Rubriik: Eesti

Tänasest tähistatakse Kiltsis Krusensterni 240. sünniaastapäeva

Kiltsi lossis tähistatakse tänasest pühapäevani kuulsa meresõitja, Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva, mille tippsündmuseks on homme algav rahvusvaheline konverents “Kiltsi mõis ja selle omanikud”. Sinna on teiste seas oodata Krusensternide perekonnaliikmeid Saksamaalt, Venemaalt, Ukrainast. Kunstiteaduste kandidaat Ants Hein tutvustab Kiltsi mõisast valminud monograafiat. Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest räägib Heli Tuksam. Erki Tammiksaare (PhD) teema on “Paul Theodor von Krusenstern (1809-1881) ja tema panus Põhja-Jäämere uurimisse“. Malle Salupere räägib ammendamatust arhiivist ja Krusensternide “pusle” uutest fragmentidest.Igor Logishev Odessast annab ülevaate Ferdinand Platon Krusensternist ja tema järeltulijatest.

Pärast konverentsi järgnevad mälestusminutid Väike-Maarja kirikaias, kuhu on maetud Krusensternide perekonnaliikmeid, seejärel külastavad perekonnaliikmed Muuga ja Lasila mõisaid.

Adam Johann von Krusenstern sündis pere seitsmenda lapsena Hagudi mõisas  1770. aastal.  Tema eestvedamisel sai teoks esimene Vene ümbermaailmareis purjelaevadel Nadežda ja Neva. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest. 1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka “Lõunamere atlas”.

„Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Kadri Koreinik,
külaelanik

Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.

Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.

Loe edasi: „Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Presidendi mõttekoja kärajad “Eesti 100” täna Pärnus

Missugused on ühiskondliku ja poliitilise arutelu teemad uue alanud aastakümne lõpul, aastal 2018, kui Eesti Vabariik saab sada? Kuhu Eesti pürib? Selliseid küsimusi arutatakse täna sügiseseks traditsiooniks saanud Vabariigi Presidendi mõttekoja kärajatel, mis seekord toimuvad Pärnu kontserdimajas. Oma ideaali tuleviku Eestist saavad esitada nii kutsutud poliitikud-riigimehed kui ettevõtjad, Eesti arengu analüüsijad ning vabaühenduste esindajad.

Metsaomanikud said metsa uuendamiseks
7,5 miljonit krooni

Sihtasutus Erametsakeskus tegi otsused metsa uuendamise toetuse saajate kohta, sellega  toetati erametsade uuendamist 7,5 miljoni krooniga.

Erametsaomanikud said 14. juunini esitada taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. 2010. aasta metsa uuendamise toetuse esimeses voorus rahuldati 136 taotlust. Täielikult sai toetust 95 taotlust kogusummas 1,5 miljonit krooni. Osaliselt rahuldati 41 taotlust kogusummas ligi 6 miljonit krooni. Toetust sai 278 metsaomanikku, kellest ligi pooled kasutasid toetuse taotlemisel metsaühistu abi.

Maapinna ettevalmistamiseks taotleti 1,63 miljonit krooni, millega valmistati ette 1180,3 ha metsamaad. Kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri hooldamist toetati ligi 600 000 krooniga, millega tehti hooldustöid 427 hektaril. Metsapuutaimede ostmist toetati 3,7 miljoni krooni ulatuses, mis taotleti 2,1 miljoni metsapuutaime ostukulude katteks. Voorus taotleti kokku 806 hektaril tehtud istutustöödeks, mida toetati 1,5 miljoni krooniga. Metsa uuendamise toetust saab taotleda siis, kui abikõlblikud kulud on tehtud enne taotluse esitamist.

Toetus makstakse taotlejatele välja lähipäevil. Toetuste saajate nimekirja leiab siit: http://www.eramets.ee/?op=body&id=585.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda järgmistele abikõlblikele tehtud töödele:
1) metsakultiveerimismaterjali (v.a metsapuuseemnete) soetamisel kuni 80% dokumenteeritud kulude (taimede ostuarved) kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikule uuenemisele jäetud metsamaal oleva metsakultuuri hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

2010. aastal toimub veel ka teine metsa uuendamise toetuse voor, mil taotluste esitamise tähtaeg on 19. novembril ning vooru eelarve on 2,5 miljonit krooni.
Metsa uuendamise toetuse taotlust on lihtne kodust lahkumata esitada elektroonselt läbi e-PRIA infoportaali aadressilt www.pria.ee<http://www.pria.ee>. Elektroonse taotlemise juhendid leiab siit: http://www.eramets.ee/e-teenused. Taotlust saab esitada ka digitaalselt allkirjastatuna aadressil taotlus@eramets.ee. Samuti võib taotluse saata posti teel või tuua käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10621.

Lisainfo: Arpo Kullerkupp, SA Erametsakeskus siseriiklike toetuste üksuse juht
Tel: 683 6053, e-post: arpo.kullerkupp@eramets.ee
www.eramets.ee

Täna on kolletamispäev – sügise hari

Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.

Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.

Allikas: Maavalla Koda

Maalehe ilmatargad ennustavad
pehmemat talve ja valgeid jõule

Maalehe ilmatargad lubavad, et sel talvel kulub puid vähem kui eelmisel ja jõulud tulevad valged.

“Talv võib tulla küll külm, aga et saja või tuhande aasta külmim, seda ei riski väita ka kõige hullem sünoptik!” rahustas klimatoloog Ain Kallis Maalehe lugejaid nädal tagasi.

Aga džinn oli pudelist välja lastud. Kui nüüd sel nädalal ilma kõledaks keeras ja siin-seal lundki sadas, tekkis kohe hirm: äkki murrabki nii vara juba tali sisse.

“No ei tule seekord väga külma talve!” hüüatab Maalehe kõige läänepoolsem ilmatark Margus Saaremaalt.

“Selline tavaline talv, isegi pehmevõitu, aga rohkelt võib tulla sademeid, just lumena,” selgitab ta ja hakkab talvekuid ühekaupa lahkama.

Novembri esimene pool on soe. Külmaks läheb kuu keskel, tuiskab. Ka detsember on lumine, mitte väga külm. Tulema peaks valged jõulud. Jaanuaris aga võib pöörata sulale ja siis võib ka paar tormist tsüklonit meist üle käia. “Pihlakaid on rohkesti ja viimasel ajal tähendab see tormiseid ilmu just talvisemal ajal.”

Hõimurahvaste palvepäeva läkitus

Täna tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva, tuues Taevaisale tänu tema suurte tegude eest kõikide hõimurahvaste emakeele ja identiteedi säilimisel.

Apostlidki alustasid oma kirju Piibliraamatus Jumala vägevate tegude ülistamisega. Kirjad lõpevad aga soovide ja manitsustega. Apostel Paulus paneb galaatlastele südamele: “Ärgem tüdigem head tehes… Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10).

See meeldetuletus on oluline ka meie ajal. Inimesel, kes oskab Taevaisa tänada ja ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Eestlastena oleme paljude aastate jooksul kogenud armastust ja headust ning abi oma sõpradelt kõikjal maailmas, tundes ära Kristuse kohaloleku meie vendade tegudes. Kristlastena saame omakorda ulatada edasi meile osaks saanud Kristuse armastust, jagades Evangeeliumi ehk Kristuse rõõmusõnumit ning aidates sellega kaasa Jumala Sõna kättesaadavaks tegemisele hõimurahvastele.

Me saame palve, ülistuse ja heade tegudega üksteist teenida. Olgu meil siis teenijameel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumalariigi töö suhtes!

Oodates ja paludes Taevaisa õnnistust, oleme kutsutud tegema head, üksteist julgustama ja Issandat õnnistuse eest tänama.

Palvetagem:
Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid soomeugrilastena üksteiseni nii vastastikuses õppimises kui toetamises.

Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid Oma riigi tööle! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud ja mida Sa oled siiani kaitsnud.

Õnnista seda alalhoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen.

Piiskop Einar Soone, Eesti Kirikute Nõukogu president
Mihkel Kukk, Eesti Evangeelse Alliansi president
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania

Annetused toidupanga laos. Foto: Toidupanga arhiiv

Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania Toidupanga tegevuse toetuseks. Kampaania raames annetatud müntide toel tahetakse Toidupanga regulaarse toiduabi süsteemi laiendada kiirelt Tallinnast ja Tartust ka teistesse Eesti piirkondadesse.

Ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last siinsamas Eestis, peavad praegu mõtlema sellele, kust nad saaksid oma igapäevast toitu. Toidupank pakub sellele murele lahendust – võtab igal nädalal vastu kauplustelt, hulgiladudelt, tootmisettevõtetelt ning teistelt annetajatelt toiduained, mis on jäänud üle ning suunab need koostöös sotsiaalosakondade ja kohalike MTÜ-dega puudust kannatavate inimeste lauale.

„Ühelt poolt väheneb raiskamine ning teiselt poolt saavad regulaarset ja otsest toiduabi vaesuses elavad pered,“ avab Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm kogu ettevõtmise põhimõtteid. „Ja seda mitte üks kord, jõulude ajal, vaid regulaarselt igal nädalal.“

Sadades kauplustes ja annetuspaikades üle Eesti saab alates 18. oktoobrist annetada oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks.

Kampaaniat avav pressiüritus toimub täna, 14. oktoobril kell 14.30 Tallinnas Pelgurannas Toidupanga ruumides aadressil Randla 13. Kohapeal saab rohkem teada nii Toidupanga tegevuse kui ka annetuskampaania kohta, täita taskusse unustatud sentidega kõige esimest annetuskasti ning aidata vabatahtlikke toidupakkide kokku panemisel.

Kampaania korraldamisel tulid Eesti Toidupangale appi kodanikuliikumine Teeme Ära!, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Pangaliit.

Täpsem info:
Tiina Urm, tel 5300 0515, e-post: tiina@teemeara.ee, Skype: twistedtiina

www.toidupank.ee

Ilmajaam hoiatab tormi eest

Kiiresti süvenev tsüklon liigub üle Soome Peterburi poole. Keskpäeval tugevneb loodetuul saartel ning seejärel lääne- ja looderannikul järk-järgult 17-22 m/s. Õhtuks ulatuvad loodetuule puhangud mandril 15-18, rannikul 28-30 m/s.

Tormi tipphetked võivad jääda 14. okt kella 18 kuni 15. okt öösel kella kolme vahele.

Eestlane on oma 7,9 hektari suuruse
ökoloogilise jalajälje järgi maailmas kuues

Pilt: Urmas Nemvalts, Postimees

Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.

Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.

Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.

Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.

Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.

Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.

Milline on sinu ökoloogiline jalajälg? Arvuta siit: http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

Allikas: www.ilmajaam.ee

Algab järjekordne mõisaloengute sari

Taas on algamas Tartumaa Muuseumi populaarne mõisaloengute sari. 2010 aastal on võimalik kuulata loenguid viiel teemal. Kõik loengud toimuvad laupäeviti algusega kell 14 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9).

Mõisaloengute programm sügisel 2010:
16. oktoober – Taanlastest mõisaomanikud 18. – 20. sajandil
30. oktoober – Puurmani mõis ajalooliste arengute kontekstis
13. november – Reduktsioon ja restitutsioon ajaloolisel Tartumaal
27. november – Perekond Girard de Soucanton ja nende mõisad
11. detsember – Vene valitsejate donatsioonid ajaloolisel Tartumaal 18. sajandil

Lektor on Tartu Ülikooli ajaloodoktorand Märt Uustalu. Loengud on tasuta, kõik huvilised oodatud.

Info tel 7456141, www.tartumaamuuseum.ee

Allikas: tartumaa.ee

16 noorteprojekti said toetust

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai neljandas taotlusvoorus toetust 16 Eesti noorteprojekti. Kokku toetas programm Euroopa Noored noorteprojekte rojkem kui 2,4 miljoni krooniga.

Näiteks sai toetust kaks rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida.

Loe edasi: 16 noorteprojekti said toetust

Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit

Vasakult õpetaja Eda Veeroja, Katerin Rämmar ja Liina Lõhmus. Foto: erakogu

5.-10. oktoobrini toimus Portugali pealinnas Lissabonis Euroopa turismi-ja hotellikoolide aastakoosolek ja rahvusvahelised kutsevõitlused. 700 parimat õppurit ja nende juhendajat üle Euroopa võrdlesid oma teadmisi ja oskusi. Eesti õpilased võitsid kaks medalit: vastuvõtutöö ning restoraniteeninduse võistlusaladel.

Kutsevõistlustel osales kokku üle 130 kooli enam kui 30 riigist. Võistlusaladeks olid: turismiettevõtte juhtimine, vastuvõtutöö, baaritöö, veini serveerimine, turism, kondiitritöö ja restoraniteenindus.

Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) osales turismialastel rahvusvahelistel võistlustel kolmandat korda. Turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse õppur Liina Lõhmus osales turismipiirkonna juhtimise võistlusel ja Katerin Rämmar Turismi- ja toitlustuskorralduse kolmandalt kursuselt vastuvõtutöö võistlusel. Igal võistlusalal loositi rahvusvahelised meeskonnad. Võistluskeeleks olid prantsuse või inglise keel, kuid võistelda ei saanud oma emakeeles. Katerin Rämmari meeskonnakaaslane oli Hollandi noormees Mitchell Andrew Vos. Loe edasi: Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit

Anna meile teada, mis teil toimub

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.

Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.

www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.

Kylauudis.ee toimetus

Delfi avas tasuta kuulutuste keskkonna Müü!

Täna alustas tegevust Delfi kuulutusteportaal Müü!, kus saab tasuta kuulutada. Portaali loomisel peeti oluliseks seda, et kuulutuse lisamine oleks lihtne ning kuulutaja leiaks ostja oma kodu lähedalt.

Müü! kutsub üles realiseerima oma vähest kasutust leidvaid asju või oskusi ning selle eesmärgiks on öelda inimestele, et müümine on lihtne ja kõigile kättesaadav. Müü! keskendub sellele, et kuulutusi otsitaks oma kodukohast. Lähedal asuvate inimestega on lihtsam, usaldusväärsem ja reaalsem müügitehinguni jõuda. Selleks saab kuulutuste otsimisel koheselt portaali avalehel valida oma maakonna kuulutused ning vajadusel täpsustada valikut valdade kaupa. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Allan Sombri, Delfi

Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda

15. oktoobril toimub Paides inspiratsioonipäev, kus räägitakse kaugtööst ja kaugtöökeskustest ehk sellest, kuidas tuua tööd ja töökohti maapiirkondadesse.

Päeva esimeses osas räägivad kaugtööd kasutanud juhid oma kogemustest paindliku töökorralduse juhtimisel. Just tööandjate tahe kontrollida töökohta ja aega on sageli takistuseks, miks kaugtööd ei saa rakendada. Arutatakse selle üle, mida peab juht kaugtöö puhul muutma oma suhtumises ja tööstiilis ja miks ta peaks seda tegema. Loe edasi: Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda

Eestlased võitsid parima lavastuse auhinna

Leedus toimunud kolme Balti riigi omadramaturgiat tutvustaval Balti Teatri Festivalil võitis parima lavastuse auhinna Tallinna Linnateatri lavastus “Keskööpäike”, lavastajaks Anu Lamp. Lisaks pälvis sama lavastuse kujundus parima lavakujunduse auhinna, kunstnikuks Ene-Liis Semper (Teater NO99), ning parima naiskõrvalosa auhinna Helene Vannari.

Festivalil osales kokku viis lavastust Eestist, Lätist ja Leedust. Enim auhindu korjas Marius Ivaškevičiuse kirjutatud ning Rimas Tumanise lavastatud “Meister” (Vilniuse Riiklik Väiketeater).

Balti Teatri Festival toimub vaheldumisi kõigis Balti riikides. Leedus on seni festivali võõrustanud Jouzo Milnitise Draama Teater Panevežyses. Eestit esindas lisaks Tallinna Linnateatri “Keskööpäikesele” veel Endla Teatri “Mässajad” (autor Roy Strider, lavastaja Andres Noormets).

Eesti Teatrilii

Tööd alustas infoportaal eestielu.ee

Eestielu.ee on omavalitsuslehtede ja online-teadete portaal, mis kajastab enam kui poolesaja omavalitsuse ajalehti.

Seni sai omavalitsuslehti veebist vaid konkreetse omavalitsuse kodulehel pdf-formadis lugeda. Nüüd on erinevate paikade materjal leitav ühest kohast. Portaalis olevaid uudiseid ja artikleid saab otsida märksõna, rubriigi ning omavalitsuse järgi.

“Üldistades võib öelda, et tegu on valla- ja linnalehtede online-versiooniga, mille kaudu saab kiirelt ja mugavalt infot oma kodukoha, naaberomavalitsuse ja teiste südamelähedaste paikade kohta,” selgitas portaali haldava Saarmann Meedia OÜ juhatuse esimees Tanel Saarmann.

Allikas: www.eestielu.ee.

Setod ja võrokesed võitlevad etnilise kuuluvuse pärast

Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.

Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.

Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.

Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.

Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”

Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes

Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.

Mirjam Nutov

Põlva tütarlastekoori saatis edu rahvusvahelisel koorikonkursil

E STuudio tütarlastekoor osales 6.-10. oktoobrini Rimini rahvusvahelisel koorikonkursil, kus osales kokku 38 segakoori, nais- ja meeskoori ning noortekoori üle maailma.

E STuudio tütarlastekoor võitis laste- ja noortekooride kategoorias esikoha ning teise koha folgikategoorias, kus võisteldi kõrvuti 12ne täiskasvanute kooriga. 
Lõpptulemusena osales E STuudio koor konkursi kuue parema koori hulgas Grand Prix voorus. Kulddiplomid konkursi mõlemas kategoorias viisid koori ülemaailmsesse kooride tulemustabelisse.
E STuudio tütarlastekoor esitas konkursil Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Karin Rehnqvisti ja Egil Hovlandi koorimuusikat. Koori dirigeeris Külli Lokko, kontsertmeister oli Kersti Juurma.

Allikas: polva.ee

Jõgeva viadukt avatakse liikluseks novembri alguses

Ulatuslik tee-ehitus Jõgeva viaduktil lõpeb 7. novembril, mil viadukt taas liikluseks avatakse.

Selleks ajaks on põhilised tööd tehtud. Need tööd, mis jäävad järgmiseks aastaks, liikluse sulgemist kaasa ei too, lubas Lõuna Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Tiit Korn ja lisas, et kindlasti ei võeta sellel aastal ette teekatte märgistamist. Külma ilmaga tehtud markeering ei jää püsima.

Ajal, mil viadukt on liikluseks suletud, toimub ümbersõit Jõgeva aleviku kaudu.  Nelja kilomeetri pikkuse ümbersõidu seisukorra eest vastutab AS Vooremaa Teed. Lõuna Regionaalne Maanteeamet vabandab ebamugavuste pärast, mida ümbersõit liiklejatele põhjustab.

Allikas: Maanteeamet info@mnt.ee

Turundusplaan tõi Rakverele maakonna turismisõbralikuma linna tiitli

Rakvere linn pälvis Lääne-Virumaa 2010. aasta turismisõbralikuma omavalitsuse tiitli tänu turundusplaanile, mis koostati Rakvere turismiinfokeskuse tegevuse ja funktsioonide väljatöötamiseks ning turunduse suunamiseks. See kajastab eelkõige uue turismi katusorganisatsiooni – Rakvere Turismiarenduskeskuse(TAK) – loomise tegevusplaani. TAKi põhiülesanne on tegeleda piirkonna turismi arendamise ja mainekujundusega, mitte pelgalt turismiinfo kogumise ja vahendamisega. 

Allikas: rakvere.ee

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed