Eesti

Itaalia vein ja muusika on vallutanud kolmeks päevaks Haapsalu

17. – 19. juunil 2011 toimub Haapsalu vanalinnas ja promenaadil Itaalia kultuuri- ja veinipidu, kus maitstakse ning hinnatakse kuulsaid Chianti Classico ning Toscana veine ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad nii Itaaliast kui Eestist.

Reedel toimuvad Haapsalu kohvikutes ja galeriides kontserdid ja veinide degustatsioonid.

Kuursaali juures Promenaadil valib publik laupäeval välja lemmikveinid: Toscana valge, Toscana punase ning Chianti Classico veini.

Osalejad saavad kõigil kolmel päeval osta Itaalia veine ning suupisteid.

Veinipeol osalevad ka Toscana veinitootjad Consortium Tuscany Quality Selections’st. Konsortsiumi veine ja tegemisi tulevad Haapsallu tutvustama Costantino Moretti, perekond Migliorini, Donatella Santinelli ja Roberto Marchi.

Haapsallu saabub ka Itaalia assotsiatsiooni Hera esindaja Andrea Carlucci ning Eesti aukonsul Firenzes Luigi Cecchini. Lisaks veinidele pakutakse degusteerimiseks erinevaid itaalia juustusorte.

Itaalia kultuuri- ja veinipeo idee sai alguse Haapsalu sõpruslinnalt Greve in Chianti Itaalias.

Otepääl saavad täna kokku külavanemad

Kümme Otepää küla said sel aastal uue külavanema. Külavanemad saavad täna, 17.juunil Pilkuse seltsimajas kokku.
Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on aasta alguse andmetel alates 14 inimesest (Kassiratta küla), kuni 367 inimeseni (Sihva küla). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanemal ei ole valitsemisaeg täis saanud. Nende küla vanemad valitakse tuleval aastal.
Otepää vallavanem Andres Visnapuu sõnul kirjutati külaelu aktiivsemaks käivitamiseks LEADER meetmesse rahataotlusprojekt, mis tänase seisuga on saanud positiivse vastuse. Projekti raames on ette nähtud külavanemate ning külade aktiivgrupi koolitamine, lisaks on plaanis ringsõit Eestis aasta küla tiitli pälvinud külades.
Monika Otrokova

Sindi linnaraamatukogus avati tekstiilinäitus

Sindi raamatukogus avati tekstiilinäitus “Sõbakirjaline”, kus eksponeerib oma töid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2008. aastal lõpetanud Astri Kaljus. Näitusel on eksponeeritud autori valmistatud kolm Viljandimaa kirjes, värvirohke triibustikuga vaipa ja vaip, mis on valminud autori koolitööna. Tegemist on rekonstruktsiooniga, mille originaal asub Viljandi muuseumis. Astri Kaljus ütles näituse avamisel, et ta teeb palju koostööd muuseumidega, kuna õpitud eriala spetsialiseerus muuseumitööle ja tekstiilikujundusele. Kõik välja pandud vaibad on sõbakirjalises kudumistehnikas teostatud tööd. Autoril on kaks lemmiktehnikat – sõbakiri ja pindpõimes vaibad. Viimaseid Sindi näitusel küll pole.

Lisaks on eksponeeritud Kihnu ja Ruhnu rahvariietest ja mustritest inspireeritud kangastelgedel kootud riidest kotid. Valminud on need lõngajääkidest, kus on lisaks kasutatud sitsiriiet ja mõne koti puhul ka kõlapaelu. Rahvuslikke mustreid ei kopeeri autor üks-ühele maha, vaid üritab
kombineerida värvide, triipude ja mustritega. Arhailised tekstiilimustrid ja tehnika on inspiratsiooniallikaks ning need annavad võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Vaibakunstnik lisas, et teda paeluvad rahvusmustrite juures erksad värvid, mida ta siis kokku sobitades kangastelgedel vaibaks koob.
Viktor Kaarneem

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost

Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri- ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Allikas: muuseum.mnt.ee

Jazzfestival jaanipäevaeelsel Hiiumaal on suve oodatuim üritus

mart mõniste foto — Vaade Sõru sadamasillalt. Mart Mõniste foto

18.–19. juunil toimub Hiiumaa lõunatipus suve oodatuim jazz-festival Sõru Jazz 2011.
Kadakate ja paatide vahel, maalilise merevaatega Sõru sadamahoones astub kahel päeval üles ligi 50 Eesti parimat jazz-muusikut. Kauneid helisid kutsuvad ellu näiteks noored vokalistid Rebecca Kontus, Hedvig Hanson ja Kadri Voorand. Jazzi kavaga astuvad üles ka sellised tuntud vanameistrid nagu Tõnis Mägi, Els Himma ja Riho Sibul.
Kindlasti on Hiiumaal Eesti parim tuul, meri ja päike – ilusa ilma korral saab kontserti nautida õuemurul. Ja kui tulebki väike vihmasabin, on teatavasti paadikuuris eriti jazzilik heli.
Muusikat siduvad vahetekstid on kirjutanud Janek Mäggi, neid loevad Mait Malmsten ja Margus Prangel.
Sõru Jazz toimub jaanipäeva-eelsel Hiiumaal juba neljandat aastat. Üritus on välja kasvanud Tallinnas asuva Teatri Puhveti Jazzisalongi muusikaõhtutest, mille sagedasemad esinejad ka käesoleva aasta Sõru Jazzil üles astuvad.
Festivali täpne asukoht on Hiiumaal Emmaste vallas Pärna külas. Üritusele saab tulla nii auto, bussi kui paadiga.

Vanemuise sopran Pirjo Püvi pälvis eriauhinna
kauneima “Ave Maria” esituse eest

kolm esimest — Andrei Savtsenko, Elina Volkmane ja Pirjo Püvi.

Kuuest finaali jõudnud lauljast tunnistas žürii parimaks ja teise preemia vääriliseks kauni tämbriga, täisjõulise dramaatilise baritoni Andrei Savtšenko Valgevenest, kes valiti ka publiku lemmikuks. Kolmanda koha pälvis säravahäälne sopran Elina Volkmane Lätist. Esimese preemia ja Grand Prix’ otsustas žürii jätta seekord välja andmata.

Kauneima Ave Maria esitaja eriauhind kuulus Eesti lauljatarile, kaunihäälsele Vanemuise sopranile Pirjo Püvile.

Finaali jõudsid ka Juri Samoilov (bariton, Ukraina), Tatjana Ganina (sopran, Ukraina), Nicola Proksch (sopran, Austria). Lauljaid saatis Kaunase muusikateatri ja Pärnu linnaorkestri ühendorkester Erki Pehki juhatusel.

Žürii esinaine, Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor Ingrid Kremling ütles: „Konkurss on saavutanud rahvusvahelise tuntuse, tase on väga-väga kõrge ja otsust langetada ei olnud sugugi lihtne.”

Vastavalt reglemendile saavad laureaadid võimaluseosaleda PromFesti järgmise festivali ooperilavastuse koosseisus ja esineda PromFesti kontsertprogrammides.

Võistulaulmisele registreerus kokku 83 lauljat 17st riigist.

Rabarock on täna ja homme Järvakandis

Peale aastast pausi on tagasi festival Rabarock, mida on korraldatud Järvakandis alates 2005. aastast. Tänavu on Rabarock suurem kui kunagi varem – kaks päeva, kolm lava ja kolmkümmend artisti. Rabarocki peaesinejateks on drum’n’bassi kuulsus Pendulum (AU), alternatiivmetali staarid Filter (USA) ja 23 aastase vahe järel taas Eestit külastav punk ja post-punk ikoon John Lydon (Johnny Rotten) koos oma bändiga Public Image Ltd.

Viimsi vabaõhumuuseumis oodatakse
Valgete ööde festivalile

Aasta valgeimal nädalavahetusel näidatakse Viimsis Valgete Ööde Festivali raames häid Eesti filme ning toimuvad kaunid taluõue kontserdid.
Festivali kesksed sündmused leiavad päikeseloojangul aset suurepärase merevaatega Viimsi Vabaõhumuuseumis, kus täna, 17. juunil astuvad taluõue kontserdil üles Liisi Koikson koos bändiga ning legendaarne Tõnis Mägi. Esitusele tulevad mõlema artisti parimad palad nii eraldi kui üheskoos ning laulmata ei jää ka Tõnise poolt aastaid tagasi Liisile kirjutatud hittlaul „Sinu hääl“. Öökino raames näidatakse suurel ekraanil selle aasta Eesti filmide kassahitti „Kormoranid“, millele eelneb filmitutvustus ja kohtumine filmi tegijatega.
Homme, 18. juunil tulevad Viimsi Vabaõhumuuseumis lavale Rein Rannap ja Uku Suviste. Lisaks Reinu võrratule ja romantilisele klaverimuusikale, esitavad nad sel õhtul Ukuga mitmed laulud üheskoos. Sealhulgas tuleb esitusele Rein Rannapi „Eesti Laulu“ konkursiks kirjutatud laul „Jagatud öö“. Samal õhtul näidatakse öökino raames mitmete rahvusvaheliste auhindadega pärjatud draamafilmi „Polli päevikud“, millele eelneb samuti kohtumine filmi tegijatega.

Lisaks Viimsi vabaõhumuuseumile näidatakse neil päevil kino ka Rannarahva muuseumis, kus pööningukinos on võimalik vaadata laste- ja perefilmide paremikku, Kirovi ja Kalamehe kinosaalides ajaloolisi must-valgeid filmikaadreid.
Festivali kolmandal päeval, pühapäeval, 19. juunil toimub eksklusiivne kinopäev Keri saarel, kuhu sõidetakse üheskoos juba hommikul väljuva postipaat Helgega. Saarel näitab külastajatele kino Kass Arturi Rändkino. Saare sümbolina tuntud tuletornis toimub romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka esituses. Õhtu lähenedes tuuakse külastajad taas mandrile.

Konjunktuuriinstituut ootab punklaulupeolistelt tagasisidet

Eesti Konjunktuuriinstituut on asunud koostama punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringut ning kutsub kõiki peol osalenuid uuringus kaasa lööma.

Osalemiseks tuleb vastata küsimustikule, mille leiate konjunktuuriinstituudi veebilehelt alloleva lingi kaudu. Küsimustik puudutab üldist rahulolu üritusega, rahalisi kulutusi ning ka ootusi, mis võiks neil üritustel edaspidi just külastaja seisukohalt parem olla.

Nende vastanute vahel, kes esitavad koos ankeediga ka oma kontaktandmed, loositakse välja auhinnad.

Punklaulupeo küsimustik

Jaanus Nurmoja

ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

talguregatt — Runbjam viib talgulised merele. Foto: ELF

ELFi talgute kodulehel on nüüd avatud talguregatile kirjapanek, regatile registreerumise tähtaeg on 15. juuni.

ELFi talgud lähevad jahtaga Runbjarn taas kaheks nädalaks merele. Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.

I etapp: Manija-Abruka-Virtsu
17. – 23. juuli 2011 / Esimesel etapil ulatame abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aitame taastada vägevat puisniitu Abrukal.

II etapp: Kesselaid-Osmussaar-Vormsi
23. – 31. juuli 2011 / Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Loe edasi: ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

Jätkub konkurss “Kultuurimälestised Vikipeediasse”

MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet kuulutasid välja fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, mille eesmärk on täiendada vaba veebientsüklopeediat piltidega Eestis muinsuskaitse all olevatest objektidest ning tuua muinsuskaitseteemasid inimestele lähemale.

Võistlus toimub “Wiki Loves Monuments” nime all 2011. aastal samaaegselt terves reas Euroopa riikides ning iga maa parimad fotod konkureerivad lisaks kohalikele auhindadele lõpuks ka üleeuroopalise tunnustuse nimel.

Osaleda võib igaüks ja võistlusele esitatavate fotode arv ei ole piiratud, vastupidi – mida rohkem mälestisi on jäädvustatud, seda suuremad on auhinna saamise võimalused.

Eestikeelsesse Vikipeediasse on koostatud Kultuurimälestiste riikliku registri alusel loendid, kus on esitatud kõik registris olevad enam kui 27 000 objekti koos asukohainfoga. Mälestisi saab leida ka spetsiaalse kaardirakenduse abil. Võistlusel

osalemiseks tuleb leida muinsuskaitse all olev objekt, teha sellest foto ja laadida see septembrikuus üles võistluse kodulehelt leitava vormi abil. Võistlusest võtavad osa fotod, mis on üles laaditud 1.-30. septembril, foto tegemise aeg võib olla ka varasem. Üleslaadija peab olema foto autor ning kõik pildid tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all.

Laekunud fotosid saab edaspidi vabalt kasutada nii Vikipeedia artiklites kui ka Vikipeediast väljaspool äramärgitud töödest koostatakse rändnäitus. Lisainfo: www.wikilovesmonuments.ee

Homme tähistatakse juuniküüditamise aastapäeva

Homme möödub 70 aastat juuniküüditamisest.

Tallinnas Vabaduse väljakule tuuakse 1941. aasta küüditamisel kasutatud raudtee loomavagun ja veoauto GAZ AAA.

Väljapanekuga mälestatakse rohkem kui kümmet tuhandet inimest, kes saadeti punaterrori poolt vägisi Siberisse. Kitsarööpmelise raudtee loomavagun pärineb Pärnumaalt Lavassaare raudteemuuseumist. Tegemist on tolle ajastu iseloomuliku vaguniga, millesarnaseid kasutati küüditatud inimeste transpordiks suurematesse sõlmjaamadesse, kus nad laiarööpmelise raudtee loomavagunitesse tõsteti ja edasi Siberisse saadeti.

1938. aastal Nõukogude Venemaal Gorki nimelises autotehases toodetud veoauto GAZ AAA , millesarnastega veeti raudteejaamadesse küüditatavad, andis väljapanekul kasutamiseks vanatehnika koguja ja restaureerija Raivo Raju.

Lisaks eksponaatidele on 14. juunil Vabaduse väljakul üles seatud eesti-, inglise-, vene- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid, millel on toodud fotod ja kirjeldused 70 aastat tagasi toimunud sündmustest.

Juuniküüditamise mälestusüritused Tartu linnas toimuvad homme, 14. juunil algusega kell 10 endise sadamaraudtee asukohas Turu tänava pargis, kell 12 Pauluse kirikus ja kell 13 Pepleri tänaval „Rukkilille“ mäletusmärgi juures. Tartus korraldab juuniküüditamise tähistamist Tartu Memento.

Paides süüdatakse “Murtud rukkilille” mälestuskivi juures kell 12 720 mälestusküünalt mälestamaks kõiki võõrvõimude repressioonide ohvreid.

1941. aasta 14. juunil küüditati Eestist vägivaldselt Siberisse üle kümne tuhande inimese, kellest paljud surid juba esimestel asumisaastatel vangilaagrites ebainimlikult raske töö, nälja või haiguste tõttu. Eesti on mõistnud hukka kõigi inimsuse suhtes vaenulike režiimide kuriteod.

Jutuvestmissari – parimad jutuvestjad maa ja mere tagant jätkub täna

Märtsikuus Tallinn 2011 raames alanud jutuvestmissari, mis toob külalisjutustajaid maade ja merede tagant, jõuab täna neljanda jutuõhtuni. Neljas jutuõhtu “Tuhande ja ühe öö lood” toimub täna algusega kell 18 Tallinnas Katariina kirikus. Külaliseks on Nacer Khemir Prantsusmaalt. eesti keelde vahendab teda Tõnu Õnnepalu. Õhtu kestab kaks ja pool tundi.

Nacer Khemir on on jutuvestja, kunstnik, kirjanik ja filmirežissöör. Sündinud Korba linnas Tuneesias, elab ta nüüd aastaid Prantsusmaal Pariisis. Araabia lood on aga ikkagi jäänud läbivaks tema loomingus ning ta on ise öelnud – “olen nende lugude laps”. Aastaid rääkis ta “Tuhande ja ühe öö” lugusid Pariisis Théâtre National de Chaillot’s. Tema skulptuure ja maale on välja pandud Pompidou keskuses.
Tema muinasjutulised ja kaunid “Kõrbe Triloogia” filmid on saanud auhindu rahvusvahelistel festivalidel.
Nacer Khemir: “On selline tuareegide ütelus: “On maid, kus on külluses vett ja need on head kehale ja on maid, mis on täis liiva ja need on head hingele.” Kõrb on üks väheseid kohti, kus saab kohtuda lõpmatult väike – üks liivakübe – sellega, mis on lõpmatult suur – miljonite tonnide liivaga. See on koht, kus inimene võib tõepoolest tajuda universumi olemust.Kõrb teeb elavaks ka araabia keele, mis kannab endiselt endas mälestusi oma juurtest. Igas araabia keele sõnas on veidi voolavat liiva. See on üks peamisi araabia armastusluule allikaid. Ka minu lugudes on kõrb üks tegelaskuju iseenesest.”

Jutuvestmissari algas märtsis ja kestab kuni novembrini. Selle aja jooksul võõrustab kultuuripealinn paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid. Seni on lugusid rääkinud Jack Lynch Iirimaa, Jan Blake Suurbritanniast, sarja alustas indiaani jutuvestja Dovie Thomason.

Käib registreerumine Metsaülikooli

MY_2010_093 — Metsaülikool Käärikul 2010

Algas registreerimine selleaastasele Metsaülikoolile, mis toimub 10.-14. augustini traditsiooniliselt Käärikul. Metsaülikooli sihiks on Eestile oluliste teemade arutamine, kus lektorid viivad kuulajad oma ala sõlmpunktideni, selleks et siis asju edasi arutada ja mõnikord isegi lahendusi leida. Arutlused jätkuvad lõkke ääres, saunas ja ka peale Metsaülikooli.

Metsaülikooli programmi koordinaator Mare Taagepera sõnul on selle aasta teemaks elu võimalusest maal, ehk ametlikult “Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng””.

2011. aastal toimub Metsaülikool 10. – 14. augustil (kolmapäeva õhtust pühapäeva lõunani) Käärikul. Lektorid on erinevate kogemustega eri aladelt, näiteks Jaan Kaplinski, Garri Raagmaa, Mikk Sarv, Tiit Vähi, Ivari Padar, Katri Raik jpt. On võimalus arutada asju inimestega, keda tavaliselt ainult kaugelt näeb, ja ka enda maaelu visioon kujundada. Registreeruda saab Metsaülikooli kuni 30. juunini kodulehel www.metsaylikool.ee. Loe edasi:

Rõuge muinasmaja ehitusele vajatakse kasetohtu

Võrumaal Rõuge linnamäe vahetus naabruses alustati 2010. aasta suvel eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille raames rekonstrueeritakse rauaaegne elumaja, kasutades selleks autentseid töövahendeid ja -võtteid.
Ka hoone ehitamiseks vajalik materjal peab olema 100% autentne, st looduslik. Hoonele paigaldatakse kahekordne kisklaudadest katus. Et katus korralikult vett peaks, on kahe lauakihi vahele vaja hüdroisolatsiooniks laduda paar kihti kasetohtu, mis on selleks otstarbeks parim looduslik materjal.

Majaehitust vedav Tartu Ülikooli arheoloogia magistrant Viire Pajuste ütles oma abipalves, et katuse ühe viilu mõõtmed on 7 × 3,5 m, seega vajatakse kokku u 130 m² kasetohtu. ” Tohtu tuleksin koos oma meeskonnaga ise koorima. Vajame omanikupoolset nõusolekut,” lisas Pajuste. “Kõik, kes projekti mingil moel toetanud, on meie veebikodu toetajate leheküljel ära märgitud”. Muinasmaja veebikodu asub www.muinasmaja.edicypages.com.

Samuti ootavad muinasmaja ehitajad infot soode, rabade kohta, kus oleks võimalik suhteliselt väikese vaevaga turbasammalt koguda.

Täna on esimene suvistepüha

Täna on esimene suvistepüha, mida kutsutakse veel suvepühadeks, kasepühadeks, meiudeks, karjasepühaks, kiige- ja munadepühaks, tõupühaks, nelipühiks, kirjutab Maavalla Koda.

Suvi on kõikjal täies jõus, kuid suviste tähendus on Põhja- ja Lõuna-Eesti jaoks erinev. Lõunas on see eeskätt suve vastuvõtmise ja naiste püha, põhja pool lisaks muna- ja kiigepüha.

Suvistelaupäeval koristatakse kogu elamine erilise hoolega, isegi hoovid ja jalgrajad pühitakse puhtaks. Tehakse karjasekakku, munavõid jm pühadetoitu. Põhja-Eestis on viimane aeg parandada või ehitada kiik, kaselehtedega värvitakse mune. Köetakse sauna. Haljaste okste ja lilledega koos tuuakse koju elujõudu ja edenemist. Noori kaski ja kaseoksi, harvem toomingaid, kadakaid, kevadlilli, võhumõõku ja kalmuseid pannakse tubadesse, õue, õueväravasse, katuseräästasse, peenarde vahele, kiigekohta ja vahel isegi kõrvalhoonetesse.
Setumaal on suvistelaupäev kevadise pekopüha aeg. Kohati on naised ja mehed pidanud seda eraldi.

Nii suvistel kui leedol on poisid viinud salaja väljavalitu akna alla noore kasepuu – armukase. See on märk kosjamõttest. Kui tüdrukule on tooja meeltmööda, viib ta kase tuppa või seob hommikuks selle külge vöö.

Esimesel pühal ei tohi tube pühkida. Lõuna-Eestis kogunevad naised kergopeole omi asju ajama. Päeval käiakse perega omaste kalmudel. Setus on sel puhul kombeks kalmud kaseokstega üle pühkida ja ääristada. Kalmudel võetakse einet, mille hulgast ei tohi puududa keedetud munad. Õhtul kogunetakse kiikuma ja mängima.

Teisel ja kolmandal pühal käiakse sugulastel külas ja pidutsetakse kiige juures.

Allikas: Maavalla Koda

Kesk-Eesti harrastusteatrid on sel nädalalõpul Raplamaal

Nädalavahetusel toimub Raplamaal Käru vallas Toosikannu Puhkekeskuses I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool.

Suvekool saab teoks Rapla Rahvakultuuri Seltsi ja Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse ühisel ettevõtmisel. Tegemist on esmakordselt toimuva ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile.
Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, sertifitseeritud lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti Teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel.
Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.
Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida.
Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik”, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.
Allikas: rahvakultuur.ee

Kuninglikud väravad jõudsid Saatsesse

Eesti Kunstiakadeemia andis Saatse muuseumile üle Saatse vana kiriku kunagise ikonostaasi kuninglikud väravad, mis aastasadu kiriku pööningul lebasid. Väravate restaureerija on Allan Talu.

Vana ikonostaasi keskseks detailiks olnud kuninglikud väravad pärinevad ilmselt Saatse vanast puukirikust, mis oli ehitatud 1673. aastal. Väravate stilistika andis aluse paigutada need samasse perioodi. 19. sajandi algul kerkis Saatsesse uus kivikirik ning vana kiriku ikonostaas rändas kahesajaks aastaks pööningule, kust see kolme aasta eest inventeerimiseks paksu tolmukihi alt välja võeti. Enne kui meisterlik ja väärikas teos oma peaaegu täies hiilguses särada sai, kulus restaureerijal peaaegu aasta.
Kuna kiriklikes toimingutes vanu väravaid enam pruukida ei saa, leidsid need uue kodu Saatse seto muuseumis. Olgugi, et leid tuli päevavalgele juba ekspositsiooni planeerimise järel, saavad väravad selles tagantjärele väärika koha.

Allikas: setomaa.ee

Suure tuleohu tõttu kuulutas päästeamet välja piirangud

resources_news_141 — Foto päästekeskuse arhiivist.

Tuginedes Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetele kuulutab Päästeamet välja suure tuleohuga aja. See tähendab, et metsas on keelatud lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine.

Metsa- ja maastikupõlengute põhjuseks on enamasti inimeste hooletus. Maha visatud või autoaknast välja loobitud suitsukonist võib alguse saada metsatulekahju. Samuti võib tuleohtu tekitada metsas mootorsõidukiga liiklemine.

Metsas jalutades olgu kaasas laetud mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Alati tuleks jälgida oma liikumistrajektoori, et metsatulekahju puhkedes võimalikult kiiresti metsast välja saada.

Alates 11. juunist on Eestis (va Saare ja Hiiu maakonnad) suure tuleohuga aeg, mille määrab Päästeameti peadirektori käskkiri. Kuumade ilmade jätkumisel kuulutatakse suure tuleohuga aeg välja ka Saare-ja Hiiumaal.

Piirangute lõpetamisest teatatakse tuleohu taandumisel.

Infot tuleohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Tuleohu kaarti saab jälgida Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehelt www.emhi.ee .

Päästeameti peadirektori käskkirja terviktekst, mille alusel suure tuleohuga aeg välja kuulutatakse on leitav www.rescue.ee/38211

Allikas: päästeamet

Keskkonnaamet ootab teateid verevast lemmaltsast

Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.

„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.

Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.

Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.

Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.

Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee

Toidukultuuri festivali peaesineja on hea toit

Täna Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid.

Grillfest on kogupere-festival ja seepärast on ka neljajalgsetele pereliikmetele rajatud festivali peaväravasse Bosse lemmiklooma-ala, kus pakutakse head toitu, värsket vett ja pika festivalipäeva mõnusaks veetmiseks lemmikutele kakakotikesi. Koertega saabuvad autoomanikud saavad Türi kiriku kõrvale rajatavas Bosse parklas tasuta parkida, samuti on tasuta parkimine tagatud Speedesti motoparklas mootorratastega saabujaile.

Allikas: jarva.ee

Tule osa saama öisest muusikalisest ajalooretkest!

18.-19. juunil toimub Kuusalu vallas, Viinistu rannakülas järjekordne
kihelkonnamäng. Lühikese suveöö jooksul kõnnime regilaulu saatel mööda külatänavaid,
metsaradasid ja mereranda. Kuuleme jutte ja lugusid Viinistult ja kaugemalt. Mängu veavad ajaloolane Ott Sandrak ja muusik Jaak Johanson. Kaasa löövad Lahemaa Rahwamuusikud ning Viinistu inimesed. Mäng algab kell 22 Viinistu rahvamaja juures Sunimäel ning kestab koiduni.
Osalemiseks vajalik eelregistreerimine kuni 14. juunini aadressil
melikakindel@hotmail.com või tel 5147581. Osavõtutasu 2.50 eurot ühele inimesele.
Mängu viib läbi: Veljo Tormise Kultuuriselts
Toetavad: Kuusalu Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital
Melika Kindel,
projektijuht

Maanteemuuseum alustab teemapäevadega “Ka nii võib”

Täna, 11. juunil alustab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Kolmest osast koosnev teemapäevade sari „Ka nii võib” on keskendunud vähetuntud liikumisviiside tutvustamisele. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine – kaubeldakse koduse ja käsitöise kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata. Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

Tapa raamatukogus avati omanäoline näitus

Austria Suursaatkonna vahendusel jõudis Tapa Linnaraamatukogusse väga omanäoline kunstinäitus “Kui meri kadus mäe sisse”. Austria kunstnikud Peter ja Regina Rieder on inspiratsiooni ammutanud fossiilidest ning lõpptulemus pakub huvi nii kunstinautlejale kui ka ajaloohuvilisele. Näituse avamist austas oma kohalviibimisega Austria suursaadik dr Angelika Saupe-Berchtold, kes oma sõnavõtus tutvustas Peter ja Regina Riederit ja nende loomingut. Kunstnikud on ligi kümme aastat üles astunud näitustega Eestimaa erinevates linnades.

Näitust saab Tapa Linnaraamatukogus vaadata 29. juunini. Juulikuus on näitus üleval Rakvere Galeriis.

Allikas: tapa.ee