Urmas Reinsalu pälvis Valge Lindi auhinna

Igal aastal naistevastase vägivallaga võitlemise päeval välja antava Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) Valge Lindi auhinna pälvis tänavu justiitsminister Urmas Reinsalu.

Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard
Urmas Reinsalu. Foto Urmas Saard

[pullquote]Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada.[/pullquote]ENÜ tunnustas ministrit mitmete oluliste seadusemuudatuste eest, mis mõjutavad vägivalda kogenud naiste ja laste igapäevalu. Näiteks hiljuti valitsusest heakskiidu saanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, milles määratakse senisest selgemalt lastega seotud eestkoste küsimusi, samuti karistusseadustiku ahistavat jälitamist ja seksuaalset ahistamist käsitlevad süüteokoosseisud jmt.

Reinsalu tänas tunnustuse eest ja ütles, et see on väga suur kohustus ja vastutus. „Võitlus vägivallaga peab olema süsteemne ja katkematu, hirmuahel tuleb katkestada. Oleme tänaseks astunud mitmeid olulisi samme – võtnud Eesti õigusesse üle parimad praktikad Euroopa Liidu õigusest ja lisanud seadusesse sätteid ohvri kaitsevajaduste kohta. Peame jätkama sarnaste, veelgi jõulisemate, sammude astumist, et kannatanu saaks õigel ajal just seda abi, mida tal parasjagu vaja on,“ märkis Urmas Reinsalu.

Loe edasi: Urmas Reinsalu pälvis Valge Lindi auhinna

Üle Eesti läidetakse küünlad Vabadussõja sangarite mälestuseks: Pärnus, Sindis, Viljandis, Tallinnas ja mujal

28. novembril möödub 100 aastat Eesti Vabadussõja algusest. Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Kindral Johan Laidoneri Selts on kutsunud üles süütama sel päeval küünlaid Vabadussõjas langenute kalmudel ja Vabadussõja ausammaste jalameil.

Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard
Mälestusehis Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest.[/pullquote]Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kindral Laidoneri Seltsi liikmed mälestavad langenuid kell 16 Tallinnas Kaitseväe kalmistul Mälestusehise, Vabadussõja juhtide ausamba ja Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures ning säilinud Eesti ja Briti sõjameeste haudadel.

Varahommikul süütavad Pärnumaa kaitseliitlased, muinsuskaitsjad jt. küünlad Alevi kalmistul.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe ütles, et Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis olulist tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”. Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel asetatakse Sindi õigeusu kalmistul kell 10.00 Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 21-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Kell 12 süttivad küünlad kirikukellade helina saatel Vabadussõjas langenute haudadel üle Viljandimaa. Kindral Johan Laidoneri sünnikohas süüdatakse kell 7.30 sada küünalt. Kell 13.30 läidavad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed küünlad Tallinna Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnus Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute kalmudel süüdatud küünlad Foto Urmas Saard

 

 

 

Pärnus avaldatakse austust Vabadussõja sangaritele

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

 

 

 

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute mälestuseks Foto Urmas Saard

 

 

 

Süüdakem küünlad langenud vabadussangarite kalmudel!

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Täna, 23. novembril algab HIV kiirtestimise nädal – SA Koos HIV Vastu ja Tervise Arengu Instituut (TAI) pakuvad nädala jooksul võimalust tasuta HIV kiirtesti teha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Paides, Säreveres, Kohtla-Järvel ja Narvas.

HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto Urmas Saard
HIV kiirtestimine Pärnu Keskuses 30. novembril kell 17–19. Foto: Urmas Saard

Üle-euroopaline HIV testimisnädal toimub igal aastal novembrikuu lõpus. Nädala eesmärk on teadvustada laiemalt HIV testimise vajadust ja tuletada inimestele meelde, et enda ja oma lähedaste tervisest tuleb hoolida. Samuti kutsuvad korraldajad inimesi eeskuju näitama ja enda osalemist testimises jagama sotsiaalmeedias märksõnadega #eestitestib #minahoolin.

SA Koos HIV Vastu juhi Vilja Toomasti sõnul takistab inimeste vähene teadlikkus HIV infektsiooniga inimeste üles leidmist. „Eelmisel aastal Emori läbi viidud uuringu tulemuste järgi on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. See näitab, et suur osa Eesti elanikke peab HI-viirust endiselt ainult riskirühmade haiguseks,“ ütles Toomast. „Ainult veerand vastanutest ehk 25 protsenti nimetasid peamiseks HIV leviku viisiks sugulist vahekorda. Ometi on Eestis oluliselt kasvanud just nakkuse heteroseksuaalne levik, viimaste aastate diagnoositud HIV viiruse levik on kuni 40% ulatuses heteroseksuaalsel teel.“

Loe edasi: Täna algab HIV kiirtestimise nädal

Rahu kogudus tänab linna pikaajalise koostöö eest

Laupäeval, 17. novembril kell 18 korraldab Nõmme Rahu kogudus Lunastaja kirikus (Õie 10) tänuürituse Tallinna linnale, millega tähistatakse kakskümmend aastat kestnud koostööd.

Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik.  Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik on on Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahulepingu mälestuskirik. Foto: Jukko Nooni

„Tallinna linna ja erinevate koguduste ühistegemiste eesmärgiks on olnud alati tallinlaste parem elu – hoolivam, sallivam, ühtehoidvam,“ ütles Tallinna linnapea Taavi Aas tänuürituse eel. „Kõigi nende väärtuseliste maamärkide juures on väga oluline roll kanda kirikul, et materiaalsete võlude kõrval pakkuda inimestele tuge ja hoolitsust,“ tõdes Aas tunnustades eriliselt Rahu koguduse pühendunud sotsiaaltööd.

Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander märkis, et linna olulise rahalise panuse abil on Rahu kiriku interjöör saanud sellise ilme nagu see 1930. aastatel oli, samuti tänatakse Tallinna linna Lunastaja kiriku uue küttesüsteemi rajamise eest. „Koostöö pole kindlasti ainult majanduslik, vaid hõlmab ka sotsiaal- ja kultuurisfääri, mida aktiivselt linnaosavalitsusega ühiselt teeme,“ täpsustas Sander.

„Linnaosavalitsus tähistab koostöös kogudusega Tartu rahulepingu aastapäeva, küüditamisohvrite mälestuspäeva ning esimest adventi. Sotsiaalvaldkonnas on kindlasti olulisim toidutare projekt. Selle raames on võimalik vähekindlustatutel kahel korral nädalas sooja toitu süüa,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme tunnustusauhinna pälvisid noor kabetaja ja laulupäeva korraldajad

Eile, 12. novembril tähistas Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimus sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, mille eel kuulutati välja tänavused Nõmme linnaosa tunnustusauhinna saajad. Sel aastal pälvisid tunnustuse noor kabetaja Priit Lokotar ning Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldanud toimkond.

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto Endel Apsalon
Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Priit Lokotar ja Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva korraldustoimkonna esimees Tiit Kruusalu. Foto: Endel Apsalon

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on juba pikki aastaid olnud tavaks linnaõiguste andmise aastapäeval avaldada tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda kaks auhinda.

„Üks auhindadest läks noorele kabetajale, 10-aastane Priit Lokotarile, kes on Pääsküla kooli ja Nõmme huvikooli õpilane. Priit Lokotar on rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võitnud üheksa medalit, rääkimata võitudest kodumaistel võistlustel. Priit tuli sel aastal Euroopa meistriks nii rahvusvahelises kui vene kabes. Novembri alguses Valgevenes lõppenud noorte maailmameistrivõistlustel sai ta kaela pronksmedali,“ sõnas linnaosavanem aktusel.

„Teine auhind läks aga tänutäheks nõmmekate kogukonna algatusrühmale, kes käisid välja idee taaselustada Nõmme laulupäev ning selle ka ellu viisid. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. juubeliks korraldasidki aktiivsed nõmmekad 17. juunil Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva,“ lisas Šillis.

Tunnustusauhinnaks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi

 

 

 

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.

Tunne Kelam. Foto Urmas Saard
Tunne Kelam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?[/pullquote]Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.

23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”

Loe edasi: Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?

Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Täna, 12. novembril möödub 80 aastat Nõmme gümnaasiumi hoonele nurgakivi panekust. Sel puhul avati kooli ees nimeline pink Nõmme gümnaasiumi pikaaegsele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt Foto Jukko Nooni
Nõmme gümnaasiumi direktor Riho Uulma eemaldab katte Alfred Teastele pühendatud pingilt. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]kes ei reetnud sinimustvalgeid põhimõtteid ka nõukogude terrori tingimustes[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tegid ettepaneku Alfred Teastele nimelise pingi paigaldamiseks pärast kevadel toimunud linnaosa asumiseltside ümarlauda kooli vilistlane ja Nõmme Tee Seltsi liige Kadi Alatalu.

Alfred Teaste (1895-1992) juhtis Nõmme gümnaasiumi aastatel 1931-1940 ning 1941-1944. Suurel määral direktori initsiatiivil võttis Nõmme linnavolikogu 1936. aasta vastu otsuse ehitada uus gümnaasiumihoone. Okupatsioonivõimud ei lubanud Teastel direktorina töötada, kuid kuni 1949. aastani sai ta jätkata koolis tööd õpetajana, misjärel ta vallandati. Kaks aastat hiljem saadeti ta vangilaagrisse.

Loe edasi: Nõmme gümnaasiumi direktor Alfred Teaste sai nimelise pingi

Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Esmaspäeval, 12. novembril tähistab Nõmme linnaosa Nõmmele linnaõiguste andmise 92. aastapäeva. Traditsiooniliselt toimub sel puhul Nõmme kultuurikeskuses kontsertaktus, kus esinevad Marko Matvere ja orkester Ventum. Kontsert algab kell 19.

Nõmme raudteejaam Foto Jukko Noomi
Nõmme raudteejaam. Foto: Jukko Noomi

[pullquote]Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul[/pullquote]Kuigi praegu on Nõmme üks Tallinna linnaosadest, on ajaloo väärtustamine linnaosavalitsusele oluline. Esmapäeva hommikul paigaldatakse nimeline pink Nõmme gümnaasiumi kunagisele direktorile Alfred Teastele.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on üks kena tava veel, mida linnaõiguste andmise aastapäeva aktusel on pikki aastaid järgitud. „Linnaosavalitsus avaldab tänu asutustele, organisatsioonidele ja eraisikutele, kes on linnaosale au ja kuulsust toonud, midagi erakordselt korda saatnud või läbi aastate kaasa aidanud Nõmme arengule. Sel aastal otsustati välja anda koguni kaks tunnustusauhinda, milleks on skulptor Seaküla Simsoni loodud Nikolai von Glehni, Nõmme rajaja kuju vähendatud koopia. Tunnustusauhinna saajad kuulutatakse välja esmaspäeva õhtul,“ lausus linnaosavanem.

Loe edasi: Nõmme tähistab linnaõiguste andmise aastapäeva

Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

Türgi Suursaatkond Eestis tähistas eile õhtupoolikul Türgi Vabariigi aastapäeva mitmesajale külalisele korraldatud vastuvõtuga Tallinnas Tornimäel asuva Swissôtelli konverentsikorrusel.

Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto Foto Urmas Saard
Suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ja Pärnu Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg, kes kingib Pärnu supelranna motiiviga tundmatu piltniku foto. Foto: Urmas Saard

Hotelli kuuenda korruse avaras fuajees tervitas külalisi Türgi suursaadik Eestis T.E. pr. Hayriye Kumaşcıoğlu. Suursaadiku selja taga asus Türgi lipp ja suurel pildil Mustafa Kemal Atatürk. 1881. a sündinud Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja ja selle esimene president (1923-1938).

Enne suursaadiku pidupäevakõnet mängiti helikandjalt mõlema riigi hümni. Suurele ekraanile ilmusid Türgi ja Eesti lipud. Hayriye Kumaşcıoğlu sõnul on Türgi Vabariik tegutsenud oma loomise algusest saadik Lääne poliitilise, majandusliku, sotsiaal- ja kaitsealase infrastruktuuri lahutamatu osana. Oma sõnavõtus osundas ta põgenike heaks tehtavale suuremahulisele humanitaarabile.

Türgi Vabariik kuulutati välja 1923. aasta 29. oktoobril. Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Eesti taasiseseisvumise järel taastati kahe riigi vahelised diplomaatilised suhted 23. oktoobril 1991. Türgi pole kunagi tunnustanud nõukogude annektsiooni Eestis. 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Türgi praegune suursaadik Eestis andis oma volikirjad president Ilvesele üle 2015. a 15. oktoobril.

Loe edasi: Türgi Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Eesti suurimas ballisaalis

90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Pühapäeval, 14. oktoobril Harku raba teedel toimunud 90. Rabajooksul purustati osalusrekord. Kaks korda aastas toimuval rahvaspordiüritusel osales sel korral 2250 registreerimislehe täitnud jooksusõpra ja kepikõndijat.

90 Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro
90. Rabajooksu kiireim naine Liis-Grete Arro

[pullquote]Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega[/pullquote]Üle kahe tuhande küündinud osalejatearvud olid Rabajooksul 1980. keskpaigas ning nüüd ka kahe viimase aasta jooksudel. Seni oli suurima osalejate arvuga 28. Rabajooks, mis toimus 1987. aasta sügisel, kui raja läbis 2236 osavõtjakaardi täitnud jooksjat.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on alates sellest aastast Rabajooksu korraldaja kui ka rahastaja Nõmme linnaosa valitsus. „Esimene Rabajooks toimus 1974. aastal. Pikalt oli korraldajaks Eesti Tööstusprojekt, hiljem Sweco Projekt AS, kellelt võttis korraldamise üle linnaosavalitsus, sest me ei soovinud, et pikkade traditsioonidega tervisespordiüritus kaoks. Tegemist on traditsioonilise kogu pere üritusega, kus spordivad üheskoos nii sportlased kui harrastajad nii lapsed kui väärikamas eas mehed ja naised,“ rääkis linnaosavanem.

Loe edasi: 90. Rabajooks purustas osalusrekordi

Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Koostöös MTÜ Fenno Ugriaga korraldab Reval Folk hõimupäevade erikontserdi, mil publiku ette astub Soome üks juhtivaid kaasaegseid akordioniste ja rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid – Maria Kalaniemi.

Maria Kalaniemi Foto Elina Brotheus
Maria Kalaniemi. Foto: Elina Brotheus

[pullquote]Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama vöö erinevad mustrid[/pullquote]Mariaga mängib kontserdil hetke koos ka tema kauaaegne õpilane ning praegune kolleeg, Eesti üks edukamaid akordioniste maailmas – Tuulikki Bartosik. Teiseks peaesinejaks on legendaarne Mordva meestelaulu traditsiooni hoidev vokaalansambel Toorama, kes käis viimati Eestis kuus aastat tagasi. Peale kontserti toimub laulutuba Jaan Sarvega, kes on Tallinnas elav seto juurtega pilli- ja laulumees.

Õhtu pühendatakse hõimuseostele eestlaste ja sugulasrahvaste vahel. Läbi pärimuse ja helikeele astuvad minevik ja tänapäev omavahel dialoogi, nagu ühe ja sama (hõimluse) vöö erinevad mustrid.

Loe edasi: Hõimupäevadel esineb Soome tippakordionist Maria Kalaniemi

Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

16. oktoobril tähistab Eesti aktiivseim nüüdismuusika ansambel U: kontserdiga sarjas URR (U: Rahvusringhäälingus) oma 15. sünnipäeva. Kuigi ansambel loodi 2002. a lõpus, astus U: üles oma esimese täiskavaga täpselt 15 aastat tagasi, 16. oktoobril 2003 festivalil NYYD, mida ansambel peab oma tõeliseks sünnipäevaks.

U Pranstusmaal, august 2018 Foto Ninh Lê Quan
U: Pranstusmaal, august 2018. Foto: Ninh Lê Quan

[pullquote]Kavas:
Muusikaline tervitus
Tatjana Kozlova-Johannes „Circles” (2004 )
John Cage „Child of Tree” (1975)
Ivan Fedele „Immagini da Escher” (2005)[/pullquote]Viis aastat tagasi, tähistamaks oma 10. tegevusaastat, käivitas U: koostöös Klassikaraadioga kontserdisarja URR, mis kandis toona alapealkirja „10 aastat vastupanu”. Vastupanu all pidas U: silmas eelkõige mitte kaasa minna mugavusega, seada endale pidevalt uusi väljakutseid, mitte teha allahindlusi sisu ja kvaliteedi suhtes. Sarja üheks eesmärgiks on tõsta üldist teadlikkust nüüdismuusikast, kasvatada nö kultuurikihti selles vallas. Igal kontserdil on kindel teema, mis tutvustab erinevaid tahkusid nüüdismuusikast. Sarja jooksul on esmaesitlusele toodud mitmeid maailmas tunnustatud heliloojate väärt-teoseid, mis senini Eestis kõlanud ei olnud. Lisaks kõlavale muusikale tutvustavad Taavi Kerikmäe ja Tarmo Johannes teoste ja teemade tausta, kontsertidest toimuvad otseülekanded Klassikaraadio eetris. Käesolev kontsert on sarjas järjekorralt kahekümnes.

Loe edasi: Ansambel U: tähistab 15. sünnipäeva

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

27.septembril korraldas Eesti Spordiselts Kalev koostöös Eesti Kaitseväe, Viimsi Valla ja Kindral Johan Laidoneri Seltsiga järjekorras juba 19nda Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu. Üldvõit läks esmakordselt sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubid võistlusklassi esindajatele.

XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond Foto Eesti Kaitsevägi
XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond. Foto: Eesti Kaitsevägi

[pullquote]Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu selleaastaseks üldvõitjaks tuli Jooksusõprade võistkond, kes viis koju ka rändkarika.[/pullquote]Tormituult trotsides kogunesid 27. septembril Viimsi mõisa esisele platsile 41 võistkonda.

Võisteldi kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste, gümnaasiumiealiste poiste, gümnaasiumiealiste tüdrukute ja sõpruskonnad/korporatsioonid/spordiklubide võistlusklassides. Võistlusmaaks oli kaheksaliikmelistele võistkondadele 3 km ning iga vahetuse jooksja läbis ca 650 – 750m. Selleaastane rada oli võrreldes eelnevaga muutunud. Nimelt pikendati raja pikkust nii, et ühel ringil  toimus neli vahetust ja läbiti tavapärase nelja ringi asemel kaks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu üldarvestuses tuli võitjaks Küberväejuhatus ajaga 17:13, teise koha saavutas Sp/Vahipataljon ajaga 17:18 ja kolmandaks tuli 2. Jalaväebrigaad ajaga 17:37.

Loe edasi: XIX Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu tulemused

Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus

Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 12 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Sõjamuuseumis/Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgneb konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak Foto Urmas Saard
Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Foto: Urmas Saard

Kui Saksamaa ründas 1940. aastal Norrat, läksid norralastele appi prantslased ja britid. Palju vähem on teada tõsiasi, et ka 12 Eesti vabatahtlikku tõttasid kaitsma Norra vabadust ja osalesid lahingutes Narviki all. Üks Eesti sõdur – Arnold Soinla – langes lahingus ning on maetud sealsele kalmistule.

Norra üldsuse teavitamiseks avati Narviki Sõja ja Rahu Keskuses 12. septembril näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”, kus antakse ülevaade Eesti Vabariigi ja Norra kuningriigi pea 100 aasta pikkustest suhetest, keskendudes Eesti vabatahtlikele, kes läksid kõigepealt appi Talvesõja ajal soomlastele, kui neid ründas Nõukogude Liit ja seejärel norralastele, keda ründas Saksamaa.

1. oktoobril avatakse näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940” Eesti Sõjamuuseumis, kus toimub samal teemal konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul. Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Näituse ja konverentsiga tähistab Eesti Muinsuskaitse Seltsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Euroopa kultuuripärandiaastat.

Helle Solnask

Kindral Laidoneri XIX olümpiateatejooks

Neljapäeval, 27. septembril 2018 antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XIX Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.

Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014 Foto Urmas Saard
Kindral Laidoneri olümpiateatejooks aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Jooks toimub traditsiooniliselt Viimsi mõisapargis – kindral Laidoneri kunagises kodus. Tänavune jooksurada on varasemast veidi pikem. Võistluse täpne juhend leidub ja osavõtuks registreerimine toimub Eesti Spordiselts Kalevi kodulehel.

Kell 14.15 tervitavad jooksjaid Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Viimsi vallavanem Siim Kallas ning Eesti Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste. Võistlejad asuvad lähtejoonele kell 15.00.

Võistkonnad on kaheksaliikmelised. Iga osaleja läbib 650 – 750 meetrit. Auhindu jagatakse viies erinevas võistlusklassis – kaitseväe ja kaitseliidu, põhikooliealiste õpilaste, gümnaasiumiealiste poiste ning eraldi tüdrukute, samuti sõpruskondade (korporatsioonid, spordiklubid) võistkondadele.

Iga võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga. Teatejooksu üldarvestuse kiireim võistkond pälvib rändkarika. Kiireima ringi jooksjad saavad eriauhinna.

Olümpiateatejooksu korraldavad traditsiooniliselt Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Spordiselts Kalev, Eesti Kaitsevägi ja Viimsi vald.

Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Paavst Franciscus astus eile hommikupoolikul, 25. septembril, Lennart Meri Tallinna lennujaamas esmakordselt Maarjamaa pinnale, kus vilu tuul andis auväärsele külalisele taaskordselt märku Baltimere äärsete ilmade tujukusest. Aga paavsti sõnad tegid kuulajatele sooja, kui ta väljendas soovi paremini tundma õppida meie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud meil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul Foto Urmas Saard
Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Paavst Franciscus: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.[/pullquote]”Püha isa teadis, et sajandeid on seda maad tuntud Maarjamaana. „See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist.” Maarjale mõeldes keskendus ta mälule ja viljakusele. Paavsti sõnul tähendab mäluga maa mäletamist, et tänapäeval saavutatu on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. „Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tänastes saavutustes tunda ära ajaloo viljad, mille on loonud need mehed ja naised, kes nägid vaeva vabaduse nimel. See omakorda kutsub üles austama neid, kes valgustasid uusi radu tulevastele põlvedele.”

Franciscus ütles midagi, mida ei tohiks kunagi unustada: „Hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.” Tema hinnangul on tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi elu tähenduse kadumine ja elurõõmu minetamine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma imestamisvõime, mis viib inimesed sageli eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Franciscus Kaarli kirikus ja Vabaduse väljakul

Pealinn laiendab esindusjõulupuu otsingut üle riigi

Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.

Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil Foto Urmas Saard
Jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard

Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.

Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.

Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.

Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.

Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Uudist täiendatud kell 21:45

Selleks ajaks kui võis juba rääkida kolmandiku maailma puhtaks saamisest, alustasid sarnaselt paljude teiste Eesti piirkondadega umbes 40 talgulist koristuspäeva Tallinna lauluväljakul, kus töö korraldamist vedas Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul Foto Peeter Hütt
Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul. Foto: Peeter Hütt

Lipu selts oli oma liikmetega iseseisvalt Teeme ära talgutel esmakordselt ja kaasas endaga veel teisigi osavõtjaid: Estonia lauljaid, Eesti Teadusteakadeemia meeskoori liikmeid, eruohvitseride ja reservohvitseride kogu esindajaid, naiskodukaitsjaid, samuti 20. augusti klubi inimesi, Välisministeeriumi töötajad jt.

Lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe teatel korrastati 100 tamme parki. Parki paigaldati neli toimumisaega meenutavat tahvlit.

Maailmakoristamisepäeva talgud algasid Uus-Meremaalt kell 01 öösel ja lõpevad 24 tundi hiljem Havai saartel.

Kell 20:53 saadud päeva viimase pressiteate kohasel jätkuvad praegu Maailmakoristustalgud Ameerika mandril. Eesti aja järgi kella 20.30 oli koristustalgud lõpetanud üle 129 riigi, koristamas on pressikeskuse andmetel praegu 23 riiki.

Riikidelt saadud andmete põhjal on koristamas käinud vähemalt 17,2 miljonit inimest, kuid need andmed on esialgsed ning info kogumine ja kinnitamine Maailmakoristusepäeva staabis jätkub.

Loe edasi: Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard
Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.

Tallinna Kultuurikatel Foto Urmas Saard
Tallinna Kultuurikatel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.[/pullquote]Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.

Loe edasi: Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle

Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Eelmisel aastal käivitatud pärimusmuusika kontserdisari Reval Folk teeb teise hooaja avastardi 15. septembril kell 19.

Tuule Kann Foto Ivo Eggi
Tuule Kann. Foto: Ivo Eggi

Kontserdisarja eesmärk on tuua pärimusmuusika ja sellel põhinev autorilooming Tallinna ja andes seeläbi sügis-talvisel hooajal ka asises Tallinnas toimetavatele inimestele võimalus kohtuda oma päri(mu)solemusega. Teiseks eesmärgiks on inspireerida noori pärimuspille mängima ning sellest rõõmu tundma, korraldades suviti rahvusvahelist muusikalaagrit Reval Etno.

[pullquote]Sissejuhatavateks esinejateks on suvel rahvusvahelises noortelaagris Reval Etno osalenud lapsed koos üllatusesinejaga.[/pullquote]„Selle aasta programmis on oodata erilisi ja tähenduslikke kooslusi ja nende Eesti artistide ülesastumisi, kes on end nii Eestis kui ka mujal maailmas tõestanud kui oma ala meistrid! Samuti tahame sel hooajal esile tõsta Tallinnas ja Harjumaal tegutsevaid pärimusmuusika õpetajaid ning nende õpilasi. Lisaks soovime tähelepanu juhtida olulistele teemadele maailmas, mis meie hinnangul seda väärivad,“ sõnasid korraldajad Kadri Allikmäe ja Tuulikki Bartosik.

Kontserdisarja avasündmus on pühendatud puhtale maailmale ning samal päeval toimuvale, Eesti “Teeme ära” liikumisest alguse saanud üleplaneedilisele prügikoristuskampaaniale „World Clean-up day“, kus osaleb üle 150 riigi.

Loe edasi: Reval Folk toob pärimusmuusika Tallinna

Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Ajakiri 60+60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.

[pullquote]Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.[/pullquote]Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.

Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.

Loe edasi: Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“

Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Sel nädalal viibivad Eestis Nõmme rajaja Nikolai von Glehni Brasiilias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides elavad järeltulijad. Täna toimub ringsõit Nõmmel, samuti tutvutakse Glehni sünnikoduga Jälgimäel. Ennelõunal külastati Nõmme Rahu kirikut, kus kohtuti Nõmme seltside ja linnaosavalitsuse esindajatega, koguduseliikmete ning teiste huvilistega.

Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus Foto Endel Apsalon
Glehni suguvõsa Nõmme Rahu kirikus. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht[/pullquote]Perekondliku sündmuse tähistamiseks on tänavu Eestisse tulnud 24 Glehni suguvõsa liiget ning nende pereliikmeid ja sõpru. Viimati käis Nõmmel nii suurel hulgal Nikolai von Glehni järeltulijaid 2013. aastal.

Glehni lapselapselaps Mercedes Elisabeth von Glehn Santos ütles täna Nõmme Rahu kirikus toimunud kohtumisel, et suguvõsa kokkutulek on perekonna jaoks tähenduslik, sest sada aastat tagasi lahkuti Eestist. „Kuigi oleme sünnilt brasiillased on Eestil meie südames kindel koht,“ lausus ta kohtumisel. Ta meenutas väikese tüdrukuna orvuks jäänud Leena Rangist, kes Glehnide perre võeti ja koos nendega Eestist kaasa läks ning kes oli Brasiilias pere mitmele põlvkonnale sidemeks uue kodumaa ja Eesti vahel, sest Leena peale eesti keele muud keelt ei osanud ning rääkis lastega eesti keeles. „Nõmme oli meie jaoks muinasjutumaa. Siiani on mul meeles laulude meloodiad ja nende eestikeelsed sõnad, mida Leena meile õpetas,“ meenutas ta.

Loe edasi: Nõmme rajaja järeltulijad külastavad taas Nõmmet

Linnaosavalitsuse töötajad aitavad kooliaasta alguses õpilastel ohutult teed ületada

Nõmme linnaosa valitsuse töötajad aitavad sel nädalal hommikuti Kadaka puiesteel Õitse bussipeatuse juures asuval ülekäigurajal õpilastel turvaliselt teed ületada.

Kadaka puiestee ülekäigurajal Foto Jukko Nooni

„Kadaka puiestee on tiheda liiklusega ning seda ülekäigurada kasutavad aktiivselt Kivimäe põhikooli õpilased. Tulime politseile ja munitsipaalpolitseile appi, kes samuti koolide lähistel sel nädalal ülekäiguradasid turvavad,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Kellaajad, millal Kadaka puiesteel ülekäigurajal abiks ollakse, on valitud Kivimäe põhikooli algklasside tundide algusest lähtuvalt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

 

Kadaka puiestee ülekäigurajal. Foto: Jukko Nooni