Eesti

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Juba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Moostes avati tervisekeskus

Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.

Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.

Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.

Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.

Henari Kamenik

Heategevuskampaania toob invatakso päev-päevalt abivajajatele lähemale

Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee

Oktoobri keskel algatas portaal GoodNews heategevuskampaania “Aitame Antsul aidata”, mille sisuks on annetuste kogumisele kaasaaitamine, et Põlvamaal elav Ants Väärsi saaks soetada uue invatakso. Autot on vaja selleks, et mitut haigust läbi põdenud ning teisi aidata sooviv mees saaks jätkuvalt haigeid inimesi arsti juurde ja koju tagasi sõidutada, kuna tema senised transpordivahendid kipuvad väsima.

Ants Väärsi ise kinnitab, et asjad on hakanud liikuma, sest tema algatus on kajastamist leidnud paljudes väljaannetes. Konkreetsetest summadest ta veel rääkida ei saa, sest helistamisega annetatava toetuse suurus selgub operaatorfirmade kokkuvõtetest. OÜ Antsu Takso arveldusarvetele on head inimesed üle kandnud mitmes suuruses summasid.

Ants Väärsi toetuskampaania eesmärgiks on aidatal tal osta uus või hästi säilinud invasõiduk, mille hind võib uuest peast olla umbes 40 000 eurot. Samas teab Ants, et Haapsalu taastusravikeskus sai Taanist kasutatud, kuid igati ontliku invasõiduki ka poole väiksema summa eest, kuid see eeldab sellise auto leidmist, mida ei peaks kohe remontima hakkama. Senised mehe tööautod on sedavõrd amortiseerunud, et kogu raha läheb kütuse ja remondi peale. Siinkohal meeldetuletuseks, et Ants Väärsi, kes on läbi põdenud infarkti ja tagasi tõrjunud vähi ning soovib olla teistele abivajajatele toeks, elab ise oma pensionist.

Antsu saab aidata järgmiselt: helistades 900 6677, annetad 10 eurot ja OÜ Antsu Taksoarveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Monika Kuzmina

Igale Eesti vastsündinule kingitakse nüüdsest raamat “Pisike puu”

Eile anti üle esimesed beebiraamatud „Pisike puu“, mis on mõeldud kingitusena 2015. aastal ning järgnevatel aastatel Eestis sündivatele lastele. Kinkeraamat, mille eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust, jõuab oma uute omanikeni kõikjal Eestis alates oktoobrist koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Kinkeraamatu on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja on Kultuuriministeerium.

„Raamatusse „Pisike puu“, mille nimi tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest, ning mis on ühtlasi ka raamatu nimiluuletus, noppisime luuletusi ja jutte meie tuntud ja armastatud lastekirjanike loomingust. Siin on nii vanu, mitmele põlvele armsaks saanud, kui ka päris uusi lugusid, sekka ka mõned muinasjutud ja liisusalmid, mille seovad tervikuks kunstnik Catherine Zaripi võrratud pildid. Kokku sai see kimp just nii kirju, et puudutaks igaüht – nii raamatu ettelugejat, pisikest kuulajat kui ka noort lugejat,“ kirjeldas valminud kinkeraamatut Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda,“ lisas Soone.

Raamatut „Pisike puu“ hakatakse üle andma kohalike omavalitsuste poolt korraldatavatel juba traditsiooniks kujunenud pidulikel üritustel, kus tervitatakse uusi ilmakodanikke ja õnnitletakse vastseid lapsevanemaid. Lapsed, kes on sündinud 2015. aastal, ning pole veel oma raamatut saanud, ning samuti need, kel pidulikul sündmusel osaleda ei õnnestu, nende vanemad saavad pöörduda kohaliku raamatukogu poole oma lapse kingituse kätte saamiseks.

Võru Linnagalerii ootab vaatama uusi näitusi

* ILME RÄTSEP, MÄRT RANNAST, FELIKS SARV ühisnäitus “1+2”

Näitus on kolme põlvkonnakaaslasest kunstniku ühisprojekt, kes tunnevad üksteist aastakümneid, kuid ühisel grupinäitusel eksponeerivad oma töid esmakordselt. Näituse tööd väljendavad kolme mõttelaadi erinevates meediumites: graafika, joonistus, maal, tekstiilimaal, skulptuur. Näituse eelselt pole osalejad kokku leppinud ühises teemas, koosmõju ja suhestus kujundatakse näituseruumides. Eesmärgiks on luua atmosfäär, mis kõnetaks vaatajaid.

Ilme Rätsep: Armastan seda mida teen. Kangas ja värv on olnud minuga kogu teadliku elu ja pole kunagi alt vedanud. Maalides olen õnnelik. Minu jaoks on loomeprotsess olulisem, kui valmisteos. Eksponeerin maalitud tekstiili.
Märt Rannast: On inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad ei pea tegelema kunstiga ja on inimesi, kes tunnevad ennast õnnelikena, kui nad saavad tegeleda kunstiga. Vahel on tähtis olla pikemalt õnnelik inimene. Minu jaoks on looming eneseväljendus kunstilises keeles, millega on võimalik edasi anda suhtumist meid ümbritsevasse. Eksponeerin skulptuuri ja maali.
Feliks Sarv: Ei oleks looja, kui teaksin ette lõpptulemust. Loomeprotsess on küll valuline, kuid selle kaudu õpin tundma iseennast ja ümbritsevat maailma. Eksponeerin graafikat ja joonistusi.

* HEIGO ZIMMERi maastikufotonäitus “Ühe viipega maalin maailma hõbedasse”
Heigo Zimmer on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna 2004. aastal. Pärast seda on ta töötanud fotogaraafina , peamiselt portree- ja perepildistajana. Seekordne näitus on katse proovida tegelda mitte niivõrd inimesega kui pigem just inimest ümbritsevaga ja seda läbi looduse. Pildid peaks mõnekski hetkeks kiskuma vaataja argistest tegevustest eemale ning sukelduma rahusse ja vaikusesse. Fotokunstnikuna pakuvad Heigole viimasel ajal huvi vanad fototehnikad, erinevad fotograafilised menetlused ja vanad kaamerad ning nende käsitsi lihvitud optika tekitatud veider/kummalised kujutised. Sellest tulenevalt võivad fotod tunduda kohati ebateravad või ebamäärased, aga tegelikkuses ongi nende objektiivide joonistamisvõime teistsugune.

Näitused on vaadata 25.oktoobrist kuni 27. novembrini.

Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 -18:30. Tasuta.
Aire Kokk

Hooli endast ja pane oma lähedased särama

Igal aastal saabub ühes sügiskuudega aeg, mil pime peale tungib ja valgust üha vähemaks jääb. Ei ole erandlik seegi aasta. Vaatamata sellele, et igal aastal jagab politsei tuhandeid helkureid võib endiselt näha maanteede ääres inimesi, kellel helkur veel puudu. Kes teab, kas on ehk helkuri hind liialt suur, et panustada oma turvalisse teekonda? Igal juhul on aga kordades kallim pärast liiklusõnnetust oma tervise parandamine ja kindlasti ei soovi keegi hooletuse ja rumala juhuse tõttu tegeleda veelgi raskemate tagajärgedega, kus “oleksid” ja tagantjärele tarkus enam midagi ei maksa.

Politsei tuletab meelde, et helkur on küll väike ja kerge, kuid võib päästa elu. Selleks, et meie lähedased jõuaksid turvaliselt sihtpunkti, saame me väga palju ära teha, kandes ise helkurit ja hoolitsedes selle eest, et ka meie lähedastel see olemas oleks. Kinkides helkuri näitame, et hoolime. Ka sõidukijuhid on liigeldes tänulikud, kui märkavad tee ääres kõndivat jalakäijat juba kaugelt. Et aga oma teekond veelgi turvalisemaks teha, tasuks lisaks helkuri kandmisele meeles pidada, et maanteel tuleb kõndida alati vasakul pool teeservas ning helkur peaks olema kinnitatud paremale poole põlve kõrgusele selliselt, et seda mitmest suunast näha oleks. Politsei tuletab meelde, et pimedal ajal liikudes ja halva nähtavuse korral on helkuri või muu valgusallika kasutamine enese nähtavaks tegemisel kohustuslik.

Inga Ploom,

Võru politseijaoskonna noorsoopolitseinik

Tartu tantsuklubis on seekord Lahemaa Rahwamuusikud

Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.

4. novembril kella 20-24 toimub järjekordne tantsuklubi üritus Tartus Tiigi seltsimajas. Suur au ja rõõm on Tartu tantsuklubis võõrustada ja tutvustada tänavu oma 40. tegutsemisaastat tähistavat Lahemaal tegutsevat rahvamuusikaansamblit Lahemaa Rahwamuusikud, kes toovad endaga kaasa palju põnevaid laule, tantse ja laulumänge Põhja-Eestist.

Lahemaa rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal helilooja Veljo Tormise initsiatiivil. Ansambel loodi eesmärgiga taaselustada regilaulu laulmise traditsioone Lahemaal. Peatselt liitusid ansambliga mõned kohalikud külapillimehed viiuli ja kandlega. Ansambli 40. tegutsemisaastal musitseeritakse eesti torupillidega, kanneldega, viiuli ja eesti lõõtspillidega. Lisaks on kasutusel hulk väikeseid vilesid, parmupille, jauram ja muid pisikesi pillikesi. Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi

Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.

tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse lisaks palju tuttavlikke rahvatantse Eestist ja võõrsilt.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.
Triinu Nutt

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht

Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Lõpusirgel on fotovõistlus “Maavalla hiied”, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest, pühadest kividest, allikatest, puudest jt looduslikest pühapaikadest. Võistlus lõpeb 31. oktoobril.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 1000 eurot. Hõimu- ehk uurali rahvaste pühapaiga eriauhinnaks on 300 eurot ja kuni 16aastastel noortel 200 eurot. Lisaks on eriauhindadena välja pandudajakirjandusväljaannete tellimusi, raamatuid, filmi- ja heliplaate, kursuseid, kogemusmatku jpm.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele on oodatud Eestis ja mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistluse eesmärk on jäädvustada, tutvustada ja väärtustada looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma. Võistluse teemaks on ajaloolised (mitte tänapäeval kasutusele võetud) looduslikud pühapaigad. Uuematest pühapaikadest on erandina võistluse teemaks matusetavadega seotud ristipuud.

Loe edasi: Hiite fotovõistluse võitja saab auhinnaks 1000 eurot

Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: Romat Tavast OÜ — Merilin Tõnisoja 2014. aasta võidutöö. Foto: OÜ Roman Tavast

XVII Roman Tavasti stipendiumikonkurss ootab 19. novembrini nutikaid ja silmapaistvaid ideid Eesti ehtekunstnikelt, disaineritelt, kullasseppadelt ja muidu loovate ideedega inimestelt, et tuua esile kvaliteetset Eesti ehte- ja märgikunsti.

Roman Tavasti fondi halduskogu esimehe Eivor Maiväli sõnul on stipendiumile oodatud kandideerima ja töid esitama kõik huvilised, kes soovivad ja suudavad panustada ehte- ja märgidisaini ning -tootmise arendamisse. Osaleda võivad nii hobikorras ehtedisainiga tegelevad noored kui ka kogenud ehtekunstnikud ja disainerid.

“Stipendiumi väljaandmisel peame oluliseks nutikust, praktilisust, head disainiideed või enneolematut tehnilist võtet, mis viiks Eesti ehtekunsti ja märgidisaini jõudsalt edasi,” rõhutas Maiväli, selgitades, et konkursitööde puhul hinnatakse ka nende tootmiskõlbulikkust ehk et toodet on reaalselt võimalik ka ellu viia.

Loe edasi: Stipendiumikonkurss ootab nutikaid ehete ja märkide loovlahendusi

Novembris sõidavad rongiga soodsamalt talunikud

Elron pakub sel aastal Eesti elu edendajatele poole soodsamat reisimisvõimalust. Novembrikuu kangelasteks, kellele on 2.-15. novembrini rongisõit ükskõik millisel marsruudil terves Eestis poole hinnaga, valiti kõik talupidajad üle Eesti.

Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres Foto Urmas Saard — Pärnu lõpp-peatus Liivi tee ääres. Foto: Urmas Saard

Talupidajad saavad poole hinnaga reisida, esitades piletikontrolörile Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmekaardi koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kiitis Elroni Kuu Kangelaste kampaania sügavamat tagamõte. “Ikka teeb rõõmu, kui ka suhteliselt tähelepandamatu eluala inimesi tunnustatakse,” nentis Kaul Nurm. “Kindlasti pole talunik poliitiku või meelelahutaja mastaabis silmatorkav tegelane, kuigi katab oma higi ja vaevaga eelmainitute söögilaua.”

Veebruaris olid kuu kangelasteks õpetajad, märtsis kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aprillis meditsiinitöötajad, mais Teeme Ära talgulised, juunis päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad, juulis Lasterikaste Perede liikmed, augustis Politsei- ja Piirivalveameti töötajad ning abipolitseinikud, septembris lastelastega koos reisivad vanavanemad ja oktoobris kaitseväelased ning ajateenijad.

Riigimetsa istutati tänavu 19,3 miljonit puud

Koos oktoobris lõppenud sügisese metsaistutusega pani RMK sellel aastal riigimetsa kasvama 19,3 miljonit puud. Seda on 800 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Põhiline metsauuendus toimub kevadkuudel, ent juba neljandat aastat istutab RMK kuuski ka septembris ja oktoobris. “Istutusperioodi pikendamine võimaldab meil tööd paremini korraldada ning istutajatele ka sügisel tööd anda,” sõnas RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu. “Varasematel sügistel istutatud puud on ilusti kasvama läinud. Tänaseks nelja-aastane kuusk on keskmiselt 80 cm kõrge ja tema kasvutingimuste parandamiseks on metsamehed selle ümbrust juba kolmel korral rohust ja võsast puhastanud, et pisike puu saaks piisavalt valgust ja toitu.”

Sel sügisel istutas RMK oma hoole all olevasse metsa 800 000 kuuske, põhiliselt Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Kevadel pandi maha kokku 18,5 miljonit puud.Maakondadest istutati sel aastal kõige rohkem Ida-Virumaale – 3,7 miljonit.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa enam kui 10 000 hektaril, millest viiendik jäetakse looduslikule uuendusele. Seal suudab loodus raiesmiku ise sobivaima puuliigiga uuendada – enamasti hakkavad alal kasvama kaasikud, haavikud ja sanglepikud. Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvandus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.

Vaata metsas tehtavate tööde ning neid tegevate inimeste kohta täpsemalt metsa eluringi kirjeldavalt veebilehelt.

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev

Milano EXPO-l toimus Eesti toidu päev “Best of Est Food, Rye and friends”, kus tutvustati autentset Eesti toitu.

“Kuna EXPO saab selleks korraks läbi, on see viimane võimalus sellel unikaalsel toidule pühendatud EXPO-l Eesti paviljonis veel autentset Eesti toitu esitleda. Räägime Eesti toidust ning kõigile külastajatele pakutakse Eesti maitseid iseloomustavaid rukkileiba ja suitsusauna sinki, kilu ja räime ning mõndagi muud,” ütles Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Loodame, et Eesti ekspositsioon on aidanud teadvustada Eesti olemasolu ja meie toidutraditsioone nii itaallastele kui ka teistele Eesti paviljoni külastanutele.”

Maaeluministeeriumi esindajad esinesid Eesti toidu päeva raames ettekandega Eesti toidust ning päeva jooksul toimusid külastajatele ja meediale Eesti toidutooteid tutvustavad esitlused, kus peatähelepanu oli suunatud rukki-, kala- ja lihatoodete tutvustamisele.

EXPO 2015 raames on toimunud mitmeid erinevaid Eesti toiduga seotud üritusi. 3.-5. augustini tähistati Eesti paviljonis rukkipäevi, EXPO-ülesel leivapäeval küpsetas presidendi peakokk rukkileiba nii Eesti kui teiste riikide hallides, Eesti taasiseseisvumispäeva puhul tutvustati Eesti aeglaselt lihaküpsetamise ja saunas suitsutamise traditsioone ning 10. septembril väikeõllesid ja kangeid alkoholitooteid.

Eesti toidu päeva Eesti paviljonis korraldab Maaeluministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Kuus kuud kestnud EXPO 2015 Milanos on pühendatud toidule moto all “Toita maailm. Energia eluks”. Tänaseks on Milano EXPO-l Eesti paviljoni külastanud üle 3 miljoni inimese.

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Tänavu on tulekahjudes oma elu jätnud juba 36 inimest, seda on kahe inimese võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Peamine tulekahjude põhjus on jätkuvalt hooletus. Sel aastal ligi pooled hukkusid just hooletu suitsetamise tagajärjel alguse saanud tulekahjudes. Keskmiselt hävib tules iga päev kaks kodu.

Põleng Pärnus Kuninga tänaval Foto Urmas Saard — Põleng Pärnus Kuninga tänaval. Foto: Urmas Saard

Suur hulk inimesi elab oma igapäevaelu tuleohuriskiga. Näeme, et küttekolded ja elektriseadmed ei ole korras, inimesed kasutavad hooletult lahtist tuld ja mis peamine – jätkuvalt puuduvad majapidamistest töökorras suitsuandurid. Kahjuks tõdeb inimene, või halvimal juhul tema lähedased, et elupaik on tuleohtlik alles siis, kui päästjad tema kodu kustutavad.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul püüab Päästeamet olla inimeste jaoks olemas juba varem, kui tulekahju kustutamist vajab. „Meie eesmärk on aidata inimestel läbi erinevate teenuste tuleõnnetusi ära hoida, sest kui päästeauto juba välja sõidab, on õnnetus sündinud. Ka meie päästjad panustavad sellesse, et tuleõnnetusi vähendada ja püüavad elanike nõustamisega tuleohuriski vähendada . Päästeamet igale poole kahjuks ise ei jõua, selleks on väga oluline igaühe panus,“ lisas ta.

Loe edasi: Tules hävib keskmiselt kaks kodu päevas

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Vali Eesti Inimeste Puu 2015!

Kuni 1. novembrini on igaühel võimalik hääletada internetis Eesti Inimeste Puu 2015 poolt.

Oma hääle saab anda siin: http://arboristidekoda.ee/inimestepuu/haaletus/

Igal inimesel on 1 hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletusperiood lõppeb 01.11.15 kell 00:30.

Vali oma lemmik nende puud seast:

Enim hääli kogunud puu esindab Eestit Euroopa Aasta Puu 2016 konkursil.

Noortebändi eksperdivoor murrab muusikamüüte ja annab finalistidele viimase lihvi

10. oktoobril toimub Erinevate Tubade Klubis esmakordselt Noortebänd 2015 eksperdivoor, mis on uus avalik vahevoor konkursi viiele finalistile ning nii bändide kui ka muusikasõprade silmaringi laiendamiseks.

Eksperdivoorus saab näha ja kuulda tänavusi Noortebänd 2015 finaliste, kelleks on Abandoned Elysium, Voice of Voices, Von Dorpat, Ol’ Mill ja Lights on the Ceiling.

Eksperdivooru eesmärgiks on finalistide ettevalmistamine 24. oktoobril Kultuurikatlas toimuvaks finaaliks ning seetõttu on bände nõustama kaasatud muusikainimestest koosnev paneel: Mart Normet (ERR), Erik Morna (Raadio 2), Taavi Paomets (Muusikaprodutsent, Avoid Dave), Dace Vofa (I Love You Recordsi eestvedaja), Magnus Andre (Talbot) ja Mihkel Kübar (Intsikurmu festivali peakorraldaja).

Kõik finaali pääsenud bändid esitavad oma finaalkontserdi kava, mille põhjal annavad panelistid tagasisidet ja nõuandeid, mida bändid saavad rakendada oma esituse lihvimiseks finaalkontserdil. Lisaks murravad panelistid bändide etteastete vahel enim levinud muusikamüüte – “Hea muusika jõuab ise kuulajateni”, “Muusik olemine ei ole elukutse, vaid hobi” jne.

Üritusele on oodatud kõik huvilised, piletimüük toimub kohapeal ning pileteid (hind 6 €) müüakse piiratud koguses. Õhtut modereerib Helle Rudi (R2). Algus kell 18.00.

Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud

Taudistunud jahipiirkondadesse jõudsid esimesed kaheksa Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud spetsiaalset külmkambrit seakatku tõrjumiseks kütitud metssigade rümpade hoiustamiseks.

Kõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi.

“Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Külmikute puudumine on seni olnud jahimeeste jaoks oluline kitsaskoht.”

Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused Veterinaar- ja Toiduametile kuni 75% ulatuses.

Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja Toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks.

Miks mitte heisata eesti naiste vilgaste näppude vahel õmmeldud sinimustvalget

Tartus Vilde kohviku jahisaalis toimunud EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste assotsiatsiooni) Tartu klubi koosolekul kiitsid ettevõtlikud naised üksmeelselt heaks ettevõtlusminister Liisa Oviiri ettepaneku heisata 8. oktoobril sinimustvalged lipud.

“Ettevõtlike naistena oleme kokku puutunud dilemmaga, kuidas ühendada harmooniline pereelu ning riskirohke ettevõtlus,” on EENA ühine seisukoht. “Seda enam on tervitatav naiste julgus ja soov võtta ette uusi tegemisi ja vastutust nii ettevõtluses kui ka kogukondlikult. Oli ju esimese sinimustvalge lipu valmistajagi naine – Põltsamaa käsitööõpetaja Emilie Beermann.”

Eesti lipu 130. sünnipäeva auks avati eelmisel aastal Põltsamaal Emilie Beermanni lipuväljak. Põltsamaal asuva majutusasutuse Carl Schmidti majas on üks tubadest nimetatud Emilie Beermanni auks Emilieks ning hotellis on võimalik külalistel tutvuda ka Eesti lipu ajalooga. Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit kuulub EENA Tartu klubisse.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liikmed on uhked nii Emlie kui ka kõigi teiste ettevõtlike eestlaste, eriti ettevõtlike naiste üle ning heiskavad oma kodudes kindlasti 8. oktoobril Eesti lipu sooviga toetada loovat, uuenduslikku, riskijulget ja saavutustele orieneeritud eluhoiakut, rõhutas EENA.

Ajalooline järjepidevus on seegi, et praegu ühe suurima liputootjana tuntud ettevõttes Tameo töötab samuti EENA Tartu klubi liige Sirje Peiker.

„Meie valmistatud lipud on jõudnud nii Kesk-Pamiiri ülikooli mäetippu kui ka Mount Everestile,” sõnas Sirje Peiker. “Ka suurim iga päev lehviv Eesti lipp Otepääl on meie valmistatud. Oma toodetega oleme toetanud “Teeme Ära” kampaaniat, TÜ Kliinikumi Lastefondi, tantsukooli “Shate” ja alates 1995. a rahvusvahelist võimlemisturniiri ”Miss Valentine“, tundes rõõmu ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatuse üle.”

EENA liikmed Ülle Saksniit, Riina Piigli ja Lilian Saage

HITSA digiõppepäev veebis: Miks küsib Google minu telefoninumbrit?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14. oktoobril Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppe päeva veebiseminari “Miks küsib Google minu telefoninumbrit?”. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid, kuidas ohutult nutiseadmetes ja internetis tegutseda.

Tegu on veebipõhise seminariga, mille netilink avatakse 14. oktoobril vahetult enne algust veebilehel http://innovatsioonikeskus.ee/et/miks-google-kusib-minu-telefoninumbrit.

Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et ca 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest on digiturvalisuse suhtes ükskõiksed.

“Digiõppepäevaga tahame parandada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta,” ütles digiõppepäeva korraldaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk.

Digiturvalisuse veebiseminar toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kella 15-16ni. Osalejad on oodatud kõikjalt Eestist. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida saab ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaris. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavad teadmised digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil.

Oma osalusest digiõppe päeva veebiseminaril palume ka eelnevalt teada anda, registreerimine on avatud siin: http://bit.ly/1FRo8gs!

Digiõppe päeva (varasemalt e-õppe päeva) korraldab HITSA alates 2003. aastast eesmärgiga populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema. 2015. aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise Code Week nädalaga, mis toimub 10.-18. oktoobrini ning kuhu on registreeritud juba ligi 40 sündmust üle Eesti.

TTIP-vastane kampaania kogus üle 3 miljoni allkirja

Euroopa kodanikualgatus TTIP ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse vastu kogus Euroopass 3 263 920 allkirja. Allkirjad anti sümboolselt üle täna, 7. oktoobril Brüsselis. Eestist koguti 2895 allkirja.

Täna ennelõunal andis sõltumatult organiseeritud Euroopa kodanikualgatus “Stop TTIP” Euroopa Komisjonile Brüsseli peakontoris sümboolselt üle rohkem kui 3,2 miljonit allkirja.

““Stop TTIP” kogus rohkem allkirju kui ükski teine Euroopa kodanikualgatus seni — me nõuame, et Euroopa Komisjon pööraks CETA- ja TTIP-vastastele häältele kohast tähelepanu. Me soovime, et TTIP läbirääkimised peatataks ja et CETA kaubanduslepet ei ratifitseeritaks,” ütles Michael Efler, sõltumatu kodanikualgatuse juhtkomitee liige.

“Kõigest ühe aastaga koondasime kolm korda rohkem inimesi, kui oli Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Liidu reeglite järgi vaja,” lisas Susan George kodanikualgatuse juhtkomiteest. “Me ületasime ka nõutud seitsme Euroopa riigi kvoorumi ja saime vajaliku hulga allkirju kokku 23 liikmesriigis. “Stop TTIP” kodanikualgatust toetab üle 500 organisatsiooni üle kogu Euroopa Liidu. Algatuse edukus näitab, kui suureks on paisunud vastuseis TTIP ja CETA suhtes Euroopas. Kui lubadustes muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasata rohkem kodanikuorganisatsioone on kübekegi tõtt, siis peavad ELi asutused korraldama küsimuste arutamiseks Euroopa Parlamendis eriistungi ja Euroopa Komisjon peab võtma ette samme lepingute peatamiseks.”

Brüsselisse kogunenud “Stop TTIP” kodanikualgatuse aktivistid asetasid kilode kaupa kogutud allkirju hiiglaslikule kaalule — täpselt niipalju, et kodanike hääled kaaluksid üles rahvusvaheliste suurettevõtete huvid, mida väljendasid vastanduvale kaalukausile asetatud liivakotid. Aktsioon toimus sildi all “Let’s TTIP the scales” (tõlkes umbes “TT(IP)aome kaalud kinni”).

Kodanike endi organiseeritud “Stop TTIP” algatus kutsub üles Euroopa Liidu asutusi ja liikmesriike peatama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe (TTIP) läbirääkimised ja mitte ratifitseerima Euroopa Liidu ja Kanada vahelist vabakaubanduslepet (CETA). Algatus käivitati kodanike poolt täpselt aasta eest (7. oktoobril 2014), mil Euroopa Komison teatas, et lükkab tagasi taotluse ametlikuks Euroopa kodanikualgatuseks. Euroopa Komisjoni seisukohalt ei või Euroopa kodanikualgatus olla negatiivses sõnastuses ega suunatud käimasolevate lepinguläbirääkimiste vastu. “Stop TTIP” on Euroopa Komisjoni nimetatud otsuse vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus.

Eestis koguti kodanikualgatusele 2895 allkirja, mis on 64% nõutud kvoorumist. Kvoorum jäi ületamata ka Lätis (17%), Leedus (38%), Maltal (25%) ja Küprosel (36%), kuid vanadest ELi riikidest nt Saksamaal ületati kvoorum 20kordselt (2177%), Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hollandis samuti 5-10-kordselt.

Eestis koordineerib kampaaniat Eesti Roheline Liikumine.

Avatud on KÜSKi arenguhüppe taotlusvoor

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab juba kolmandat korda arenguhüppe taotlusvooru, kuhu ootab vabaühendustelt 2. veebruariks 2016 selliseid projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab teostada ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku on voorus jagada 300 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse põhjalik analüüs lähtuvalt oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut tegevusvõimekust, kuid fookus(t)e valimine peab olema selgelt, analüüsist lähtuvalt põhjendatud.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevad vabaühendused. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.

Kõik vajalik teave taotlemise tingimuste ja infopäevade kohta on leitav siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16

Skype’i ja IT Akadeemia stipendiaadid on selgunud

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.

Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.

Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.

Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma