Tulekul on neljas üleriigiline avatud talude päev

22. juulil toimub neljandat korda üleriigiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.

Avatud talude päev Foto Urmas Saard
Avatud talude päev Pärnumaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale.[/pullquote]”Avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”

Loe edasi: Tulekul on neljas üleriigiline avatud talude päev

Eesti Lipu Seltsi avaldus

Eesti Lipu Selts on riiklike tseremooniate ja erinevate pidulike ürituste korraldamisel seisnud alati isamaaliste traditsioonide väärtustamise ja hoidmise eest. Peame otsust aastavahetusel Eesti hümni mitte esitada kahetsusväärseks – seda enam, et pidulik kontsert korraldati ajaloolisel Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi juubeliaasta avamisena.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoa rinnamärk Foto Urmas Saard
MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoga rinnamärk. Foto: Urmas Saard

Juba üle veerandsajandi oleme korraldanud pidulikke üritusi, mille oluline osa on hümni laulmine. Ikka on sellistel puhkudel peetud eelnevalt nõu ja küsitud nende inimeste ja organisatsioonide arvamust, kes riigi sümboolikaga igapäevaselt tegelevad. Kahjuks seekord see nii ei olnud.

See kõik on nüüd juba tagantjärele tarkus. Täna mõtleme koos, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida. Eesti Lipu Selts pakub oma nõu ja abi – ütleb ju eesti kõnekäändki, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Oleme valmis toetama Vabariigi Presidenti ja tema abilisi EV 100 juubeli tegemistes.

Kutsume kõiki isamaaliselt mõtlevaid inimesi tegutsema üheskoos. Hoidkem meie traditsioone ning pühitsegem väärikalt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit ja kogu juubeliaastat! Ühendagu meid kõigis meie ettevõtmistes Eesti Vabariigi sümbolid!
Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Selts

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard
Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Loe edasi: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

2018. aasta lind on metsis

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2018. aasta linnuks metsise. Metsis on üks meie põlislooduse sümbolitest ja sobib hästi kandma aasta linnu tiitlit Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva aastal.

Metsisekukk Foto Jaanus Tanilsoo
Metsisekukk. Foto: Jaanus Tanilsoo

[pullquote]Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada[/pullquote] Metsis ehk mõtus on Euroopa suurim kanaline, kelle iseloomuliku kehahoiaku ja sabalehvikuga siluett on ilmselt paljudele tuttav. Temaga looduses kohtumine muutub aga aina harvemaks, sest sarnaselt teistele põlismetsaliikidele on ka metsise arvukus märkimisväärselt langenud. Eestis hinnatakse kukkede arvukuseks 1100-1200 lindu.

Kõige rohkem kahju teevad metsistele metsade majandamine lageraietega, suur kisklussurve ning juba aastakümneid tagasi kuivendatud metsade järkjärguline muutumine metsistele sobimatuks. “Ainult metsiste mängupaikade kaitse alla võtmine pole suutnud arvukuse langust pidurdada”, sõnas Eesti Ornitoloogiaühingu metsise telemeetria projektijuht Ivar Ojaste. “Telemeetriauuringud näitavad, et metsised viibivad mängupaikades vaid 1-2 kevadkuud ning veedavad ülejäänud aja kuni 3 km raadiuses asuvates metsades, kus raiepiiranguid pole.”

Loe edasi: 2018. aasta lind on metsis

3. jaanuaril heisatakse sinimustvalged lipud

Riigikantselei kodulehel öeldakse, et lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. 3. jaanuarit tähistatakse Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevana, mis on samuti lipupäev.

Majalipp Foto Urmas Saard
Majalipp. Foto: Urmas Saard

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipupäeval heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestusplaat Sindi gümnaasiumi aula seinal Foto Urmas Saard

 

 

 

Vaherahu aastapäeva tähistamine Sindis

Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval, 4. jaanuaril kell 20.30 jõuab Taevas TV7 eetrisse saatesarja “Maitse misjonit” uus formaat. Uuel aastal on saatejuht Helina Voogne ja selle aasta teemaks on misjon siin- ja sealpool piiri.

Maitse misjonit saatekülalised jaanuaris
“Maitse misjonit” saatekülalised jaanuaris: Eesti Evangeelse Alliansi juht Indrek Luide, saatejuht Helina Voogne ja Eesti Evangeelse Alliansi kaunite kunstide toimkonna Artest+ juht Külli Hansen

[pullquote]2018. aasta kalender on kunstiteemaline[/pullquote]Erinevalt eelmise aasta saadetest toob uus formaat saatekülalised stuudiosse. Tegemist on pooletunnise stuudiovestlusega, mis tutvustab Eestist läkitatud misjonäre ja erinevaid misjoniprojekte.

“Ma usun, et me kõik oleme kutsutud olema osa misjonist. Kuigi saate põhifookus on misjonitööl piiri taga, tahame juhtida tähelepanu ka meie igaühe rollile misjonis,” ütleb saatejuht Helina Voogne, kes on tegev ka Eesti Evangeelse Alliansi välismisjonitoimkonnas.

Loe edasi: Eesti misjonäre tutvustav saatesari “Maitse misjonit” saab uue näo

Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 209. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon Foto Urmas Saard
Braille ehk punktkirja igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.[/pullquote]Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktide kombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn. kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Punktkirjast on kõige hõlpsam aimu saada ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftide juhtnuppudelt, busside stoppnuppudelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Neljapäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

Tänavu tähistatakse Euroopas kui Euroopa kultuuripärandi aastat. 2018. aasta valik on sümboolne – möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest.

Möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest Teiste hulgas sündis kaardile ka Eesti Vabariik
Möödub 100 aastat I maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Teiste hulgas sündis kaardile ka Eesti Vabariik.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab võimaluse tuua esile Euroopa kultuuri olulisust ja seda, mida meil on võimalik teha kultuuripärandi säilitamiseks, edasiandmiseks, digiteerimiseks. Kogu Euroopas korraldatakse 2018. aastal sündmusi, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust kultuuripärandist.

Arheoloogilise väärtusega paikadest arhitektuurimälestisteni, keskaegsetest kindlustest folklooritraditsioonide ja kunstipärandini on Euroopa kultuuripärand Euroopa kodanike ühismälu ja -identiteedi kese.

Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimist Eestis koordineerib Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga, keda nõu ja jõuga toetab kultuuripärandiaasta juhtnõukogu.

Valmimisel on Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kava. Euroopa kultuuripärandi aasta sündmuste kaudu tutvustame Eestis elavatele inimestele Euroopa, sh. Eesti kultuuripärandit kogu selle mitmekesisuses läbi erinevate avaldumisvormide – arhitektuurist muusikani, rehielamust mõisahäärberini, kirjandusest maastikupärandini.

Muinsuskaitseamet

Head vana aasta lõppu ja head uut aastat!

ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem Hanna Kivila Foto (26 12 2014) Urmas Saard
“…ja loodan, et lumigi saabub, me õuele veidike varem”, Hanna Kivila. Foto (26 12 2014): Urmas Saard

Tuleval aastal ma luban

Hanna Kivila, gümnasistina Foto Urmas Saard
Hanna Kivila, gümnasistina. Foto: Urmas Saard

Kui langeb taevast helbeid,
pehmeid, kohevaid,
ma oma soovid kirja
siis panen sedamaid.

Mu aken täitund’ lumega,
mis nõnda kaunis näib,
ja käsi peene sulega
nüüd maalib soove häid.

Sel hetkel langeb aknale
üks väike lumehelves,
mis süütab leegi põlema
mu südames ja hinges.

Ja tuleval aastal, ma luban,
et olen veidike parem,
ja loodan, et lumigi saabub,
me õuele veidike varem.

Hanna Kivila, 8. klass 2008 (Sindi gümnaasiumi almanahh „Vahtrake“ 2012)

Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Maaeluministeeriumi hallatavad riigiasutused Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum ning Tori hobusekasvanduse kompleks jätkavad uuest aastast tegevusi ühise sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid all. Eesti Piimandusmuuseumi funktsioonid antakse üle SA-le Eesti Piimandusmuuseum.

Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Foto Urmas Saard
Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum. Foto: Urmas Saard

“1. jaanuarist jätkavad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks tegevust ühise sihtasutuse all,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Uuel organisatsioonil on võimalus valdkonna tegevusi ühiselt tervikuna planeerida ja arendada,” lisas Tamm.

“Tänu sihtasutuse asutamisele suureneb organisatsiooni majanduslik võimekus ning asutus saab paindlikuma ja asutusekesksema juhtimismudeli. Ühtlasi aitab loodav sihtasutus säilitada hobumajanduse pikaajalisi traditsioone Toril ning hoogustab hobumajandussektori arengut,” lisas Tamm.

Käesoleval aastal on algust tehtud sihtasutuse arengukava koostamisega, kinnitatud sihtasutuse struktuur, alustatud hoonete ja rajatiste projekteerimist ning investeeringute teostamiseks vajalike toetuse taotluste koostamist. “Sihtasutuse loomisel on juba esimesi positiivseid tulemusi. Hea näide on sel sügisel alustatud hobuprogramm, mis on suunatud Tori põhikooli 5. klassi õpilastele,” tõi minister Tamm välja.

Loe edasi: Tori kompleks ja kaks Maaeluministeeriumi hallatavat muuseumit viidi ühtse juhtimise alla

Täna kinnitati ametisse 14 regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juhti

Talituse juht ei ole uus maavanem. Alates uuest aastast maavanemate rolli täitmist maakonna tasandil ei toimu. Juhid valis välja konkursikomisjon. Regionaalhalduse osakond ja selle talitused alustavad tööd 2. jaanuaril.

Väino Tõemets saab uueks regionaalhalduse osakonna juhatajaks Foto Urmas Saard
Väino Tõemets saab uueks regionaalhalduse osakonna juhatajaks. Foto: Urmas Saard

„Maavalitsused suletakse ning selle ülesanded jagatakse riigiasutuste ja omavalitsuste vahel ära. Osa maavalitsuste ülesandeid võtab üle rahandusministeeriumisse loodav osakond, mille talitused hakkavad paiknema igas maakonnas,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Regionaalhalduse osakonna talituste tööd hakkavad eest vedama talituste juhid. Nende leidmiseks korraldasime avaliku konkursi ning kui võtta arvesse kõik talitused, siis juhikandidaate oli kokku lausa 268.“

Uue loodava osakonna põhiülesanneteks on:

• kohalike omavalitsuste nõustamine;
• haldus- ja asustusüksuse piiride muutmise korraldamine;
• arvamuste andmine maakonda puudutavates valdkondlikes poliitikates, regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamises osalemine;
• maakonnaplaneeringute ja riigi eriplaneeringute koostamise korraldamine;

Loe edasi: Täna kinnitati ametisse 14 regionaalhalduse osakonna maakondliku talituse juhti

Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Homsest alustab MTÜ Naerata Ometi ringkäiku mööda Eestimaa haiglaid, et viia jõulurõõmu seal viibivatele lastele. Ühtekokku külastatakse üle Eesti viitteist haiglat ja jagatakse enam kui 300 kingitust.

Isetehtud mänguasjad
Isetehtud mänguasjad

Ringkäiku alustatakse Tallinna Lastehaiglast, kus praegu veedab oma jõuluaega üle 100 lapse ja noore. Kinke jagavat jõuluvana saadavad ka esinejad, kes aitavad omalt poolt rõõmsat jõulumeeleolu luua.

“Projekti “Jõulud haiglas” korraldame juba üheksandat aastat ja oleme tänulikud neile, kes leidsid võimaluse seda ettevõtmist toetada. Koos saame teha toreda jõuluüllatuse lastele, kelle jõulud ei pruugi tänavu kõige rõõmsamad olla,” ütles MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.
Korraldaja sõnul leidis heategevuskampaania tänavu rohkem toetajaid kui kunagi varem ja projekti toetati mitut moodi. “Eriti südantsoojendav on näiteks see, et üle 500 inimese saatsid isetehtud mänguasju laste jõulupakkidesse. Samuti tegi väga toreda üllatuse Tiheda Lasteaed, kes korraldas laada, mille tulu annetati projekti toetuseks,” rääkis Kompus.

Järgneva nelja päeva jooksul külastatakse lapsi Tallinna Lastehaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Raplamaa, Järvamaa, Pärnu, Viljandi, Valga, Lõuna-Eesti, Läänemaa, Põlva, Kuressaare, Hiiumaa, Narva ja Rakvere haiglate lasteosakondades.

Loe edasi: Jõulurõõmu ja kingipakke haiglates viibivatele lastele

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele - palju kulutatakse mänguasjadele Foto Urmas Saard
Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele – palju kulutatakse mänguasjadele. Foto: Urmas Saard

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Loe edasi: Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Loe edasi: 2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid. Aasta tegijatena tunnustab vabaühenduste liit EMSL kodanikke, vabaühendusi, ettevõtteid ja algatusi, mis on viimase aasta jooksul oma tegevusega ühiskonda paremuse poole liigutanud. Märkimist väärivad eeskujuks olnud vabaühendus, tähelepanuväärseim missiooniinimene, aasta mõjusam tegu ning teisedki, kes on oma tegevusega vabakonna kasvule kaasa aidanud.

Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis Foto Urmas Saard
Maestro Neeme Järvi omanimelisel pingil Pärnus, Lastepargis. Foto: Urmas Saard

“Kodanike julgusel ja pealehakkamisel on hästi toimiva ühiskonna ja demokraatia arendamisel esmatähtis roll. Aasta tegijatena soovimegi tunnustada neid, kes ei jää probleeme märgates ootama, vaid otsivad koostöö kaudu lahendusi”, selgitas vabaühenduste liidu juhataja Maris Jõgeva. “Kuna 2017 on laste ja noorte kultuuriaasta, on eriti oodatud tähelepanekud noorte suunal korda saadetust. Teiseks tahame üles leida üle Eesti avatust ja mitmekesisust väärtustanud inimesed ning algatused.”

Kuigi kategooriad on läbi aja muutunud ning sõltuvad ennekõike väärilistest nominentidest, pärjatakse tavaliselt igal aastal järgimised:

→ Aasta vabaühendus, kes organisatsioonina on nii eeskuju, liigutaja kui mõjutaja

→ Aasta avaliku võimu esindaja, milleks võib olla kodanikuühiskonna edenemist toetanud asutus või inimene

Loe edasi: Vabaühenduste liit otsib kodanikuühiskonna aasta tegijaid

Eestimaalasi oodatakse kaasa lööma ülipika EV100 sünnipäevakutse loomisel

Sel nädalal avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kutse loomise veebiportaal, kuhu kutsutakse kõiki eestimaalasi üles laadima oma rõõmsameelne portreefoto, et kogu maailm meile järgmisel aastal külla 

Header-Katusel-visit

kutsuda

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse. Osaleda saavad ka e-residendid.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötatud spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad üles laadida oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Autentida saab ID kaardi, Smart ID või Mobile ID kaudu. Foto üleslaadimisel tuleb ise valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

Kõikidest kogutud fotodest luuakse 2018 aasta veebruaris ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Sünnipäevakutses on inimeste portreefotodele vahelduseks ka est-kontseptsioonis vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab üles laadida portaalil www.EV100kutse.ee .

Projekti toetavad ja teostavad Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ning EASi Turismiarenduskeskus. Oma teenustega toetavad projekti ka SK ID Solutions ja Zone Media.

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust
Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Loe edasi: Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Täna algas kampaania, millega teeb Tele2 oma klientidele üleskutse tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile diabeedihaigete laste toetamiseks. Ettevõte lisab igale annetusele omalt poolt sama suure summa juurde.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Tele2 tegevjuht Argo Virkebau rääkis, et nad otsustasid teha üleskutse oma poolele miljonile kliendile, et tuua tagasi oma vana telefon ja annetada vana seadme eest saadud raha Lastefondile. “Kui inimene otsustab annetada, siis Tele2 paneb omalt poolt sama palju raha juurde,” märkis ta.

Lisaks annetavad ka Tele2 töötajad oma jõulukinkide raha Lastefondile. “Tunneme, et see raha loob Lastefondi abivajajatele suuremat väärtust,” ütles Vikerbau. Ta tõi välja, et Tele2 on sama tagasisidet kuulnud ka oma koostööpartneritelt. “Paneme kokku jõulukampaaniast saadud annetused ning Tele2 töötajate ja koostööpartnerite jõulukingituste raha ning aitame diabeeti põdevatele väikelastele soetada insuliinipumpasid,” selgitas ta.

Vikerbau tõi välja, et nende meelest on ühe eduka Eesti ettevõtte kohustus panustada ühiskonda ja kohaliku kogukonna heaolusse. “Noored on meie tulevik ja meie kohus on anda neile parimad võimalused arenguks ja enda unistuste elluviimiseks,” nentis ta. “Meie jaoks on oluline järjepidevus ja Lastefond on tänaseks 17 aastat aidanud lapsi ja lastega peresid, kes vajavad veidi suuremat tuge, et areneda ja oma unistusi ellu viia.”

Loe edasi: Sinu kasutu mobiil võib aidata diabeedihaigeid lapsi

Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Eile, 21. novembril Keskkonnaministeeriumis toimunud kohtumisel ei jõutud üksmeelele, millised meetmed aitavad ebaeetilist linnujahti lõpetada.

Linnud Kihnu madalal Foto Urmas Saard
Linnud Kihnu madalal. Foto: Urmas Saard

Ükski osapool peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) polnud huvitatud probleemi kiirest lahendamisest, mis tähendab, et tõenäoliselt jätkub piiranguteta veelinnujaht ka järgmistel aastatel. EOÜ soovitab kehtestada veelindudele päevalimiidi kuni 5 kütitud veelindu päevas ühe jahimehe kohta.

Ebaeetilist linnujahti aitab kiiresti ja efektiivselt lõpetada kütitud veelindudele päevalimiidi kehtestamine. Päevalimiit oleks kooskõlas Eesti jahinduse hea tavaga ning samas ei koorma see kohalikke Eesti jahimehi, kuna nemad enamasti linde ebamõistlikes kogustes ei küti. Limiitideta linnujahti kasutavad jahiturismi korraldajad peamise müügiargumendina ja jahieetikast mitte hoolivad välisturistid tulevad Eestisse veelinnujahile seni, kuni siin puuduvad tõhusad piirangud veelinnujahile.

Loe edasi: Ebaeetilise linnujahi lõpetamiseks tuleb kehtestada kütitud veelindudele päevalimiit

Naerata Ometi viib jõulurõõmu haiglas viibivatele lastele

Heategevusorganisatsioon MTÜ Naerata Ometi korraldab tänavu juba üheksandat aastat projekti “Jõulud haiglas”, mille käigus külastatakse jõuluajal haiglate lasteosakondasid üle Eesti. Kingitusi viiakse 300-400 lapsele ja haiglatöötajatele.

Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele
Kingitused jõulude ajal haiglates viibivatele lastele

“Jõuluaeg on lastele üks oodatumaid ja rõõmsamaid aegu aastas, kuid nende lasteni, kes on sunnitud pühad haiglas veetma, ei pruugi jõulutunne ega -soojus jõuda. Kuna haiglad oma põhitöö kõrvalt ei jõua ise lastele jõuluprogramme pakkuda, siis oleme koos heade toetajatega püüdnud seda lünka täita,” rääkis MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus.

[pullquote]Pangaülekandega ja SMS-iga[/pullquote]Kinke jagavat jõuluvana saadavad ringkäigul ka üllatusesinejad, kes aitavad korraldada haiglas viibivatele lastele meeldejääva päeva. Eelmisel aastal tegid “Jõulud haiglas” projektis kaasa Mikk Mäe ja Gertu Pabbo.

Külaskäigud haiglate lasteosakondadesse tehakse vahetult enne jõule, 19.- 22. detsembril. Ühtekokku on kavas nelja päevaga läbi käia 17 haiglat üle Eesti.

Loe edasi: Naerata Ometi viib jõulurõõmu haiglas viibivatele lastele

Setod korraldavad ettevõtlusfoorumi

Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) korraldab koos Setomaa vallavalitsusega 24. novembril Värska kultuurikeskuses ettevõtlusfoorumi „Ettevõtja ootused ja KOV-i võimalused“.

Aarne Leima Foto Urmas Saard
Aarne Leima. Foto: Urmas Saard

„Vahest ongi praegu, kui äsja on valitud uue valla volikogu, aga ka Seto Kongressi Vanemate Kogo, kõige sobivam aeg ettevõtjate ja omavalitsuse dialoogiks. Seda enam, et tänu Setomaa valla tekkimisele, on kogukonna ootused piirkonna positiivsete arengute jätkumisele eriti suured,“ ütleb Setomaa ettevõtlusnõustaja Aarne Leima.

Foorumil antakse ülevaade Setomaa ettevõtluse hetkeseisust. Omavalitsuste rollist ettevõtlusele räägivad oma kogemuste põhjal mitmed tuntud ettevõtjad Setomaalt ja mujalt. Millised on KOV-i
võimalused ettevõtlust toetada, seda selgitavad vallajuhtimiskogemustega Raul Kudre ja Rein Järvelill.

Lisaks neile esinevad foorumil majandusteadlane Andres Kuusik ja ettevõtjate nõustaja Kuldar Leis.

SEIKi praegune vedaja, Värska ettevõtja Margus Karro loodab, et toimuv ettevõtlusfoorum on sissejuhatuseks millelegi suuremale ettevõtlusalasele üritusele Setomaal.

Annela Laaneots

Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Korteriühistud seisavad aina enam silmitsi üürikorteritega seotud probleemidega: pahatihti ei pea üürnikud ei kinni maja sisekorrareeglitest, peavad lärmakaid pidusid ja majas liikuvad võõrad tekitavad kahju teiste omanike varale.

Uus kortermaja Pärnus, Räämal Foto Urmas Saard
Uus kortermaja Pärnus, Räämal. Foto: Urmas Saard

“Ühistu ei pea aga tegelema kellegi üüriliste korralekutsumisega ning iga korteriomanik peab aru saama, et ühistu ees vastutab ka üürniku tekitatud kahju eest omanik,” selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ka uus, tuleval aastal kehtima hakkav korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab väga selgelt korteriomaniku kohustused. “Korteriomanik peab hoiduma tema käsutuses oleva korteriomandi korras ning seda ja kaasomandit kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud,” selgitab Urmas Mardi. Nõue kehtib ka kõigile, kes omaniku valduses olevat korterit ajutiselt kasutavad. “Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal,” rõhutab Mardi. Külmal ajal võib probleem tekkida ka sellest, et üürniku puudumisel või puhkusel jäetakse korter tühjalt seisma, küte keeratakse maha ning seetõttu kannatab kogu maja kütte- ja veesüsteem.

Loe edasi: Üürniku tekitatud kahju eest vastutab korteriomanik

Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak rääkis Sindi ajalooklubis sõjaajaloolise pärandi ühistest jälgedest Lätis ja Eestis.

Tiina Tojak Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard
Tiina Tojak Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Kolmapäeva õhtul toimunud jututuba oli üks väga paljudest sündmustest, mis lõppeva Läti nädala raames Pärnumaal aset leidsid. Sisuliselt oli tegemist järjega Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) ja Läti Vennashaudade Komitee koostööprojektile “Ühist ajalugu taaselustades” (vaata ka siit ja siit, siit, siit, siit, siit), mida viidi läbi 15- kuni 20-aastastele eesti ja läti noortest koosnevas laagris aastatel 2014 ja 2015.

Hakatuseks tutvustas Tiina Tojak ESHL tegevust. Tojak ise on olnud tegevdirektor liidu asutamisest saadik. ESHL asutati Kaitseministeeriumi valitsemisalas 1993. a 21. augustil Pärnu raekojas. Asutajateks olid Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Metsavendade Liit ja paljud teised kodanikeühendused, samuti üksikisikud. Esimene ESHL president oli Ali Rza-Kulijev. Järgnevalt olid selles ametis Jaak Pihlak, Hannes Walter, Küllo Arjakas, Meelis Kivi ja alates aastast 2011 jätkab Meelis Pääbo.

Loe edasi: Tiina Tojak esitles paralleele Läti ja Eestiga

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode on viin

Euroopa Komisjon kiitis heaks Estonian Spirit OÜ ja Remedia ASi taotluse registreerida kaitstud geograafiline tähis “Estonian Vodka”. Sellega sai Eesti endale esimese kaitstud geograafilise tähisega toote.

Estonian Vodka on kaitstud geograafiline tähis (KGT) viinale, mille valmistamisel on kasutatud Eestis kasvatatud toorainest valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. KGT Estonian Vodka registreerimisega tohib seda sõnapaari kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. Teistel Eestis valmistatud viinadel võib edaspidi kasutada väljendeid “Vodka from Estonia”, “Vodka made in Estonia” vms.

Euroopa Liidu kvaliteedimärke on kokku kolm: kaitstud päritolunimetus (KPN), kaitstud geograafiline tähis (KGT) ning garanteeritud traditsiooniline eritunnus (GTE). Estonian Vodka geograafilise tähisena registreerimise taotluse esitasid Estonian Spirit OÜ ja Remedia AS ning menetlus on kestnud üle nelja aasta. Nimetuse registreerimisele on toetust avaldanud Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Rukki Selts.

Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis
koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga

the_seaHea võimalus Eesti toidu tutvustamiseks ja meie toidust rääkimiseks avaneb tihti mitmesuguste rahvusvaheliste sündmuste raames, kui võõrustajana või külalisena tänukingitusi jagame. Seetõttu võeti plaani välja töötada huvitav, ilus, meeldejääv ja funktsionaalne Eesti toidu kinkepakend, mis räägiks meie lugu ja oleks kinkijale üllatuseks ning ärataks Eesti ja Eesti toidu vastu huvi, kirjutab Maaeluministeeriumi Eesti toidu projektijuht Kadi Raudsepp.

Eesti toidu edendamine ja maailmas Eesti toidu tutvustamine on Maaeluministeeriumi üks olulisi ülesandeid. Selleks on koostatud ka eraldi teavitamis- ja müügiedendusprogramm „Eesti toit 2015–2020“, mille raames viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi Eesti toidu tutvustamiseks nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Selleks aga, et kuidagi eristuda ja meelde jääda, tuleb külalistele ja võõrustajatele pakkuda midagi erilist – midagi, mis positiivselt üllatab ja mõtlema paneb. Erilised ja head ideed aga sünnivad enamasti heas koostöös loominguliste inimestega. Selleks, et pealtnäha üsna keerulist ülesannet lahendada, saigi 2016. aastal alguse meeldiv ja innustav koostöö Eesti Kunstiakadeemia ja Maaeluministeeriumi vahel. Maaeluministeerium soovis anda võimaluse noortele disaineritele oma ideede pakkumiseks ning ka praktiliste lahenduste väljatöötamiseks. Eesti Kunstiakadeemia õppejõud võtsid koostööettepaneku ja väljakutse heal meelel vastu ning koostöö võis alata. Loe edasi: Uuenduslik Eesti toidu kinkepakend sündis
koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga