiliselt Marek Sadama ja Piret Laikre koostöös sündinud laule, mis kõik meie emakeeles ning räägivad elust, armastusest, läbielamistest… Soovime esineda kõigile neile, kes leiavad, et meie muusika võib pakkuda rõõmu ja head tunnet, millega astuda järgmisesse päeva, muutes selle helgemaks ja paremaks!”

Piletid 4/2,50 eurot. Pääsmed on saadaval ka eelmüügist Pirita Vaba Aja Keskuses E-N kell 9.30-20.30, R kell 9.30-19.00

Näitus Saksamaa ja Prantsusmaa sõprusest

Eesti ja Prantsusmaa
Saksamaa LV ja Prantsusmaa vahelise sõpruse 50. aastapäev

Saksamaa LV ja Prantsusmaa saatkond Eestis esitlevad Élysée lepingu 50. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus näitust, mis tõstab esile nende riikide mitmekülgset sõprust ning selle aktuaalset tähendust Euroopale. Näituse pidulik avamine toimub 6. korruse trepigaleriis 22. jaanuaril kell 17.

22. jaanuaril 1963 Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’i ja Saksamaa LV kantsleri Konrad Adenaueri allkirjastatud lepinguga sai alguse Prantsusmaa ja Saksamaa erakordne side. Élysée leping on sõjajärgse aja leppimise väljendus, Euroopa ühendamise oluline alus ning eeskujulik kahe riigi koostöö mudel.

Selle olulisust ühendatud Euroopale tunnustati selgesti Nobeli rahupreemia üleandmistseremoonial 2012. a. detsembris. Näituse avamisel esinevad kõnega Saksamaa LV suursaadik Christian Matthias Schlaga, Prantsusmaa suursaadik Frédéric Billet ja Eesti Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann. Tervitussõnad lausub Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad Élysée lepingu 50. aastapäeva arvukate üritustega üle kogu maailma.

Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 22. veebruarini, hiljem saab seda näha paljudes Eesti koolides.

Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis  www.vaimupuu.ee  ja  Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile
Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Avatud on näitus EHE EHE

GaleriiPINK Tallinnas on hetkel Tallinna klaasikunsti meka, sest Eesti 75041_554339567912031_1886979105_nKunstiakadeemia klaasikunsti tudengid on seal avanud oma ühisnäituse.

Klaas on tugev ja õrn, külm ja kuum, sile ja terav, läpipaistev ja tuunjas. Igaüks tunnetab klaasi erinevalt ning just talle omaselt. Sellest ideest lähtuvalt on iga näitusel osalev noor kunstnik mõtestanud enese jaoks lahti klaasi kantavuse ehtena. Klaas on materjal, mille hinge õpitakse tundma kogu elu ning mis kannab endas lõputuid võimalusi.

Oma ideid klaasis tutvustavad publikule Sandra Allemann, Natalja Jemets, Marilin Kristjuhan, Kristiina Oppi, Aleksandra Pavlenkova, Birgit Pählapuu, Caspar Sild, Maria Tamm ja Maarja Treufeldt

Juhendaja: professor Mare Saare

Lisainfo Facebookis.

Tänusõnad Harju maavalitsusele

Harju maavalitsus külastas 10. jaanuaril MTÜ Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liitu. Liigutav oli nendepoolne tunnustus MTÜs tehtud tööle, seda jäi meenutama tänukiri. Harju maavalitsuse töötajad annetasid omalt poolt sihtotstarbeliselt 234,21 eurot.

Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liit tänab Harju maavalitsust. Märkamisel ja tunnustamisel on väga suur väärtus!

Katerina Puusepp, Tallinna ja Harjumaa Lasterikaste Perede Liidu juhatuse esinaine

Tallinna omastehooldajate jaanuari kohtumisel räägitakse linna sotsiaalhoolekande tulevikust

2013. aasta esimene Tallinna omastehooldajate kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 16. jaanuaril ja jututeemaks on linna sotsiaalhoolekande tulevik.

Tugirühmale tuleb külla Raivo Allev, kes töötab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis arendus- ja haldusosakonna juhatajana. Räägitakse, millised tulevikukavad on linnal, tehakse ülevaade hoolekande arengukavast aastateks 2012–2027 ning omastehoolduse arenguplaanidest.

Kohtumine toimub Tallinna puuetega inimeste tegevuskeskuses aadressil Endla 59. Kohtumine algab kell 13. Üritus on tasuta. Jaanuarikuu kohtumise viivad läbi tugigrupi enda liikmed Tiiu Einlo ja Maria Oja. Tule ja võta kaasa tuttav omastehooldaja!

Tallinna omastehooldajate tugigrupp kohtub 2013. aastal iga kuu kolmandal kolmapäeval, v.a juulis. See, kas Tallinna omastehooldajate kooskäimisi toetatakse linna poolt aastal 2013, selgub veebruarikuu tugigrupi kokkusaamise ajaks.

Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba.

www.kuivaks.ee
www.inkotuba.ee

PromFest esitleb uut ooperiproduktsiooni

Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi.  „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.

Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.

Lisainfo: www.promfest.ee, www.youtube.com/promfest, www.facebook.com/promfest

Tondi Põhikool tähistab juubelit

Tondi Põhikool.
Tondi Põhikool.

17.  jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

 

Yrjö Kukkapuro.
Yrjö Kukkapuro.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.kukkapuro_colour element

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Anton Küünla doktoritöö käsitleb 19. sajandi piibliteemalisi ooperilibretosid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee