Eesti

Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

Serbias Novi Sadis toimuvad 24. juunist kuni 3. juulini FIMBA Euroopa 9. meistrivõitlused korvpallis seenioritele, millest võtab osa üle 100 võistkonna 22 riigist, sealhulgas 5 Eesti võistkonda 62 mängijaga. Senini pole Eesti võistkonnad FIMBA EM-idelt kuldmedaleid võitnud, küll aga on toodud kõige kirkamaid medaleid MMidelt.

Käesolevatel võistlustel on kõik Eesti võistkonnad saanud alagruppidest edasi ning võitlevad medalite eest.

Meeste 35+ vanuseklassis võistlev Mooste Mõis SK võistkond võitis esimeses kohtumises väga tugevat Serbia B võistkonda 77:69 (suuremad skoorijad Veljo Vares 38 p ja Helikar Haabma 17 p). Teises kohtumises alistati Sloveenia esindus 86:56 (resultatiivsemad Mario Polusk 25 punktiga, 23 punkti Veljo Vares, 19 Janar Heering). Alagrupi võiduga tagati pääs otse poolfinaali ning vastast oodatakse paarist Serbia B – Kreeka. Poolfinaalmäng toimub 1. juulil.

Naiste 45+ võistkond võitis veerandfinaalis kindlalt Lätit 47:26 ning kohtub poolfinaalis Ukraina naiskonnaga.

Naiste 50+ võistkond kohtub neljapäüeval, 30. juunil pikakasvulise Läti naiskonnaga. 50+ naiste vanuseklassis osalevad Venemaa, Soome, Horvaatia, Läti, Saksamaa kahe naiskonnaga, Tsehhi ja Eesti naiskond, vanusegrupis on rohke osavõtt ning esindatud tugevad korvpallimaad.

Loe edasi: Eesti võistkonnad on seeniorite korvpalli EM-il medalikursil

ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Novi Sadis (Serbia) alanud FIMBA seeniorkorvalli võistluste valguses on asjakohane ära tuua Horvaatias kaunis Poreci linnas toimunud ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite saavutused. Võistlused toimusid suures Žatika spordikompleksis. ESBA korraldab Euroopa meistrivõistlusi korvpallis seeniorite vanuseklassides kolmandat aastat. Vahendab Piret Hallik-Sass, MTÜ Esto Maxibasket juhatuse esimees.

ESBA Euroopa meistrivõistluste seeniorkorvpallurite autasustamine

Mait Käbin ja Henn Koolmeister 50+ klassis osalenud Pärnu võistkonnast vahendavad muljeid: „Kokku osales Horvaatias erinevates vanuseklassides 40 meeste ja 9 naiste võistkonda, teiste seas ka Korvpalliklubi Pärnu 50+ meeskond. Lisaks toimus 3×3 turniir ja 3punkti visete võistlus. Vanimad osalejad turniiril olid seitsmekümne viie aastased mehed. Eesti võistkondadest läks kõige paremini Pärnu võistkonnal. Nädal aega toimunud turniirilt tuldi tagasi kodukamarale hõbedase karika ja medalitega – nii, nagu möödusid pärnakatele ka Eesti 45+ ning 50+ tänavused meistrivõistlused. Mitmel veterankorvpallurist pärnakal on seega tänavusel hooajal kaelas lausa 3 hõbedast autasu!“

Pärnakatest aitasid medali Eestisse tuua Veljo Miklas, Valdo Knaps, Mait Käbin, Marko Põldsam, Henn Koolmeister, Mati Murru, kuid hõbedast meeskonda täiendasid ka pealinna pallurid: oma panuse andis 1991 a. NSVL meister Ivo Saksakulm, kunagine Venemaa noortekoondislane Jüri Metsaorg, tuntud snaiper Viljar Aus, lisaks veel Andres Kangur ja põhjanaabrist mängumees- füsioterapeut Jyrki Salmenkivi. Meeskonna nõunikuna oli kohal kaheksakümnendate kahekordne juunioride Euroopa meister Peep Jõgi.

Loe edasi: ESBA seeniorkorvpalli Euroopa meistrivõistlustelt tõid Eestile hõbedat pärnakad

Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Väikelaps on liikuv, uudishimulik ja rahutu, jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama – see kõik on väga vajalik ja loomulik lapse arenemine. Öeldakse, et laps ei jäta ennast nälga. Talle ei pea süüa valmistama kaloriraamat käes, küll aga on hädavajalik perel teada ja tunda mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid ja mitte olla toitumisimede ning delfist saadud otsingute ohver. Iga kord ei ole päris üheselt vastuvõetavad ka vanavanemate soovitused, sest aeg ja elu on muutunud teadlikumaks.

Isu tekib füsioloogiliselt iga 3,5 – 4 tunni järele. Sellest on ka tavalised kolm regulaarset toidukorda – hommikusöök, lõuna ja õhtusöök. Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks. Sellepärast peavad väikelapsel kindlasti olema vähemalt kaks vahepala. Mida aga anda ja kui palju korraga, see sõltub lapse aktiivsusest ja päevategevusega seotud asjaoludest. Lastesõimes käivatel lastel pole sellega probleeme ning millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Sageli on aga alla 3-aastased lapsed kodus. Selle põhjusteks võib olla kas lihtsalt pere soov või on noortel vanematel kodus veel kas väiksemaid või suuremaid lapsi ning ei taheta väikelast viia lasteaeda. Siis tuleb enda elu nii korraldada, et söögiajad oleksid lastega koos. See võimaldab anda eeskuju ja ühine söögiaeg on hea ka lihtsate selgituste andmiseks, märkamatuks õpetamiseks. Kellaaegadest tuleb ka kodus kinni pidada ja siis selgub, millal anda vahepalasid ning kui rikkalikud vahepalad peaksid olema. Loe edasi: Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Täna alustab Elron kampaaniaga ,,Järgmine peatus”, et kutsuda inimesi rongiga Eestimaad avastama. Koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega tutvustatakse kohalikke vaatamisväärsusi, kohapeal ootavad rongisõitjaid eripakkumised. Igal nädalal kuni suve lõpuni on sihtpunktiks üks Eestimaa rongipeatus, esimeseks peatuseks on Paldiski.

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas Saard — Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus. Foto: Urmas Saard

,,Kutsume eestimaalasi minipuhkusele mõnda toredasse Eestimaa paika selle koha ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust imetlema. Infot ja inspiratsiooni selleks pakume iga sihtkoha kohta oma kodulehel.“ ütles Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik. ,,Ühtlasi kutsume inimesi sõitma Eestimaad avastama rongiga, mis on üks keskkonnasäästlikumaid transpordivahendeid.”

,,Järgmine peatus Paldiski”

27. juunist 3. juulini kutsub Elron rongiga Paldiskisse. Paldiski on Põhja-Eesti põnevaim sadamalinn, mis on parajas kauguses, et nautida kogu Pakri poolsaare imelist loodust, matkata piki võimsat pankrannikut, uurida Peetri kindlust, külastada Eesti kõrgeimat Pakri tuletorni ja Amandus Adamsoni muuseumit. Vaid lühikese paadisõidu kaugusel Paldiskist on saladuslikud Pakri saared.

Loe edasi: Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Pärimuspidu Baltica eestvedamisel toimub jaaniajal Pärnumaal lausa viis rahvalikul kombel läbiviidavat jaaniõhtut.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Alpisarved. Foto: erakogust

„Suur rõõm teada, et Pärnumaa on meie Eestimaa jaaniõhtute pundis kõige rohkemalt esindatud,“ kinnitab Eesti Folkloorinõukogu nimel Kristin Viljamaa.

Pärimuspidu Baltica on kätte jõudval suvel Balti riikide ühine rahvakultuurisündmus. Üle kolme aasta taas Eestis toimuval folklooripeol leiab olulise koha eelkõige peo pidamise kunst ja rahvakalendri pühade väärtustamine. Pärimusmuusika pidu peetakse kaunil suveaja pühal – jaaniajal.

Folkloorinõukogu pöörab sel korral oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste keskmesse. Varajasemate linna- ja maapäevade asemel leiavad aset suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas, väiksemad kohalikud peod külaplatsidel. Tänu innukatele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu toredatesse taludesse, küladesse, parkidesse. Balticaga on liitunud 36 eriilmelist jaanipidu kõigist maakondadest.

Loe edasi: Pärnumaal on kõige arvukamalt pärimuslikke jaaniõhtuid

Mälestustule tervitamine 22. juunil

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris süüdatud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Võrru.

Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru Foto Urmas Saard — Eesti sõjameeste mälestuskiriku altaril läidetud mälestustuli jätkab Pärnust teekonda paraadilinna, tänavu Võrru. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 18.30 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi nelja ajaloolise kihelkonna – Saarde, Karksi, Helme ja Urvaste, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures.

Tule tervitused on Kilingi-Nõmmel (kl 19.15), Karksi-Nuias (20.00), Tõrvas (20.45) ja Antslas (22.00).

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul Võrus läidetud muinastulega Võru kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00
ühendatakse mõlemad tuled Võru kalmistul võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Kindral Johan Laidoneri selts ütleb tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tervitama!

Toidu põhjustatud allergiad väikelastel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

Allergia sageneb kogu maailmas ja ka Eestis. Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek, mistõttu tekib äge vastureaktsioon konkreetsele allergeenile, milleks on mõni toit, looduslik aine või kemikaal. See vastureaktsioon on seotud suure hulga antikehade tootmise, histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava aine (allergeeni) saamist. Allergia avaldumises on ealiselt erinevused selles, et väikestel lastel on üha sagedamini allergiat toiduainete suhtes, koolilastel ja täiskasvanutel on aga astmat ja allergilist nohu.

Kolmandikul elanikkonnast on geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks ja viimasel ajal on see hakanud aina enam avalduma. Selle põhjuseks võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine. Kui lapsele hakatakse andma pudelitoitu, siis jäävad lapsel saamata emapiimas olevad kaitsekehad. Peale selle on igasugusel allergial palju põhjusi, milledeks võivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, vähene kokkupuude heade keskkonna mikroobidega jm. Loe edasi: Toidu põhjustatud allergiad väikelastel

Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Homsel üleriigilisel leinapäeval heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalippe oodatakse heiskama kõiki teisigi.

Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis Foto Urmas Saard — Kirsti Portnov Pärnu Leinapargis. Foto: Urmas Saard

Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.00 ja langetatakse 22.00. Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed juhib tähelepanu asutustele, kelle lipumastides on heisatud välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lipud. Neil palutakse lipud asendada leinalipuna heisatud Eesti lipuga. Riigiasutuste, maakondade ja omavalitsuste, samuti organisatsioonide ja ettevõtete lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna.

Leinalipp heisatakse lipumasti nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.

Ööl vastu 14. juunit 1941. aastal toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse hinnanguliselt 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest. Leinapäeval mälestatakse kõiki repressioonide ohvreid.

Loe edasi: Kremli käsul toimunud kuritegelikust juuniküüditamisest möödub 75 aastat

Parimaks priitahtluse edendajaks päästealal tunnistati Veikko Juusu

Täna Nõos toimunud Priitahtlike Pritsimeeste Foorumil anti üle rändauhind “Pritsimeeste pasun” aasta parimale päästeala vabatahtlikkuse edendajale Veikko Juusule Rae Tuletõrje- ja Päästeseltsist.

„Veikko panus vabatahtliku pääste arendamisse ja kogukonna turvalisuse parandamisse on olnud meeletult suur,“ rääkis Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Suurkivi sõnul on Juusu päästjaks sündinud ja omab kõiki päästjale iseloomulikke omadusi nagu entusiasm, abivalmidus ja pühendumus.

Veikko Juusu on aktiivselt ja tulemuslikult edendanud Rae vallas vabatahtlikku päästeseltsi, propageerinud üle Eestiliselt kogukondlikku ohutusalast turvalisust ja päästeala põhiväärtusi. Kokku pühendas Juusu enam kui 25 aastat päästealasele tegevusele ja selle eestvedamisele, olles lisaks vabatahtlikule tööle ka Assaku kutselise päästekomando pealik.

Ühtlasi on Veikko teinud aktiivselt ja järjepidevalt ennetustööd Rae valla lasteasutustes ning varsti on terve põlvkond noori saanud oma tule- ja veeohutusalased algteadmised just Veikko käest. Veikko tegutseb aktiivselt ka päästetöö valdkonnas, remontides ja arendades päästeautosid, olles uute ja innovaatiliste lahenduste katsetaja ning juurutaja selleski valdkonnas.

Priitahtluse edendamise eest Eesti päästealal antav rändauhind asutati ning selle juurde kuuluv statuut kinnitati Päästeameti peadirektori käskkirjaga 29. juunil 2005. aastal. Auhind loodi eesmärgiga tunnustada ja motiveerida päästealase vabatahtliku tegevuse eestvedajaid ning väärtustada ohutusalast kogukondlikku tegevust ja kodanikualgatust.

Rändauhind on “Pritsimeeste pasun”, millel on kiri “Parim päästeala priitahtlik edendaja”. Auhinnale graveeritakse igal aastal auhinna saaja nimi ja aastaarv. Ettepanekuid rändauhinna nominentide osas saavad komisjonile esitada nii Päästeamet kui ka mittetulundusühendused. Rändauhind antakse koos selle juurde kuuluva tunnistusega üks kord aastas mittetulundusühendusele, sihtasutusele, seltsingule või üksikisikule silmapaistvate saavutuste eest priitahtluse edendamisel päästealal.

Mullu pälvis rändauhinna Aasukalda päästekomando vabatahtlik päästja Marge Zaidullin.

Iveri Marukašvili

VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu

14. ja 15. juunil külastab Eestit Venemaa tsirkus, millega seoses on loomakaitseorganisatsioonid kutsunud üles saatma palvekirju Maaeluministeeriumile, VTA-le ning osalema tsirkusevastases meeleavalduses.

Rändtsirkus Sindis Foto Urmas Saard — Rändtsirkus Sindis. Foto: Urmas Saard

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) esindajad kohtusid ühise laua taga loomakaitsjatega, et jagada palvekirju saatnud inimeste muret tsirkuses kasutavate metsloomade pärast, teavitada huvigruppe ennetavatest tegevustest ning järelevalvest tsirkuse loomade heaolu tagamiseks.

VTA on saanud loomakaitseorganisatsioonide üleskutsel kodanikelt sadu palvekirju, mille eesmärk on toetada loomade tsirkuses kasutamise keeldu ja peatada juuni keskel Lätist Eestisse saabuv Venemaa loomatsirkus. “Meie vastus palvekirju saatnud kodanikele on, et me jagame nende muret ning teeme kõik oma võimuses, et teostada järelvalvet seadusest tulenevate nõuete täitmisel,” ütles VTA peadirektor Indrek Halliste . “See tähendab, et meie ülesanne on kontrollida ja veenduda, et Eestit külastavates rändtsirkustes on loomade heaolu tagatud seadusega ette nähtud viisil. Korraldaja peab täitma veterinaarnõuded ning tagama loomade tervise, heaolu ja liigiomased pidamistingimused.”

Loe edasi: VTA vastus loomakaitsjatele: kontrollime rändtsirkustes loomade heaolu

Priitahtlikud pritsimehed on täna kokkutulekul Tartumaal

Täna 11. juunil toimub Tartumaal, Nõos 15. Priitahtlike Pritsimeeste Foorum koos päästetehnika rongkäiguga.
Vana ja uue päästetehnika rongkäik alustab liikumist kell 16 Nõo järve äärest. Rongkäik kulgeb mööda Nõo tänavaid, eesotsas hobuvankri – lõpetades päästetehnikaga. Kokku osaleb rongkäigus ligikaudu 30 päästemasinat! Rongkäik kulgeb Tartu Tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.
Soovituslik riietus daamidele on pidulikud sajandivahetuse rõivad ja härradele ajaloolised tuletõrje vormid.

Iveri Marukašvili

Tõsine Eesti mees kutsub üles toetama Eesti asja Vaba Rahva Laulu näol

Üks mees tahab teha suurt asja, aga ta vajab seejuures abi, sest nagu ütleb omal moel Eesti hümniks saanud laul “Koit”: “Ühisel jõul, suudame kõik!”

Selleks meheks on Vaba Rahva Laulu idee autor ja korraldaja Ülo Kannisto, kes korraldab 20. augustil Tallinna Lauluväljakul isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul, millega seekord tähistame Eesti 25. Taasiseseisvumispäeva. Kannisto on abistamiskeskkonnas “Hooandja” alustanud projekti “Vaba Rahva Laulu valgustus”, kogumaks raha suurürituse läbiviimiseks.

“Siit tuleb ka minu palve hooandjatele selle laulupeo ühe konkreetse osa toetamiseks, et ikka kõik läheks kõrgel tasemel ja jääksime selle isamaalise laulupeoga rahule,” selgitab Ülo Kannisto. “Tore, kui saaksite toetada isamaalise laulupeo Vaba Rahva Laul laululava ja lauluväljaku valgustust (üle poole kontserti toimub juba pimedas, muutudes öölaulupeoks), mida teeb suurte kogemustega firma Eventech, kellel on ka üldlaulupidude suured kogemused. See läheb maksma mulle kui korraldajale 7000 eurot.” Teadagi on Tallinna Lauluväljakul korraldatavad üritused väga suure eelarvega, aga samas on koht sellise laulupeo jaoks ideaalne.

Projekti toetatakse 4. juulil ainult juhul, kui ta kogub “Hooandja” kaudu terve eesmärgiks seatud summa. Kui see summa õnnestub heade inimeste abiga kokku saada, siis on veel palju suuri kulutusi (helitehnika rent ja videoekraanid), mida saaks lisaks toetada. Tasuda tuleb need kulutused juuli teises pooles.

Toetajatele lubab korraldaja omapoolseid kingitusi, millega saab tutvuda http://www.hooandja.ee/projekt/vaba-rahva-laulu-valgustus, kus on kirjas ka projekti tingimused ja kulg.

“Mulle meeldib meie väike Eesti Vabariik väga ja tahan kõigest hingest, et oleksime palju üksmeelsemad ja sõbralikumad siin, oma riigis,” ütleb Ülo Kannisto, kes korraldab seda üritust juba viiendat korda. “Meile ja meiega on laulmas koorid üle Eesti ja tuntud lauljad Ott Lepland, Koit Toome, Gerli Padar, Rene Soom, Mart Müürisepp, Boris Lehtlaan, Männiste Perebänd, Lisette Lemba, Oliver Leppik ja teised. Kõlavad nii isamaalised kui muidu head laulud ilusas eesti keeles.”

Piletid on müügil Piletilevis ja 30. juunini on hinnaks 8 eurot: http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/mitmesugust/vaba-rahva-laul-182325/

Mais tõusis Elroniga tehtud sõitude arv uue rekordini

Reisirongiliiklust korraldava Elroni rongidega tehti maikuus 620 000 sõitu – enim viimase 15 aasta jooksul.

“Eelkõige on kasvanud igapäevaselt rongiga reisijate hulk, seda kinnitab perioodipiletite müügi märkimisväärne suurenemine. Võrreldes aastatagusega kasutati tänavu mais 18% rohkem perioodipileteid,” ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. “Üha rohkem inimesi teeb oma igapäevaste liikumiste osas keskkonnateadlikke valikuid ning rongiliiklus on selles osas kindlasti parim alternatiiv. ” Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on rongiga tehtud sõitude arv kasvanud 6%.

“Püüame jätkuvalt sõiduplaani reisijatele sobivamaks muuta ja võimaluste piires oleme suurendanud ka väljumiste arvu. Võrreldes eelmise aasta maiga on Elronil juurde tulnud igapäevased väljumised Tallinn-Narva ja Tallinn-Keila liinile ning nädalavahetuse reisid Tartu-Piusa ja Tallinn-Paldiski liinile,” lisas Ronnie Kongo.

Pärnus Papiniidu sillal. Foto: Urmas Saard →

Meremäelased koguvad allkirju liitumaks Värskaga

Meremäelaste kodanikualgatus Värskaga vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamiseks kogus esimesel päeval vajalikust kolm korda rohkem hääli.

Meremäe valla elanikud alustasid 31. mail allkirjade kogumist eelnõu toetuseks, mille alusel Meremäe volikogu nõustuks alustama ühinemisläbirääkimisi Värska valla poolt tehtud ettepaneku alusel. Eelnõu algatajate koosolekul koguti kolm korda rohkem hääli kui eelnõu algatamiseks vajalik.

Värska vallavolikogu tegi tänavu 28. jaanuaril ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks Mikitamäe vallavolikogule, Veriora vallavolikogule, Orava vallavolikogule, Lasva vallavolikogule, Meremäe vallavolikogule, Vastseliina vallavolikogule ja Misso vallavolikogule eesmärgiga moodustada omavalitsuste ühinemise tulemusena uus omavalitsusüksus. Meremäe vallavolikogu pole praeguseni Värska läbirääkimistele kutsuvale ettepanekule vastanud.

Meremäe valla elanikud, kes soovivad, et Meremäe vald alustaks ühinemisläbirääkimisi Värska valla ettepanekul selgitamaks välja Meremäe vallale ja vallaelanikele sobivaim ühinemissuund käimasoleva haldusreformi kontekstis, saavad anda oma allkirja ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks 8. juunini Obinitsas Seto seltsimajas.

Kodanikualgatuse korras allkirjade kogumist ühinemisläbirääkimiste alustamise toetuseks alustati vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 32le. See seadus sätestab, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Enam kui 6000 Pardiralli parti otsivad veel sponsorit

11. juunil Kadrioru pargis toimuv heategevuslik Pardiralli on oma eesmärgist – 10 000 rallivast vannipardist eel 6258 pardi kaugusel. Aita kaasa, et kõik pardninumbrid leiaksid omaniku ning raskelt haiged lapsed vajalikku toetust!

Pardiralli korraldusmeeskond on endale eesmärgiks seadnud lasta Kadrioru pargi kanalisse rallima 10 000 vanniparti. “Seda nii vaatemängulisuse kui võimalikult suure toetussumma kogumise nimel,” selgitab Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. “Just selle viimase põhjuse tõttu oleks vaja neile partidele ka sponsorid ehk raskelt haigeid lapsi annetusega toetavad head inimesed leida.”

Tänaseks on Pardiralli kodulehe vahendusel endale sponsori leidnud 3742 vanniparti. Peamiselt on pardinumbrite soetajateks eraisikud ning paljud saadavad enda nimel võistlustulle mitu parti. Kokku on tänaseks heade inimeste abiga kogutud 42 191 eurot.

“Möödunud aastal kogunes Pardiralliga veidi üle 110 000 euro – sinna on veel pikk tee minna,” toob Põllukivi võrdluseks. “Kutsumegi siinkohal kõiki üles endale pardinumbrit soetama ning sellega väikest heategu tegema. Väga ootame kaasa lööma ka erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja kõikvõimalikke rühmitusi!”

Nummerdatud pardi sponsoriks saamiseks tuleb külastada enne 10. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee, klikkida seal “Osale Pardirallil” ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi ja nende peresid toetada. Seejärel kuvatakse annetajale tema pardi võistlusnumber ning jääb üle vaid see meelde jätta ja pöialt hoida.

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning tuhandete kummipartide “ujumisvõistlus” ehk Pardiralli: kõik pardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalis vette, kus nad läbivad kindlaksmääratud distantsi. Kümme kiiremat ja kõige aeglaseim part saavad ka väärikalt auhinnatud, kõigi teiste vahel loositakse välja üle 100 kingituse Pardiralli sponsoritelt.

Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

MTÜ Lastekaitse Liit uuringust „Lapse osalemine pereelus” selgub, et lapsed soovivad oma perega rohkem aega veeta. Et laste soovidele vastu tulla ja hõlbustada perega ühiselt veedetud aja planeerimist, on Lastekaitse Liit loonud uudse lähenemisega mitmekesise Sõber Karu mobiilirakenduse.

Äpi eesmärk on suunata vanemat oma lapsega teadlikult ja täisväärtuslikult aega veetma. Äpp sisaldab praktilisi nippe, kuidas koos lapsega sisukalt aega veeta. Lisaks on üleval artikleid ja videoloenguid.

Lapsele sotsiaalsete suhete õpetamise eest vastutavad eeskätt vanemad. Ühistegevused on parim viis kujundada lapsest hea kaaslane. Eeskuju kaudu annab vanem lapsele üle õiged väärtused ja käitumismustrid. Koos toimetades näitab vanem, kuidas üksteist märgata, erinevusi sallida või julgeda astuda vastu soovimatule käitumisele. Just ühistegevused annavad lapsele sõnumi, et temast hoolitakse ja teda kaasatakse. Ühiselt veedetud aeg vähendab lisaks laste õnnetustesse sattumise riski.

Lastekaitse Liidu president Loone Ots paneb tänase lastekaitsepäeva puhul kõigile südamele: “Laps on perekonna täisväärtuslik liige. Kõiki pere ettevõtmisi tuleb arutada kogu perega ja lapse arvamusi võimalikult palju arvestada. Äpp on vanema abiline, aga lapsega koos olemine ei nõua äppi, vaid vanemat ja last. Vanema mugavusele tuleb eelistada lapse rõõmu ja arenemist. Loe edasi: Lastekaitse Liit on loonud lapsevanematele sisuka äpi

Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Haapsalus sai täna avalöögi üleriigiline kalandustoetuste infopäevade sari, kus tutvustatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 rannapiirkondadesse ning kalandussektorisse suunatavaid toetusi. Kahe nädala jooksul toimuvad infopäevad kõigis kaheksas Eesti kalanduspiirkonnas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam Foto Urmas Saard — Pärnumaal Tahkuranna vallas asuv uuendatud Võiste väikelaevade kalasadam. Foto: Urmas Saard

Läänemaa kalanduspiirkonda investeeritakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 vahendusel järgmise viie aasta jooksul 2,2 miljonit eurot. “Tahame saavutada investeeringute toel olukorra, kus võimalikult suur osa püütud kala väärtusest jääb kalurile. See tähendab investeeringuid töötlemisse, et kalur ei müüks oma toodangut lihtsalt toormeks,” ütles MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuht Margus Medell täna Haapsalus toimunud kalandustoetuste infopäeval.

Medell rääkis, et teiseks rannakalurite murekohaks on püügi hooajalisus. “Püügiperiood on vaid viis-kuus kuud aastas. Seepärast investeerime ka tegevustesse, mis aitavad rannakaluritel oma tegevusalasid mitmekesistada ja leida aastaringset teenistust,” selgitas Medell.

Läänemaa kalanduspiirkonna strateegia järgi investeeritakse 2,2 miljonist eurost 30% kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamisse, 30% kalandustoodete töötlemisse ja otseturustamisse, 27% rannakalurite tegevuste mitmekesistamisse, 3% kudealade taastamisse ja 10% kalandustraditsioonide edendamisse.

Loe edasi: Rannapiirkondade ja kalanduse konkurentsivõimesse investeeritakse ca 129 miljonit eurot

Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine on endiselt vajalik ja kohustuslik. Lemmikloomi tuleb vaktsineerida vähemalt kord kahe aasta tagant.

Koer katusel Foto Urmas Saard — Koer katusel. Foto: Urmas Saard

“Lemmikloomade vaktsineerimise statistika näitab, et inimesed alahindavad marutaudiohtu. Kuigi Eesti on olnud juba paar aastat marutaudivaba, on suur oht selle haiguse taaslevimiseks Eestisse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. “Marutaud on olnud aastatuhandete jooksul üks enim õudust tekitanud nakkushaigusi maailmas, kuna lõpeb nii inimese kui looma nakatumisel alati surmaga. Seepärast peame ennetama selle haiguse uuesti levima hakkamist meil vaktsineerimata loomade hulgas.”

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole. Juhul, kui vaktsineerimise teostab selleks volitatud veterinaararst, katab marutaudi vaktsiini ning süstimise kulud riik.

Loe edasi: Lemmikloomade marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik

Liigirikkaim linnuvaatlustorn asub Pärnumaal Kablis

Möödunud laupäeval Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud tornide linnuvaatluspäeval vaadeldi linde 15 vaatlustornis ning Eesti kõrgeimal mäel ehk Kiviõli poolkoksimäel. Kõige liigirikkama torni tiitli sai vaatluspäevade kuueaastases ajaloos juba neljandat korda ülekaalukalt Pärnumaal asuv Kabli vaatlustorn 111 liigiga.

Tulemus jääb kolme liigiga alla sama koha käes olevale vaatluspäevade rekordile. Teise koha saavutas 86 liigiga Haeska torn Läänemaal ja kolmanda 72 liigiga Aardla torn Tartumaal.

Kokku nähti ja kuuldi 167 linnuliiki, mis on vaatluspäevade kolmas tulemus. Kõige põnevamad liigid olid vaenukägu Rumpo vaatetornis Vormsil ja puna-harksaba Valgamaal Tellingumäel.

Lõplikke tulemusi saab vaadata EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Suur tänu kõigile osalejatele ja koordinaator Thea Permile.

Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 10 113 pulmapaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Viiendat aastat toimunud konnapääste aktsiooni “Konnad teel(t)” jooksul toimus 18 konnatalgut üle terve Eesti ning vabatahtlikud käisid talgutel 360 korda.

Selleaastane konnade kevadränne oli täis ootamatusi ning aprillis olnud külmad ööd ei olnud konnadele sigimispaikadesse liikumiseks üldse sobivad. “Tänavune konnaränne oli täis üllatusi. Mõnes talgukohas oli konni tavapärasest hulga rohkem, mõnes palju vähem, kuid võib öelda, et kevad ei olnud konnadele rändamiseks üldse meelepärane,” võttis konnarände hooaja kokku projekti “Konnad teel(t)” koordinaator Kristiina Kübarsepp. “Võimalik, et pikalt lumevaene talv ning külmad kevadööd tegid kahepaiksete eluolu meile teadaolevates suurtes rändepaikades keeruliseks. Nt Leie ja Oiu vahelisel teelõigul on tavaliselt ligi 4000 konna, sel aastal vaid 1000,” lisas Kübarsepp. Erilisteks üllatajateks sellel aastal olid ühed esimestena teele asunud linnakonnad Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangu tänaval, kus mõlemas sai üle tee aidatud rekordarv kahepaikseid.

Vaatamata sellele, et tänavu konnad paljudes rändekohtades massiliselt sigimispaikadesse ei läinud, olid kannatlikud vabatahtlikud õhtuti visad rändepaikade ülevaatajad. Talgukohti käidi pidevalt kontrollimas ega konnad teele pole asunud. “Suur ja sügav kummardus kõigile vabatahtlikele, kes vaatamata väga tilkuvale ja pikale veninud konnarändele ikkagi vapralt vastu pidasid,” kiidab konnatalgulisi Kristiina Kübarsepp. “Ka rändekohtadest anti meile endiselt kohe teada ja rõõm on tõdeda, et loodusest hoolivaid inimesi meie ümber on palju,” lisas ta. Eestimaa Looduse Fond tänab kõiki, kes kahepaikseid konnatalgutel abistasid või rändavatest kahepaiksetest infot jagasid.

Loe edasi: Visad vabatahtlikud päästsid sel kevadel
10 113 kahepaikse elu

Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

15. mail auhinnati puugiteemalisele pildikonkursile laekunud töid. Puugipilte saatsid Eesti inimesed võistlusele neljas kategoorias, näitusel on väljas viis parimat tööd igast kategooriast.

Žürii, kuhu kuulusid Kuulo Kutsar, Liina Kersna, Renee Aua, Ardo Kaljuvee ning Marek Reinaas, kuulutas välja iga kategooria parima.

Konkursi parimateks töödeks valis žürii ning tahvelarvuti võitsid:

Kategoorias “Puuk vabas looduses” – Andrus Vainola (45-aastane), Andrus Vainola sai žürii kõigilt liikmetelt maksimumpunktid.

Kategoorias “Joonistatud puuk” – Susanna Veski (6-aastane)

Kategoorias “Puuk inimesel” – Ville Paltsep (30-aastane)

Kategoorias “Puuk loomal” – Eigo Reva (41-aastane)

Loe edasi: Jagati välja auhinnad puugiteemalise
pildikonkursi võitjatele

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Loe edasi: Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Türil selgub Eesti parim noortalunik

Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.

“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”

Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.

Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.

Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.

Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.

Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Vjatšeslav Zagorski arvutiga töötamas. Foto: erakogu

Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.

Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.

Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde. Nüüd on valmis juhiste värske lihtsustud keeles versioon. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.

Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatšeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.

“Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,” kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.

Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. “Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,” kõneles ta. “Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.”

Loe edasi: Töövõime hindamine tõlgiti lihtsasse keelde

Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale

Mai alguses toimunud seminaril “Elukeskkonna ja toidu kvaliteet” tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud: leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.

Eesti keskkonnauuringute keskuse tehtud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: “Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmes kaevus (sügavus 10-30 m) nitraatide sisaldus üle 50 mg/l, mis on joogivee puhul üle lubatud piirnormi ehk ohtlik inimese tervisele.”

Pandivere allikates ja karstides on nitraatide keskmise sisalduse kasv aastate võrdluses olnud suur – üle 5mg/l -, mis on samuti muret tekitav.

2015. a seirati pestitsiidijääke 33 põhjavee seirejaamast. 28 seirejaamast leiti herbitsiidi kloridasoon-desfenüüli (Metabolit B), neist 15 korral oli jääki üle lubatud piirnormi. Ametlikel andmetel seda ainet Eestis ei kasutata, aga ka varem on proovides leitud juba ammu keelatud herbitsiidide simasiin ja atrasiin jääke. Samuti leiti eelmisel aastal kahest seirepunktist glüfosaadi jääke ja seitsmest punktist glüfosaadi laguprodukti APMA jääke, mis neljal korral ületas lubatud piirnormi. Veekogude varasemas seires esines äärmiselt toksiline AMPA ka suuremates jõgedes ja puhastusseadmete suublates. Aastatel 2012-2015 leiti pestitsiide jääke 35% punktides ning 22% punktidest ületasid jäägid piirväärtust.

Loe edasi: Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale