Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres

image003(3)Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) osaleb koostöös Tallinna keskkonnaametiga projektis “BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre”, mille eesmärk on mereprügi ja eelkõige plastijäätmete vähendamine ja vältimine Läänemeres ning selle kaudu elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine.

Igal aastal satub maailma meredesse ja ookeanidesse umbes kümme miljonit tonni prahti. Plast, eeskätt plastist pakendijäätmed, nagu joogipudelid ja ühekordsed kilekotid moodustab mereprahist 80 protsenti ning laguneb merekeskkonnas sadu aastaid. Plastist mereprügi näol ei ole tegemist ainult suurte ookeanide probleemiga vaid plastijäätmete vähendamisega tuleb tegeleda ka Läänemeres, millele algav BLASTICu projekt ongi suunatud.

Mereprahil on negatiivne mõju nii keskkonnale, majandusele kui ka inimestele. Praht kahjustab merekeskkonna seisundit ja mereloomi, kes neelavad mereprügi alla ja takerduvad prahti. Lisaks jõuavad mõned regulaarselt plasti alla neelavad kalaliigid ka meie toidulauale, mis seab ohtu inimeste tervise. Peale keskkonnakulude kaasnevad mereprahiga ka sotsiaal-majanduslikud kulud, mis mõjutavad peamiselt rannikualade kogukondi. Näiteks selleks et suurendada turistide silmis supluskohtade atraktiivsust, peavad paljud kogukonnad kulutama suuri summasid rannapiirkondade puhastamisele.

Loe edasi: Asutakse vähendama plastprügi Läänemeres

Vigastustesse suremise suurimaid põhjuseid on
alkoholi- ja narkomürgistused

Eestis hukkus 2014. aastal vigastuste tagajärjel aastas 936 inimest ehk 71,2 inimest 100 000 elaniku kohta. Kui vigastussuremus oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, säästaks Eesti aastas pea 500 inimese elu, selgus eile valitsuskabinetile tutvustatavast ülevaatest vigastuste ja nende riikliku ennetuse kohta.

Suurimad vigastussurmade põhjused on Eestis enesetapud (ligi 25%) ja mürgistused (ligi 25%), mis suuremas osas on alkoholi- ja narkomürgistused. Kukkumised ja sõidukiõnnetused moodustavad kumbki ligi 10% kõigist vigastustest. Peaaegu pooled kukkumise, külmumise, enesetapu, uppumise ja tuleõnnetuse tõttu hukkunud olid alkoholijoobes.

Riik kavandab mitmeid ennetustegevusi.

“Esiteks, ellu tuleb viia alkoholipoliitika rohelise raamatu tegevusi, millega riik plaanib vähendada alkoholi kättesaadavust ja piirata alkoholireklaami. Samuti tuleb arendada alkoholitarvitamise häirega isikutele suunatud tugiteenuseid, rakendada joobetunnustega inimestele müügikeeldu ja toetada kohalike omavalitsuste alkoholipoliitikat,” sõnas sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.

Samuti plaanib riik tegeleda enesetappude ennetamisega kõigis vanuserühmades. Tänavu on plaanis läbi viia enesetappude põhjusi käsitlev uuring, mille tulemustel hakkavad põhinema edasised tegevused. Tulevikus tuleb tegeleda perearstide, hooldajate, õdede ja sotsiaaltöötajate kompetentsi parandamisega depressiooni ja suitsidiaalsuse märkamisel kõigis vanuserühmades. Samuti tuleb parandada elanike esmaabi alaseid oskusi ja teadmisi ning teha kõigile kättesaadavaks vigastuste ennetamisega seonduv info.

Konnade kevadränne ja konnatalgud koguvad taas hoogu

Ettevaatust, konnad teel! Foto: maanteeamet
Ettevaatust, konnad teel! Foto: maanteeamet

Iga-aastane konnade ränne kogub sobiva ilma tõttu taas hoogu. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke aitama kahepaikseid üle rändeteedega ristuvate maanteede. Samuti palutakse autojuhtidel olla eriti just pimedal ajal toimuva konnarände vältel tähelepanelikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes. Konnatalgud toimuvad üle terve Eesti juba viiendat aastat järjest.

Aktsioonist “Konnad teel(t)” on saanud tore kevadekuulutaja, mis toob loodusest hoolivad inimesed tegema tänuväärset tööd meie ökosüsteemi heaks. “Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka. See ei ole looduslik suremus,” andis probleemist ülevaate “Konnad teel(t)” eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni, mis on suur kaotus. Vaid umbes ühest protsendist kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,” lisas Kübarsepp.

Loe edasi: Konnade kevadränne ja konnatalgud koguvad taas hoogu

Noorte Roheliste algatus lendorava kaitseks
jõuab täna riigikokku

Noorte Roheliste algatatud kampaania lendorava ja metsade kaitseks viis keskkonnaministri nii kaugele, et ta allkirjastas aastaid lauasahtlisse peidetud lendorava kaitse kava.
Noorte Roheliste algatatud pöördumine, mis kogus esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee petitsooniseadusega nõutud allkirjad, kokku 2054 digiallkirja, nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist. Algatus antakse üle täna kell 10.30 riigikogus keskkonnakomisjoni esimehele.

Saagu Võrust kõige tantsivam linn!

Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.
Fotomeenutus 2014. aasta tänavatantsult Võrus. Foto folkloorifestivali arhiivist.

Võru on oma pikkade tantsutraditsioonidega alati Eestimaal silma paistnud. On meil ju Võru valss ja Teppo lõõts, mille järgi on ikka tantsitud… Ja meil on Võru folkloorifestival – Eestimaa pikima traditsiooniga rahvatantsufestival. Miks ei võiks siis iga võrokene olla Eestimaa parim tantsija ja Võru võika olla tantsupealinn! Näitame seda iseendale ja oma sõpradele!

Haara rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil,oma sõber, kolleeg, perekond, juhuslik kaasteeline kaenlasse ja tantsi Kikapuud – nii nagu teeb seda Eestimaa tantsuteadlikum ja rõõmsam rahvas. Kikapuu või Kikapoo (cicapo, kikapoo), ka pikadori marss, on elavaloomuline tants, mida tantsitakse peamiselt kõnnisammude ja kandastakutega.

Ühistantsimisest osavõtmiseks:

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.10 Vikerraadio lainepikkusele – sealt tuleb muusika.

2. Tantsi! Kui tantsusamm läheb segi, siis vaata tantsukirjeldust siit: http://errs.ee/index.php?id=65108

3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – (tantsiva seltskonna nimi)”.

4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee.

Kui enamikule saab selle Kikapuuga tantsupäev läbi, siis Võrus kestab see hiliste tundideni! Kell 18 kutsume Sind Võru Kesklinna parki , sest just siis ja seal lööme lahti XXII Võru Folkloorifestivali hooaja! Veelgi enam – kohale tulles saad osa sellest, kuidas täisealiseks saanud festival muudab oma nime, muutudes folkloorifestivalist pärimustantsu suurpeoks! Tule ja pidutse pärimustantsu festivali nimevahetuspeol! Siivsa noorukina ei plaani festival väga tihti nime muuta, seega, kui nüüd kohale ei tule, siis jääd ainukordsest varrupeost ilma! Tantsupäevale paneb väärika lõppakordi kell 19 kultuurimajas Kannel toimuv tantsuansambli Sõprus 70. juubeli kontsert.

Tiia Must

Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

t2_teeme_ara_logo_1Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.

Mere- ja talgulugude kogumik 2016_ymbris_foto ERMMerekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.

Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.

Loe edasi: Algab Teeme Ära talgupäeval osalejate kirjapanek, ilmus mere- ja talgulugude kogumik

Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Tartu ülikooli juurde loodi Eesti maapõueressursside arenduskeskus

Maavarade uurimine ja kasutamine on taaskord tõusnud tähelepanu keskmesse, millega kaasneb ka palju infomüra ja ebatõest infot. Tartu ülikooli arengufondist 100 000 euro suuruse toetuse saanud ökoloogia ja maateaduste instituudi juurde loodud Eesti maapõueressursside arenduskeskus püüab erinevate valdkondade teadlastega tuua selgust mitmetesse maavaradega seotud küsimustesse.

Eesti maapõueressurssidega tegelev arenduskeskus MAREK koondab ja koordineerib maapõueuuringute, maapõueressursside kasutamise ja töötlemise ning keskkonnakaitse küsimuste rakendusuuringuid.

Teiselt poolt soovib keskus pakkuda ülikooli teadlaste eksperthinnanguid ja teenuseid erinevate maapõuega seotud küsimuste lahendamiseks riigi, omavalitsuste ja ettevõtetest partneritele ning rääkida kaasa maapõueressursse puudutavate strateegiliste otsuste tegemisel.

Virge Tamme

Algas ülemaailmne moerevolutsiooni nädal

Sel nädalal, 18.-24. aprillil, toimub ülemaailmne moerevolutsiooni nädal. Nädala jooksul kutsutakse tarbijaid rõivabrändidelt küsima riiete päritolu kohta ning avaldama tänu inimestele, kes on meie rõivad valmistanud.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Suur osa maailma kiirmoekaubast valmib arenguriikides ohtlikes ja ebakindlates tingimustes töötavate, minimaalselt palka saavate ja 80% ulatuses naissoost õmblejate kätetööna. Kogu tootmisahel ehk puuvilla kasvatamine, kanga kudumine, õmblemine ja riiete pakkimine on paraku sageli tuttav selliste nähtustega nagu lapstööjõud, orjatöö ja meeletu looduse reostamine.”

Moerevolutsioon sai alguse 2013. aasta 24. aprillil, mil Bangladeshi pealinna lähistel varises kokku Rana Plaza tehasekompleks. Surma sai 1133 inimest ja vigastada veel tuhandeid inimesi. Selle sündmuse valguses sai selgeks, et enamik meist ei tea, kuidas ja kus on meie riided toodetud või kui laastavad võivad olla selle tootmisharu mõjud. Tänavu toimub esimest korda moerevolutsiooni päeva asemel teemale pühendatud nädal, et pöörata riidetööstuse varjukülgedele veelgi rohkem tähelepanu.

Moerevolutsioonis osalemiseks on mitmeid võimalusi. Pööra oma riided tagurpidi, uuri silte ja küsi sotsiaalmeedia abiga brändidelt nende päritolu kohta või avaldada nii tänu suurtes tehastes sageli ebainimlikes tingimustes töötavatele rõivategijatele. Alusta sel nädalal ostmisharjumuste muutmisega – eelista eetilisemat moodi, secondhand poode või näiteks Eesti disaini. Parim, kui jätaksid ostlemata poodides, mis müüvad ebaselge päritoluga riideid.

Loe rohkem soovitusi, kuidas moerevolutsioonist osa võtta www.terveilm.ee lehelt!

Getrin Reesar
Arengukoostöö Ümarlaud

Arstitudengid korraldavad Tallinnas ja Tartus tervisepäeva

23. aprillil korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) koostöös teiste tervist edendavate organisatsioonidega Tallinna Ülemiste keskuses ja Tartu Lõunakeskuses tervisepäeva. Vahemikus kella 12 -16 on igaühel võimalik lasta spetsiaalses tervisepunktis oma tervisenäitajaid mõõta.
Mõõtma saab tulla vererõhku, veresuhkrut ja kolesterooli taset ning keha rasvaprotsenti. Tervisepäeva raames jagatakse informatsiooni selle kohta, mis nimetatud tervisenäitajate väärtusi mõjutab ning mida saab teha teisiti, juhul kui väärtused ei ole normis.

Klassikaliste tervisenäitajate mõõtmine ei ole aeganõudev, kuid tavainimese jaoks jääb see tihti üsna kättesaamatuks. Tervisepäev annab inimestele võimaluse saada asjakohast infot oma tervise kohta arsti juurde minemata. Mõõtmistele on oodatud igas vanuses inimesed.
Tervisepäev on osa EAÜSi teemakuude programmist, mille raames on aprill kuulutatud Eesti tervise kuuks.
Liis Kibuspuu
Eesti tervise kuu peakorraldaja

Tartus Raadi lennuangaaris avaneb muusikasõbrale Südamepeitjate planeet

Tartu ülikooli kammerkoor ja dirigent Triin Koch tähistavad sellel kevadel koori 45. aastapäeva etendusega „Südamepeitjate planeet“ (tekst Kristiina Ehin, lavastaja Jaanus Tepomees). Koorimuusikat ning erinevaid etenduskunstide vorme siduvat lavastust mängitakse Tartus Raadi lennuangaaris ühtekokku neljal korral. 

Lavastaja Jaanus Tepomehe sõnul on traditsioonilisel eesti muinasjutul põhineval etendusel ühte tervikusse põimitud koorimuusika ja erinevad etenduskunstide vormid.

Tartu ülikooli kammerkoori aastapäevaetendust „Südamepeitjate planeet“ mängitakse 14., 18., 21. ja 22. mail Tartus Raadi lennuangaaris (Roosi tn 83) – suurepärase akustika ning väga paindliku iseloomuga ruumis, mis on esinemispaigana Eesti kultuuriavalikkuse jaoks veel praktiliselt täiesti avastamata. Raadi lennuangaarid asuvad eesti kultuuriloo ühe tähtsaima varamu, peatselt avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone vahetus naabruses ning Eesti Rahva Muuseumi sõprade seltsi liikmena näeb Tartu ülikooli kammerkoor, et sellest piirkonnast võiks  tulevikus kujuneda Tartule uudne kontserdi-, etendus- ja näitusekohtadega Raadi kultuurilinnak.

Robert Pirk 

Kutsumi’ katsõst ossa võtma!

Võro Instituudi ni Tarto Ülikooli tiidläse’ kutsva’ inemiisi mälehtämise katsõst ossa võtma.

Katsõ aigu tulõ meelen pitä’ lavva pääle esi kotussihe pantuid kujondit. Olõ-i vajja pelädä’, ku teil hindä meelest olõ-i kuiki hää meelenpidämine, mi jaos olõ-i võlssõ vastussit. Oodõdu’ omma’ inemise’, kink imäkeeles om võro, seto vai eesti kiil ni kiä omma’ vannusõn 18-65 aastakka. Katsõ võtt aigu nii 50 minotit. Katsit teemi’ aprili lõpun ni maikuu joosul Võro Instituudin (Tartu 48, Võro). Kiä meile appi tulõva’, noilõ annami’ tenotähes Kalevi sokolaaditahvli. Katsõst ossavõtmisõga avitat Eesti tiidüst.

Teedüs ja katsõlõ kirjapandminõ: Helen Plado (võro keelen): 5289139, helen.plado@ut.ee

Maria Reile (eesti keelen): maria.reile@ut.ee

Katsõlõ saa hinnäst kirja panda’ ka esi Doodle’i keskkunnan:

võro- ja setokeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/ntkm38wwwxqspxkv pääl

eestikeelitsele katsõlõ aadrõsi http://doodle.com/poll/um9d4q5rvunygygp pääl.

Seod teedüst või jaka’ ka ummi perride ja sõpru siän.

LEADER-meetme kaudu suunatakse maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot

Leader_MAK_EL_MMIK_logod_c12_2012_vector-02-150x150LEADERi tegevusgrupid on asunud välja kuulutama Eesti maaelu arengukava 2014-2020 projektitoetuste taotlusvoorusid. LEADERi meetme raames suunatakse seitsme aasta jooksul maapiirkondade arengusse 90 miljonit eurot.

Maaeluministeerium kiitis märtsi alguses heaks 26 LEADERi tegevusgrupi piirkondlikud strateegiad ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) andis aprilli algul heakskiidu tegevusgruppide toetuse taotlustele. Sellega saavad maapiirkondade ettevõtjad, mittetulundusühendused, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused hakata kohalikul tasandil taotlema projektitoetust LEADERi meetmetest. Mitmed tegevusgrupid on juba alustanud infopäevade korraldamisega, et jagada infot taotlemise protsessi ja nõuete kohta.

LEADERi tegevusgrupid käivitavad strateegiate raames sel eelarveperioodil kokku üle 120 meetme. Eestis alustati LEADER-lähenemise rakendamisega maaelutoetuste jagamisel 2006. aastal. Maaelu arengukava 2007-2013 perioodil viidi LEADER- meetmete raames ellu üle 7000 projekti, mida toetati 85,1 miljoni euroga.

LEADER on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on tuua otsustustasand kohalikule elanikule lähemale ning arvestada paremini piirkondlike eripäradega. LEADER toimib avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide kaudu, kes koostavad piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad. Eestis tegutseb 26 LEADER tegevusgruppi, kes katavad 99,9% maapiirkonnast. Maaelu arengukavas aastateks 2014-2020 on LEADER-meetmele nähtud ette 90 miljonit eurot.

Info LEADER tegevusgruppide kohta on koondatud maamajanduse infokeskuse kodulehele www.maainfo.ee , kust leiab tegevusgruppide andmebaasi ja lingid tegevusgruppide kodulehekülgedele. Kodulehekülgedel on leitavad iga piirkonna strateegiad ning infot korraldatavate infopäevade ja projektide taotlusvoorude kohta.

Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud

Täna toimub Tallinnas Swissoteli konverentsikeskuses lastekaitse liidu suurprojekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, kus muuhulgas avalikustatakse Eesti suurima tõenduspõhise kiusamist ennetava metoodika “Kiusamisest vabaks!” uuringutulemused.

Konverentsiga tähistatakse projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ühe etapi lõppu ning seatakse sihid eesseisvateks aastateks. Oma kogemustest ja tulevikunägemustest seoses kiusamist ennetava metoodikaga “Kiusamisest vabaks!” kõnelevad partnerid, väliskülalised ja teised metoodika erksad sädeinimesed.

Üheks konverentsi tipphetkeks on 2015. aasta veebruarist 2016. aasta veebruarini läbi viidud efektiivsusuuringute tulemuste avalikustamine.

“Meil on rõõm näha, et uuringutulemused kinnitavad “Kiusamisest vabaks!” metoodika tõhusust ning on oluliseks lähtepunktiks edasiste tegevuste kavandamisel,” sõnas “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” projektijuht Liivia Tuvike.

Loe edasi: Kõige õigem hetk kiusamise ennetamiseks on siis,
kui midagi pole veel juhtunud

Tänasest on rahvatantsijad oodatud osalema tantsupidude tulevikku suunavas küsitluses

rahvatantsAlates tänasest oodatakse kõiki rahvatantsuga tegelejaid vastama leheküljel www.errs.ee laiapõhjalisele küsitlusele. Ulatusliku kaasamisega soovitakse koguda tantsijate arvamusi tantsupeo korralduslikele aspektidele ning ühiselt mõtestada 80aastase peotraditsiooni rolli tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas.

Küsitluse eesmärk on hinnata seniste otsuste mõju rahvatantsuliikumisele ja tantsupeole ning analüüsida ja täpsustada tantsupeol osalejate erinevaid rolle ja korraldusmudelit. Vastama on oodatud kõik rahvatantsijad ja juhendajad, sh väliseesti tantsurühmad.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi esimehe Kalev Järvela sõnul näitas 2013. aastal tehtud laulu- ja tantsupeo traditsiooni käsitlev sotsioloogline uuring selgelt, et eestlaste jaoks on see traditsioon väga oluline.

“Põlvkondade vahetusega ei pruugi aga traditsioon olla ühetähenduslik ega enesestmõistetav,” selgitas Järvela. “Sestap küsimegi 2019. aastal toimuva 20. tantsupeo eel, milline on tantsurahva nägemus ja ootused rahvatantsuliikumise ja tantsupidude traditsiooni tulevaste arengusuundade kohta. Küsitluse tulemusel sõnastatakse tantsupeo protsessi olulisemad komponendid ja tunnusjooned, millest tantsupeo organiseerimisel lähtuda.”

Küsitlus on avatud 14. aprillist kuni 1. maini 2016 ning tulemused selguvad selle aasta lõpuks.

Küsitlust korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts koostöös mõttekojaga Praxis ning toetab Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

NATURA 2000 toetust erametsamaale saab taotleda
kuni 22. aprillini

Tänavu võtab Erametsakeskus Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlusi vastu kuni 22. aprillini. Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse taotlemise tingimustega saab tutvuda erametsaportaalis.

Kõige kiiremini ja mugavamalt saab toetustaotluse esitada e-PRIAs (epria.pria.ee/epria). Teenus e-PRIAs on avatud ja andmeid saab juba sisestada.

“E-PRIAs esitatud taotluse puhul hoiavad väärtuslikku aega kokku nii Erametsakeskus kui ka metsaomanik,” ütles Erametsakeskuse arendusnõunik Triin Suur. “E-taotluse läbivaatamisel jääb ära töömahukas andmete sisestamine. Metsaomanikul tuleb e-taotlusse kirjutada vaid enda kontaktandmed ja Natura metsamaa katastritunnus, ülejäänud andmed leiab süsteem automaatselt. Lisaks saab metsaomanik e-taotlust esitades olla kindel, et see on kehtivas vormis ja lisatud on õige aasta kaart.”

Loe edasi: NATURA 2000 toetust erametsamaale saab taotleda
kuni 22. aprillini

Soome-ugri filmifestivali fotokonkurss
ootab pilte 30. aprillini

Soome-ugri filmifond SUFF ja Tsiistre linamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi “Soome-ugri maailm täna”. Esitatud fotodest valitakse välja seitse fotot välinäitusele, mis avatakse koos kolmanda soome-ugri filmifestivaliga FUFF linamuuseumis 8. juunil.

Põnevat pildistamas Foto Urmas Saard

Fotokonkursile on oodatud soome-ugri maailma tänapäeva kujutavad fotod koos lühikirjeldusega. Konkursi eesmärk on tutvustada soome-ugri rahvaste igapäevaelu ja tegemisi, toetada ja tutvustada nende kultuuri.

Fotokonkursi tingimused leiad siit.

Fotode saatmise tähtaeg on 30. aprill.

Näitus “Soome-ugri maailm täna” on avatud 2016. aasta suvel Tsiistre linamuuseumis, hiljem saab fotosid vaadata rändnäitusel ja FUFFi veebigaleriis.

Lisa: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee

 

Põnevat pildistamas. Foto: Urmas Saard →

Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

Maamajanduse infokeskuse maaeluvõrgustik kuulutas välja konkursi “Märka keskkonnahoidlikku põllumajandust!”, mille eesmärk on tõsta esile parimaid näiteid Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toel ellu viidud põllumajanduslikest keskkonnategevustest, mis on aidanud muuta Eesti põllumajandust veelgi keskkonnasõbralikumaks.

Eesti maaelu arengukava toel majandati möödunud eelarveperioodil keskkonnasõbralikult ligikaudu 400 000 hektarit põllumajandusmaad ning mahepõllumajanduslikult üle 126 000 hektari,” ütles maamajanduse infokeskuse maaelu- ja innovatsioonivõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Toetuste abil on hooldatud poollooduslikke kooslusi, rajatud kiviaedasid, toetused on aidanud säilitada ohustatud tõugusid ja liike. Konkursiga soovime tõsta esile parimaid näiteid elluviidud keskkonnategevustest ja selle kaudu tunnustada põllumehi, kes keskkonnahoidlikku põllumajandusse panustavad. Oleme selleks kuulutanud välja konkursi, et edulood kokku koguda, parimad välja selgitada ja neid jagada.”

Maamajanduse infokeskus ootab konkursil osalema põllumajandustootjaid, kes on saanud põllumajanduslikke keskkonnatoetusi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 II telje raames.

Loe edasi: Algas konkurss keskkonnasõbraliku põllumajanduse parimate näidete leidmiseks

Lendorav näitab teed rohelisemasse tulevikku

Keskkonnakomisjoni-avalik-istung-foto-Erik-Peinar
Keskkonnakomisjoni-avalik-istung-foto-Erik-Peinar

12. aprillil kl 11 ajal sai esimese rahvaalgatusena portaalis Rahvaalgatus.ee täis 1000 nn petitsooniseadusega nõutud allkirja märgukiri, mis nõuab valitsuselt ja riigikogult otsustavaid samme lendorava populatsiooni kaitseks ning senise metsandus- ja looduskaitsepoliitika kriitilist ülevaatamist.

Petitsiooni algatas MTÜ Noored Rohelised koos lendorava teemaga tegelevate teadlaste ja keskkonnaktivistidega 4. märtsil. Tegu oli esimese märgukirjaga Rahvaalgatus.ee portaalis ja hoolimata portaali testperioodiga kaasnenud raskustest on see ka esimene algatus, mis sai kokku vajalikud allkirjad. Petitsiooni algatajad kutsuvad sotsiaalvõrgustikus allkirjade andmist jätkama ning plaanivad märgukirja anda valitsusele ja riigikogule üle kuu aja jooksul. Kavandamisel on ka kampaania laiendamine ning selle järgmised etapid, peagi tuleb esmaesitusele Henry Laksi ja Marten Kunginga ühisloominguna valminud “Lendorava laul”.

Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Toitumisspetsialist, treener ja kolme lapse ema Pilleriin Täht

pilleriin_taht
Foto: Kalev Lilleorg

Toitumisest räägib täna pea iga ajakiri ja ajaleht, iga teine blogi ja netileht. Toitumine on kuum teema, kuid enamjaolt puudutab see kõik täiskasvanuid – ülekaalulisi, alakaalulisi, haigeid ja terveid, neid, kes soovivad kaalu alandada, lihasmassi kasvatada või organismi puhastada. Miskipärast aga pööratakse laste toitumisele kordades väiksemat tähelepanu, ometigi on just 1-3 aastaste laste läbimõeldud ja tasakaalustatud toitumine on oluline tegur lapse arengus ja tervises, millega laotakse alus terveks eluks.

Pole kellelegi saladus, et nii lapsevanemad, eriti emad, jälgivad erinevaid dieete, loevad kaloreid, püüavad olla sportlikud ning valmistavad endale tihtipeale perest eraldi sööke, seda kõike ikka selleks, et tunda end hästi ja armastada oma keha. Siit edasi jõuame olukorrani, kus pereema valmistab endale tervislike salateid, kvaliteetseid liha- ja kalaroogasid, kuid lastele neid kippuma ei paku, sest eelnevatest kordadest on emal tekkinud arusaam, et „laps seda nagunii ei söö“, „talle see ei maitse“ või „mis ma ikka peale käin“.

Suurt rolli mängivad siin veel erinevaid toitumis-viisid ja harjumused, mida täiskasvanud inimesed vastavalt oma elustiilile püüavad järgida ning kus tuleb tihtipeale ühest või teisest toituainest loobuda, olgu selleks siis liha, jahu- või hoopiski piimatooted. Loomulikult pole täiskasvanud  inimesel keelatud süüa seda, mida soovib, kuid kindlasti ei tohiks oma elustiili tõttu unustada ära lapse vajadused, kelle organism alles areneb. Siin võib näiteks tuua erinevaid piimatooteid, mida vanemad eelistavad vähem süüa, kuid mis on lapse organismile vajalikud. Tõsi ta on, et piimatooted võivad väikelastel tekitada kõhuhädasid, näiteks gaase, sellise juhul olen oma väikelastele andnud piimasegusid, mis samuti sisaldavad lapsele olulisi vitamiine aga samas ei tekita kõhugaase. Loe edasi: Sinu lapse tervis on Sinu kätes

Must-toonekure pesas käib kevadine armuelu

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on tänavu võtnud oma talguhooaja fookusesse must-toonekure, et juhtida tähelepanu selle linnuliigi elupaikade, sealhulgas toitumisalade seisundile ning suurendada teadlikkust looduskaitsest. Talguhooaja raames saavad haruldase linnu pesitsemist nüüd jälgida kõik huvilised äsja ühte must-toonekure pessa paigaldatud looduskaamera kaudu.

ELFi talgukorraldaja Jaanus Libeki sõnul on kurepaar praeguseks kohale jõudnud ja toimetab oma pesas agaralt. “Isakurg jõudis mõned päevad varem kohale ja sättis pesa kenasti valmis. Paar päeva tagasi saabus ka kureemand ja nüüd käib pesas aktiivne armuelu,” kirjeldas Libek. Pesas toimuvat on võimalik jälgida veebilehelt http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera

Must-toonekure talguaasta jätkub aprillis ja mais retkedega must-toonekure elupaikadesse, et tutvuda linnule sobilike pesitsus- ja toitumisaladega. Suve keskpaigas on tulemas ka pikem rattaretk, mille käigus saab põhjalikumalt ühe toonela linnu elupaigaga tutvuda. “Päris must-toonekure pesa alla me nende retkede käigus kindlasti ei lähe. Tegemist on väga ohustatud ja ühtlasi ka inimpelgliku linnuga ning me ei taha teda kuidagimoodi oma tegevusega häirida. Pigem on retkede eesmärgiks tutvustada inimestele loodust ja selgitada, millised tegurid on kurele olulised, et ta just teatud kohtades meile pesitsema on jäänud,” selgitas talgukorraldaja.

Must-toonekure kehva seisu põhjused on paljud väljaspool Eestit. Meie pesitsusaladel on kõige suurema negatiivse mõjuga vanade metsade maharaiumine ja selle liigi jaoks sobilike toitumisveekogude seisundi halvenemine. Talgute eesmärgiks on tegelda eelkõige siinsete probleemide teise poolega, sest arvatavasti on just kesine toidulaud üheks põhjuseks, miks paljud kurepaarid ei suuda oma poegasid suureks kasvatada või pole pojad enne rändele asumist piisavalt heas konditsioonis. Sügisel, kui kurgedel pesitsemine lõpeb, on kavas korraldada mitmed talgud kurgedele sobilikel jõgedel ja ojadel, mille käigus puhastatakse vabatahtlike abil veekogude kaldad võsast ja muudetakse need must-toonekurele sobilikumateks.

ELFi looduskaitsetalgutel täitub tänavu 17. järjestikune hooaeg. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. ELFi talgureis kestab tavaliselt 3-5, vahel kuni 10 päeva. Lisaks looduskaitselistele töödele on talgud hea võimalus tutvuda mitmesuguste Eestimaa paikadega, käia matkamas või kuulata kohaliku looduse tundja õpetusi. Talgutööde eesmärk on mitmesuguste koosluste ja elupaikade taastamine ning hooldamine. Kõige sagedasemad tööd on võsa lõikamine ja koondamine, heinategu, karjaaedade ehitus ning väikeveekogude tingimuste peenhäälestus.

Talgutööde kohtade ja tegevuste valikul on partneriks keskkonnaamet. Pesakaamera paigaldati koostöös Kotkaklubi ja EENetiga.

Üle 120 inimese tervitas Tartu Raekoja platsil sallivuskevade saabumist

erakoguNoorte kodanikuaktivistide korraldatud meeleavaldus rassismi ja vägivalla vastu tõi laupäeval 9.04 kl 15:30-16:00 Tartu Raekoja platsile kokku üle 120 inimese. Kõnede läbiv sõnum oli, et Tartu jääks ka edaspidi linnaks, mis on avatud kultuurilistele erinevustele, uutele inimestele ja ideedele, kutsuti üles sõbralikule dialoogile Tartu tuleviku üle.

Meeleavalduse avakõne pidas Miiko Kottise ja kõnekoosoleku võttis kokku Luule Lille, teiste hulgas võtsid sõna Ott Maidre, Marko Kakohaleasik, Silver Meikar, Gea Kangilaski. Oma delegatsiooniga olid toetust avaldama tulnud Tartu noortekeskused.

“On kahetsusväärne, et vähemuste hulka kuuluvad või erinevustega silma torkavad inimesed on pidanud viimasel ajal hakkama rohkem üle õla vaatama,” kinnitas Miiko Kottise. “Pole aktsepteeritav, et keerulisi teemasid nagu pagulaskriis kasutatakse eri ühiskonnagruppide vahelise umbusu tekitamiseks ja viha õhutamiseks.”

“Oleks tore, kui selliseid üritusi toimuks Tartus ja Eestis üha rohkem,” leidis Luule Lille lõpetuseks. “Me vajame rahulikku ja konstruktiivset arutelu selle üle, missugune on see ühiskond, kus meil kõigil on hea elada.”

Üritust korraldasid Tartu noored kodanikuaktivistid vabast tahtest ja oma isiklikest vahenditest. Korraldajad tutvusid ja organiseerusid sotsiaalmeedias.

Tarvastu vallavalitsus kuulutas välja Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse

Tarvastu vallavalitsus kuulutab alanuks järjekordse, kaheteistkümnenda murdeluulevõistluse.

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori oma lemmikmurdes. Täiskasvanute ja õpilaste loomingut vaetakse eraldi arvestuses.

Tähtaeg on 1. september 2016.

Võistlustöid oodatakse Tarvastu vallavalitsusse kas ümbrikus (sel juhul kuues eksemplaris) või meilimanuses. Mõlemal juhul peavad võistlustööd olema varustatud märgusõnaga, et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata. Märgusõnale tuleb lisada kas kinnine ümbrik või eraldi meilimanus autori nime, aadressi ja kontaktandmetega. Õpilasautorid märkigu ka oma vanus.

Parimaks osutunud täiskasvanud luuletaja ning õpilasautor saavad tunnistuse ja preemia, mis antakse kätte Hendrik Adamsoni 125. sünniaastapäeval 6. oktoobril 2016.

Tööd läkitage kas e-aadressil: maive.feldmann@tarvastu.ee

või postiaadressil:

Murdeluulevõistlus
Tarvastu vallavalitsus
Posti 52e
Mustla 69701, Viljandimaa

Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Pardiralli maskott. Foto: Annika Metsla
Pardiralli maskott. Foto: Annika Metsla

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ja SA TÜ Kliinikumi korraldatav heategevusüritus Pardiralli sai endale maskoti. Inimsuuruses part on aga veel nimetu ning ootab kõigi vahvaid nimepakkumisi.

Ettepanekud maskotile nime andmiseks on oodatud kuni 30. aprillini aadressil pardiralli@pardiralli.ee või Pardiralli Facebooki lehel maskoti pildiga postituse kommentaarina. Väljapakutavad nimed võiksid olla ühesõnalised, löövad ning haakuda Pardiralli olemusega. Sobivaima nime valib välja Pardiralli korraldusmeeskond maikuu esimesel nädalal ning selle väljapakkujat premeeritakse Pardiralli meenekomplektiga, kuhu kuuluvad T-särk ja vihmavari.Pardiralli projektijuhi Ragnar Põllukivi sõnul on ürituse maskott olnud jutuks ka varasematel aastatel, kuid jäänud raha puudusel siiani teoks saamata.

Loe edasi: Pardiralli uhiuus maskott otsib nime

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel loendati üle 100 000 linnu

26.-27 aprillil Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ)  korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel pandi kirja ligi 110 000 lindu 135 liigist.

Pardid Pärnu jõel Foto Urmas Saard
Pardid Pärnu jõel. Foto: Urmas Saard

Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud linnuvaatluspäevadega on mõlemad näitajad rekordilised. Ühest küljest tuleb see just vaatluspäevadeks saabunud soojalainest, aga ka rekordilisest osavõtust – vaatluste nimekirju kogunes sel aastal 250, mille koostamisel osales 450 inimest.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde. Sel nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – peaaegu pool kirja pandud lindudest olid haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, hallvareseid, rasvatihaseid ning naeru- ja kalakajakaid. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint, harakas ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani ning mägi-kanepilind ja kaelus-turteltuvi.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade lõplikku kokkuvõtet saab vaadata EOÜ veebilehel www.eoy.ee.