ALGAS KANDIDAATIDE ESITAMINE PÄRIMUSKULTUURI AUHINNALE TEOTUGI

Tänasest kuni 20. aprillini saab esitada kandidaate Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhinnale Teotugi.

2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa. Foto Rene Jakobson
2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa. Foto: Rene Jakobson

Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga Teotugi tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad pärimusega tegelema ka teisi. Eesti Folkloorinõukogu auhind on tugi pärimuskultuurialasteks tegudeks ja väärtustab juba tehtud tööd.

Teotoe auhinda antakse välja neljandat korda, 2017. aastal omistati see pärimusmuusik Lauri Õunapuule, 2018. aastal pälvis auhinna Eesti kandlemängutraditsioonide hoidja ja arendaja Tuule Kann, 2019. aastal tunnustati lõõtspilli mängijat ja õpetajat Margus Põldseppa.

Kandidaate auhinnale saab esitada 20. aprillini 2020 e-posti aadressil info@folkloorinoukogu.ee. Vabas vormis kirjalikud esildised peavad sisaldama ülevaadet kandidaadi senisest tegevusest ja põhjendust auhinna omistamiseks.

Kandidaatide hulgast teeb valiku Eesti Folkloorinõukogu juhatus ning kuulutab auhinnasaaja välja suvel Eesti Folkloorinõukogu sündmusel. Teotoe auhinnaks on 1000-eurone rahaline preemia, mille väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Folkloorinõukogu (EFN) valdkondliku keskseltsina on folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärgiks on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

Täna toimunud eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab kehtima homsest ning kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist.

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto Urmas Sard
Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto: Urmas Sard

[pullquote]Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.[/pullquote]„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna õhtul toimunud valitsuskomisjoni pressikonverentsil. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“

Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.

Loe edasi: VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

Teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto Urmas Saard
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“

Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.

„Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

STATISTIKAAMET KAVANDAB LIIKUVUSANALÜÜSI KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISEKS

Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon andis statistikaametile korralduse luua koroonaviiruse leviku tõkestamiseks analüütiline väljund, kasutades selleks elektroonilise side anonüümseid andmeid. Eesmärk on projekt käivitada selle nädala jooksul.

Tallinn. Foto Urmas Saard
Tallinn. Foto: Urmas Saard

[pullquote]anonüümsetel andmetel põhinevat andmetöötlust on vaja kuni eriolukorra lõppemiseni[/pullquote]Statistikaameti peadirektor Mart Mägi sõnul on tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud. „Esimese sammuna on kavas analüüsida anonüümsete koondandmete põhjal inimeste liikumist enne ja pärast eriolukorra kehtestamist. Telekommunikatsiooni ettevõtted analüüsivad hetkel projekti teostatavust ning kui saame nendega kokkuleppele, siis algab anonüümsete andmete töötlus, mis on rangelt teaduslik. Andmetöötlus ise toimub vaid statistikaameti turvalises keskkonnas. Saadud andmed ei liigu meie ametist välja ja kustutatakse pärast töötlemist. Telekommunikatsiooni ettevõttete klientide andmed on endiselt kaitstud Eestis kehtivate andmekaitsereeglitega ja andmete skoobi ning töötluse põhimõtted on kinnitanud nii andmekaitse inspektsioon kui ka justiitsministeerium,“ märkis Mägi.

Loe edasi: STATISTIKAAMET KAVANDAB LIIKUVUSANALÜÜSI KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISEKS

SISEMINISTEERIUMI ASEKANTSLER VIOLA MURD: INFOTELEFONI 1247 VÕIMALUSI TULEB LAIENDADA

Tänases eriolukorras vastab Eesti inimeste küsimustele Häirekeskuse infotelefon 1247. Saime sellise ühtset infot andva telefoninumbri kiirelt käivitada tänu sellele, et taolise infokanali loomist oli Siseministeeriumi valitsemisalas juba mõnda aega ette valmistatud.

Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd
Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd

Nüüd võeti see kasutusele kiirendatud korras. Kuid praegune päästeseadus ei võimalda veel kõiki selle infotelefoni jaoks planeeritud võimalusi rakendada. Et meie inimesi kriiside ajal paremini teenindada, tahame muuta päästeseadust ning anda kriisiinfotelefonile 1247 kiirust ja jõudu juurde.

Millal kriisiinfotelefoni vajatakse?

Kriisiinfotelefon 1247 – üks number 24 tundi seitse päeva nädalas – saab olema ka edaspidi number, kust infot jagatakse erinevates kriisiolukordades.

Kriisiinfotelefon on vajalik, et inimesed saaksid kriisiolukordades oma küsimustele vastused ja ei koormaks samal ajal üle hädaabinumbrit 112. Number 112 peab olema alati kättesaadav neile, kes vajavad kiiret abi – kiirabi, politseid, päästet. Kriisiinfotelefon on aga neile, kel tarvis infot ja juhiseid kriisiolukorras, nagu näiteks COVID-19 viirusest tingitud praeguses eriolukorras.

Loe edasi: SISEMINISTEERIUMI ASEKANTSLER VIOLA MURD: INFOTELEFONI 1247 VÕIMALUSI TULEB LAIENDADA

KAUPMEESTE LIIT TEEB ÜLESKUTSE JÄTTA HOMMIKUSED OSTLEMISTUNNID RISKIRÜHMADELE

Eesti Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele.

Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto Urmas Saard
Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto: Urmas Saard

„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“

Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.

„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“

Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame-, vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi (näiteks astma) põdevad inimesed.

Print

 

KU päevatoimetaja

HEA EESTI RAHVAS – PÜSIGE KODUS!

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman

JÜRI RATAS: MEIL EI OLE PRAEGUSES OLUKORRAS PALJU PRAKTIKAS TÕESTATUD TEADMISI

Algaval nädalal möödub kuu aega teatest esimese COVID-19-sse haigestunud eestimaalase kohta, lausus peaminister Jüri Ratas täna õhtul ERR-i vahendusel tehtud pöördumises.

Jüri Ratas Pärnus. Foto Urmas Saard
Jüri Ratas Pärnus. Foto: Urmas Saard

Praeguseks oleme kogunud proove enam kui kolmelt ja poolelt tuhandelt inimeselt ning nakatunuid on tuvastatud üle kolmesaja.

Teiste riikide karm kogemus näitab, et rahulikumale perioodile võib kiiresti järgneda haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu hüppeline tõus. Peame olema valmis, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks.

Praegu pole aeg seltsieluks ning meie kõigi tervise huvides on oluline puutuda kokku nii väheste inimestega kui võimalik.

Meil ei ole praeguses olukorras palju praktikas tõestatud teadmisi ega tõsikindlaid allikaid. Seepärast tasub nii igal üksikul inimesel kui ka riigil olla pigem liialt ettevaatlik kui hiljem kahetseda.

Print

 

KU päevatoimetaja

TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto Urmas Saard
Meditsiinilist maski soovitatakse kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Rusikareegel on püsida kodus kõigil kel vähegi võimalik.[/pullquote]Meditsiinilise maski kandmine haigussümptomiteta inimese poolt ennetava meetmena ei ole põhjendatud, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse.

Hingamisteede kaitse on vajalik eelkõige neile, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad piiridel, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku suure hulga inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud.

Maskide valimatu kandmise tõttu ei jätku maske inimestele, kellel on reaalne vajadus nende kandmiseks.

Loe edasi: TERVISEAMET SELGITAB MEDITSIINILISE KAITSEMASKI KANDMISE VAJADUST

LEVIMAS ON INGLISKEELSED PETUKÕNED VÄLISMAISELT NUMBRILT

Riigi Infosüsteemi Ameti küberintsidentide käsitlemise osakond ehk CERT-EE on saanud teateid ingliskeelsetest telefonikõnedest, kus uuritakse inimese arvuti turvalisuse kohta ja soovitakse sellele ligipääsu. CERT-EE teatel tuleb sellised kõned otsekohe katkestada.

Kui tülitatakse petva helistamisega, katkestage kohe kõne ja lisage helistaja musta nimekirja. Foto Urmas Saard
Kui tülitatakse petva helistamisega, katkestage kohe kõne ja lisage helistaja musta nimekirja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Petukõne eesmärk pole veel selge. Näiteks võib pettur üritada müüa hirmuvara (scareware) tooteid, mis justkui leiavad teie arvutist pahavara[/pullquote]Kõne saabub välismaiselt numbrilt ning helistaja tutvustab end kui väga usaldusväärse ja rahvusvaheliselt tuntud ettevõtte esindaja. Seejärel hakkab helistaja esitama küsimusi teie arvuti kohta, tuues ettekäändeks, et praeguses olukorras, kus paljud teevad tööd kodust, on väga oluline, et arvutid oleks turvalised ja kaitstud. Pärast küsimustele vastuste saamist soovib helistaja ligipääsu teie arvutile, et üle kontrollida, kas see on ikka piisavalt turvaline. Kui te keeldute, siis helistaja sellest ei heitu, vaid on väga järjekindel ega lõpeta kõnet.

„Selliste kõnede puhul soovitame kõne otsekohe katkestada ning lisada helistaja musta nimekirja. Ärge mitte mingil juhul andke kellelegi tundmatule ligipääsu oma arvutile,“ rõhutab CERT-EE juht Tõnu Tammer.

Loe edasi: LEVIMAS ON INGLISKEELSED PETUKÕNED VÄLISMAISELT NUMBRILT

KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA

Keskkonnaministeerium ja Eesti Kalastajate Selts soovitavad koroonaepideemia ajal lisaks RMK matka- ja terviseradadel jalutamisele võtta ette ka kosutav kalalkäik.

Vahommikul õngega jõe ääres. Foto Urmas Saard
Vahommikul õngega jõe ääres. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale[/pullquote]„Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meil on harrastuspüügiks ka suurepärased võimalused. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama.“

„Meie kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Muidugi tuleb seejuures hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut.“

Loe edasi: KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA

MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS

Tänavu kevadel katab Maa-amet 20-25 cm piksli suuruste aerofotodega riigi põhjapoolse osa koos väikesaartega Hiiumaast Narvani ning lõunasuunal Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste jooneni. Läänepoolne ala pildistatakse enne puude lehtimist ja idapoolne ala juba lehes puudega.

Aeropildistatav piirkond 2020 ja aeropildistuse maamärk
Aeropildistatav piirkond 2020 ja aeropildistuse maamärk

[pullquote]Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda.[/pullquote]Sobivate ilmastikutingimuste ja mere veeseisu korral pildistatakse varakevadel lisaks ka ülejäänud Mandri-Eesti ja Saaremaa rannikuala ning Lääne- ja Põhja-Eesti väikesaari.

Samuti pildistatakse varakevadel skeemil näidatud linnu ja asulaid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse 10 cm piksli suurusega.

Seoses aeropildistamisega on Maa-ameti töötajad nimetatud aladel alustanud maastikupunktide markeerimisega, samuti tehakse seda Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Kuressaare linnades ja nende lähiümbruses. Markeeringud jäävad mõõdistuslendudel pildile ning neid kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Loe edasi: MAA-AMET ALUSTAS MAASTIKU MARKEERIMIST AEROPILDISTAMISEKS

TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU

Vabariigi valitsus kiitis tänasel kabinetiistungil heaks töötukassa kaudu pakutava abimeetmete paketi, samuti hüvitab riik märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva.

Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Foto Urmas Saard
Vabariigi Valitsuse pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]riik hüvitab märtsist maini kõikide töövõimetuslehtede esimesed kolm haiguspäeva[/pullquote]Hüvitise saamiseks peavad raskustes ettevõtted vastama vähemalt kahele kolmest tingimusest: ettevõtte käive peab olema langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest tööd anda; töötajate palka on vähemalt 30 protsenti langetatud.

Loe edasi: TÖÖTUKASSA TOETUSMEETMED LEIDSID VALITSUSE HEAKSKIIDU

RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”

Loe edasi: RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST

Praeguse koroonaviiruse leviku kõrval võib meenutada lähiminevikus Eestis vallandunud epideemiaid. Andmed põhinevad Terviseameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud epideemia hädaolukorra riskianalüüsil 2011. aasta märtsist.

Vaktsiin
Vaktsiin

Väga kõrge ja kõrge ohupotentsiaaliga nakkushaigused alates eelmise sajandi viiekümnendate teisest poolest: aastatel 1956–1959 haigestus poliomüeliidi ehk lastehalvatuse epideemia tõttu 1 421 inimest, kellest 61 nakatunut suri; aastatel 1965–1966 oli leetritesse haigestunuid 42 665 ja surmajuhtusid kolm ning aastail 1981–1982 kujunes haigusjuhtude arvuks 9 485, õnneks ilma surmajuhtudeta.

Alates 1996. aastast ei ole Eestis joogiveega levinud soolenakkushaiguste puhanguid registreeritud. Varem täheldati soolenakkuseid aastatel 1945–1995 üle 150. Nendest 84 olid shigelloosi, 31 A-viirushepatiidi ning ülejäänud kõhutüüfuse ja paratüüfuse B puhangud. Ulatuslikult vee kaudu levinud haiguspuhangud esinesid 1963. aastal Ahtmes, kus shigelloosi haigestus 1254 inimest ning 1993. aastal Sõmerus, kus A-viirushepatiiti haigestus 614 inimest. Enamiku selliste haiguspuhangute põhjuseks oli ühisveevärgi veeallikate reostumine.

Gripi A(H1N1) 2009 pandeemia aastatel 2009 ja 2010 põhjustas haigestumist 124 000 juhul, surmasid registreeriti 21 juhul.

Loe edasi: KÕRGE OHUGA NAKKUSEID EESTI LÄHIAJALOOST

HOOLDEKODUD JA HAIGLAD SAAVAD ERIOLUKORRAS ISIKLIKU HINGEHOIDJA

Tänasest käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

„Eriolukorra tõttu on hooldekodudes ja haiglates viibivate inimeste suhtlemine omastega piiratud. Praegune ärev olukord halvendab inimeste vaimset ja hingelist seisundit ning turvatunnet. See mõjutab tervist ja üldist toimetulekut, mistõttu on väga oluline, et inimesed ei jääks üksi ning saaksid hingelist tuge,“ selgitas sotsiaalministeeriumi vanemkaplan Katri Aaslav-Tepandi ja lisas: „Haiglate ning hooldekodude ravi- ja hoolduspersonali töökoormus on suur, ka nakatumisoht tekitab pingeid. See on põhjus, miks otsustasime käivitada erakorraliselt hingehoidjate telefoninõustamise.“

Hingehoidjad nõustavad telefoni teel patsiente, kliente ja nende lähedasi ning personali. Selleks tuleb ravi- või hoolekandeasutuse juhil võtta ühendust sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekandekaplanaadiga, kes korraldab hingehoidjate tööd.

Hingehoid on hooldust või ravi vajava inimese ja lähedase toetamine ja nõustamine kannatuses, kriisis ja leinas lähtudes nende endi vajadustest ja veendumustest, sealhulgas usulistest veendumustest.

KU päevatoimetaja

KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

Hea sõbra Laur Karu ettepanekul sai minust 1989. aastal Eesti peasanitaararst / tervishoiuministri asetäitja. Minu otsuseid Eestis muuta ei tohtinud, selleks oli NSVL peasanitaararst. Teenistuses oli 300 töötajat, kellest ehk pooled olid venekeelsed.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu
Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

[pullquote]Minu artiklis pettuvad need, kes otsivad sellest nõuandeid igapäeva jaoks.[/pullquote]Mind hämmastas heasoovlikkus muukeelsete ja eestlaste vahel minule alluvas teenistuses. Sanitaararste Eestis ei koolitatud nagu tänagi. Need tulid Leningradist ja Moskvast, olid üsna hea ettevalmistusega. Venemaad ähvardasid ju pidevalt epideemiad ja välja oli kujunenud asjatundlikkus nendega võitlemises. Ka Lenin muretses: „Kas nõukogude võim võidab täi või täi nõukogude võimu“. Üldiselt sanitaarteenistus hoidus omavahel kokku, aga raviarstid vaatasid oma kolleegidele mõnevõrra üleolevalt – neurokirurg Andres Ellamaa sõnul – „käivad ringi, krunn kuklas ja muudkui kontrollivad“.

Tänaseks on sanitaar-epidemioloogia teenistus likvideeritud. Ometi riik vajab seda nagu tuletõrjet. Kunagine teenekas epidemioloog Jaan Märtin meenutas aastal 2008: „Peale Eesti iseseisvumist ei ole midagi muud meelde jäänud kui toimus üks reform teise reformi järele. Tööle hakati võtma inimesi, kes olid valitseva partei liikmed või selle partei soosikud, ning sõltumata sellest kas tal erialaseid teadmisi oli või mitte“.

Loe edasi: KOROONAVIIRUSE EPIDEEMIAKS EESTIS VALMISOLEK PUUDUS

MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

Oma vanematelt pärime emakeele, mida kasutame kogu elu jooksul. Just emakeeles on ennast kõige kergem kõige täpsemalt väljendada. Kuid emakeele õiget ja elegantset kasutust on vaja õppida: kodus ja koolis, aga eelkõige kuulates neid inimesi, kes eesti keelt erilisel viisil kasutada oskavad.

Mailis Reps. Foto Urmas Saard

[pullquote]Keeli, millel on üle miljoni kõneleja, on kokku vaid 400, eesti keel nende hulgas.[/pullquote]Fred Jüssi, keda Eesti rahvas hästi tunneb, on öelnud näiteks nõnda:

„Kõige ilusamad aastaajad Eestis on suvi, sügis, talv ja kevad. Eriti varakevad. Ühel õhtul või hommikul on ta järsku kohal, kui ninna lööb äraarvamatu segu sulavast lumest ja mullakonaratest – kevadelõhn.“

[pullquote]Eesti keel kuulub maailma keelte hulgas ühe protsendi kõige elujõulisemate hulka.[/pullquote]Kõik aastaajad on kaunid, neis kõigis on oma võlu. Kuid kevadel on eriline võlu: see on taastärkamise aeg. Lisaks loodusele kumab kevadel elujõudu ja rõõmu kõikjal ja kõiges, ka keeles. Aeg-ajalt on vaieldud ka selle üle, milline keel on maailma kõige ilusama kõla, huvitavama grammatika, eripärasema sõnavaraga. Ilu on keeruline mõõta, küll aga saab mõõta elujõudu.

Mailis Reps. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: MINISTER MAILIS REPS: IGA INIMENE SAAB EESTI KEELE ELUJÕUDU TOITA

EMAKEELEPÄEV ON LIPUPÄEV

Eestlaste emakeelt peetakse meie vilje kandjaks. Keele abil suhtleme, kuid eesti keelde on talletatud ka meile ainuomane vilje- ja mineviku kogemus. Keel kui identiteedikandja väärib tähelepanu ja kaitset.

Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto Urmas Saard
Lipp Metsküla rahvamajal Lääneranna vallas. Foto: Urmas Saard

Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (14.03.1801–4.08.1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes on tuvastatavalt sedastanud, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.

Tänaseks päevaks on eesti keelest saanud igati elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel. Ometigi vajab eesti keel ka täna tähelepanu ja kaitset. Maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt.

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele puhtus ning püsimajäämine sõltub eesti keele kandjatest ja kasutajatest endist.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

Peep Talving: kätehügieen, köhaetikett ja mõistlik sotsiaalne isoleeritus on praegused võtmesõnad. Riskid võivad muutuda kiiresti. Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst-juhatuse liige dr Peep Talving.

Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto Urmas Saard
Paljudel on puhkused planeeritud ja piletid ostetud ning nüüd ei teata, mida teha. Pärnu bussijaam. Foto: Urmas Saard

Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus. Milliste sümptomite puhul peaks arsti poole pöörduma?

Koroonaviirus sarnaneb teiste hingamisteede nakkustega nagu gripp ja RSV (respiratoor-süntsütiaalsed) viirused. Koroonat eristab kõhulahtisus, mida pole varem hingamisteede infektsioonide puhul täheldatud. Kui vaadata Hiina avaldatud andmeid, siis 80% haigetest ei vaja intensiivravi ning neid võib isoleerida ka kodus. Juhul kui lisandub organipuudulikkus, valu rinnus, õhupuudus, kõhulahtisusest tekkiv vedelikupuudus, tuleb abi otsida haiglast. Üle Eesti on kokku lepitud, et koroonaviirusega tegelemise keskusteks saavad vajadusel Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Koroonakahtlusega haiged lähevad esmalt sinna. Kui näiteks Tallinnas on ka haiged, kes vajavad intensiivravi, juhitavat ventilatsiooni ja organipuudulikkuse ravi, siis on nad praegu Terviseameti poolt määratud tulema Regionaalhaiglasse. Need on algreeglid, mis võivad veel muutuda. Oluline on need vajalikuks hetkeks paika saada, et poleks halbu tundeid ja patsiendile antakse õige signaal.

Loe edasi: KUULA INTERVJUUD PROFESSOR PEEP TALVINGUGA KOROONAVIIRUSEST: KUI SA OLED TERVE JA TAHAD END MASKIGA KAITSTA, SIIS SEE ON ÜSNA MÕTTETU

MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

Märten Hermik on Metsküla algkooli vilistlane aastast 1999. Kohtusin temaga Eesti Vabariigi 102. aastapäeva tähistamisel Metsküla rahvamajas hetkel kui kooli direktor Pille Kaisel ulatas parajasti Ullaste Puhkemaja peremehele Metsküla algkooli võtmed.

Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto Urmas Saard
Metsküla kooli vilistlane Märten Hermik vabastab tuulest keerdu kammitsetud oma kooli lipu uuesti vabalt lehvima. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vana talukompleksi makett, mille valmimisel andsin ka mina kunagi oma panuse[/pullquote]Hoobilt tekkis mõte ennastki vilistlase seltskonda poetada. Direktori ja väga sõbraliku mehe lahkel loal sammusime ühiselt rahvamajast mõnesaja meetri kaugusel asuva koolimaja juurde. 167 aasta vanune Metsküla algkool asub Lõuna-Läänemaal, pärast haldusterritoriaalset ümberkorraldust Pärnumaal, Lääneranna vallas, 18 km kaugusel Lihulast.

Mis tunded ja mõtted valdavad pärast paarikümneaastast vahet taas üle tuttava ukseläve astumist?

Loe edasi: MÄRTEN HERMIK: KOGUKOND ISE PEAB ROHKEM SEISMA OMA ÕIGUSTE JA HEAOLU EEST

TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis täna valitsusliikmetele ettepanekud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Sotsiaalministri juhitud töörühm tegi muuhulgas ettepanekud laiendada koroonaviiruse testimise regionaalset võimekust ning paigaldada lennujaama ja sadamasse termokaamerad riskipiirkonnast saabujate hulgas võimalike haigestunute tuvastamiseks.

Tallinna Vanasadam. Foto Urmas Saard
Tallinna Vanasadam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esmased koroonaviiruse tõkestamisega seonduvad lisakulud on termokaamerate, isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamine ning täiendav inimressurss.[/pullquote]„Tallinna Kiirabi ja Lääne-Tallinna keskhaigla kiire tegutsemine eile tuvastatud koroonaviiruse haigusjuhtumi lokaliseerimiseks näitas, et tervisesüsteemil on valmisolek viiruse edasise leviku tõkestamiseks. Samas peame olema valmis, et neid juhtumeid võib tulla veel,“ ütles töörühma juht, sotsiaalminister Tanel Kiik. „Eile kogunenud töörühm pidas vajalikuks tõsta veelgi kõigi pädevate asutuste valmisolekut ja võimekust ning tõhustada teavitustööd. Ühtlasi leiti, et kõikjal avalikes ruumides võiks luua täiendavaid võimalusi käte desinfitseerimiseks.“

Loe edasi: TERMOKAAMERAD LENNUJAAMA JA SADAMASSE

TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA

Terviseamet kinnitas täna Eestis esimese COVID-19 haigusjuhtumi. Haigestunu viibib Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikus ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Viiruse edasist levikut tõkestatakse vastavalt terviseameti juhistele.

Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto Urmas Saard
Käte pesemine seebiga peab kestma vähemalt 40 sekundit, mis on minimaalselt vajalik kestus pisikute eemaldamiseks naha pinnalt. Foto: Urmas Saard

„Haigestunu on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus arstide hoole all ja terviseamet tegeleb kontaktsete väljaselgitamisega. Meie raviasutused ja kõik pädevad ametkonnad on saanud juhised ja neil on valmisolek vajadusel tegutseda,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 või vajadusel kutsuma kiirabi helistades hädaabinumbril 112.”

Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine – käte pesemine ja hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega kontaktist hoidumine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli ning selles vahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Loe edasi: TERVISESÜSTEEM TEGELEB KOROONAVIIRUSE LEVIKU TÕKESTAMISEGA